Metanaal tema 40% vesilahust nim. Formaliin. Selles hoitakse meditsiinolisi preparaate (laibalahus) Etanaal Õuna maitseline ja väga mürgne ühend, tekib organismi alkoholi tarbimise tagajärjel. Kahjustab maksa ja kesknärvisüsteemi, põhjustab halva enesetunde ja peavalu Propanoon Tuleohtilik, hea lahusti (atseton) Metaanhape e sipelhape ledub mesilastes, sipelgates, kõrvenõgestes, kuuse ja männi okastes. Etaanhape e äädikhape tekib roistumisel, kõdunemisel, mädanemisel, käärimisel õhu käes. Leisub uriinis Propaaanhape e juustuhape annab juustule hea maitse Butaanhape e võihape Estrid ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholiseda * leidub looduses eeterlike ülidena taimedes (palderjan, sidrun, apelsin, piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat
Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa paljas- seemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad Vars · Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa. · Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike. Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu. · Kui okaspuu koor saab vigastada, immitseb haavast vaiku, mis kaitseb tüve. · Kivistunud vaiku nimetatakse merevaiguks. Juur · enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. · Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem). Juurekarvade
ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine. Seega levivad tundra- ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koos- nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont. Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised happed. Sügiste vihmasadude ja kevadiste lumesulamisvete mõjul tekib palju nõrgalt happe- list mullavett ja mullad leetuvad. Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad, millel puudub huumusekiht, on vähe- viljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisse- uhtekiht. ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE
lainelised, seemnesoomuste ülaserv on ahenenud või narmastunud ja seemnesoomused ei eemaldu kuivanud käbil üksteisest oluliselt (torkav, sitka, ajaani kuusk jt). Käbid ei pudene vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjana puule(NB! Nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub soomusjas või väikeplaatjas korp. Kuuskede hulgas on väga varjutaluvaid liike (harilik kuusk) ja väga valgusnõudlikke liike (torkav kuusk). Üldiselt, mida sinakamad ja hallikamad on okkad, seda suurem on valgusnõudlikkus ja parem on õhusaastekindlus. Kuivemat kliimat soovib torkav kuusk, merelist kliimat aga sitka kuusk. Esineb täiesti külmakindlaid (nii talve- kui
mistõttu nad on levinud eelkõige rohtla-tüüpi kooslustes. ● Eriti oluline koht on neil Aafrika savanniökosüsteemis ja Austraalia poolkõrbetes, kus esineb ka suurim liigiline mitmekesisus. ● Savannides on nad üheks arvukamaks puude ja põõsaste rühmaks, olles (muidu harvade puudega koosluses) pesapuuks paljudele linnuliikidele ja ka põhiliseks toidutaimeks kaelkirjakutele. ● Sarv-akaatsial on tekkinud huvitav sümbioos sipelgatega, kes elavad akaatsia okastes, söövad teatud lihakaid puu osi ja kaitsevad samal ajal puud muude loomade eest, hammustades neid kõvasti. Majanduslik tähtsus Piirkondades, kus akaatsiad laialt levinud on, on neile leitud mitmeid kasutusalasid: ● Beetliakaatsia lülipuidust saadakse parkainet. ● Hõbeakaatsiat kasvatatakse ilutaimena ning samuti koorest saadavate parkainete pärast. Lisaks saadakse temast parfümeerias kasutatavat mimoosiõli.
