Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õlitussüsteemi tehniline hooldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filtri, mootoritel, pihusti, tihend, klapp, filtrit, karterisse, hooldus, avada, filter, poldid, pihustid, hermeetik, satuks, vahetatakse, õlifilter, vastaspool, sellelt, filtrikorpus, klappi, otsikuga, paigaldamisel, ümbrus, filtritihend, puutub, õlisurve, tuld, kustub, maksimaal, osadel, kiilu, pihustite, suruõhuga, vastassuunas, aukudeletöötamisel on karter pidevalt täidetud õli uduga, mis sadeneb detailide tööpinnale Valgumisega Kolvisõrmed, tõukurid jne. Õlitamise põhimõtteskeem Õlipump võtab õlivannist läbi õlivõtturi sõela õli ja suunab selle surve all õli filtrisse Liiga kõrge õlirõhu korral avaneb reduktsiooniklapp ja osa õli voolab tagasi õlipumba sissevoolukanalisse. Õlitamise põhimõtteskeem Õli filter püüab kinni õlis leiduvad saastaosakesed. Juhul, kui filter peaks olema must, pääseb õli edasi möödavooluklapi kaudu Õli filtris on veel sulgklapp, mis väldib õli tagasivoolu mootorist selle seiskamisel ja seega kiirendab õli andmist käivitamisel hõõrdpindadele Õlitamise põhimõtteskeem Filtris puhastunud õli suundub edasi õli peamagistraali, kust ta juhitakse karteris olevate puurete kaudu väntvõlli raamlaagritesse
Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes. Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõlli märgid jne. Kohale, siis vähe edasi või tagasi, eriti diislil, et klappe ei vigastaks kui tagasi paneme, siis ketiratta polt lahti, aga ennem siduge kett ja ratas kokku(et hambast välja ei tule), eemaldage seejärel ketiratas ja kinnitage kuhugi ülespoole kett, et alt ei väljuks hambast(kui on hüdropinguti ketil siis see võib see oma silindrist välja tulla),
1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi .
Gaasijaotusmehhanismi detailide inglisekeelsed nimetused Nukkvõll- Camshaft Sisselaske klapp- Intake valve Väljalaske klapp- Exhaust Valve Põlemiskaber- Combustion chamber Hammasrihm- Timing belt Rihmapinguti- Tensioner pulley Väntvõll- Crankshaft Klapivedru- Valve spring Nookur- Rocker arm Plokikaas- Cylinder head Hüdrotõukur- Hydraulic valve lifter (tappet) Mehaaniline tõukur- Mechanical valve lifter (tappet) Tihendid/Laagrid: klapikambrikaane kummist tihend, klapisääretihendid, plokikaane tihend, simmerlingid (kaelustihend). Küsimused: 1. Mis määrab mootori tööjärjekorra? Silindrite arv ja sellest sõltuv väntvõlli ehitus ning nukkvõll. 2. Milline on ülekandearv ajamis väntvõllilt nukkvõllile? 2:1, väntvõll teeb kaks pööret sama ajaga kui nukkvõll teeb ühe. 3. Kas on võimalik eemaldada plokikaant nukkvõlli eemaldamata? Meie poolt vaadeldava mootori puhul ei ole, sest ligipääs plokikaane poltidele ei ole võimalik. 4
põikitaladest ( i +1) Põikivaheseinad moodustavad kambrid, milledes pöörlevad väntvõlli vändad, põikivaheseintes on uurded raamlaagri pesade tarbeks. Põiki vaheseinad on alt avatud, et õli saaks seal vabalt liikuda. Valmistamis tehnoloogia Alusraam valatakse hallmalmist СЧ, sest see täidab hästi valuvorme ja samas talub ka suuri koormusi. Kui alusraam on pikem kui 5m, siis valmistatakse ta kahest osast ja ühendatakse omavahel poltidega. Väiksematel mootoritel võivad olla alusraamid, millised on valmistatud teraslehtedest keevis konstruktsiooni teel, samas on kasutusel ka kiirekäigulisi mootoreid millistel on alumiinium alusraamid. Suured 2 – taktilised mootorid siin kasutatakse alusraame, mis on valmistatud paksudest teraslehtedest välja lõigatud detailide kokku keevitamise teel, ning sisse võib olla keevitatud veel tugevndus ribid. TUGIPUKK 8 7
