kõigile kõike, mida nad vajavad ja näidata, et elu vajab vaid julgust ja tahtmist, et mitte põrgu ja kurva paigana näida. Isegi Kaie Skalle, August Gailiti romaanis ,,Leegitsev süda``, oleks mind mõistnud, sest ta teadis, mis tunne oli anda, anda ja anda, midagi erilist vastu saamata. Kaie oli kuulus paljudes riikides, sest tantsijal oli andekust ja pealehakkamist. Raske oli jätta oma isa koju ja ise minna välismaale õnne otsima, kuid kirg lava järgi oli liiga suur. Võib-olla ei tahtnud ta olla nagu oma kaptenist isa, sest unistas jõuda kaugemale, kui tähed meist. Kõige hirmsam asi maailmas on publik, kes on nagu janused kaanid-nähes endast andekamaid nad ainult imevad ja imevad ja tunnevad sellest mõnu. Samal ajal, kui etendus läbi ja publik rahul, vaevleb esineja lava taga pingil ja on nagu lehtedest tühjaks tõmmatud raamat. Järgmisel päeval, kui teised
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule)
kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele." (Valgus) 5) Kavapunktid 1. Ema paneb Tyltyli ja Mytyli magama. 2. Ilmub Haldjas, kes annab lastele ülesande leida oma tütre ravimiseks tõelise sinilinnu. 3. Haldjas muudab kõik esemed, millel pole hinge, elavaks (näiteks leivapätsi elavaks leivaks) ja asutakse üheskoos sinilindu otsima. 4. Satuvad Mälestustemaale. Tyltyl ja Mytyl näevad oma vanavanemaid jälle elusatena. Lapsed leiavad sealt oma esimese sinilinnu, mis Mälestustemaalt lahkudes, halliks tuhmub. 5. Valgus saadab nad Öö paleesse. Tyltyl avab erinevaid uksi, kus on hirmsad asjad (vaimud, haigused, hirmud), kuni lõpuks jõuab toani, mis on pilgeni sinilinde täis. Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
vara(ndus) vaidlema bonus, a, um (comp. melior, ius; superl. certus, a, um kindel; teatud (arv, koht, aeg), optimus, a, um) hea; tubli teada, tuntud brevis, e lühike cterus, a, um, hrl. pl. cter, ae, a muud, cad, cecid, csum, ere kukkuma, langema teised, ülejäänud caeds, is f tapmine, mõrv(amine); (tapmisel cing, cinx, cinctum, ere (vööna) valatud) veri ümbritsema, ümber v sisse piirama caed, cecd, caesum, ere (maha) raiuma, circ adv. (ümber)ringi; ligikaudu, umbes, lööma; tapma paiku; praep. c. acc. ümber, juures caelestis, e taeva-, taevalik; jumalik; circiter adv. (ümber)ringi, igast küljest; suurepärane, tore; subst. caelestis, is m (hrl. ligikaudu, umbes; praep. c. acc. lähedal; pl
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo
kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane Jaagupist, kes mängib ilusasti lõõtspilli, armastab üle kõige Põlluotsa Roosit, kihelkonna kõige ilusamat tüdrukut, on peenike kui piits, et kroonust pääseda ja satub lõpuks oma poja ema, kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Järgmine sulane oli kuulus Matu, kes ka suuremana Pearuga arveid klaarib ja enne minekutki (laia ilma õnne otsima muidugi) veel talle vingerpussi mängib-->Pearu tükkis hobusega mutta kinni sõidutades. Pearu oli soosilda aina mudasemaks "parandanud", et aga teistel võimalikult ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirju
