· õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Euroopa ja Ameerika klassifikatsiooni järgi mootoriõlide liigitus Mootoriõlisid liigitatakse viskoossuse ja kvaliteedi järgi. Enamuses maades kasutatakse USA-st pärit viskoossuse järgi liigituse süsteemi. SAE- klassifikatsioon SAE klassifikatsioonis liigitatakse mootoriõlid 11-nesse klassi. Klasse tähistatakse arvudega 0, 5, 10, 15, 20, 25, 30, 40, 50, 60. Talveõlidele lisatakse W täht 0W, 5W, 10W, 15W, 20W. Seega SAE 0W on talveõli, SAE 30 on suveõli, SAE 10W 40 aga aastaringne õli. Aastaringne õli peab üheaegselt vastama ühe talvise ja ühe suvise mootoriõli nõuetele. Mida suurem on viskoossuse klassi tähistav number seda viskoossem on õli ja vastupidi. Igale klassinumbrile vastab teatud viskoossusega õli
· kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; · tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. 2. Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: · piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub; · kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele. 3. Õlitussüsteem liigitub sõltuvalt õli pealevoolu tingimustest laagritele: · jadatüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine väntvõlli kanalite kaudu); · paralleeltüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine peakanalist raamlaagritele). 4. Õlitussüsteemid liigituvad täiendavalt veel: · märgkarteriga, · kuivkarteriga. Õlitussüsteem 5. Klassikaline õlitussüsteem koosneb: · õlipump koos õlivõtja sõelaga; · õlifilter; · peakanal ja harukanalid; · õlijahutusradiaator.
osakestest · korpus · element Õlifiltri ehitus Õlimahuti Karteri alumise osa moodustab mootoriploki külge kinnitatud karterikaas. Ülesanne: säilitada õli kaitsta väntvõlli Kanalid · asuvad mootori plokis · plokikaanes Õli tasapind Õlimõõtevarras · miinimum · maksimum Reduktsiooniklapi rike Kinnijäänud klapp suletud asendis tõstab rõhu süsteemis + 5 kg/cm² · filtri deformatsioon Mootoriõlid · mineraalõlid · poolsünteetilised · täissünteetilised Mootoriõlide markeerimine Viskoossus Õli võime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures. SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid. · Märgitakse neljataktiliste mootorite õlide voolavust. · Näitavad õli "paksust" ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole otseselt seotud õli kvaliteediga. SAE 10W40 10 - näitab õli voolavust madalatel
korrodeerumist). Suure hulga gaaside karterisse pääsemise korral surutakse õli sealt ebatiheduste kaudu välja. Karteri tuulutus Mootoritel on levinud sundtuulutus, mis omakorda jaguneb: Lahtine tuulutus Kinnine tuulutus Lahtise tuulutuse korral imetakse karterisse tunginud gaasid vahetult atmosfääri Kinnisel tuulutusel aga sisselasketorustikku, kus nad segunevad kütteseguga ja pärast põlemist lähevad välja koos heitgaasiga Mootori õlid ja nende liigitus Mineraalõlid Poolsünteetilised õlid Täissünteetilised õlid Õli viskoossus Õlivõime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures Mootori õlide markeerimine SAE (tähistus) 10 SAE viskoossusklass märgitakse õlide W 40 voolavust, kuid ei ole seotud õli kvaliteediga API õli kvaliteet on ameerika
Küsimused 1. Millisel temperatuuril avaneb termostaatklapp? 2. Millest valmistatakse radiaatoreid? 3. Kuidas muutub rõhk jahutussüsteemis mootori soojenedes ja jahtudes? 4. Kui suur on salongi kütte energiatarve? Kuidas seda arvutada? 5. Millised on etüleenglükooli vesilahuse omadused? 6. Kuidas hinnatakse jahutusvedeliku kvaliteeti (külmakindlust)? 7. Millised on õhkjahutussüsteemi eelised? 8. Miks kasutatakse enamasti kombineeritud jahutussüsteemi? 9. Millised on auto mootori (ja salongi) eelsoojendamise võimalused? Mida see annab? 10. Milline on sõltuvus jahutusvedeliku hulga ja mootori võimsuse vahel? 1. 80-80 oC 2. Alumiinium, vask 3. Soojenedes kasvab, jahtudes väheneb 4. 5. Külmumistemperatuur on madalam 6. 7. Lihtsam ehitus, mootor soojeneb kiiremini, puudub külmumise- ja lekkeoht 8. Ühtlane temperatuur, kergem, vaiksem, väiksem müra 9. Mootori ploki elektriline soojendus 10
The crankshaft is designed to convert the up and down motion of the pistons into horizontal rotation. Väntvõlli eesmärk on muuta üles-alla liikumise kolvid võtta horisontaalse rotatsiooni. The shaft is one solid piece made from cast iron or forged steel. Võll on üks kindel tükis valmistatud malmist või sepistatud terasest. Steel is usually used in high loading situations, such as diesel or turbocharged engines. Teras on tavaliselt kasutatakse kõrge laadimis olukordades, nagu diisel ja turbo mootorid. Oil passages are either cast or drilled into the crankshaft to distribute lubricant to the main and rod journals. Nafta lõigud on kas valatud või puuritud arvesse väntvõlli levitada määrdeaine peamine ja varraste ajakirjades. Gaasijaotusmehhanism (GJM) võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise.