toituvad noortel okastel, kuusehekkides), Kase-harivaablane (Arge pullata, vastsed lehtedel, vahel söövad puud raagu), Kirju-lehisevaablane (Pristiphora wesmaeli, Nulg: Must-pahktäi (Aphrastasia pectinatae) valgete vahakarvadega täid okaste vastsed söövad okkaid), Lehise-tupekoi (Coleophora laricella, röövikud kaevandavad alaküljel. Nulu-tüvetäi (Adelges (Dreyfusia) piceae) valge vahakirmega kaetud täid noortes okastes), Männivaksik (Bupalus piniaria, röövikud söövad okkaid), arvukalt tüvel Okkalainelane (Lymantria monacha, peamiselt söövad kuuski võib süüa puud raagu, munakogumikud tüvel), Metsa-külmavaksik (Operophtera fagata, kasel röövikud noortel lehtedel, võivad puu raagu süüa), Harilik külmavaksik (Operophtera brumata, Haab: Haava-lehekoi (Phyllocnistis labyrinthella) kaevandab lehes kitsad
Pungad külmades tingimustes kasvavatel liikidel vaigused, mõnedel ka vaiguta. Käbid täiskasvanult ovaalsed või silinderjad, püstised, valmivad tolmlemisaasta sügiseks. Pikkus sõltuvalt liigist 5..30cm. käbisoomused pudenevad koos seemnetega ning varisevad. Pule jäävad aastateks teravatipulised rootsud. Puit küpspuiduline, kerge, vaigukäigud puuduvad, esinevad ainult vaigurakud. Vaik asub käbides, seemnetes, okastes, koores. Liikide arv - perekonnas u 40, mis levinudpeamiselt mägistel aladel, põhjapoolkeral jaheda kliimaga piirkondades madalamal ja lõunapoolsetel aladel kõrgematel aladel (Guatemala, põhja- aafrika, himaalaja, Taiwan). Abies alba (Euroopa Nulg) Areaal: Kesk- ja LõunaEuroopa mägedes. Suurus: 35-40 (65) m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: Noortel puudel koonusjas, vanadel tipust ümardunud. Oksad paiknevad
SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema, kuna kirjutamine paljasseemnetaimedest tundus mulle huvitav. Loodan referaati kirjutades saada uusi teadmisi loodusest ja seal kasvavatest taimedest. Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud, näiteks: kadakas, mänd, kuusk, jugapuu. Nimi on tulnud sellest, et seemned asetsevad paljalt käbisoomuste vahel. Enamik paljasseemnetaimedest on kas igihaljad puud või põõsad. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka kõige kõrgemad ja vanimad puud kuuluvad just okaspuude hulka. Palajsseemnetaimed moodustavad suuri okasmetsi. Ning neid võib leida igaltpoolt maailmast. Nii põhja- kui ka lõunapoolkeralt. Paljasseemnetaim on üks vanimaid taime rühmasid, neid on alles vaid umbes 600 liiki. Üks vanimaid praeguseni säilinud iidsetest paljasseemnetaimedest on hõlmikpuu. Suured okasmetsad on olulised õhu rikastamisel hapnikuga.
juurtest koorealuse puidu kaudu tüvesse ja võrasse. Võra – on tüve ladvaosast, jäme- ja peenokstest ning lehtedest või okastest koosnev puu osa. Võra täidab järgmisi funktsioone: o Puittaime rohelistes osades toimub fotosüntees, mille käigus puu assimileerib õhust süsihappegaasi ja pinnasest vett koos mineraalsooladega. Katalüsaatori rolli täitva klorofülli ja päikesevalguse juuresolekul toimub lehtedes või okastes keemiline protsess, mille produktideks on süsivesikud (tärklis) ja hapnik; o Lehtede ja okaste pinnalt toimub vastavalt välistemperatuurile vee aurustumine, millega puittaim reguleerib võra temperatuuri ning väldib lehtede-okaste ülekuumenemist; o Ladva ja okste tippudes on pooldumisvõimeliste rakkude kogumid – nn. kasvukuhikud, mis tagavad tüve ja võra iga-aastase juurdekasvu. 12. Mis on maltspuit? Lülipuit? Küpspuit? Väärlülipuit? Mille poolest need
ühenditeks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat. Lisasaadusena eraldub hapnik. Kloroplast- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees Klorofüll- roheline pigment, mis võimaldab valgusest energiat saada ja mida leidub pea kõigis taimedes, vetikates, tsüanobakterites, lehtedes, vartes, okastes Tsüanobakterid- laialt levinud fotosünteesivad bakterid Tülakoidid- membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid Graan- tülakoidide kogum kloroplastis Strooma- kloroplasti sisemus, kus toimuvad FS-i pimedusstaadiumi reaktsioonid 21. Valgusstaadium
1.1 Millised on paljasseemnetaimed? Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu püsivad need puudel ka talvel. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka maailma kõrgeimad ja vanimad puud kuuluvad okaspuude hulka. Eesti kõige levinum taim MÄND 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? Paljasseemnetaimed on väga vana rühm , mis arenes välja sõnajalgtaimedega ühisest eellasest.Tänaseks on enamik neist välja surnud-teatakse vaid ümbes 800 liiki.Okaspuud on paljasseemnetaimede kõige suurem kaasaegne ligikaudu 600 liigiga
