..........................................................................................3 olümpiamängude ajaloost........................................................................................................3 olümpiamängude korraldus.....................................................................................................4 olümpiamängude kava............................................................................................................4 olümpiavõitjate autasustamine................................................................................................5 kokkuvõte................................................................................................................................5 allikad......................................................................................................................................6
olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas
korraldasid iga viie aasta tagant võidujookse. Teine lugu jutustab, et olümpiamängude rajaja olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa
11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Päritolu Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-
Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt,
Olümpiamängude ajal korraldati ka spordi võistlusi. Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest on hakatud pidama ka kaasaegseid olümpiamänge. Peajumal Zeus Olümpiamängude algus Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode nimetati olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama seda olümpiamängudeks. Iphitos Olümpose mägi Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast.
Vana kreeka olümpiamängud Olümpiamängude ajaloost Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1168 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e. m. a. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a e. m. a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt,
*Antiikolümpiamängud *Vaheolümpiamängud *Suveolümpiamängud *Naiste Olümpiamängud 1.1 Antiikolümpiamängud Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad
Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Esimesed Olümpiamängud: Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiamängude kava:
olid ka usulised riitused. Mänge peeti peajumal Zeusi auks ning võitjatele langes suur au süüdata ohvrituli Zeusi altaril. Olümpiamängud olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). 3 Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks
Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi.
kas üldse on? Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi
Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ja seal osalesid ainult mehed. Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel. Olümpiamängud avatakse olümpiatule süütamisega. Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja roheline - Austraalia. Enne võistlusi antakse olümpiavanne - sportlased lubavad võistelda ausalt ja sõbralikult. Kui mängud on lõppenud, siis toimub suur lõpupidu ja kustutatakse ka olümpiatuli.
Olümpia pühas hiies Altises. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu
Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis
4.9. OLÜMPIAMÄNGUD 4.9.1. MÄNGUDE AJALOOST Antiik-Kreeka kultuuri omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1169 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Spordimänge korraldati ka mujal Kreekas: Delfis Püütiamängud (võitjat autasustati loorberipärjaga), Korintoses Korintose mängud (õlipuuoks), kuid kusagil ei saavutanud nad sellist tähendust kui Olümpias, kus võitjad krooniti õlipuuokstest pärjaga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.m.a. kuid juba varem
Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus. Kolmandal päeval olid pikamaajooks, staadionijooks ja kahe staadioni pikkune jooks. Neljandal päeval võisteldi hobuste võiduajamises, pentatlonis ja relvisjooksus. Enne võistlusi pidid võistlejad end treenima 10 kuud kodus ja 30 päeva Elises publiku ja kohtunike silme all, ning kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud ja see ka piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustele eelnesid ka eeljooksud, mõnikord ka isegi vahejooksud. Viiendal päeval oli autasustamine ning pidusöök. Võitjatele
Antiikolümpiamängud Sissejuhatus: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioosed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana- Kreeka poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Olümpiamängud Olümpiamängud olid Vana-Kreekas ühed tähtsamad rituaalid. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. On teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides, st iga nelja aasta järel. Uuemate uurimuste
