Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ohutusnõuded kontoritööl". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, klaviatuur, klaviatuuri, tekiks, riskid, ergonoomilised, istuva, reguleeritavad, 70cm, terav, selged, vaevusi, elektriohutus, õhutemperatuur, õhuniiskus, 4070, valgusallikas, katted, seljas, arvutile, liigniiskusOhutusnõuded kontoritööl 1. Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 50-70 cm. 2. Optimaalne õhutemperatuur arvutiga töötamisel on 18-23C. 3. Valguse reguleerimise jaoks peavad olema akendel valgust reguleerivad katted. 4. Optimaalne laua kõrgus on 5 cm istuva inimese küünarnukist madalam. 5. Optimaalne ruum klaviatuuri ees käe toetamiseks on 20 cm. 6. Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule. 7. Töötooli istme kõrgus ja seljatoe asend peavad olema reguleeritavad vastavalt töötaja kasvule. 8. Kuvariekraam peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav, püsiv ja virvenduseta. 9. Klaviatuur peab olema eraldiseisev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. 10. Märkide tunnused klaviatuuril peavad eristuma taustavärvist ning olema selgesti nähtavad.
sobivaim keskkond arvestades nende iseärasusi ja vajadusi. Kasutades IEA definitsiooni : Ergonomics is the scientific discipline concerned with the understanding of interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory, principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance. Teisisõnu, ergonoomika proovib meie töökeskonda kohanda nii, et see oleks töötaja ja süsteemi jaoks tõhusaim. Tänapäeval jaguneb ergonoomika juba mitmeteks alamüksusteks, kuid meie keskendume sellele osale, millega infotehnoloogia alal töötades kokku puututakse. Alamüksusteks on muidu Füüsiline ergonoomika, kognitiivne ergonoomika ja organisatsioonilist ergonoomikat. IT alal on määravaim neist esimene, ja sellele me pühendumegi. Füüsiline ergonoomika, nagu nimest võib juba eeldada, tegeleb inimanatoomiaga ja füsioloogiaga.
Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole . Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Pilguta arvutiga töötades teadlikult silmi, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda (veel rohkem ärritada). Kui silmad juba punetavad, kasuta ajutise lahendusena kunstpisaraid või silmatilku , kuid vaid ajutise lahendusena. Kui silmad pidevalt punetavad ja valutavad, ning isegi silmade puhkuse meeldetuletajat õigesti kasutades olukord ei parane, lase arstil silmad üle vaadata. Peavalu
tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning koht- valgustit arvutitöökohal. Soovitatav on arvutitöökoht seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Parema- käelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigu- gutada aknaga risti.Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile. Valgus- allikas ei tohi peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida taju- tavalt
valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi
"Töötervishoid ja-ohutus" käsiraamatust, EV SM juhendist „Riskihindamise viis sammu” ja OÜ TenTeam poolt koostatud käsiraamatutes „Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010/2011“ ja „Riskianalüüsi käsiraamat“ antud soovitustest. Riskianalüüsi koostamise ajaline järjestus: 1. Töökeskkonna riskide kaardistamine töötajalt ankeediga info kogumise abil – 05.12.2014; 2. Töötaja intervjueerimine, töökohtade paikülevaatus – 05.12.2014; 3. Riskianalüüsi vormistamine – 08.12.2014. 2. TERMINID Risk Risk väljendab enamasti mingi sündmuse juhtumise tõenäosust. Töötingimustele hinnangu andmisel mõjutab riski suurust lisaks tõenäosusele ka võimaliku tagajärje raskusaste. Mis tahes sündmuse juhtumise tõenäosus on seda suurem, mida pikem on vaadeldav periood, st mida kauem töötaja nimetatud teguriga kokku puutub
Arvutiklassi põrand peab olema kaetud niiskelt puhastatava antistaatilise materjaliga. 1.4 Arvutiklassi valgustus Arvutiklassis peab olema loomulik valgustus. Valgusallikate värvustemperatuur peab olema vahemikus 30004200°K ja värviedastusindeks Ra vähemalt 80. Valgusallikas ei või peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Ruumi kunstlikul valgustamisel peab kasutama üldvalgustust. Kunstliku valguse puhul peab töölaua ja klaviatuuri valgustatus olema vähemalt 400 lux'i, kuvari ekraanil alla 300 lux'i ja tahvlil vähemalt 500 lux'i. 1.5 Tehnokommunikatsioonid ja sisekliima Arvutiklassi õhutemperatuur peab olema 20°C ± 2°C ja suhteline õhuniiskus mitte alla 40%. Õhuniiskuse suurendamiseks tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. Ruumis peab olema olmetermomeeter. 4
......................................8 Töökoht................................................................................................................................8 Tööasendid...........................................................................................................................9 Töömeetodid ja töövahendid................................................................................................9 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:.........................................9 Keemilised ohutegurid.......................................................................................................11 LISAD................................................................................................................................13 Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel........................13 Lisa 2. Tegevuskava koostamine.................................................
töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
1.3. Töökeskkonnas hinnati alljärgnevaid ohutegureid · Õnnetusjuhtumi oht. · Füüsikalised ohutegurid valgustatus, õhu temperatuur ja liikumiskiirus, niiskuse sisaldus tööruumides. · Bioloogilised ohutegurid võimalik nakkusoht (verbaalne suhtlemine klientidega ja toidutöötlemine), allergeenid. · Keemilised ohutegurid puhastuskeemia. · Füsioloogilised ohutegurid arvutitöö ja istuva tööviisiga seotud silmade ja õlavöötme ja seljalihaste pinged, töökohtade ergonoomiline kujundus, ruumi piisavus ja töövahendite paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus. Terviseriski hindamine Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest
Arvuti on tänapäeva inimestele lahutamatu osa. Tänapäeva arvutid on muutunud mõõtmetelt väiksemateks ja kiiremateks ning mis peamine kättesaadavaks. Inimesed kasutavad arvuteid nii töös kui ka vabal ajal näiteks suhtlemiseks ning informatsiooni hankimiseks. Aastalt-aastasse muutuvad arvutikasutajad aina nooremaks. Tänapäeval on kujunenud tavaliseks, et lapsed juba päris pisikesest peale oma vaba aja arvutis veedavad ning mänge mängivad. Sellise istuva ning ühelaadse tegevuse tagajärjed ilmnevad aga alles aastate pärast. Õnneks aga on võimalik neid tagajärgi ergonoomiliste võtetega ennetada. Mina alustasin sel aastal õpinguid arvuti- ja arvutisüsteemide erialal. Uurisin, milliseid ohte kujutab endast istuv töö ning kuidas saaksin oma tervist kaitsta erinevate haiguste eest. Selle referaadi koostamisel sain vastuse oma küsimustele. Tüüpilised vead arvutiga töötamisel
peegeldusi kuvari ekraanil ning otsest ja kaudset pimestamist. Õpikohtade paigutamisel võib tulenevalt ruumi iseärasustest kasutada ridade kombineeritud variante, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuded. Puudega õppijale tuleb õpikoht kohaldada puudest tingitud erivajadusele. Õppija istekoht peab olema vähemalt ühe meetri kaugusel teistest arvutitest. Laud peab olema ühekohaline ning võimaldama kuvari, klaviatuuri ja hiire sobiva paigutuse ning toetuspinna kätele. Kuvar peab asetsema istuva õppija ees otse. Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 6070 cm. Arvutiklassis peab laua kõrgus olema õppija kasvukohane. Laud peab olema ühetooniline ja mati tööpinnaga. Õpikohal peab olema poolpehme istmega ja püsikindel tool, millel on keha profiili jälgiv seljatugi. Tooli parameetrid (kõrgus, seljatoe asend) peavad olema reguleeritavad õppija kasvu kohaselt
aseta töölaual ja selle ümbruses asjad nii, et oleks mugav töötada, puhka ja lõdvestu regulaarselt, käi massaazis. Hemorroidid Istuva eluviisi uus massiline õudus: hemorroidid. Need on laienenud veenid pärakuava ümbruses ja pärakukanalis. Hemorroide esineb üha sagedamini. Inimese püstine ja istuv kehaasend soodustab verepaisu pärakupiirkonna veenides, mis aitab kaasa hemorroidide tekkele. Soodustavad tegurid on peale vanuse ja istuva ameti ka raskuste tõstmine, krooniline kõhulahtisus või -kinnisus, ülekaal, rasedus, pärilik eelsoodumus, punnitamine soole tühjendamisel ja pikaajaline tualetis istumine (nt lugemine). Olenemata põhjustest on tagajärg sama: veenid laienevad, veeniseinad õhenevad, veritsevad ja võlvuvad esile. OHUMÄRGID: sügelemine pärakupiirkonnas, valulik komu pärakupiirkonnas, heleda vere eritumine soole tühjendamisel, väljavõlvumused pärakupiirkonnas soole tühjendamisel, valu. ABI:
ebatõenäoline Tõenäoline Madal (II) Keskmine (III) Kõrge (IV) Väga tõenäoline Keskmine (III) Kõrge (IV) Kõrge (V) Tabel 2. Riski tõenäosuse ja tagajärje selgitus Tõenäosuse selgitus Tagajärje selgitus 4 Väga ebatõenäoline- ei tohiks Mõõdukalt kahjulik- õnnetused ja haigused, mis ilmneda töötaja kogu töötamise ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged aja jooksul kordagi. haavad, silmaärritus, peavalu jms). Tõenäoline- võib ilmneda Keskmiselt kahjulik- õnnetused ja haigused, mis töötaja kogu töötamise aja põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või jooksul ainult paar korda. reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud, teise astme