11 Paljasseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad – nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu püsivad need puudel ka talvel. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka maailma kõrgeimad ja vanimad puud kuuluvad okaspuude hulka. Erinevalt vetikatest, sammal- ja sõnajalgtaimedest ei vaja paljasseemnetaimed paljunemiseks vesikeskkonda. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. Osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. See soodustab tuulega levimist. Nende seemneid levitavad ka linnud ja närilised. Paljasseemnetaimed kasvavad kogu maailmas – nii põhja- kui lõunapoolkeral
Parkained Toomingamarjad, tammetõrud. Taimele kaitseained. Inimese jaoks olulised: naha parkimine [4]. 2.3 Hüdrolüüs. See on purustatud puidumassi töötlemine kõrgel temperatuuril. Selle reaktsiooni tulemusel saadakse tehniline suhkur. Viimast kääritatakse ning saadakse tehniline piiritus. Ühest tonnist puidust saab ~160 l. tehn. piiritust. 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis. Bioaktiivsed ained paiknevad lehtedes ja okstes. Siia kuuluvad ka vitamiinid. Männi okastes on vitamiini 3x rohkem kui sidrunis (toodetakse vitamiinijahu) [1]. 2.5 Puidu põlemine. Termiline lõhustamine, pürolüüs täielik alates 500 °CCa 100 °C algavad muutused puidus Kuni 170 °C kuivamine, vee aurustumine 200 260 °C hemitselluloosi lõhustumine 260 310 °C tselluloosi lõhustumine 310 500 °C ligniini lõhustumine Üle 500 °C pürolüüs, oksüdatsioon, polümerisatsioon, kondenseerumine Süsi vajab täielikuks põlemiseks üle 1000 °C
valgustingimustest 0,1-2(8)%, metsaökosüsteemi puhul 1-1,5%. 3.2.2. Transpiratsioon Transpiratsioon on füsioloogiline vee aurumine, mis on omakorda vee ja mineraalainete (tõusva) voolu liikumapanevaks jõuks puittaime puiduosas ning aitab ühtlasi vältida lehtede ja okaste ülekuumenemist. Vee arumine atmosfääsri toimub lehtede õhulõhede kaudu, mille avanemine ja sulgemine reguleerib transpiratsiooni intensiivsust. Lehtedes ja okastes asub palju väikesi õhulõhesi, mis asuvad enamasti nende alumisel pinnal ja moodustavad 0,5-2% lehe või okka pinnast. Õhulõhede kaudu toimub süsihappegaasi tungimine lehtedesse ja nende kaudu toimub ka vee aurumine assimilatsiooniaparaadist. Õhulõhesid ümbritsevad sulgrakud on omapärase ehitusega – nende õhulõhepoolsed rakuseinad on paksemad kui välimised rakuseinad. Sulgrakkude välisküljed venivad pärast veeimamist rohkem välja kui siseküljed,
Orgaanilise aine muundumist mõjutavad tegurid mullas: 1.mulla õhustatus (aeroobne või anaeroobne lagunemine) 2.orgaanilise aine koostis: a. suhkrud, tärklised, proteiinid b.toorproteiinid c.hemitselluloos d.tselluloos e.rasvad, vahad jne f.ligniinid g.süsivesikud 3. Biokeemiline koostis: suhkrud pestakse taimest välja, mullas ei säilu (kasut. Ära). Tärklis pärineb seemnetest ja mugulatest. Tselluloos puidus üle poole; lehtedes 1/5. Ligniin okastes 40%; puidus 20% 4. Tuhaelementide sisaldus Mulla orgaanilise aine jaotamine- 1. Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused mittespetsiifiline osa (5...15%) kogu orgaanilisest ainest, saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid taimejuuri ei arvestata mulla orgaanilise aine hulka. 2. Huumus mulla, spetsiifiline aine. Must või tumepruun amorfne mass, mulla mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Huumuse põhimassi moodustavad
ärasöömisest edukamalt. 32 6.1. Jugapuu (Taxus baccata). Mürgine on kogu taim. Mürgiga pole loodus jugapuu puhul koonerdanud. Kihvtised on nii vegetatiivsed kui ka generatiivsed osad ehk teisisõnu oksad, okkad, puit, koor ning seemned. Samas ei ole eri taimeosad ühtviisi mürgised ja see oleneb suuresti ka taime kasvuperioodist. Näiteks jugapuu okastes on talvel mürgiste ühendite koguhulk peaaegu neli korda suurem võrreldes suvega. Mürki pole seemneid katvas lihakas eredalt värvunud seemnerüüs, mis moodustab marikäbi välise osa. Rahvasuus kutsutakse jugapuu marikäbi lihtsalt marjaks. Alust sellele annab ka jugapuu nimetus eri keeltes. Ladinakeelne Taxus baccata viitab otseselt marjadele: bacca on ´mari´, baccata aga ´marju kandev´. Samalaadsed nimeversioonid on käibel ka soome keeles (marjakuusi) ja vene keeles ( ).
