Maa ehitus maakoor, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum. Maa pöörleb ümber oma telje, mis tingib: Öö ja päeva vaheldumist, millest tuleneb perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temp jne. Coriolis' e jõud- põhjapoolkeral kadub paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Tõusu ja mõõnalaine teke. Maa pöörlemistelje pikendusel asub Põhjanael. Maakera loodusgeogr. vöötmed: põhja-polaarvööde, arktiline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähisantarktiline, antarktiline, lõuna- polaarvööde. Maakoor ja selle ehitus 0-100 km. Litosfäär- koor ja vahevöö ülemine tahke osa. Maapinnalähedase õhukihi temp inversion- külm õhk, soojem õhk, külm õhk, külmumine. Maavärinad - on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumised. Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige
jugavool järgib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva õhuvoolu, kus õhu liikumise kiirus on suurim keskmes ja väiksem voolu äreosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11km kõrgusel ning tuule kiirsu ulatub 300km/h jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhurõhugradienndist polaarse frondi kohal. õhumass - ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhuteperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused.kujuneb vlja sarnase aluspinna kohal atmosfääri front - kitsas elradusvöönd kahe erinevate omaduste õhumassi vahel võib olla statsionaarne või liikuv Õhumasside klassifitseerimine - arktiline A-põhja jäämere ümbrus - antarktiline AA - antarktikas - polaarne P parasvööde - Troopiline T - ekvatoriaalne E mereline(m) ja kontinentaalne õhk(c) peamised õhmassid - mandriline arktiline(antarktiline) :cA(cAA) - väga külm ja kuiv -46C 0.1g/kg - mandriline polaarne cP külm kuiv -11C 1,4g/kg
kasvuhooneefekt – atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõus Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui pinnasuhtes kaldu kiirte korral Maakera loodusgeograafilised vöötmed: põhja-polaarvööde arktiline lähisarktiline parasvööde lähistroopiline troopiline ekvatoriaalne troopiline lähistroopiline parasvööde lähisantarktiline antarktiline lõuna-polaarvööde SOOJUSBILANSS Maismaa temperatuurikontrasti põhjused: Merede temperatuurikontrasti põhjused: 1. väike soojusjuhtivus 1. suur soojusjuhtivus 2. segunemine puudub 2. intensiivne segunemine 3. madalam aurumistase 3. intensiivsem aurumine 4. väiksem erisoojus 4
10%, mets: 3-10% toimumise koht, temp kahaneb tõustes (-6 klaasprisma, taevad õrnad ja kõrged ´C/km) 4. Optika pilved, lähenemas soe front, tulemas soe Millest sõltub UV-kiirgus tropopaus – troopikas temo -80´C, mujal õhumass, Päikese kõrguse horisondist, stratosfääri Silm ja nägemine.
tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest tekitab
tasakaalus. 18. Maa loodusgeograafilised vöötmed Polaarne Aastaaegadest esineb ainult talv, esineb polaaröö ja päev. Lähispolaarne Talviti on siin valitsevaks külmvöö ja suvel parasvöö olud ning tingimused Parasvööde Mandrilist kliimat iseloomustavad väga suured aastased temperatuuri kõikumised. Merelist kliimat iseloomustavad jahe suvi ja pehme talv Lähistroopiline Suved on enamasti kuumad ja kuivad, talved pehmed ja vihmased Troopiline Aastaringselt valitseb kõrgrõhuala, päeval võib temperatuur tõusta kuni 50C, õhk on kuiv ja öösel jahtub kiiresti mitte kunagi alla 20C. Talvel on keskmine temperatuur 20C ning võib esineda öökülmi Lähisekvatoriaalne kahe aastaaja vaheldumin (kuiv ja vihmane), talved on kuumad ja kuivad kuid suved on kuumad ja vihmased. Selles võõtmes on maailma suurimad kõrbed Ekvatoriaalne aasta läbi püsib kõrge temperatuur ja sajab väga palju,õhk
· Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma kujundavaks põhiliseks teguriks on Atlandi ookeanilt meie poole liikuvad tsüklonid Mis on tsüklon? · Suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam.