Juhendaja: Ees ja perekonnanimi Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mängudeks valmistumine..................................................................................................4 Võistlused Olümpias..........................................................................................................5 Võitjate autasustamine.......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 8 2 SISSEJUHATUS Sport ja võistlemine olid kreeklaste silmis tähtsad. Maa kõigis osades toimus pidevalt
Iga osavõtja pidi enne võistulusi 10 nädalat treenima ise ning 30 päeva enne võistlusi Elises. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksuga. Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. 680. e.Kr. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Kuid samas võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Kuidas hinnati aga olümpiavõitu ? Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust võitjale endale ning ka tema perekonnale kuid ka kodulinnale. Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud
võidab. Paljud käisid ebaõnnestunult proovimas, kuni Pelopsil see tegu õnnestus ja temast sai Hippodameia abikaasa ning kogu Peloponnesose valitseja (kust ka poolsaare nimi). (Tallinna Prantsuse Lütseum, 2015) Kolmas lugu räägib, et Herakles alustanud mängude korraldamist pärast oma kuulsa kaheteistkümne vägiteo sooritamist. Ta ise olevat välja mõõtnud võidujooksu distantsi- 600 kreeka jalga (192,27 meetrit). See distants sai hiljem staadioni pikkuseks. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) PEAJUMAL ZEUS Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja 4 kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas
kuid "käibel" on mitmeid müüte. Üks müütidest räägib sellest, kuidas Idaiose Herakles tahtis tähistada ja kiita enda ning oma vendade tehtud töid võidujooksudega iga viie aasta tagant. Teine müüt pakub, et sellele pani aluse pooljumal Herakles, et tähistada oma võitu kuningas Augeiase üle, mida korraldati iga nelja aasta tagant. Kolmanda müüdi kohaselt pani pidustustele aluse Zeus ise, et tähistada võitu titaan Kronose üle. Samuti arvatakse, et jooksud loodi Olümpia kuningas Oinomaos tütre Hippodameia kosilaste jaoks. Olümpiamängude ajalugu Esimesed ülesmärgitud võitjad on pärit aastast 776 e.m.a, kuigi võib arvata, et mängud toimusid juba varasemalt. Mängud korraldati iga nelja aasta tagant ning vahepealseid aastaid nimetati olümpiaadideks. Kreeklased hakkasid olümpiamänge kasutama ajaühikutena. Kuigi võib arvata, et mängud toimusid ka varasemalt, siis on teada, et peale 776 a. e.m.a muutusid mängud ülekreekalisteks
.....21 4.5.4. Isklikku...................................................................................................................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia
olümpiamängud. Tolles ajast tuli ka mõte olümpiatule tõrvikutega kandmine Olümpiast teatejooksuga. Sellise idee peale tuli Berliini olümpiamängude korralduskomitee esimees Carl Diemi. Selline traditsioon on säilinud tänaseni. Taliolümpiamängudel süüdati olümpiatuli aga alles enne 1952. aasta mänge. Selle tule süütamine toimus Norra niiöelda suusaspordi isa Sondre Norheimi kodus. 1948. aasta suveolümpia Selleks,et olümpiatuld üldse süüdata oli vaja Olümpia vallutada, sest tookord oli see kreeka ülestõusnute valduses. 1952. aasta suveolümpia 25. juunil süüdati Olümpias olümpiatuli. Juuli alguseks oli see tuli jõudnud Torinosse. Teatejooksu viimast vahetust 19. juulil jooksis üheksakordne olümpiavõitja Paavo Nurmi, kes tõi ka tule olümpiastaadionile. Peaareeni torni tuleurnis süütas leegi neljakordne olümpiavõitja Hannes Kolehmainen.
tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud. Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal. Kui organismil muud energiaallikat ei ole, siis kasutab ta selle kulu katmiseks veidi üle 20 g varurasva. Millal jõuab niimoodi paar-kolm kilo kaalus maha võtta? 10 000 m jooks nõuab 600 kcal, maratonijooks 1800 kcal. Pole hõlbus ennast saledaks joosta! Pealegi peab tüse inimene tervisespordiga väga ettevaatlikult alustama. Tervisesport, mille eesmärk pole kõrged sportlikud saavutused, aga on igaühele vajalik lihaskonna, vereringe- ja hingamiselundite tugevdamiseks. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega.