Mootori osandamise järel defekteeritakse selle detailid st. Osa detaile läheb uuesti koostamisele ilma, et nendega midagi tehtaks. Teine grupp on kasutamis(remondi) kõlbmatud lähevad utiili(vanarauda). Kolmas grupp mida võib taastada remontimise teel. Koostamist alustatakse baasdetailist, milleks on siis mootoriplokk, järgmiseks monteeritakse kohale väntvõll, kui samad laagrisaaled siis täpselt samale kohale(vanale kohale). Enne väntvõlli paigaldamist karterisse määritakse selle kaelad puhta õliga kokku ja ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koostatud kolvi-kepsugrupp
Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt
Seetõttu on vaja käsitahhomeetriga määrata ja märkida skaalale käivitus- ja nominaalne pöörlemissagedus. 3. Kangtüüpi regulaatori Woodward UG-40 TL koormuse piiramisseade sõltuvalt ülelaadimisõhu survest. Ülelaadimisõhu rõhk Pk suunatakse sülfooni 13, mille külge on jäigalt kinnitatud klapp 16. Klapp 16 tüürib õli väljavoolu diferentsiaalkolviga 18 servomootori parempoolsest õõnsusest. Klapi 16 ja kolvi 18 vahele on paigaldatud jäiga tagasiside rolli täitev vedru 17. Servomootori kolvi 18 liikumine
jooksul on võimalik seetõttu, et selles mootoris silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasidest toimub pumbaga. Seejuures hõivab silindri täitmine ja tühjenda- mine osa kolvi surve- ja töökäigust a. s. s. piirkonnas. Pumbakambriks on õhutihe karter, milles kolvi ülesliiku- kel, mil kolvi alumine serv avab sissevoolukanali, algab misel tekib alarõhk, allaliikumisel -- ülerõhk. küttesegu sissevool karterisse. Kui kolvipealne ruum on Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja välja eelnevalt täidetud kütteseguga, siis see surutakse sama- voolu reguleerivad klapid. Neid asendavad silindri seinas aegselt kokku. Esimene takt lõpeb segu süütamisega veidi olevad avad ehk aknad, mida suleb ja avab kolb oma edasi- enne kolvi jõudmist ü. s. seisu. tagasi-liikumisel.* >
Ottomootori toitesüsteem jaguneb olenevalt küttesegu valmistamise viisist, karburaatoriga või sissepritsega süsteemiks. Toitesüsteem koosneb(karburaator mootoril): õhupuhasti, karburaator, kütusepump, väljalasek kollektor, väljalaske torustik, kütuse torustik, kütuse paak. Diiselmootorite toitesüsteemi erinevus seisneb küttesegu valmistamise viisis, kuna põlev segu valmistatakse vahetult silindris. Vedel kütus pritsitakse kõrge rõhu all läbi pihusti otse silindrisse ja põlev segu saadakse silindris olevast kuumast õhust ja sinna pritsitavast vedelkütusest. Diisli toitesüsteemi põhiosad: kütusefiltrid, kõrgrõhu pump, etteande pump, kütuse paak, pihustid. Diiselmootori toitesüsteemis ringleb kütus madalal ja kõrgel rõhul. Õlitussüsteem Õlitussüsteemi ülesandeks on mootoris koos töötavate detailide õlitamine, jahutamine ja detailide vaheliste pindade puhastamiseks. Hõõrdejõudude toimel lahti tulnud metalli osakeste
f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll Väntvõll muundab oma (vändakaelte) kepsukaelte/ vändaõlgade (rod extensions/throws) abil kepsude edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks ning realiseerib gaaside poolt tekitatud indikaatorrõhu väntvõlli pöördemomendiks. Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli
15. Õli taseme kontrollimine differentsiaalis 19 16. Õli vahetamine differentsiaalis 20 17. Vedrude vahetamine 21 18. Amortide vahetamine 22 19. Pooltelgede vahetamine ja hooldus 23 20. Hooldust vajavad detailid või agregaadid 25 21. Kooniliste hammasrataste hambumise reguleerimine 26 22. Differentsiaali hammasrataste reguleerimine 27 23. Peaülekande vahevõlli laagrite reguleerimine 28 24
Normaal eptaan on madala oktaavarvuga, ning tema oktaanarvuks loetakse 0. Oktaanarv saadakse kas: laboro uurimismeetodil või ka mootormeetodil. Oktaanarv kirjutatakse bensiini margi juurde A – 93, A – 95 jne. Looduslikult toodetud bensiinid on madala oktaanarvuka ja selle tõstmiseks lisatakse bensiinidele antidetonaatoreid. MEHHAANILISEDLISANDID Mehhaanilised lisandid põhjustavad filtrite ja süsteemide ummistusi, kütuse kõrgsurveaparatuuris plunzerpaaride ja pihusti otsikute kulumist või ka kinnikiilumist. Üldjuhul mehhaanilisi osakesi kütuses ei tohi esineda ja seepärast kütused puhastatakse enne kõrgsurveaparatuuri saatmist. Puhastada võib kütuseid mitmeti: setestamine filtreerimine separeerimine VEE SISALDUS Vesi võib sattub kütusesse juba tankimisel, (tankidakse halba kütust ja, et seda viia miinimumini selleks peab kogu kütuse punkerdamise ajal võtma kütuse proove ja
8 Vööripõtkur 1x 292 kW 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp Peamasinast läbi reduktori sõuvõllile ja edasi reguleeritava sammuga sõukruvile. 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul Edasi 13,5 ja tagasi 8 sõlme 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil 1. Booster unit ME (KuWO Type: KAH-2 for rated power up to 2900kW) 2. Oiliy water separator (DVZ Service- 2500 PC „OIL CHIEF“) 3. Automatic lub. Oil filter (BOLL&KIRCH Type: 6.61) 4. Lub. Oil cooler me (MAK) 5. Bilge/Ballast pump (Behrens Pumpen Type: VNF 5/300) 6. Air- Compressor x 2pc. (NK Type: 35.2.2.01.01) 7. Tank heating/ Domestic heater (P28-1P-L) 8. Hydrofore (BESI Armaturen 300l) 9. Standby lub. Oil pump ME (Behrens Pumpen Type: ZB IV/b) 9 10. Hydrofor pump x 2pc. (Behrens Pumpen Type: VKO 112 WW) 11. Preheater ME (V16-2P-L; 27 kW) 12. Solenoid valve unit (BESI Armaturen) 13
koguse suurenemisele) mõjutab ebatäielikul põlemisel ka vesinikuühendite ja tahkete osakeste (tahma) koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa hiline süütehetk (kui on hiline, siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepingejuhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.), samuti ka rikas segu. Pihustitele tuleva kütuse rõhu vähenemise või pihusti ummistumise tulemusena jäävad kütuseosakesed liiga suurteks ja vajavad täielikuks põlemiseks pikemat aega kui nad seda saavad. · Nö "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ning nad soodustavad nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu, mis on peaaegu lõhnatu, kuid ärritab limaskesta ning on narkootilise mõjuga
Mihkel Pung KODUNE TÖÖ TEEMAL MOOTORI HOOLDUS Õppeaines: Autode hooldus, hooldusjaamad ja seadmed Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. Mootori õlivahetus..................................................................................................................4 3. Mootori Jahutusvedeliku vahetus.......
S.S) Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Pöörlemissagedus väntvõlli pöörete arv ajaühikus Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 7 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd.
S.S) Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Pöörlemissagedus väntvõlli pöörete arv ajaühikus Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 5 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd.
Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mootori alus, mis kinnitatakse mootori vundamendile ja millele toetuvad kõik ülejäänud detailid. Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult),
Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesanne Väntmehhanismi ülesandeks on vastu võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi-tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks Väntmehhanism koosneb ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Väntvõll Väntvõlli laagrid Keps Kepsu laagrid Kolb Kolvi rõngad Kolvi sõrmed Hooratas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Mootoriplokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Click to edit Master text styles Second level Third
erinevate anduritega, mis annavad ajule märku erinevatest muutustest ja olekutest teatud piirkondades. Väntvõlli asendi anduriga antakase ajule informatisooni väntvõlli pöörlemiskiirusest ja positsioonist, seda kasutab juhtarvuti peamiselt kütuse sissepritsimis hetke välja arvutamiseks. Teiseks oluliseks eesmärgiks annab väntvõlli asendi andur ajule infot millal oleks optimaalne tekitada sädelahendus silindrisse. Halli andur. Vanematel, jagajaga mootoritel on kasutusel hall efektiga andur, mis töötab elektromagnetiliste signaalide saatmise põhimõttel. Samuti kasutatakse halli andureid igasuguste võllide ja rataste pöörleissageduse teadasaamiseks. Suurtel kiirustel annab täpsema tulemuse just nimelt halli efektiga andurid, kui vanamoodsad mehaanilised kontkat-tüüpi katkestid. Halli andurit kasutatakse samuti süütemomendi kalkuleerimiseks. 8 Detonatsioonianduri(joonis 1
järjekorras boltide kruvimisel, võib mootori kaane ära murda. Mootori kaane eemaldamisel tuleb bolte keerata äärdest ristipidi ning igat bolti tuleb keerata poolteist pööret. See on aeganõudev töö, kuid võimalust kaane ära murda on väiksem. Kaane tagasipanemisel tuleb bolte keerata keskelt äärdeni ja ristipidi, poolteist kraadi iga bolt. MOOTORIÕLI VAHETUS Audi soovitab vahetada õli ja filtri iga 15000km S8 D3 jaoks. Selle mootori jaoks sobivad õlid on Mobil1 0W-40 või 5W-40 ja 5W-30. Vaja läheb * Enne õli vahetamise asumist, tuleb kanda tunkesi või vähemalt vanu riideid, kuna õli määrib riideid. * Kui on olemas spetsiaalne S8 mootoriõli jaoks vaakumipump, mis imeb õli enda sisse (nagu pildil) siis ei pea autot tõstukile tõstma ja karterist õli välja laskma. Kuid võib ka vanat meetodit kasutada, selleks tuleb autot tõstukile tõsta ja läheb
Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist,
materjaliga (Nissan Almera). Kolvid valmistatakse legeeritud (Ni + Mg) alumiiniumi-vase või alumiiniumi-siliitsumi sulamist. Kolvi funktsioonid: a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule; b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond; c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist; e) üle kanda soojust jahutussüsteemi; f) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. 20. Kolvi tüübid ja liigid Kolvi tüübid: 1) silinderkolb; 2) pöördkolb; 3) tervikkolb; 4) liitkolb. Kolb liigitub:a) terasvöökolb; b) terasest kompressioonrõnga pesaga kolb; c) astmelise põhjaga e ninakolb d) kumer-, lame- ja nõgus- peakolb; e) sisemise põlemis-kambriga(ta) kolvid; f) põlemiskambri jahutusega(ta) kolvid. Nendel kolvidel, millel osa põlemiskambrist
Liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kolvi kinnikiilumise silindris. Seda põhjusel, et kolb, olles valmistatud alumiiniumsulamist, paisub rohkem kui silinder, mille materjaliks on teatavasti malmsulam. Liiga madala temperatuuri korral hakkab aurustuma kütus (bensiin) kondenseeruma silindriseintele, pestes sealt maha õli. Halveneb silindri ja kolvi vaheline õlitamine. Eriti madala temperatuuriga töötava mootori korral pääseb kondenseerunud bensiin kolvi ja silindri vahelt karterisse, vedeldades seal õli. Sellistes tingimustes kuluvad silindrid, kolvid, kolvirõngad, kolvisõrmed eriti kiiresti. Järeldus: jahutussüsteemi normaalne töötamine soodustab suurima võimsuse saavutamist, kütusekulu vähenemist ning mootori tööea pikenemist. Vedelikuga jahutamisel kasutatakse suuremas osas sundringlusega, suletud jahutussüsteeme. Suletud süsteemi korral ühendatakse jahutussüsteem perioodiliselt välisõhuga seda juhul, kui rõhk süsteemis tõuseb
Sõltuva vedrustuse ehitus: 1.Tapp(rumm) 2.Rattarumm 3.käändteljepolt 4.põiktala sild,tugiavaga 5.lukustuskiilpolt 6.käändtelg 7.käändmiku hoob 8.roolitrapetsihoob 9.lehtvedrud Sõltuv tüüpvedrustus. 1.tagasild 2.lehtvedrud 3.vedrude kinnitused (esimene,tagumine kinnitus) 4.vedrukinnituskronsteinid 5.tugiplaat 6.amort 7.rattaveovõll(äärikuga) 8.läbilöögipuks(puhver) Teleskoopamort 1.alumine kinnitus silm 2.silinder 3.kolb 4.silindri kaas 5.möödavoolu klapp kolvi sees 6.varras 7.tagasilöögiklapp 8.sisselaskeklapp 9.surveklapp 10.amordi koonus puksid 11.varda keermestatud otsik 12.võtmehoide kandid Rehvid D-vedavatele telgedele T-haagised E-tavamaantee Y-maastik U-linna Levinud Rattarummud. Ülesanne kanda veojõudu diffrist rattarummule ja edasi rattale. 1simmer 2rattarumm(kuullaagril) 3seib 4kinnitusmutter 5.kapsel Rummu ehitus lõikes: 1.Tapp 2.rattarumm 3.simmer 4.mutter 5.kapsel Tagaratta rummu ehitus 1Laager(komplektne) 2stopperseib
pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. Joonis 9. Mitmekettaline sidur 2.4 Õlipump Õlipumba ülesanne on tekitada käigukasti juhtimiseks ja määrimiseks vajalik rõhk. Õlipump on paigutatud käigukasti vedava võlli poolsesse otsa hüdrotrafo taha ja saab käituse hüdrotrafolt. Õlipump imeb õli läbi käigukasti põhjas oleva filtri ja surub selle edasi juhtklappidele. Rõhku piiratakse reduktsioonklapiga (rõhupiirdeklapiga). Hüdrosüsteemi laitmatu töötamise eelduseks on õli puhtus. Kuna juba väiksemadki mustuse osakesed võivad häirida juhtklappide tööd, tuleb koos õli vahetamisega vahetada või pesta ka filter. NB! Automaatkäigukastiga auto pukseerimisel õlipump üldjuhul ei tööta ja käigukasti pöörlevate osade määrimine jääb puudulikuks
Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll.