* Näita mulle kangelast ja ma kirjutan sulle tragöödia * Õnnelik on rahvas, kellel pole ajalugu * Pole midagi haletsusväärsemat kui mees, kes kõike tahab aga midagi ei suuda * Me läheme appi, et ka meile kord appi tuldaks, ja nõnda on meie abi vaid heategu, mille me enestele ette ära teeme * Naerata... homme on veel hullem * Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini * Kui tunnete end hästi, ärge muretsege... see läheb mööda * Kiireim viis midagi üles leida on hakata otsima midagi muud * The death of one is a tragedy, but death of million is just a statistic * Valu, mis on meie ümber, ei ole kellegi oma * Ma elan maailmas, kus pole võimalik hea olla * Põrgus on Kurat positiivne eeskuju * Kui üks ei taha, sis kaks ei saa vaielda * Laena alati pessimistilt, sest ta ei loodagi võlga tagasi saada * RÄMPS RONGI EI TAKSISTA !!!! * Iga ronk tahab, et teine oleks sama must kui ta ise * Pääsata end ise ja su ümber pääsevad tuhanded
Kuradi mitu nägu Legendi järgi on Lucifer esimene Jumala poolt loodud ingel. Issand tegi temast enda asetäitja ja pani asevalitsejaks teiste üle. Oma võimu kuritarvitades tõstis ta koos ühe kolmandikuga inglitest Jumala vastu mässu, et ise taeva ja maa valitsejaks saada. Vastuhakkajad osutusid kaotajateks ja karistuseks saadeti nad elama Põrgusse. Nii sai Luciferist allilma valitseja kurjuse ja sõnakuulmatuse kehastus. Kartes tema viha enese peale tõmmata, kasutatakse nime asemel mitmeid sünonüüme. Saatan, Kurat, Vanapagan, Vanatühi ja Hingevaenlane on vaid mõned näited. Rohkemgi kui nimesid, omistati Põrgu valitsejale erinevaid kujusid ja välimusetüüpe, milles inimeste ette astuda. Nimede, välimuse ja käitumisviiside varieeruvus tegid Kuradist populaarse tegelase paljude kirjandusteoste lehekülgedel. Mitmed autorid erinevatest ajastutest ja rahvustest on inimsaatust rohkem või vähem Luciferiga seostanud. Piibli-Saatan on eelkõige kiusaja, kes meelitab u
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuulu
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika lailla (= melko paljon) üsna
Meenutatakse vana Vargamäge, Indrek hoolib vanemast vennast Andresest, see aga ei ole vaimne, vaid füüsiline hoolimine ja kakleb temaga alati. Vend Andres on kurjajuur, kiusab Indrekut, Indrek nõuab tõde ja vend Andres otsib õigust taga. Mari on Indreku poolt, Andres aga poja Andrese poolt. Indrek ja Mari on tõe poolt ja Andresed on õiguse poolt. XXXII Vargamäel on noored õnnelikud, vanad masendunud. Noor Andres hakkab tööle 14. aastaselt, vanem Andres pöördub Piibli poole õigust otsima, kellegi teisega ta rääkida ei saa, nad on talle võõrad ja ta arvab, et teda ei mõisteta. Joosepi ja Liisi vahel tekib armastus. XXXIII Noor Andres töötab, Indrekule meeldib see, sest ta saab nii olla karjas,kalal, linde jälgimas, sest seal ta on vaba.Ning Ants on temaga kaasas. Noorel Andresel on pühapäevad vabad aga ta käib kirikus või niisama küla peal rammu katsumas. Riia ja Indreku vahelised pinged, kuna Riia lasi oma kassil ära süüa Indreku leitud linnupojad. XXXIV
armus. Kõigepealt alustas ta oma vestlust nagu alati, valedega. Kuid kui ta jõudis armusaamisele, et Maret talle tõesti meeldis, oli ta mõnevõrra ausam. ,,Merevesi ei uhu mitte kunagi pärleid kaldale", ütles Nipernaadi. Neile, kellest mees hoidis, ta ei valetanud. Ei rääkinud küll täit tõtt oma päritolust, kuid samas ka ei fantaseerinud. Seda rohkem sai naine haiget, kui selgus Nipernaadi tõeline olemus. Kui kätte oli saabunud hilissügis, tuli tema naine teda otsima. Ja Nipernaadi läks koju, kuhu ta pidanuks kuuluma. Ainult talved veetis ta kodus, tehes kirjanikutööd. Ehk oligi mees terve hingega kirjanik ja käis kevadest sügiseni rändamas, et inspiratsiooni koguda. Mina siiski kaldun arvama, et ta polnud rahul kodus ega ka eemal. Ta otsib põhjust, mille nimel eksisteerida. Seni, kuni ta seda pole veel leidnud, rändabki ta külast külla ja talust tallu, andes inimeste elu mõtte või purustades nende südamed