haiguste käes o Tavaliselt on segamets tootlikum o Segametsades on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam, sest toitumis- ja varjetingimused on paremad o Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine Rohelised taimed (sh puud) saavad kasvada vaid tänu fotosünteesile Fotosünteesiprotess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes) Okaste ja lehtede mass peab olema tasakaalus puu massiga Hooldusraie peamine mõju o Optimaalse võra (elusvõra pikkus) välja kujundamine, et tagada puudele soodne kasv Võra optimaalsed pikkused o Mänd 1/3 o Kask 1/2 o Kuusk 2/3 o Puude kõrgusest Hooldusraie majanduslikud eesmärgid – täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate
Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Mis on ökoloogiline tolerants? Keskkonnategurite või parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks ehk ökoloogiliseks tolerantsiks. Igal liigil on on iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja
sobivad. Jugapuud teeb väga väärtuslikuks nende suur varjutaluvus. On väga vähe liike, mis suudaksid kasvada üksnes hajutatud valguse käes. See võimaldab kasutada jugapuud hoonete põhjapoolsete seinte ääres. Valgusnõudlikumad on värviliste okastega (kollased, kuldkollased, rohekaskollased, helekollased) sordid. Kuigi ka need suudavad kasvada varjus, ei tule seal nende värvus esile, kuna valguse puudus kompenseeritakse rohelise värvuse intensiivistamisega okastes. Et esineb nii püstja kui laiuva võralisi ning ka okaste ja võrsete värvus varieerub väga laiades piirides, on jugapuudest võimalik kujundada väga huvitavaid taimekompositsioone, mis õigetes proportsioonides sobivad peaaegu kõikjale. Jugapuud taluvad suhteliselt hästi ka linnatingimusi. Et jugapuud taluvad väga hästi kärpimist, muutudes sellest veelgi tihedamaks, võiks jugapuid (eriti püstja kasvukujuga sorte) senisest enam kasutada erinevatesse profiilidesse pöetud
või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes). Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistes teguritest (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid (lehti) leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra,
• Osa vett on vaja fotosünteesiks, kuid suurem osa sellest veest aurustub lehtede või okaste kaudu transpiratsiooni teel, mis on seega veevoolu liikumapanev jõud. • Rakud säilitavad endas vett kohesioonijõuga, mis ei lase vertikaalsetel veesammastel katkeda. • Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu välispoolset osa. • Süsihappegaasi assimilatsiooni tagajärjel lehtedes ja okastes tekkinud toitained juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. • Niin asetseb korba ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate radiaalsete kanalite – säsikiirte kaudu. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid (sügis-, kevadpuit, säsikiired, sooned jne.) ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta.
hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; 2. olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; 3. säilitada toitaineid. 1.3 Vedelike transport tüves Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu (joonis 2.) välispoolset osa. _____________________________A. Roos______________________________ 3 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Fotosünteesi tulemusena lehtedes ja okastes tekkinud toitained (süsivesikud) juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. Niin asetseb väliskoore (korba) ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate radiaalsete kanalite säsikiirte kaudu. Joonis 2. Vedelike trantsport tüves Vegetatsiooniperioodi alguses on vedelike transport juurestikust võrasse väga intensiivne. Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest
lämmastikusidumisvõimele. Lepa perekonna esindajad on metsapuude hulgas kogu maailmas tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad. Mõlemad Eestis levivad lepaliigid (nii hall- kui sanglepp) kasvavad sümbioosis kiirikbakteriga (e. aktinomütseediga) Frankia, tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku. Käsitledes metsapuude mõju mullale varise kaudu, pole niivõrd oluline toitainete sisaldus rohelistes lehtedes, kuivõrd nende sisaldus varisenud lehtedes või okastes e. varises. Enamikule lehtpuudest on iseloomulik toitainete sügisene retranslokatsioon (ümberpaiknemine) lehtedest puu teistesse osadesse (peamiselt tüvekoorde, võrsetesse). Teiseks näiteks metsapuude keskkonda parandavast, mulda formeerivast toimest Eestis on endiste põlevkivikarjääride metsastamine. Eesti majanduse jaoks on viimase poolsajandi jooksul põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis olnud väga olulisel kohal
