et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad nt millest tehakse omletti ja kuidas vedel muna kuumuse mõjul tahkeks muutub)
Muusikaajalugu Oliver Vatsfeldt [email protected] 10. klass Kust saame teadmisi vana aja muusika kohta? · Oletusi saab teha kaljujooniste põhjal · Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal 10. klass Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Egiptuse päritoluga ... Otseflööt Topeltsalmei Lüüra Harf 10. klass Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Mesopotaamia päritoluga ...
1. et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad – nt millest tehakse omletti ja kuidas vedel muna kuumuse mõjul tahkeks muutub)
Miks ja kuidas tekkis kunst? Eleri Leht 10.B Kunstitekkimise põhjust ei tea keegi täiesti täpselt, õnneks on võimalik teha oletusi ja pakkuda, miks sai umbes 30 000 aastat tagasi kunst üldse alguse. Arvatakse, et esimesed kunsti moodi kujutised valmistati vanema kiviaja hilisemas järgus. Siis oskasid inimesed juba kõndida, tööriistu valmistada ning suhelda kindlate tingmärkide abil. Kui arenes sümboolne mõtlemine, hakkas arenema ka visuaalne kujundite loomine. On täiesti võimalik, et esimesed kunsti nähtused olid koopamaalingud, aga üks võimalustest on veel maskeerumine ehk oma kehade värvimine
Muusika teke ja olemus Muusika on sama vana kui inimkond, aga ürgsem kui kõnekeel. Millal, kuidas ja miks ta tekkis, tehakse oletusi: 1) ürginimene kujunes tööprotsessis. Arvatakse, et muusika tekke põhjuski peitus töös ja sellega kaasnevates rütmilistes hüüatustes. Inimhääl oli esimene muusikainstrument. 2) muusika sündis häälitsustest, millega inimene püüdis loomade-lindude hääli järele teha. 3) muusika tekkis enne kõne arengut. Esimesed muusikalised helid seostusid ürginimese tugevate emotsioonidega: · armastus · valu
,,Teadmised ilma autoriteedita" Karl Raimund Popper Põhiidee: Enamus inimeste arusaami on nagunii valed, kuid me ei tohiks olla arad tõe väljaselgitamisel ning mitte karta eksperimenteerida ja kritiseerida enda oletusi, millega püütakse tõde välja selgitada. Kui me oleme suutnud mõne probleemi lahendada toob see kaasa uusi lahendamata probleeme. Põhipunktid: 1. Empirism on kogemustele põhinev teooria, kus kõik esitatud väited tuleb tõestada ja viidata ka allikatele. Kui väidet ei kõla usutavalt, tuleks esmalt kontrollida, kas see kehtib. 2. Kõige tõesema info saab vaatluse abil. Näiteks Läti Henriku kirjutatud ,,Liivimaa
b) kõikumiseks c) puudumiseks 9. Kellegi jäljendamine peale hinnangute andmist jälgitavale käitumisele: a) On esikohal biheivioristidel b) on keskksel kohal A. Bandura mudelõppes c) kuulub humanistliku koolkonna arvestuste hulka d) ei eelda isiklikult kognitiivset aktiivsust 10. Valimi a) esinduslikkus e. representatiivsus b) isoleeritus populatsioonist c) korrelatiivsus d) mõjutab oluliselt võimalust teha andmete põhjal oletusi populatsiooni kohta 11. Psühholoogia ametlik algusaeg 1879. a 12. Mis on sünopsis? Neuronitevahelised kontaktpiirkonnad.
Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine Oskasid rääkida Koopamaalingud ja pisikujud Ainus usklikk liik Matsid surnuid/rituaalid Hoolitsesid haigete ja vigaste eest Oskasid tuld teha Olid väga osavad kütid Tegid lihvitud tööriistu Järglased vähe elujõulised Vara suremine Edevad Pildid Miks välja surid Palju oletusi: 1) Ristumine tänapäeva (DNA reostus) ja targa inimesega 2) Vulkani pursked ja kliima külmenemine 3) Tänapäeva inimene tuli peale 4) Vähe järglasi, varajane suremine Faktid Kiviaeg jaguneb kolmeks (M, P, N) Liitikum tuleb kreekas keelest lithos Tänapäeva inimese päritolu on ebaselge kuna... Neil olid ka kasvajad (vanim tõestus) Eellaseks peetakse Homo heidelbergensis'it, kes oli ilmselt Homo ergaster'i järeltulija. Leiutasid toidukotis keetmise
alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Popper väitis, et ilma teooriata pole võimalik vaatlusi teha. Vaatlus aga peab lähtuma mingist probleemist, vaatenurgast, huvist või ülesandest, tal peab olema kindel objekt. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, vaid oletustest. Teadlased püüavad oletusi kriitika ja kontrollimise (vaatluste ja katsete) abil ümber lükata. Kui oletus on põhjalikule tõsisele kontrollimisele vastu pidanud, võib selle oletuse esialgselt omaks võtta, kuid ta jääb siiski ainult oletuseks. Teadusliku teooria, seaduse või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda Ka ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on
Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Doping on levinud üle maailma ja muutunud mõndades riikides väga populaarseks. Arstid ja keemikud, kes dopingukasutamist kontrollivad peavad pidevalt välja mõtlema uusi meetoteid dopingu kasutamise kindlaks tegemiseks, tihti olema just nagu detektiivid. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti hästi arenenud. Mida jõulisemalt kelme kinni nabitakse, seda enam tugevneb lootus, et sport saab puhtamaks. Kahjuks esineb ka olukordi, kus süüdistused sportlasele dopingu kasutuse osas on täiesti alusetud. Nii juhtus ka näiteks Salt Lake City olümpiamängude suurtel dopinguskandaalidel, kus dopingukasutajaks tembeldati ka meie sportlane Kristina Smigun Vähi. Valesüüdistus mõjutas Kristina psüühikat tugevalt ning
Valgus kosmoses Kosmose pea-vaakumis on valguse kiirus c(300 000km/s). Kuigi see kiirus tundub inimese jaoks suur, ei ole see suuemas plaanis midagi erilist. Footonil kiirusega c võtaks vaadeldava universumi läbimiseks ühest otsast teise ca. 92 miljardit valgusaastat. Vaadeldav universum on piirkond, mida saab maakeralt vaadelda. Selle raadius on 46 miljardit valgusaastat. Universumi enda suurus on vaieldav, kuid see on väga tõenäoliselt lõpmatu. See ei ole seletatav, ega ole ka universumi arvatav tekkimine. Enne suurt pauku pidi eksisteerima keha, mille tihedus ületas praeguste füüsikaseaduste poolt sätestatud maksimumi. Suure paugu ajal laienes see keha ja täitis pea lõpmatu tühjuse momentaalselt energiaga. Iga hetk jõuab meieni osa sellest valgusest, mis tekkis mõnda aega pärast suurt pauku. Tänu universumi suurusele ja valguse suhteliselt aeglasele liikumisele selles, saame me vaadelda iidse...
Klassi kõige tagasihoidlikum, saladuslikum ja vaiksem poiss Kai Lichte ronis ühel vihmasel hommikul katusele ja kukkus sealt alla. Juhtunut nägid pealt tema klassikaaslased ja õpetaja. Tim, Jan, Doro ja Lina-ühed loo peategelastest, hakkasid tema kukkumise põhjust eriti põhjalikult uurima, koostöös muidugi politseiga, komissar Lohmanni ja Annete Kösteriga, loosse segati sisse ka Lina vanaisa, kes oli endine politseinik. Leiti palju asitõendeid, tehti palju oletusi, süüdistati süütuid inimesi, näiteks Timi, paljudel tekkis kahtlus, et ehk tema oli viinud oma norimisega Kai Lichte selleni, et ta tahtis sooritada enesetapu, kuid loo lõpus selgus, et tegelikult oli süüdi Kai Lichte ema, keda ei osatud alguses kindlasti mitte süüdistada. Kai ema oli raskelt haige, tal tekkisid pidevad vihahood, mille pärast oli Kai kannatada saanud, ta sai oma enda emalt kehalisi vigastusi.