Kõigepealt alustas ta oma vestlust nagu alati, valedega. Kuid kui ta jõudis armusaamisele, et Maret talle tõesti meeldis, oli ta mõnevõrra ausam. ,,Merevesi ei uhu mitte kunagi pärleid kaldale", ütles Nipernaadi. Neile, kellest mees hoidis, ta ei valetanud. Ei rääkinud küll täit tõtt oma päritolust, kuid samas ka ei fantaseerinud. Seda rohkem sai naine haiget, kui selgus Nipernaadi tõeline olemus. Kui kätte oli saabunud hilissügis, tuli tema naine teda otsima. Ja Nipernaadi läks koju, kuhu ta pidanuks kuuluma. Ainult talved veetis ta kodus, tehes kirjanikutööd. Ehk oligi mees terve hingega kirjanik ja käis kevadest sügiseni rändamas, et inspiratsiooni koguda. Väga hästi iseloomustab Nipernaadit üks tema lausetest :"ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Autor August Gailit (18911960) oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Gailiti novellistikas on kaks voljakat perioodi
Tuleb minna mägedesse, a pole raha. Läks venna juurde Koitjärvele (Aegviidu lähedal, vend Jüri oli seal 10 metsavaht). Kuna arstid vaimse pingutuse keelanud, püüdis Tms end säästa, 1911-12 vaikuseaastad loomingus. 1912 kontrolliti ta tervist uuesti, pole parem, soovitati sõita lõunasse, kuskile Musta mere äärde. Endal raha pole, hakkas otsima: vennalt sai, vanad seltsikaaslased, laenud. 1912 sõitis lõunasse. Jõudis Sotsi lähedale Punase lageda'le (asundus), Eesti küla. Seal kolm Eesti küla, asus elama ühte majja, eestikeelsed pered. Kliima parem. Sealt edasi sõitis arsti juurde ravima (ka lõunasse). Suhhumisse (kult-lt jama koht), Tms solvunud, sest suht kolgas. Mõne kuuga sai TÜ lõpetanud tohtrilt med-st abi. See jäi Tms elu ainsaks reisiks Eestist väljaspoole. 1913 tuli E-sse tagasi ja jäigi
Kuidas käituksin Katku Villuna? A.H. Tammsaare romaanis"Kõrboja peremees"on juttu lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. Kuidas käitukisn mina Katku Villuna ja mis teeksin teistmoodi. Olles Katku Villu, teeks mõned asjad
Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole
Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus sai jagu linna hirmu all hoidnud sfinksist, valiti kuningaks ja talle anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - ta on mõrvanud oma isa ja abiellunud emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (st ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu enesetapuga, Oidipus ise torkab endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Sophoklest huvitab inimese saatus. Näidendi mõte seisneb kreeklastele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku
» «Kuidas ta oma hobueesli seljas sörgib! Selle kõrvad on lühemad kui rektoril!» «Hei, tere, härra rektor Thibaut! Tybalde aleator1! Va lollpea! Va mängard!» «Jumal hoidku teid! Kas te täna öösel sagedasti kaksteist silma saite?» «Milline nässus, aukuvajunud, kortsus nägu! Ja kõik sellest täringumängust!» «Thibaut, kuhu te nõnda lähete, Tybalde, ad dados2? Pöörate ülikoolile selja ja sörgite linna poole?» «Küllap läheb Thibautodé3 tänavale endale korterit otsima!» hüüdis Jehan du Moulin. Seda kalambuuri korrati müriseva häälega ja tormilise käteplaksutusega. «Kas lähete Thibautodé tänavale korterit otsima? Eks, härra rektor, kuradi partner?» Siis tuli järg teiste ülikooli aukandjate kätte. «Maha pedellid! Maha kaikakandjad!» «Ütle, Robin Poussepain, kes see seal on?» «See on Gilbert de Suilly, Gilbertus de Soliaco, Autuni kolledzi laekahoidja.» «Säh, mu king! Sul on parem asend, viruta talle näkku!»