t. Haritava maa pindala on sääda tootmise seisukohalt otstarbekas jagada järgmiselt: · Teravilja kasvatuseks 35 % · Rohukarjatamiseks 25% · rohusilode ning heina tootmiseks 40% 68) Rohumaataimede eluvormid Rohumaadel eristatakse 7 erinevat taimede rühma. 1. Puud mis kasvavad looduslikel rohumaadel, puud on igihaljad ja suvehaljad. Okaspuude okkad sisaldavad orgaanilisi happeid ning vitamiini A ja C. Kõige rohkem on vitamiini männi okastes. 700 ga männi okkaid veistele, 200 seale suurendab loomade ja lindude toodangut. Eriti tähtis on see talveperjoodil. Lehtpuude lehed eestkätt kase ja paju lehed sisaldavd valku kuivaines 10-15% ja toorrasva 5-6%, sellised lehed on hea sööt talveperjoodil lammastele ja kitsedele. 2 leht puud lodja puud ja paakspuud on mürgised ja neid ei tohi loomadele anda. 2. põõsad söödatootmise seisukohalt omavad tähtsust peamiselt põõsakujulised pajud
Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasta pärast?). Kasvatades segapuistut, väheneb risk puuliigi valikul. 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes). Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistest teguritest (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO2 jne) ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid (lehti) leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass
eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub korp. Perekonnas umbes 45 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral, tihti mäestikes. Leviku keskpunktiks on Lääne- ja Kesk-Hiina mäestikud. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Perekonna liigid omavad suurt majanduslikku tähtsust tänu kvaliteetsele ja vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg Siberi nulg (Abies sibírica Ledeb.) Siberi nulg on küllap vist meil enim kasutamist leidnud nululiik
wallichiana pisarmänd). Mändide puit on värvuselt kelekollakast maltspuidust eristatava kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga, mis hakkab tekkima peale 40. eluaastat. Puidu tihedus on 500...530 kg/m3. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune, need on suuremad kui kuusel ja lehisel ning paistavad kevadpuidu ristlõikes tumedate ja sügispuidus heledate tüppidena. Heleda maltspuidu vaik on vedel, lülipuidul tardunud. Kuid vaigukäike leidub ka koores ja okastes, kuid need pole ühenduses puidu vaigukäikudega. Käikudes liikuv rõhu all olev vaik kaitseb puud haiguste ja kahjurite vastu (vaik isoleerib puu vigastatud koha õhu kaudu levivatest haigusetekitajatest ning takistab putukatel tungimast puitu ja sinna oma hauete rajamist kokkupuude vaiguga surmab mõned puidusiku, rädi- ja kooreüraskid juba 2 5 sekundi jooksul). Männi maltspuit sinetab soojal aastaajal mikroseente elutegevuse
võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub korp. Perekonnas umbes 45 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral, tihti mäestikes. Leviku keskpunktiks on Lääne- ja Kesk-Hiina mäestikud. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Perekonna liigid omavad suurt majanduslikku tähtsust tänu kvaliteetsele ja vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg Siberi nulg (Abies sibírica Ledeb.)
puhastamise viisid tingimusel, et need ei fotosünteesida orgaanilist ainet. elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa Fotosünteesiprotsess toimub taimede elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või rohelistes osades (lehtedes, okastes). 4. puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma jäetakse looduslikule uuenemisele. jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei omadustelt parimad puud. Selle tulemusena seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast
Seega, kui lepik seob aasta jooksul lämmastiku 100 kg ha-1, kulutatakse selleks ca 2 t ha-1 potentsiaalset kuivmassi toodangut. Teisalt tingib aga kõrge lämmastikusisaldus efektiivse fotosünteesi, mis omakorda aga tagab kõrge produktiivsuse. Käsitledes metsapuude mõju mullale varise kaudu, pole niivõrd oluline toitainete sisaldus rohelistes lehtedes, kuivõrd nende sisaldus varisenud lehtedes või okastes e. varises. Enamikule lehtpuudest on iseloomulik toitainete sügisene retranslokatsioon (ümberpaiknemine) lehtedest puu teistesse osadesse (peamiselt tüvekoorde, võrsetesse). Näiteks arukase rohelistes lehtedes võib lämmastikusisaldus olla samas suurusjärgus lepalehtedega (2,5-4,0%), kuid varisenud lehtedes jääb lämmastikusisaldus 1-1,5% juurde. Selline efektiivne
Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasta pärast?). Kasvatades segapuistut, väheneb risk puuliigi valikul. 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes). Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistes teguritest (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid 53 (lehti) leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada
aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasat pärast?). Kasvatades segapuistut, vähendame riski puuliigi valikul. 2. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed, sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (puudel võrades-lehtedes, okastes). Fotsünteesitava orgaanilise aine hulk on ühelt poolt määratud väliste tegurite poolt (valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO 2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massiga. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid (lehti) leidub vaid puu tipmises osas, võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa
annaabi.ee 