lõpmatult kõverdunud. Seda tuntakse ka Schwarzchild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzchild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse (raadiuse). Seda nimetatakse mustaks auguks kuna ta imeb kogu valguse endasse ega peegelda midagi tagasi. Must auk tekib siis, kui raske täht plahvatab supernova elutsükkli lõpus ning seejärel hakkab oma ümbrust endasse tõmbama. Musta augu kohta on ka tehtuid palju oletusi ja on mitmeid teooriaid. Samuti on mõeldud kas must auk kui selline on üldse olemas. Nüüdseks on õnnestunud inimestel ka mõõta musta augu suurust. Nt 6.6 miljardi Päikese massiga must auk oli seniarvutatuist massiivseim, mis oli inimestel õnnestunud mõõta. Varem olid astronoomid musta augu massiks hinnanud umbes kolm miljardit Päikese massi ning seetõttu olid tulemused üllatavad. Musta augu massi arvutamiseks mõõtsid täheteadlased augu ümber tiirelvate tähtede kiirust
Maast 384 400 km). Andmeid Kuust Orbiit: 384,400 km Maast Diameeter: 3476 km Kuu on heleduselt teine objekt taevas, pärast Päikest Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 päeva ja 8 tunniga Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Päritolu Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. "Igavese päikese tipp"
Kui ajalugu läinuks teisiti... On huvitav teada, et mitte keegi ei saa päriselt kindel olla Eesti rahva ajaloost kirjutatud sündmuste tões. Teame vaid üksikuid fakte, mõningaid oletusi. Paljud ajalooraamatud räägivad põnevaid lugusid sõdadest ,inimestest, kes seal väidetavalt kangelastegusid tegid ja ka vaenlastest, keda loomulikult headeks ei peeta. Tavaliste inimeste tundeid ega tegemisi ei ole meil kunagi võimalik teada saada. Eesti ajaloo alguseks nimetatakse rauaaega, mis algas u 9000a eKr. Aga mis oleks olnud, kui Eesti kultuur ja rahvas oleks oleks oma tekkega hilinenud? Või hoopis varem olemas olnud? Mis oleks Eesti asemel hetkel, XXI sajandil
· Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud: · Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus "avaldab loomulikku vastupanu kõigele, mis on alateadlik ja tundmatu". (Jung 2005:31) · "Unenägudega tegelemisel tuleb järgida kaht põhimõtet. Esiteks, unenägu tuleb võtta kui fakti, mille kohta ärgu tehtagu muid oletusi peale selle, et unenäol on mingi mõte. Teiseks, unenägu on alateadvuse eriomane väljendus." (Jung 2005:32) · Kui "eeldada, et unenäod on normaalne nähtus (mida nad on), siis peavad nad olema kas põhjuslikud s.o neil on ratsionaalne põhjus või teatud viisil eesmärgipärased või siis nii üht kui teist". (Jung 2005:32) · Jung on teinud huvitavaid uuringuid ka unustamise kohta: Unustamise puhul minetavad mingid teadlikud mõtted "oma spetsiifilise energia,
Onu Einar vaatas ettevaatlikult lahtisest välja aknast, veendus selles, et läheduses polnud kedagi, ning ronis siis tuletõrjeredelit mööda alla ning seisis minuti maapinnal pärast. Tal oli midagi kaenlas. Kiirel sammul suundus ta pagaritööstuse kõrval oleva kuuri juurde. Kõigepealt liigutanud ei Malle ajus ennast midagi, ta oli hämmeldusest niivõrd halvatud, et ei suutnud midagi ette võtta. Siis aga vajus peale talle terve kohisev voog mõtteid, oletusi ja küsimusi. Ta otse värises pinevusest ja heameelest. Lõpuks, lõpuks ometi leidus üks inimene, kes oli tõeliselt salapärane, ja seda ainult mitte esimese mulje järgi, vaid ka pärast põhjalikumat uurimist. Sest see oli tõesti salapärane lugu: üks täiskasvanud inimene, kes ronib keset ööd aknast välja. Kui tal poleks teoksil midagi kahtlast, siis oleks ta kindlasti võinud kasutada päris harilikku majatreppi. ,,Järeldus number üks,"mõtles Malle endamisi