pilvede osakesed neelavad seda. 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid Teiseks tähtsaimaks kliima mõjuriks on atmosfääri tsirkulatsioon, tingitatud omakorda päikesekiirguse territoriaalse jaotusega ning aluspinna omapärasustega. Õhuringlus muudab Eesti ilmatingimusi muutlikuteks. Ikka mõjuvad Eesti kliimale tsüklonaalne tegevus ning õhumassid. Ühe tähtsa kliima mõjurina Eestis on läänevool (11). Läänevool on kahe Atlandi ookeani kohal asetsevate püsivate õhurõhualade, Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi, õhurõhu erinevuse tulemusena. See erinevus on väljendatav NAO indeksi abil – Põhja-Atlandi ostsilatsiooni numbriline kujutlus. 7 Joonis 4. Põhja-Atlandi ostsilatsiooni NAO faasid (14) Kui Assoori
soojem kui Alpide föön.) · Selgitada moisteid Hadley tsirkulatsiooniring, polaarfront,Rossby lained- Hadley tsirkulatsiooniring- Üldine tsirkulatsioon on pohjustatud paikesekiirgusest ja selle ebauhtlasest jaotusest, seejuures voib öelda, et ohuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus ohk touseb suurtesse korgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab moneti suletud ringi (Hadley ring) Polaarfront-kitsas vöönd, kus saavad kokku kulm polaarne ja soe troopiline ohumass Rossby lained-Korgemas troposfaari kihis tekkivad uhtlases laanevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. · Selgitada moisteid lainetsuklonid,ekvatoriaalne konvergentsivoond, jugavool- lainetsuklonid- hiiglaslikud ohukeerised, mis pidevalt tekivad, arenevad ja haabuvad ekv. Konvergentsivöönd- ekvaatori piirkond, kuhu koonduvad passaattuuled, kust ohk touseb korgele ning valgub pohja/louna suunas laiali
Esinevad peamiselt Lõuna-Aasias. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Eesti ilma kujundajatest tuleks kõigepealt nimetada Islandi miinimumi, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku, ning Assoori maksimum, mille mõjul esineb meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Pakaselised talveilmad on tingitud Grööni või Siberi maksimumi mõjust. Õhumassid, frondid, tsüklonid 20) Õhumass - õhumassiks nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale
tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa koor moho ülemine vahevöö alumine vahevöö välistuum vedel välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised: - Lahknevad laamad (lõhevulkaanud - Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid) - Nihkuvad laamad Ookean ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik Ookean-manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid Manner-manner , tekivad kurdmäestikud
Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad Lõuna-Aasias. Paljuaastase keskmise õhurõhu kaardilt on näha kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkonnad ehk miinimumid ja maksimumid. Neid kokku nimetatakse atmosfääri mõjukeskmeks, sest nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui nende endi pindala. Eestis Islandi miinimum : põhjustab pehme ja sajuse talveilmastiku Assoori maksimum: suvel eriti palavad ja päikesepaistelised ilmad Grööni v Siberi maksimum: pakaselised talveilmad Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, merelisest kliimast mandrilisele. Ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub õhuvoolude suunast.(läänevoolu intensiivsus) Viimastel aastakümnetel on kesk õhutemperatuur tõusnud, tulenevalt globaalsest soojenemisest. Õhumassid, frondid, tsüklonid
Erisuguste omadustega õhumasse eraldavad atmosfäärifrondid. Õhumasside omaduste ja nende liikumisega seotud nähtused kujundavad ilma. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. * Tekkekoha järgi jagatakse ekvatoriaalseteks, troopilisteks, parasvöötme (polaarseteks), arktilisteks ja antarktilisteks õhumassideks. * Vastavalt temperatuurile külmadeks ja soojadeks õhumassideks. Arktiline õhk kuiv ja külm. Lõuna poole soojemaks ja kuivamaks. Prasvöötme mereline õhk niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv. Suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. Kujunenud ookeani kohal. Laskuvad õhuvoolud - kõrgrõhkkond. Sajab ainult mägedes ja rannikualal. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Ekvaatori läheduses. Tõusvad õhuvoolud- madalrõhkkond. Sajab.
21. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikurežiim) antud kohas või piirkonnas. Kliimaklassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademeterežiimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen) b)Õhumasside alusel (nt. Strahler) c)Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) 22.Kliima tüübid ja nende iseloomustus Niiske ekvatoriaalne kliima • Kliimat kujundavad mE ja mT õhumass ning ekvatoriaalne konvergentsivöönd • Sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm, suhteline õhuniiskus pidevalt 100% lähedal, vihm tugevate valingutena • Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28°C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11°C ) Nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka ps.
lõuna poole liikudes sulgeb kolmanda nn. Polaarse tsirkulatsiooni. Üldine tsirkulatsioon ühtlustab Maa erinevate võõtmete temperatuure. 16. Õhurõhu väli. Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Baariliseks väljaks nimetatakse õhurõhu jaotust. Õhurõhk on skalaarne suurus, igas atmosfääri punktis on ta iseloomustatav ühe arvulise väärtusega. Nõnda võib kogu atmosfääri jagada isobaarpindadeks. 17. Kõrgrõhu- ja madalrõhu alad, õhumassid frondid. Kõrgrõhuala - (suvalise suurusega) piirkond, kus õhurõhk on kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Siinkohal on mõledud äikesepilvede aluseid mõne kuni paarikümne kilomeetrise läbimõõduga kõrgema õhurõhuga alasid. Meteoroloogias nimetatakse kõrgrõhualadeks sageli antitsükloneid, kõrgrõhkkondi. Nende puhul on tegu juba sadade ja tuhandete kilomeetrite suuruste kõrgema õhurõhuga piirkondadega.
äravool - PVA ? õhurõhk langeb ? ümbritevatelt kõrgema rõhuga aladelt voolab õhk Madalaim registreeritud madalama rõhu poole (Zn õhurõhk 12.10.1979.a. 870 keskme poole) - konvergents mb Vaikse o. orkaan Tip ? Maa pöörlemine kallutab silmas kõrvale ? kellaosuti liikumisele vastassuunas (põhjapoolkeral) Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid... · ... on suured õhukeerised ja · tekivad, kui õhumass jahtub kas külmema maa või veepinna kohal keskosas rõhk kõige kõrgem õhu liikumine kellaosuti suunas keskmest väljapoole · Antitsükloni arengustaadiumid Noor Az · madal baariline moodustis (ca 3km) Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5 · õhurõhk kasvab kiiresti gradienttuule kiirusest 3-5 km Maksimumarengus Az kõrgusel
Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides 7. Mis on soe front? Atmosfäärifront, mis tekib kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles
madalama õhurõhuga piirkonnad ehk maksimuumid ja miinimumid, sest nad kujundvad nad kujundavad õhuringlust palju suuremal, kui on nende endi pindala. EESTI ILMA KUJUNDAJAD Islandi miinimum, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku. Assoori maksimum, mille mõjul esinem meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Grööni või Siberi maksimum pakaselised talveilmad. Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseks. Siin on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilma sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub siis meile ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev, siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises,
1. Toidu ja puhta vee puudus 2. Töö ja elukoha puudus 3. Loodusvarade lõppemine, energia puudus 4. Õhu, mulla, vee reostumine 5. Jäätmete ladustamise probleem 6. Nakkushaiguste levik 2 LITOSFÄÄR 5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline (teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus, maakoorr mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor) ookeaniline maakoor maakoorr litosfäär