See kõik pole see, ta pole seda kõike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud. 5. "Jumalat ei ole kodus" (1971, trükiarv 32 000) Lugu algab sellega, et menukas kirjanik Sander Tümmeleht sõidutatakse tema naise Ingeborgi initsiatiivil psühhiaatriahaiglasse viinaravile. Tümmeleht on sapine ja maailma peale tige. Doktor esitab tavapärase küsimuse: Kuidas see algas? Vastust sellele küsimusele hakkabki Tümmeleht otsima, taustaks psühhiaatriahaigla värvikas tegelaskond. Andeka ja populaarse vaimuinimese allakäigulugu. Viimaseks leheküljeks on minategelane jõudnud äratundmisele, et "jumalad peavad olema, ja nad peavad kodus olema, alati kodus olema." 6. "Ja kõik on kuhugi teel" (1974, trükiarv 32 000) Ühe provintsigümnaasiumi abituriendid vastuolulistes sõja ja okupatsioonioludes. Üksikasjalisemalt kirjeldatakse viie poisi käekäiku aastatel 1939 1950
Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart otsima ja pidas nüüd maha tõsise vestluse vürstiga, kus ta tegi teatavaks kõik oma seisukohad ja püüdis teada saada, miks noored olid salaja kohtunud. Veel samal hilisõhtul pärast Jepatsinite kodust lahkumist, kus ta oli püüdnud Aglajaga kohtuda, mis muidugi osutus võimatuks, kohtus ta pargi ääres Nastasja Filippovnaga, kes teatas, et ta lahkub Pavlovskist, nagu vürst oli palunud. IV osa
kahju, annab ta teisele kerjusele, kes viib ta Polybosele ja tema naisele. Oidipus saab hiljem ettekuulutusest teada ning põgeneb talle teadaolevate vanemate juurest. Kolme tee ristil tapab ta enda teadmata oma isa Laiose, pöördub Teebasse, tabab Sfinksi ning saab kuningaks ja abiellub oma emaga. Siis saabub Teebasse katk ning oraakel ütleb, et enne katk ei kao, kui Laiose tapja on linnast välja saaetud. Oidipus hakkab mõrvarit otsima, teda saadab edu ja saab teada tõe. (Karjane räägib talle, kuidas Laios tapeti ja talle meenus, et mees sarnanes temaga, ka emale meenutas poeg isa+ Oidipuse jalgadel olid lapsest saadik sidumisjäljed). Iokaste pood ennast üles, Oidipus surub meeleheites preesid silma ja käsib end pagendada. Iroonia Ebaloogiline Oleksid Oidipus jooksis põgenedes Iokaste abielu hoolimata Ettekuulutusest teadmata
eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi. Otsustab, et kui need on juba meres, siis võib uuesti otsima tulla. Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Põhiline on saavutada elamise rahu. Rannatriloogia: ülesehituselt lihtsad, sündmustik suures osas etteaimatav, keel rahvapärane, sageli kasutatud murret, positiivne, igal inimesel on koht päikese all, oma hea sadam. 1935 "Õitsev meri" rannaküla traditsiooniline maailm ja põhilised tegelastüübid kõige ilmekamad 1937 "Taeva palge all" Tuisu kustas ei tea, mida elus teha, kuid kui vend Tui sureb, abiellub