1.Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis tegeleb Universumi ehituse ja muutumisega. Uurib kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi.2.Universum on kõiksus, kõik olemasolev.3.Primitiivsed kultuurid uskusid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Maapinnal olevad esemed kättesaadavad, taevakehade kohta sai teha vadi oletusi.4.Kreeklaste arvates Maa kerakujuline, taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber samuti planeedid.6.Tänapäeva kosmoloogia aluseks relatiivsusteooria, et Universum paisub või tõmbub kokku. Ei saa olla tasakaalus.7. Maa kerakujuline: laev ilmub silmapiiri tagant.8.Maa siseehitus: Maakoore all tahke kiht, selle all vedel kiht, kõige all tahke rauarikas tuum. 10
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta.
tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu. Tänapäeval pole Bardide muusikat originaalselt säilinud, kuid on oletusi, kuidas see kõlada võis. Nad alati improviseerisid oma muusikat ja ei pannud seda kirja. Keldid suhtusid muusikasse eelkõige emotsionaalselt ja õiged noodid ja rütm suudavad inimeses erinevad emotsioonid tööle panna. Õige emotsioon annab inimesele jõudu ennast ületada ja võib tekitada temas inspiratsiooni ja tahet anda endast maksimum, tehes mis tahes tegevust. Praeguses maailmas õnneks pannakse kõik muusika kirja ja see säilib nii virutaalselt arvutites, CD-del ja paberil.
auasambal); arenes välja tragöödia ja komöödia Kõigis kolmes on ühine see, et igal kultuuril olid olemas oma pillid,kuid vanades kõrgkultuurides oli muusika ebamäärane. Tehti vaid oletusi, mida arheoloogid parajasti leidsid. Loodusrahvaste hulgas mängis rolli lindude-ja loomade keel ja selle juurde kuuluv tants oli ka tähtis. Kreeka ajaloost on pärit ka oma nö laulikud. Pillidest eelistati kasutada siiski keelpille rohkem ja luges kindlasti ka rütm. Vanades kõrgkultuurides olid jumaliku andega muusikud ja poeedid,keda austati väga. Muusikat peeti jumalate keeleks ning muusika ja pillid,millega jumalaga mängisid,peeti pühadeks. Muusikuid koheldi suure austusega
ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi 3) Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga. 4. Oluliste mõistete definitsioonid Kriitiline ratsionalism uurida teiste teooriaid ja oletusi ning kritiseerida enda omasid. Viimase mitte tegemise puhul on võimalus, et seda teevad teised. Allikas- avastus, mis täiendab meie teadmisi Veenvad põhjendused põhjendused, mis meie teadmisi või arusaami kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. 5. Vastuväited- ja argumendid 1) Nii on loogiliselt võimatu püüda plaanipäraselt jõuda teadmiste algallikani tee selleni oleks lõputu. (Õpetus sellest, et tõde on ilmutuslik,
Suusatamise vallast on Vincen Vittoz, keda süüdistati dopingu tarvitamises, kuid ometi suutis ta võita medaleid ning aidata Prantsusmaa teatemeeskonda vägagi edukal Oberstorfi MM-il 2005.a. Souli olümpiamängudel 1988. aastal jäi dopingu kasutamisega vahele üks kõigi aegade kuulsamaid sportlasi, maakera kiireim inimene Ben Johnson. Mõned arvavad, et dopinguta on praktiliselt võimatu tippsporti teha. Dopingule jälile on üpriski raske saada kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti väga arenenud. Mida jõulisemalt kelme kinni nabitakse, seda enam tugevneb lootus, et saab puhtamaks. Sportlased teavad väga hästi, millega nad riskivad, kui kasutavad dopingut. Sportlaste elu on ka mitmeid õnnetused,mis katkestavad nende tippelu. Liiga palju sporti tehes ning võitlustel mingi vale või kogemata juhtunud asjaolude tõttu võib surma saada või kogueluks vigastada