16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ;
16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ;
Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Bensiinid sisaldavad kuni 35% aromaatseid süsivesinikke. Bensiini tihedus 750 kg/m3, soojuspaisumistegur 0.001 K-1. 1. 2 Diiselkütus Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200350°C. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Toornaftast saadud diisel koosneb umbes 75% küllastunud süsivesinikest, peamiselt parafiinidest ja 25% aromaatsetest süsivesinikest. Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine:
korrosiooni. VÄÄVLISISALDUS Väävel on kahjulik lisand, ta esineb kütuses lahustunud kujul. Kütuse ja väävli põlemisel põlemiskambris tekivad : ● S + O2 = SO2 ● 2S + 3O2 = 2SO3 (2 – 3%) Kuna õhus on küllaldaselt niiskust ja põlemisel vesinik põleb H – H2O ja väävli gaasid ühinevad veeaurudega ja seega tekib: SO2 + H2O = H2SO3 SO3 + H2O = H2SO4 Ning need on tugevatoimelised mineraal happed, ja nad põhjustavad väljalaske SPM põlemiskambrite, klappide ja väljalaskekollektorites korrosiooni, aga peale nootorist väljumist tekitavad nad atmosfääris happevihmasi, millised maapinnale sajavad. TUHA SISALDUS Tuhaks kütuses on lahustunud soolad ja ka mehhaanilised osakesed. Tuhk tekitab mootoris kolvi ja silindrihüli peegelpinna kulumist. Kiirekäigulistes mootorites kütuses võib tuhka esineda mitte rohkem kui: 0,08% ja aeglase käigulistes
· kasutatavast õlist, · detailide pöörlemiskiirusest , · koormusest, · temperatuurist jne. (vt. Stribecki kõver joonisel) Mis on määrdeaine? Määrdeaine on tehnikas kasutatav aine mis: · vähendab hõõrdumist, kulumist ja kuumenemist · väldib sööbimist · pikendab kasutusiga Jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi: · vedelad mootoriõlid, transmissiooniõlid, hüdrosüsteemiõlid, industriaalõlid, eriõlid ( turbiini-, kompressori-, trafo- jt.), metallide lõiketöötlus- ja karastusõlid · plastsed kulumisvastased, kaitsemäärded, trossimäärded, tihendusmäärded · tahked · gaasilised Vedelad määrdeained e. õlid Õlidele esitatavad nõuded: 1. peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine
sädemest. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja leek võib lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahjukuumuses lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ning kanalisatsioonis. Kanalisatsiooni sattudes tekitab süttimis- või plahvatusohu. Omadused aurustub kiiresti, süttib kiiresti, plahvatab. Põlemiskiirus 20/50 m/s Detonatsioon- 2 km/h Kaal 800g/m3 Värvus sinine, roheline, punane, kollane. Talvine ja Suvine. Koostis C, H, S 1.2 Diisel Tihedus 15 °C juures EN ISO 12185 suvine kg/m3 820...845 EN ISO 3675 talvine kg/m3 800...845 Tsetaaniindeks min 46,0 EN ISO 4264 Tsetaaniarv EN ISO 5165 suvine min 51,0
2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor
1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor
Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi: kahe silindriblokiga;tähtmootortähtmootori erijuhus; vastak-või boksermootor ühis väntvõlliga;kaherealine ja ühise väntvõlliga, Wankel engine. 8) pöörlemissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid;
4)tihvtliited 4)liimliited 5)profiilliited 5)press- ja valtsliited Võll-Rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas.Enamasti on need kujundatud lahtivõetavaina. Võll ja Rumm on omavahel liistuga ühenduses. Keevitustehnoloogia arenguga on neetliidete kasutamine oluliselt vähenenud. Neet koosneb varrest ja algpeast. Mootori õlitussüsteem Mootori õlitussüsteemil on kaks põhilist ülesannet: Vähendada hõõrdumist mootori liikuvate detailide vahel Teostada mootori üldist sisemist jahutamist ning eemaldada hõõrdesoojus laagritest ja teistelt hõõrdepindadelt. Kui kasutatav õli oma omadustelt ei vasta laagri kiirus-ja koormusreziimile, hakkab õlikile paksus vähenema ja hõõrdumine võib üle minna poolkuivaks või isegi kuivhõõrdumiseks.