Apolloni austamine . Kõik mängud olid pühendatud jumalatele ja need toimusid pühamutes või nende lähedal . Püütia mängud peeti Delfis Apolloni auks . Isthmose mängudega Korintoses austati Poseidonit . Zeusi austati Nemea mängudel Nemeas ja olümpiamängudel Olümpias Staadion Delfis . Delfi on Apollo pühapaik ja kreeklased arvasid selle olevat maailma keskmes . Nad ehitasid V saj eKr mäeküljele , suure Apolloni templi jalamile , 7000-kohalise staadioni . Tänaseni on varemete kujul säilinud pealtvaatajate tribüün ja järelevaatajate istekohad . Auhinnad Võitjad üleateenalisel võistlusel Ateenas said autasuks afora ( kahe kõrvaga nõu ) , mis oli täidetud rafineeritud oliiviõliga . Püütia mängudel autasustati võitjaid looberipärjaga . Nemea mängudel autasustati võitjaid värske selleri kimbuga. Isthmose mängudel autasustati võitjaid männiokstest pärjaga . Ülekreekalistel mängudel anti võitjaile lilli
KERGEJÕUSTIKU ALAD Referaat Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid maailmas. See hõlmab jookse, hüppeid, heiteid, mitmevõistlusi ja sportlikku käimist. Kergejõustikuga tegelevad nii harrastussportlased kui ka elukutselised sportlased. Harrastussportlased on inimesed, kes tegelevad spordiga oma lõbuks ning kutselised on sportlased, kes saavad võistlemise eest raha, teenivad sellega endale ülalpidamist. Tähtsamad kergejõustiku võistlused on olümpiamängud, maailma- ja Euroopa meistrivõistlused ning maailma ja Euroopa karikavõistlused. Olümpiamängud ja Euroopa meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See
Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1. Kronoloogia 11 · Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15 1. Olümpiamängud: kuidas see oli
jumalate templid (Zeusi tempel ahitati 5. saj. e.m.a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X336m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid ka kaunistatud kuulsaimad Kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. paiknesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadioni jooks ( 1 staadion = 192.27m; a. 724 e.m.a. pikendati jooksurada 2 staadioni), a. 720 (teistel
järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanhutluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia
andmise kuulub avatseremoonia olulisimate osade hulka ka sportlasdelegatsioonide sissemarss. Viimane toimub tähestikulises järjekorras, kuid seda alustab alati olümpiamängude sünnimaa Kreeka ning lõpetab korraldajamaa delegatsioon. Olümpiamängude autasustamistseremoonia ajal võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile, heisatakse riikide rahvuslipud, mängitakse olümpiavõitjaks tulnu rahvushümni. Esmakordselt toimus autasustamine sellise korra järgi 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel. Olümpiamängude autasud käivad kaasa olümpiamängude ja olümpialiikumisega. Lisaks olümpiamängude autasudele annab ROK autasusid ka olümpialiikumise edendamise eest. Olümpiamängude auhinnamedali esikülje (avers) kavandi aluseks on 1928. aasta Amsterdami mängude medali kavand, mille autor on Itaalia kunstnik Giuseppe Cassioli. Medali tagakülg (revers) on alates 1972. aasta Müncheni olümpiamängudest olnud varieeruv
Heerose muskulatuur võiks olla eeskujuks tänapäeva raskejõustiklastele ja kulturistidele. *** Heraklese seostamisel tippspordiga on tõsi taga. Kuigi olümpiamängude sünniloost pajatavad mitmed erinevad müüdid, olid paljud kreeklased veendunud, et olümpiamängudele pani aluse Teebas ilmavalgust näinud ning Argolises üles kasvanud Herakles. Te ju teate, head lugejad, et Olümpose mägi asub Põhja-Kreekas, kuid Olümpia asula paiknes sealt väga kaugel Peloponnesose poolsaare läänekaldal. Pole teada, millal Olümpias esimesed mängud aset leidsid, aga on kindel, et loetlema hakati olümpiamänge alates 776. a. eKr. Samast aastast algas ka kreeklaste ajaarvamine olümpiaadides, nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Algul olid mängud osa religioossetest pidustustest, mida Olümpias kui ühes olulises usukeskuses regulaarselt Zeusi auks korraldati. Esimestel mängudel oli kavas vaid üks
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