allikates ühel või teisel viisil esile kerkinud. Raamatu eesmärk on anda edasi kindla ajastu, sotsiaalse kihi või tegevusala tüüpilisemat esindajat. Tervikuna oli raamat väga põnev lugemine. Üks autoritest, Tiina Kala, ütleb sissejuhatuses, et antud tegelaste elu põhineb allikatel, mis on säilinud, küll aga on nad ebapiisavad, et anda täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge ülevaate keskaegsest tallinlasest. Mis eriti meeldis selle raamatu puhul oli see, et iga keskaegse tallinlase elutegevusvaldkond oli ka lahti seletatud,tuues välja üldisema ülevaate. Tuues näiteks lk 90 ,,Hans Holtappel, kullassepp" peatüki, siis seal oli alateemadena välja toodud, et kes kullassepad üldisemas tähenduses olid, milline oli antud ameti tähtsus keskajal, nende tunftid jne. Nii on raamat
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus. Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal.Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi nn karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks,
ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid.
keel, eelkõige ühenduse võtmiseks kõrgemate jõududega Kultuurrahvad on kõik suhtunud muusikasse teadlikult ning loonud omad muusikateooriad Muusika on kõigi vanade kultuurrahvaste jaoks olnud kõrgeim kõikidest kunstidest, talle on omistatud jumalikku päritolu Muusika abil püüti universumi korrast aru saada Muusika ei eksisteerinud iseseisva kunstiliigina, vaid koos tantsu ja poeesiaga Kaugete aegade muusika kohta võib teha vaid oletusi. Varaseimad loetavad muusika üleskirjutused pärinevad alles Vana-Kreeka kultuuri hilisest järgust, viimaseist sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning
Loomade käitumine Loomade käitumise uurimisel saab kasutada erinevaid teaduslikke lähenemisviise. Tundes loodust, on bioloogidel või etoloogidel lihtne välja pakkuda mitmeid oletusi, mis looma üht või teist käitumisviisi võiksid põhjustada, kuidas loom võiks käituma hakata või milliseks võiks looma käitumine kujuneda tulevikus. Näide! Võimalikud seletused: Kevadel võib näha isatuvisid pugusulgi kohevile ajamas ja ennast - Tuvid keerutavad ennast, et näidata end paremini oma tulevasele keerutamas ja ematuvide läheduses partnerile ja et näida suuremate ja tugevamatena. kudrutamas
Juba pikalt on meresõitjad vältinud merd Bermuda saarte, Florida ja Puerto Rico vahel. Seal on ikka ja jälle laevu "olematusse haihtunud". Sealt pole peaaegu mitte kunagi leitud laevavrakke. Mis aga kõige imekspandavam - juba Kolumbus oma reisil Uude Maailma oli märkinud oma päevikusse: " Tundus nagu tõstaks ja langetaks keegi küünalt" Sedasama helendust on Bermuda kolmnurgas märgatud koguni mehitatud kosmoselaevadelt. Välja on pakutud arvukalt oletusi, miks laevad ja lennukid Bermuda kolmnurgas ühtelugu jäljetult kaovad- süüdistatakse küll keeriseid, veealuseid vulkaane, negatiivset gravitatsiooni, musti auke, ajanihet, ufosid, ning erinevaid tumedaid jõude. Ent rahuldavat vastust ei anna neist variantidest ükski. Tahan öelda, et imed, mis kuidagi loodusega seonduvat on inimese ajule vastuvõetavamad. Küllap on uskumine neisse lihtsam, kuna loodus ju armastab ikka vingerpusse mängida-
Kui on paradiis, siis peab olema ka põrgu, et inimesi paha des t tegudes t eemale hoida. Mis sellest, et Budd h a õpetus es ei ole juttu paradiisist ega põrgus t. Sellisel moel oli budis m vastuvõetav ka kõige mah aj ä ä n u m a t ele rahvas tele Aasias. Tantris m e. vadzrajaa n a tekkis teadlas te arvates alles 5. 6. sajandil AD. Tantris mi olemu se kohta on vaid mitmes ug u s eid oletusi, sest tantristlik kirjand u s on tabu ja ritua alidele ei ole õnnes t u n u d kellelgi kõrvalisel pääsed a. Minu arus t on Budis m väga huvitav religioon. Olen ise Tais k äinu d ja näin u d budiste oma silmaga. Nad on väga korraliku d inimesed, kes peavad oma us u reeglitest kinni. Mina nägin, et nad kand sid puna s eid õhukesi rätikuid ümber keha, kuid jalavarje neil polnud