..............................8 5KOKKUVÕTE/ LÕPPHINNANG............................................................................10 1 TÖÖKESKKONNA ISELOOMUSTUS Antud riskianalüüs on tehtud kodus kuvariga töötamisel. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kodus esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Selgitatakse välja kuvariga töötamise ohutegurid, hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, koostatakse riskimaatriks ning täidetakse kontroll-loendi küsimustik. Majas, mis asub Rakveres L. Koidula tänaval, on 1 magamistuba, köök, elutuba, vannituba ning wc ja koridor. Kõik ruumid on renoveeritud ja heas korras. Arvutiga töötamisekohti on majapidamises üks ning see asub elutoas. Elutuba on suur avar ruum. Loomulikku valgustust ruumi annavad kaks akent ja rõduuks mida on võimalik reguleerida ka ruloodega. Kasutada saab ka lae- ja põrandalampi.
RUUM Enne kui raal üldse tuppa tuua, oleks mõistlik uurida oma tulevase tööruumiparameetreid. Kas äkki pole tegemist mitte istuva töö jaoks liialt külma Töökeskkonna temperatuur peab olema vastavuses töö iseloomuga. See tähendab siis seda, et tehes rasket füüsilist tööd, inimene higistab ja tal on palav. Sel juhul võiks/peaks ruumi temperatuur olema natukene madalam, kui tavaliselt (20°C). Sama seost järgides peaks aga istuva inimese töökeskkonna temperatuur olema natukene kõrgem. Meile kellelegi ei meeldi, kui nina vesiseks läheb ning aevastamishood üha tihedamini peale hakkavad tulema. Seega esimene soovitus oleks, et toas peab olema soe. Järgmine asi, mis tuleks läbi juurelda, oleks koht, kuhu arvuti tuleb. Seega peab olema arvuti, laua ja muu varustuse jaoks olema eraldatud piisav kogus ruumist. See on iseenesest mõistetav, et kellelegi ei meeldi olla "nina vastu lina" arvuti kuvari ees. See
vertikaalselt mõlemale poole). liigu, puudub piisav kalle 16. Nurk seljatoe ja istme vahel: soovitatavalt 90 – 105 kraadi 98 kraadi Jah 17. Nurk istme ja sääreosa vahel: 60 – 100 kraadi. 80 kraadi Jah 18. Nurk õlavarre ja küünarvarre vahel klaviatuuri suhtes: 70 – 135 100 kraadi Jah kraadi. Käed peavad olema sirged võrreldes küünarvarrega. 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus B) MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE Tabel 6. Magnetilise induktsiooni tugevus Mõõtmiskoht
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND ARVUTIGA TÖÖTAJALE Nr. _____ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
I II III Võrdlemisi Vastuvõetav risk Keskmine risk Suur risk ebatõenäoline, kuid II III IV võimalik Keskmine risk Suur risk Talumatu risk Tõenäoline III IV V Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I – V, mida võib selgitada järgmiselt: Vähene risk (I tase) - oht tervisele on ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse tagajärjed tagasihoidlikud; erilisi abinõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) - oht tervisele on kas tagasihoidliku tervisehäire mõõdukas tõenäosus või mõõduka tervisehäire väike tõenäosus. Vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev
.........................7 3. TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU.................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest (4). 1. ERGONOOMILINE BÜROO 1.1. Milline töölaud on hea? Peamine reegel – vältida igasuguseid peegeldusi ja tugevaid kontrastsusi töötsoonis. Seega töölaua pinnaviimistlus peab olema hele vältimaks liigseid kontrastsusi valgete
liikumisteed takistustest vabana. Lammutage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutute ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Kuidas hoiduda: Töötaja peab arvestama järgnevate tingimustega: - Elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - Enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi; - Pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides; - Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; - Tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga;
Mõju tugi- liikumisaparaadile Arvuti ja selle klaviatuuriga töötav inimene on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisanduvad sellele töö monotoonsus, samade tööliigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi-liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. ÜTO Töörühma ettepanekul on võetud kasutusele termin "luulihasediskomfort". See väljendub valudes, väsimuses, krampides, "ärasuremises", värisemises jm, mis lokaliseeruvad erinevates kehaosades (kael, õlad, käed jt), ja tekivad erineva sagedusega (iga päev, aeg- ajalt, harva)
vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND? Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu
4% jalaprobleemid 4 Arvutite vahetut mõju kasutajate tervisele tuleb käsitleda mitmest aspektist, milleks on · arvutitest ja nende üksikseadmetest lähtuvad otsesed riskitegurid; · kujutise kvaliteet kuvari ekraanil; · mõju tugi-liikumisaparaadile, tulenevalt ergonoomiliste nõuete täitmisel töökoha kujundamisel; · vahetu töökeskkonna seisund; · psühhosotsiaalsed riskid ehk psüühiline koormus,mille määravad töökoormus ja -pinge, töökorraldus jms tegurid. Võimalikud spetsiifilised riskitegurid tervisele · elektrostaatiline väli ehk antistaatiline elektriväli · kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru. Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada · tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget;
võivad põhjustada komistamist? Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi? Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik
1Töökoha riksitegurite hindamine...........................................................................8 4.1.1Füüsikalised ohutegurid..................................................................................8 4.1.2Keemilised ohutegurid..................................................................................10 4.1.3Bioloogilised ohutegurid...............................................................................10 4.1.4Füsioloogilised ja ergonoomilised ohutegurid..............................................11 4.1.5Psühholoogilised ohutegurid.........................................................................13 KOKKUVÕTTE..........................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................15 LISAD:.......................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 ÜLDINETÖÖKESKKONNA, TÖÖKOHA JA TÖÖTAJA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS NING AMETIKOHA NIMETUS Minu töökeskkonnaks on minu ühiselamu tuba. Täpsemalt siis laud, mille taga teen oma koolitöid. Kuna enamus koolitöid teeme arvutis, valisin enda kodutööks kuvariga töötaja riskitegurite hindamise. Ühiselamus on õnneks tavaliselt piisavalt vaikne ja rahulik. Võrreldes kodus õppimisega, ei sega siin õppimist eriti miski. Töökohaks on toas olev laud, mis seisab toakeskel. Toas on kaks akent, mis valgustavad tuba hästi, kahjuks laud on aga toa keskel ja sinna ei jõua piisavalt loomulikku valgust õppimiseks. Laua kohal on säästupirnidega lamp, mille suunda saab õnneks reguleerides muuta. Laud on mõeldud õppimiseks neljale ning laua ümber on neli tooli
Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 2014) Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervisekahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (ibid., 2014) RISKIANALÜÜSI METOODIKA Teostatud: kodustes tingimustes õppija töökohale. Riskianalüüs on koostatud koduse õppija õppimiskohale, võttes arvesse töökoha iseärasusi ja töövahendite kasutamisaega ning nendega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav
Töökohal on korraldatud järgmiste ohutegurite hindamine: Füüsikalised tegurid – sisekliima, ventilatsioon, müra, valgustus Keemilised tegurid – tolm Füsioloogilised(ergonoomilised) tegurid – sundtööasend, töö kuvariga, silmanägemise pingesolek Pshühholoogilised tegurid - stress, väsimus Bioloogilised tegurid – mikroorganismid, hallitused RISKIANALÜÜSI MEETODIKA JA RISKITASEMETE KINDLAKS MÄÄRAMINE Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I-V. I tase näitab vähest riski, mille puhul üldiselt pole vaja meetmeid rakendada, kuid alati tuleks võimalusel need ellu viia, sest 0-riski ei ole praktiliselt olemas. Riski hindamise maatriks BS 8800. Tagajärjed Esinemine Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik (tervishäireid ei esine) (kerge tervisehäire) (tõsine tervisehäire)
....................18 SISSEJUHATUS Töökeskkonna riskianalüüs on erinevate tegevuste kogum, mis võimaldab ettevõttel töökeskkonnaga süsteemselt ja tõhusalt tegeleda. Riskianalüüsi koostamine aitab hinnata töökeskkonnas olevaid riske ja tuvastada vajalikke ohutegureid. (Tööelu) Tööandjal on kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas olevad ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ja hinnatakse riske töötaja tervisele ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. töötervishoiu ja töökeskkonnaseaduse alusel. (Riigi Teataja, 2017) Riskianalüüsi olen koostanud iseseisvalt ja üksi. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teise autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Töö teemaks on "Töökeskkonna riskianalüüs." Töö eesmärk on hinnata töökeskkonnas olevaid riske ja tuvastada vajalikke ohutegureid. 4 1
Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
annaabi.ee 