valmistajapoolse garantiiga. DA Defective appearance on teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täielikul valmistajapoolse garantiiga. Max 30km/h neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus max 30km/h peab olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele kusjuures endine kiiruskategooria peab olema eemaldatud. Lamellrehv Lamell tähendab liistakut, naastu. Sõiduauto talverehvi protektor koosnebki liistakutsest. Meil on hakatud lamellrehvideks niometama niisugust talverehvi mille protektor koosneb lamellidest, kuid neis pole naaste. Lamellrehvi omapära seisneb selles, et selle protektor, need liistakud on pehmest, liibuvast kummist, mis peab tagama mõõduka kiiruse juures hea haardumise.
lised ( 10 bar) REGISTRI NÕUDED: 1. Reverseeritavatele PM peab käivitusballoonis õhku jätkuma 12 X käivituseks, mitte reverseeritavatele PM peab käivitusõhku balloonis jätkuma 6 X käivituseks. 2. Masinaruumis peab olema vähemalt kaks käivitus suruõhuballooni, kui on kaks eraldi masinaruumi siis kumbagis masina ruumis võivad olla eraldi üks käivitusballooni, aga nad peavad olema omavahel ühendatud 3. Masinaruumis peab olema vähemalt kaks kompressorit, kusjuures vähemalt üks peab olema autonoomne. 4. Abimootorite jaoks võib olla eraldi balloonid või suurendatakse selle – võrra PM käivitusballoonide mahtu. SURUÕHUBALLOONID Balloonid kujutavad enesest teraspudeleid, mis on suletud balloonipeaga ja seliseid balloone nimetatakse pudelballoonideks. Balloonid valmistatakse paksuseinalistest tõmmatud torudest harva ka keevitatud 1.täiteventiil, 2. manomeetri ventiil, 3. kaitseklapp, 4. manomeeter, 5. peaventiil, 6. balloonipea, 7
tööreziimidel ja muutuvatel koormustel. Nt laeva muutuvas laines ja tuules. 33.Õlitussüsteem - Kõige laiemalt on tänapäeval kasutusel tsirkulatsioon õlitus süsteem. Õliringleb pidevalt surve all 3-5 kg/cm, mille tagab hammasratas või klappump(3-4 atm). Õli suunatakse peamagistraali, kust läbi mootori siseste kanalite pääseb õli määritavate detailideni. Õli valgub karteri põhja. Õli põhifunktsioon on: määrida, kaitsta korrosiooni eest, puhastada tahmast,rauapurust jms, jahutada mootorit, mille tõttu peab õli puhastama ja jahutama omakorda. Filtreid on kaks ning nad võivad töötada korraga või eraldi nii, et on võimalik puhastada neid mootori töö ajal. Õlifiltritel on manomeetrid filtri kontrollimiseks. Kasutatakse ka reaktiiv tsentrifugaal filtreid. Suuremad mootorid vajavad tõhusamat puhastust, mida teeb separaator. Õlitussüsteem jaguneb:
k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 1920 autotööstuse rajamine. 1920 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 1960 auto tehniline areng. 1960 1980 auto ohutuse areng. 1980 2000 areng ökonoomsuse suunas materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus esimesel korral ei r
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8
pea aurukatel sõu elektrimootor sõuvõll sõukruvi 4. Aatomi jõuseade Aatomkatel peaauruturbiin peaülekanne sõuvõll sõukruvi LAEVA DIISELJÕUSEADMED 1. Otseülekandega diiseljõuseade: (tagasikäik saadakse peamasina reverseerimise teel) peadiisel sõuvõll sõukruvi 2. Diisel reduktor jõuseade: (( RSS) revers sooritatakse reversr- reduktori abil) Peamasin; 1- sidur; 2- reduktor; 3- sõuvõll; 4- sõukruvi 3. Diisel elekteiline jõuseade: (reverseeritakse sõuelektrimootori reverseerimise teel) 4.Gaasiturbiin laeva jõuseade peagaasiturbiin turbokompressorid ( õhu pumpamiseks põlemiskambrisse)
........................................................................................ 56 4.1.7 Circulating pump warm water ................................................................................. 56 4.2 Roolimasin ..................................................................................................................... 57 4.3 Ankrupeli ja haalamispeli............................................................................................... 59 4.3.1 Kombineeritud haalamis-ankrupel .......................................................................... 59 4.3.2 Haalamispel ............................................................................................................. 59 4.3.3 Hüdrauline süsteem ................................................................................................. 60 5 4.4 Õlise vee separaator .............................