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Muinasaega Eestis arvatakse olevat X at. eKr kuni XIII sajandi algus. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Muinasusundi kihistus oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega ning selle üks olulisemaid osi oli esivanematekultus. Muudatusi uskumustesse tõi põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Kuid millised muinasusundi uskumused ja traditsioonid kajastuvad tänapäeva eestlaste elus? Muinaseestlased olid arvamusel, et nad on osa üks osa loodusest
See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73-kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi. Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&client=firefox- a&sa=N&rls=org
Populaarteaduslik kirjandus ehk aimekirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uurimuste tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin, politoloogia jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka tõestamata oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm. Tänapäeval käsitletakse aimekirjandusena peamiselt teadusuuringute ülevaateid ja maailma aimekirjutised pärinevad peamiselt vastava ala teadlastelt, üliõpilastelt ja teaduritelt. Harry Õiglane ("Vestlus relatiivsusteooriast", 1958), Ustus Agur ("Mõtlevad masinad", 1961), Jaan Eilart ("Inimene, ökosüsteem ja kultuur", 1976). ------ kate.kismus <12 ja 13:-e> RELIG lühike usuõpetuse käsiraamat
· ajakajalisus (varem kuuldud/loetud uudis ei paku · põhiliselt küsimused: huvi) mis? ja kus?, · tähtsus (mida suuremate nimedega seotud, seda R vähem miks? ja kuidas? suurem uudis) A · välditakse oletusi, · uudsus, erakordsus (ebatavaline, kummaline uudis A (vähetuntud) võõrsõnu, köidab tähelepanu) D rohkeid nimesid ja fakte, · konfliktsus (tõstab kuulaja huvi, annab kuulajale umbisikulist tegumoodi võimaluse oma seisukoha võtmiseks)
Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak
muinasjäänusteks ehk muististeks. Sellele järgnevast perioodist saame teadmisi peamiselt kirjalikest allikatest. Muinasaja uurimine. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad arheoloogilisis väljakaevamisi. Leide võrreldakse teiste varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad ning matuste ja ohvritalituste alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Mõningaid teateid muinasaja Eestist annavad ka kaugemate ning lähedamate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Mitmete Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikate kõrval annab muistse Eesti kohta kõige rohkem informatsiooni Läti Henriku kroonika. Muinasaja periodiseerimine. Muinasaeg hõlmab kogu eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi- VIII
sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks. Kui me mõtleme asjust, mida me eriti hästi ei tea või mille suhtes meil pole olnud kogemust, kaldume me mõtlema lihtsalt faktidele toetudes- meil on uurijate sõnul sihtmärgi kohta ,,kirjeldavad uskumised" . Aga objektiga enam tuttavaks saades teeme me tema kohta järeldusi, et teha oletusi objekti muude aspektide kohta. Sel viisil kujundame me sihtobjekti kohta ,, järeldatud uskumuste" kogumi. Järgmiseks sammuks on nende järeldatud uskumuste hindamine ja oma hoiaku kujundamine. ( Hayes, 2002) Suur hulk hoiakute uurimusi on keskendunud hoikute muutumisele ehk sellele, kuidas saaksime teisi veenda algsest erinevale seisukohale asuma. Seda liiki uurimused pole suunatud mitte ainult eelarvamuste vähendamisele, vaid kahoiakute muutmise tunnetuslikele