· jaoturist · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. Rõhk süsteemis 2...4 MPa. Süsteem on varustatud filtri ja kaitseklapiga. Diferentsiaali automaatblokeeringu andur juhib blokeerimisseadme tööd. Kui traktori rattad pöörduvad üle 13 kraadi, siis andur vabastab blokeeritud diferentsiaali lukustusest. Rataste otseasendi korral on diferentsiaal lukustatud, kui andur on sisse lülitatud. Lukustusseade ei tööta kui andur on välja lülitatud. Raamroolid Liigendtraktoritel kasutatakse raamrooli. Põhiosad on: · Pump · Hüdrojaoturiga reduktor · Sulgklapid · Kuluklapp
Võtme pikendamine teise võtme või toru abil on keelatud. 9. Kruvikeerajad peavad olema korralikult teritatud, pealt mõradeta. 10.Masinaruumi personaalil on keelatud teostada töid töötava mehhanismiseadme läheduses, millel puudub kaitse ( kaitsekate või võre). 11.Käivitada ja juhtida mehhanismi omamata selleks vastavat luba. 12.Kõik laevas olevad torustikud peavad olema markeeritud. 13.Mutrivõtmed peavad vastama mutripea või poldi mõõdule. TEHNILINE HOOLDUS (1) Vajalikku tähelepanu tuleb osutada kõigi mehhanismide, kaasa arvatud mehaaniliste, elektriliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide, nende mõõteriistade ja kaitseseadmete, samuti olmeteenindusseadmete tehnilisele hooldusele ja nende käsitsemise nõuetest kinnipidamisele ning materjalide ja tagavaraosade kulu arvestusele. Laeva SPM – i töö kontroll ja reguleerimine. Kontrollitavad parameetrid 1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5
vaba pump pumpab õli tagasi õli paaki. Sellepärast peab mootoril laskma töödata umbes viis minutit kontrolli. Kui te ei ole kindel, kas mootoris on õli või ei, lisada pint ja seejärel käivitage mootor. Kui õlitase tõuseb. Kui ei, siis lisa veidi rohkem õli. Esimene Honda 750/4s kasutati kuivkarterit nagu tegid Triumph, BSA, Norton, HarleyDavidson, Suzuki DR350s ja teised. Kuiv karter aga see vastu hoiab õli välises paagis kust pumpab välja pump scavanger survestatud õli läbi filtri ja ka õli jahuti mootorisse. Seesama pump ka võtab karetist õli mis ümber ehitatud väikeseks. Tõmmatakse mootorist tulnud õli/õhu segu tagasi paaki kust eraldub õhk breatheri läbi, ning süsteem kordub. Eelised sellel süsteemil on saada kindel õlirõhk ning õlitatus mis iganes rpm-peal ning mis iganes G- Jõu ajal kas külg kiirendusel või edasi tagasi kiirendusel kui tavalise Wet Sump süsteemiga hakkaks õli loksuma
Kui paisumisvahe ei vasta nõutavale siis reguleerida seda järgmiselt: -Hoides 13mm võtmega nookuri reguleerpolti, vabastada vastumutter 17mm mutrivõtmega -Asetada nookuri ja nuki vahele lehtkaliiber, ning reguleerpolti sisse ja välja keerates, seada nookuri selline asend et lehtkaliiber tuleb nookuri ja nuki vahelt välja kerge tõmbega. Reguleerime ülejäänud klapid selles järjekorras: Alustame 6 ja 8 klapist pöörame väntvõlli 180 kraadi ja reguleerime 4 ja 7 klapp veel 180 siis 1 ja 3 klapp veel 180 siis 5 ja 2 klapp Kui klapid ilusti reguleeritud paneme klapikamrikaas tagasi (soovitan vahetada ka tihend) ühendame kõik hoovad ja trossid, võtame kaltsud karburaatorist välja, paigaldame õhufilter, ja võib nautida kuidas mootor tiksub nagu uus ;) EDU KÕIGILE! P.S. Kasutatud kirjandus: U. Soodla K.Vainola Sõiduauto ZIGULI ja oma praktika.. Kommentaarid foorumis:
segu , mistõttu suur osa bensiiniaurust (süsivesinikest) läbib mootori põlematta kujul. Selle auru järelpõletamiseks nn sekundaarõhku , nii et seal põlemine jätkub . Ühtlasi saavutab katalüüsneutralisaator kiiremini töötemperatuuri (u 300 °C ). Sissepritsesüsteemid BOSH D-Jetronic (1976 a.) *Kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektois (manifold air perssure MAP) *Kütuse rõhk ~ 2 bar. *Igal silindril eraldi pihusti , mida juhitakse paarikaupa. L Jetronic (1974) *Põhineb õhukulu mõõtmisel. *Kütuse rõhk ~2,75 bar. *Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja. *1980-ndal aastal lisati lambda andur. LH-Jetronic (1982) *Kuumtraat tüüp õhukulumõõtur väiksem regeerimisaeg, väiksem takistus sisenevale õhule. *Tühikäiguregulaator *Digitaalne juhtmoodul *Adaptiivne juhtimine Kütuseliikumine 1. Kahetoru süsteem bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi
annaabi.ee 