vähendamiseks. Väntvõlli saab pöörata ka elektriliselt ahtripoolses otsas asuva võllipööramispeli abil, mis ühendatakse vajaduse korral hambumise teel hoorattaga. Hooratas Hooratas on valatud malmist ühes tükis. Hooratta pöiast veerandit katab hammasvöö, mis on ette nähtud väntvõlli pööramiseks võllipööramisseadme abil. Hooratas on jagatud 360ks kraadiks. Hootarattale on samuti märgitud kolbide ülemised surnud seisud, kusjuures A ja B poole silindritel on erladi skaalad. Kasutatakse elektrimootoriga võllipööramisseadet. Seade (võllipeli) viiakse hambumisse hoorattaga käsitsi kangi abil, elektrimootor käivitatakse kohalikust puldist. Kasutatakse tiguülekannet. Võllipeli Hooratas hammasvöö ja kummimuhvidega 13 Dempfer
Klapi täpse istumise T õ u k u r v a r d a d 7 on kaalu .vähendamise eesmärgil oma pesale tagab klapipuks 9. tehtud duralumiinium- või terastorust, mille kummaski Neljataktilises mootoris on vaja ühe töötsükli (väntvõlli otsas on termiliselt töödeldud sfäärilised otsakud 8. kähe pöörde) vältel avada sisse- ja väljalaskeklappe ainult Nookuridöon kinnitatud kesksele teljele, kusjuures üks kord. Järelikult peab nukkvõll pöörlema väntvõllist laagriteks võivad olla. pronkspuksid või nõellaagrid. Noo- kuri ühes otsas on paisumisvahe reguleerkruvi koos vastu- 36 37 mutriga. Nookuritelg kinnitatakse poltidega silindrikaane toenditele. Gaasi j aotusf aasid
tsüklil sisepõlemismootorid teoreetilise ringprotsessi termilisest 2.Diiselmootori silindri täiteprotsessi arvutuse alused; 4- ja 2- soojenemist. kasutegurist madalama kasuteguriga. taktilise mootori täiteprotsess ülelaadimiseta ja ülelaadimisega Diiselmootori koormuse suurenemisel tõuseb silindri , kolvi ja Tegurid , mis vähendavad sispõlemismootori termilist kasutegurit : mootoritel; parameetrid täiteprotsessi lõpus. plokikaane temperatuur, mis mõnevõrra vähendab surveastet. Protsessis tekivad lisakaod , mis on seotud:
laev on sadamas sildunud või ankrus. (2) Kapten ja vanemmehaanik on kohustatud korraldama nõuetekohase ja tegusa seisuvahi kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. 6. VAHITEENISTUSE KORRALDAMISE PÕHIALUSED 1. peatükk LAEVAPERE LIIKMETE VALMISOLEK VAHITEENISTUSEKS Vahti pidavate laevapere liikmete puhkus (1) Vahti pidavatele laevapere liikmetele tuleb ette näha vähemalt 10 tundi puhkust iga 24-tunnise perioodi jooksul. (2) Puhketunnid jaotatakse mitte enam kui kahte perioodi, kusjuures ühe puhkeperioodi pikkus peab olema vähemalt kuus tundi. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud puhkeperioodide nõudeid ei rakendata hädaolukorra, õppehäirete ja muude erakorraliste sündmuste puhul. (4) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele võib minimaalset 10-tunnist puhkeperioodi vähendada kuuele järjestikusele puhketunnile eeldusel, et selline vähendamine ei kesta üle kahe ööpäeva ja
Väikestel koormustel töötemperatuuri hoidmiseks on mootori jahutussüsteemis termostaat, mis jagab vedeliku ringvoolu kaheks: suureks ja väikeseks ringvooluks. Talvel külma ilmaga, kui kasutatakse antifriisi kontsentraati ja suurt ringvoolu (radiaatorit) ei soojustata, võib radiaatoris antifriis hanguda, vedelik süsteemis ei ringle, jahutust ei toimu ning mootor kuumeneb üle. Mootori jahutamisest võtab osa enda kanda ka õlitussüsteem. Õli , puutudes kokku kuumade pindadega, kuumeneb ja võtab sealt osa soojust kaasa. Õli tähtsam ülesanne on koostöötavate pindade määrimine, et vähendada kulumist ja hõõrdejõudusid. Et õli kasutusekäigus üle ei kuumeneks ja määrimisvõimet ei kaotaks, tuleb seda jahutamise eesmärgil jahutusradiaatorist läbi juhtida. Õli ei ole kasutuselt igavene, vaid kaotab teatud aja möödudes määrimisomadused