kõik jälle korda." ,,Teine kord andis mu oma treener olümpiale eelnenud koondise katsevõistlusel mulle väga lihtsat asja koolapulbrit. Näiteks sõja ajal kasutasid lendurid seda, et jaksaks öösel lennata. Väikeses koguses on koolapulber täiesti kahjutu, mis hoiab inimese erksana. Mõned arvavad, et dopinguta on praktiliselt võimatu tippsporti teha. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti hästi arenenud. Mida jõulisemalt kelme kinni nabitakse, seda enam tugevneb lootus, et sport saab puhtamaks." Kõige kurvem on aga eestlaste jaoks eelmine aasta, kus kõigi lemmiksuusatajale Andrus Veerpalule määrati 23. augustil FIS-i kolleegiumi poolt 3-aastane võistluskeeld dopingu tarvitamise eest. Mis on doping? Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal
koorid. Edaspidi toimusid teised laulupeod,nii et üldlaulupeo korraldamiseks oli kogemusi: ei olnud vaja üldlaulupeo välist vormi ega üksikasju esmakordselt välja mõtelda, vaid saadi hästi rakendada aastate jooksul kindlakskujunenud ja edukaks osutunud traditsioone, mis oli suureks soodustuseks ja kergenduseks. 2. EESTI ÜLDAULUPEO MÕTTE ARENG Eesti üldlaulupeo konkreetne mõte on võimatu lõplikult selgitada, võib esitada ainult oletusi. Tartu saksa ajaleht väitis, et idee olevat tekkinud Jannsenil juba 10. aastat varem, kui alustas tegevust koorijuhina. Kuid tal puudusid võimalused kavatsuse teostamiseks. Pärast oli loodud selts „Vanemuine“, mille oli üheks peaeesmärgiks üdlaulupeo organiseerimine 1869. aastal. Alguses ei tegelnud, muidigi, laulupeo korraldamisega, kuid kui selts aina tugevnes ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde. Ta soovis pidu kõige
,,Ilm" Kuul Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. Kuu tekkimine Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo- lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: · Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. · Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. · Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda.
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad
põhinevale majandusele. Mataveris Hanga Roa lähedal asuv lennujaam on turistide sissevoolu kasvatanud juba 1960ndast aastast peale.Küla piirkonda on ehitatud mõned väiksemad luksushotellid ja ka paljud kohalikud on valmis turiste oma kodus võõrustama. Rahvastik ja ajalugu Rapa Nui avastaja on Polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu´a, kes tõenäoliselt oli välja rännanud Markiisisaarelt. Rapa Nui täpse avastusaja kohta on ainult oletusi ja väiteid,Saar on ilmekas näide tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale ning selle ajaloo uurimine on näidanud, et saareelanikud on hävitanud kunagi saart katnud palmisalud ja metsad ning seetõttu kaotanud võimaluse ehitada laevu ja paate ning sõita merele kalastama, samuti kontakti muu maailmaga. Ülerahvastatus ja toidunappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare hõimude vahel ja inimsöömist. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 Hollandi maadeuurija Jakob
Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast.Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. Päritolu · Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. · Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi:Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda.