ühiskonnas oli hoopis teistsugune kui praegu. ,,Eelõitseng" sisaldab ,,Sonettide" eelset loomingut, kuid ilmub hiljem. ,,Verivalle" ja ,,Pärisosa" juures toimub muutus, luulesse tungub sisse ajakajalisus sõjaõuduste värvikad pildid, sotsiaalne ebaõiglsu jm. On diskuteeritud selle üle, kas Underile on loomuomane ekspressionistlik stiil, Under on üks esimesi hilisekpressionismi esindaja Eestis. 30ndate alguses on luuletaja roll ühiskonnas muutunud. Luuletajat ei juhi enam veri ega maised ihad, vaid luuletaja on nagu poolelid väljavalitud jumalik isik, kes draagikat vahendab. See muutus juhib muidugi klassikalisse perioodi (,,Õnne varjutus"). Underil süveneb narratiivsus (jutustav) ja tipneb ,,Õnnevarjutuses". Kui rääkida klassikalisest ballaadist, siis ,,Õnnevarjutus" oleks selle musternäide. Suuruse ja sügavuse mõõdet toetab see, et Under toetub suurtele tekstidele. ,,Õnnevarjutuse" sisu ja ainese järgi saab väita, et
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: univisioon@gmail.com. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Kaladest tohib süüa neid kellel on uimed ja soomused (angerjas, silmud, krabid, vähid ei tohi). Lindusest ei tohi süüa neid kellel on röövlinnu nokk, küünised (kajakad ei tohi). 3) Neutraalsed toidud kanamuna, leib (noaga millega lõigatakse leiba, ei tohi lõigata liha) Kindel tapmis viis ja loomi tohib tappa ainult eri väljaõppe saanud inimene (kindlasti judaist) ja et kaasneks võimalikult vähe verd. Veri tuleb lihast eemaldada. Ei tohi süüa koos liha ja piima toite samal söögiajal, vahe peab olema vähemalt 6h. Nõud peavad olema erinevad (erinevates kappides). Alkohol ei ole keelatud, aga peab olema juutide endi tehtud. · Sabat juutide iga nädalane religioosne püha, algab reede õhtul jumala teenistusega. Juudid laupäeval tööd ei tee. ANTIIKFILOSOOFIA TEKKIMINE: VANA- KREEKA: Vana-Kreekat loetakse Euroopa filosoofililse mõtte hälliks.
Korraga haaras ta oma raudsete sõrmedega elaja kõrist kinni ja tõukas talle jahinoa tera täiesti rindu. Aga surmavalt haavatud loom võttis vastase palavasu kaissu. Inimene 11 ja kiskja Veerlesid maas. Murtud raod ragisesid, peene liiva tolm keerles üles, kuuldus segane pool-lämbunud rohin ja mõmin -- siis kerkis võitja-inimene, kriimustatult ja lõhkiste riietega, püsti ja vaatles võidurõõmuga võidetud vaenlase mürakalist, surmakrampides tuksuvat keha. «Selle kiskja veri paneb minu vabaduse taime tärkama,» pomises ta iseeneses. Ta ei eksinud. Piiskop pidas sõna, laskis pelgunud sulase vabaks ja kinkis talle pärisomanduseks tüki metsa, mis hilisemates sõdades maapinnalt kadunud Lodijärve lossi maade serval seisis. Ainult sõjas pidi ta piiskoppi aitama. Tugev Vahur ehitas enesele metsa sisse majakese, oli aga liiga laisk, et põldu harima hakata. Ta luusis mööda metsi ja toitis ennast jahisaagist. Tema kõige suurem lust oli kiskjaid elajaid hävitada
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