kokku. Nimetage puidus leiduvaid ekstraktiivained. Ekstraktiivained on vees või orgaanilistes solventides lahustuvad ained, erinevatest org. Ühendite klassidest, erinevate bioloogiliste funktsioonidega. Nad leiduvad rakuõõnsustes ja rakkude vahel. Nt tanniinid (need on fenoolhapped ja nende derivaadid, nt katehhiin, krüsiin), , alifaatsed ühendid (rasvad ja vahad), vaikhapped (nt kampol) ja terpeenid (nt tärpentiin) -esinevad koos okaspuude vaigus. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused. Pilet 14 Mittereaktiivsed liimid ja reaktiivsed liimid, too näiteid ja võrdle nende omadusi. Mittereaktiivsed ehk pöörduvad; reaktiivsed ehk pöördumatud liimid. Pöörduvad liimid need on polümeeri lahused või emulsioonid, liim kõveneb lahusti aurustumise tõttu, seega solvendi lenduvus on oluline. Pöörduvad liimid lahustuvad solventides ja kuumutamisel kaotavad oma tugevuse, nt erinevad veel baseeruvad liimid (puiduliimid,
Mitteisepuhastatav separaator peale seiskamist puhastatakse käsitsi: 1. Ennem separaatori kaane avamist ,peab trummel olema peatunud . 2. Trumli piduri olemasolu korral fikseeritakse trummel piduriga ja keeratakse sisse trumli pöörlemise tõkendpoldid. 1 Trumli kaan ja trummel tõstetakse välja tõsteseadmega . 2 Trummel asetakse pesemisvanni, demonteeritakse. 3 Pestakse käsitsi puhtas diiselkütuses kõik trumli osad. 4 Trummel monteeritakse avamisele vastupidises järjekorras, kusjuures monteerimisel tuleb jälgida: - trumli detailid ei oleks vigastatud - keermed ei oleks vigastatud - tihendite korrasolekut . - keermed ja ühenduspinnad määrida enne monteerimist õliga või firma poolt soovitatud määrdega. Separeerimissüsteem kahe FOPX separaatoriga Alfa-Laval isepuhastuva FOPX separaatori süsteemikomponendid FOPX separaatori tööprotsess Separaatori automaatne käivitusprotsess Isepuhastumine Liigne vesi separaatoris
juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt. 3.6 Käiguvahetussiiber Käiguvahetussiibrite ülesanne on töörõhu juhtimine siduritele ja piduritele. Siibri asendit juhitakse juhtrõhuga, mille suurus sõltub mitme tingimuse koosmõjust, nagu näiteks käiguvalitsa asend, elektromagnetklappide asend jne. Juhtrõhk võib olla võetud läbi drosseli töörõhukanalist, nagu kõrvaloleval joonisel, või siis toodud eraldi kanaliga, läbi rõhuregulaatori, otse pumbast. 3.7 Automaatkäigukastide õlid Automaatkäigukastide töötingimused erinevad suuresti muudest jõuülekannete ja mootorite töötingimustest, mistõttu ka nende õlidele esitatakse eri tingimusi. Automaatkäigukstiõlidel sellist ühtset klassifikatsiooni, nagu on mootoritel ja muudel jõuülekannetel, API ja SAE, ei ole. Automaatkäigukastide valmistajad esitavad õlidele ja hooldevälpadele omad nõudmised mida tuleb rangelt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam
Tavaliselt on nad karboksüülrühma kaudu seotud mõne sahhariidiga või teise samalaadse tanniidiga, selline esterside hüdrolüüsub kergesti. Mõned tanniidid on värvilised ning neid kasutatakse vesi-või etanoollahuste kujul puidupeitsidena puidu värvimiseks ning on ka antioksüdandid ning bioaktiivsed. Vaikhapped ja terpeenid esinevad enamasti koos vaigus(enamasti okaspuudes) ja kujutab endast paljude vees lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik. (Magnetmaterjalid on ferromagneetikud, mis säilivad oma magnetvälja välisvälja puudumisel (Fe, Co, Ni). Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega, kuid nendest ei saa teha püsimagneteid. Head materjalid trafode, mootorite, generaatorite südamike valmistamiseks. Kuni 4,5% Si feriiti stabiliseerimiseks. Kõvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