Mäletan veel hästi kui käisin 2008. aasta õdede kooliga Rootsis. Suurim mure oli siis kuidas raha vahetatud saan ning kas võõra valuutaga teise riigi kauplustes arveldada oskan. Samad kõhklused olid 2009-l aastal kui läksin läbi kuue riigi Sveitsi. Tuli mõelda igale riigile eraldi, et kõikjal maksta saaks. Praegu on tunduvalt vabam reisida kui ei pea sellistele asjadele nii palju tähelepanu pöörama. Kas euro jääb püsima, tehakse palju oletusi. Mina arvan, et jääb. 7. septembri saates ,,Foorum" ütles Ahto Lobjakas, et me oleme eurosse juba investeerinud ning sellest loobuda ei saa. Andres Arrak tõi selle kohta huvitava võrdluse: ,,Euro kasutusele võtt oli nagu puujala ja meigiga võetud naine. Hiljem kukub puujalg ära ja meik pudeneb maha, siis on halvasti." Alguses oli euro ka ilus ja uus aga hiljem märgati elu kallinemist. Euro miinused tulid päevavalgele ning uus polnuski nii hea
rahvusvahelise antidopingu agentuuri WADA koodeksist ning EAD antidopingu reeglitest (punkt 11.7 Mitmekordsed rikkumised), mis nägi ette eluaegset võistluskeeldu. Aleksandr Aleksejevi eluaegne võistluskeeld jõustus tagasiulatuvalt 16. oktoober 2010. Ka Eestis tarvitavad kindlasti mõned sportlased dopingut. On neid, kes arvavad, et dopinguta on praktiliselt võimatu tippsporti teha. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti hästi arenenud. Kuid mõnedele kasutajatele võib dopingutarvitamine lõppeda katastroofiliselt. Kasutamine võib küll olla eraasi, kuid tipptulemuste tegemisel on see juba ühiskonna asi. Eesti atleedid on dopinguga õnneks vähe vahele jäänud - patustajaid on vähem kui kümme. Aastas satub dopingukontrolli kolmkümmend eestlast ja dopinguproov on kallis lõbu. Üks testimine maksab 4000 krooni. Dopingu kontroll
Tema loomingust, nii näidenditest kui ka lüürikast, toimub ebaproportsionaalselt suure osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal. Shakespeare`i elu lõpp 1613. aastal naasis ta 49-aastasena Stratfordi, kus kolm aastat hiljem suri, tema kaasajast ei ole säilinud tõendeid surma põhjuste kohta. Ta maeti Stratfordi Püha Kolmainu kirikusse. Epitaaf tema haua kohal hoiatab tema luude liigutamise eest. Tema eraelust on vähe andmeid, mis on põhjustanud palju oletusi tema väljanägemise, seksuaalsuse ja usuliste veendumuste kohta. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti- Sonnet I From fairest creatures we desire increase, esimesed 126 on pühendatud kenale noorele That thereby beauty's rose might never die,
Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Kuulamine on kompliment, sest see näitab, et hoolite sellest mis teise inimesega juhtub, hoolite tema elust ja läbielamistest. Tavaliselt vastavad inimesed sellisele komplimendile poolehoiuga.
Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Kuulamine on kompliment, sest see näitab, et hoolite sellest mis teise inimesega juhtub, hoolite tema elust ja läbielamistest. Tavaliselt vastavad inimesed sellisele komplimendile poolehoiuga.
tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj maarahva ehitistes, töövõtetes, kommetes jms võib olla säilinud elemente mille juured ulatuvad esiaega. Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Olulist infot sisaldab ka eesti keel. Võrdleva keeleteaduse andmed sugulaskeelte arengust, laensõnade päritolust jms võimaldavad teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ja kokkupuudetest teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad. Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga
annaabi.ee 
