39 P TUULED NIMI: ....................................... 1. SELGITA MÕISTEID, TUUES VÄLJA KA MÕJUTEGURID: 3P ÕHURÕHK: .................................................................................................................................................... TUUL, TEKKE PÕHJUS: .................................................................................................................................. ....................................................................................................................................................................... TUULE KIIRUS: .......................................................
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITS...
ÕHURÕHK JA ÕHURINGLUS Õhurõhk on õhu surve aluspinnale Soe õhk tõuseb, sest soojenemisel õhk paisub, hõreneb ja muutub kergeks. Külm õhk laskub, sest jahtudes õhk tiheneb ja muutub raskeks. Soe õhk tõuseb – tekib madalama õhurõhuga ala. (M) Laskumisel õhk kuhjub – tekib kõrgema õhurõhuga ala. (K) Madalrõhualal on ilm pilvine, niiske, vihmane. (soe kerge õhk tõuseb ja jahtub) Kõrgrõhualal on ilm selge, päikseline, kuiv. (külm raske õhk laskub ja soojeneb) Tuul On õhu horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu erinevuste tõttu Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maake...
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Vee...
Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talivsel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool. Sajuala on frondi taga. Kliimat kujundavad tegurid: Geograafiline laius- määrab päikese kõrguse, öö ja päeva pikkuse, peamise tuulte suuna, kas asub madal või kõrgrõhualal jne. Kaugus ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima, sademete rohkus Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta) Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud
Need põhjustavad pehme ja sajuse talveilmastiku. Troopilised tsüklonid tekivad peamiselt ekvatoriaalsete ookeanide kohal ning nendega kaasnevad purustava jõuga tormituuled ja paduvihmad. Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit orkaaniks. Vaikses ookeanis taifuuniks. Lõunatsüklonid Kui Eesti jääb tsükloni idaossa kuum ilm Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa tuuline ja sajune ilm. Antitsüklon (kõrgrõhkkond) tekib kõrgrõhualal frondis. Tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Kõrgrõhuala piirkond, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud (või mis ümbritsevate aladega võrreldes tugevalt jahtub), mistõttu tekivad seal kõrgrõhkkonnad. Laskudes õhk soojeneb, õhuniiskus langeb, laskuv õhuvool hajutab pilved ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga, enamasti nõrga tuulega ilm. Talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe (selge ilmaga on talvel jahtumine suur ja suvel ei sega pilved päikesepaistet)
tasakaalustab Coriolise jõud gradientjõu; liikumine toimub piki isebaare; kui isobaarid on sirged, siis geostroofiline tuul; 13 TUUL MAALÄHEDASES ÕHUKIHIS Tsüklonis e. madalrõhualal puhub tuul vastu kellaosuti liikumise suunda keskpunkti poole (PP) Antitsüklonis e. kõrgrõhualal puhub tuul kellaosuti suunas keskpunktist väljapoole (PP) TUULT ISELOOMUSTAVAD SUURUSED - Suund ilmakaare järgi, millisest suunast puhub - Kiirus m/s, km/h, sõlm*, hetkeline ja maksimaalne - Puhangulisus kui maksim. on üle 5 m/s suurem kui keskmine 1 sõlm = 1 meremiil/h = 0.51 m/s NIISKUS ATMOSFÄÄRIS Maa hüdroloogiline tsükkel- veeringlus atmosfääri ja maapinna vahel; Absoluutne niiskus veeauru hulk õhus (g/m3)
Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talivsel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool. Sajuala on frondi taga. Kliimat kujundavad tegurid: Geograafiline laius- määrab päikese kõrguse, öö ja päeva pikkuse, peamise tuulte suuna, kas asub madal või kõrgrõhualal jne. Kaugus ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima, sademete rohkus Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta) Kasvuhooneefekt- kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan,
Talivsel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool. Sajuala on frondi taga. 20. Kliimat kujundavad tegurid: (Pöörijoontel pole pilvi. Seal saab maa kõigerohkem valgust, mandrite sisealadel on aastase temperatuuri kõikumine kõige suurem). Geograafiline laius- määrab päikese kõrguse, öö ja päeva pikkuse, peamise tuulte suuna, kas asub madal või kõrgrõhualal jne. Kaugus ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima, sademete rohkus Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta) 21. Looduskomponentidele: · Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne · Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