Sest ekvaatorilähedased alad saavad palju päikest. 14. Mis on mussoonid? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias. Mussoonid on õhuvoolude süsteem, kus tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Suvel puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskuse ja saju - suvemussoon. Mandril on madalrõhkkond ja ookeanis kõrgrõhkkond Talvel puhub tuul vastupidi, tuues põuaperioodi - talvemussoon. Mandril kõrkrk ja ookeanis madalrk. 15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Arktiline õhk - tuleb Eestisse kõige sagedamini talvel, toob kaasa jaheda ja selge ilma Parasvöötme mereline õhk - esineb sageli, talvel on soojad sulailmad, suvel jahedad ja pilvised, kandub meie aladele läänevooluga, Parasvöötme kontinentaalne õhk - esineb rohkem kui PMÕ-d, suvel on soe ja talvel väga külm. 16. Kuidas muutub ilm a. Sooja frondi üleminekul - temperatuur tõuseb märgatavalt, b
Tropopausis esinevad väga tugevad jugavoolud. Jugavoolud kujutavad endast kõrgustel 10-15 km paiknevaid tuule lamedaid "voolutorusid" kõrgusega 2-4 km ja laiusega 300-400 km, kus õhk liigub kiirusega 200-300, kuni 700 km/h. Jugavoolude tekkimiseks on vajalik poolustele lähema külma ja ekvaatorile lahemate alade soojema õhu kokkupuude. Seega, vastavalt aastaajale jugavoolude asukoht nihkub vastavalt kas pooluste voi ekvaatori suunas. Kummalgi poolkeral on kaks jugavoolude piirkonda: polaarne ja subtroopiline. Jugavooludes liigub õhk ida suunas. Stratosfaar - Algab kõrguselt ca 11 km ja ulatub kõrguseni ca 50 km. Temperatuur jääb esialgu samaks (55 kuni 60 °C), kuni kõrguseni ca 20 km, isotermia, seda osa stratosfäärist nimetatakse ka isosfääriks. Edasi temperatuur kasvab, ca 3 °C/km. Tegijapoiss 2010 Põhjuseks on Paikese UV-kiirguse neeldumine osoonis. Kui osooni ei oleks, siis
mulla paksus üle meetri, huumushorisont suurem, väljauhtepiirkond väiksem, horisondid O, A, E, B, C, D, kamarleetmullad, kamardumine. · Rohtlad: parasvööde(kontinentaalne), soe, piisavalt niiskust, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, horisondid A(mustmuld),B, C, kamardumine, õhurikkad mullad, kõrge poorsus, suur toiteelementide sisaldus, hea sõmeraline struktuur. · Kõrb ja poolkõrb: kuiv ja poolkuiv, soolakad mullad, vähe sademeid, troopiline vööde, auramise ülekaal, muld väga õhuke, mõnikümmend cm, horisondid A, B(soolarikas), C, sooldumine, taimestik saab tekkida vaid põhjavee- ja jõe vee läheduses. · Vihmamets: ekvatoriaalne, palju sademeid, soe, niiskuse tõttu murenemine suureneb, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 6-10m, horisondid A, E; B; C(E ja B on segunenud), ferraliitmullad, ferralisatsioon, toiteelementide varu väike, puna- või kollamullad MULD KUI RESSURSS
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi Settimine, kivistumine Kivimite murenemine, Settimine, kivistumine mineraalained 1 LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS mandriline maakoorr Maa on ehitatud põhiliselt ookeaniline maakoor hapniku (O), räni (Si) ja raua maakoorr litosfäär (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa astenosfäär plastiline tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, alumine
Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Hävineb ja uueneb, ookeanide Tekib pidevalt juurde
Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes Pilet nr. 9 Soefront ja selle üleminek. Mulla ja mullapinna lähedane temperatuur (aastane ja ööpäevane). positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese Front on kitsas üleminekutsoon kahe naaberõhumassi vahel . soe front liigub suhteliselt külmema õhumassi poole. Ta on hästi jälgitav tsükloni tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangut (~30 min 1 h) päike laskunud 10° horisondil.Tuul – laiemas mõttes esimeses arengustaadiumis. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga.
ks. CO2 neelati ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. Nii formeerus kaasaegne teisene atmosfäär, kus valdavaks gaasiks on N2. Hapniku tekkimine muutis oluliselt Maa esmase atmosfääri koostist: CH4 ja NH3 oksüdeerusid CO2-ks ja N2-ks. CO2 neelati ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. 3.Geograafilised õhumassid, nende omadused ja paiknemine maakeral. 1. Arktiline/antarktiline õhumass -Mandriline arktiline õhumass tekib Gröönimaal ja talvisel ajal Jäämere jääväljadel. Arktiline mereline õhumass tekib aga laiemalt Põhja- Jäämerel ja on eelmisest niiskem. 2. Polaarne (parasvöötme) õhumass- Mandriline polaarne õhumass tekib Euraasia mandril, seega näiteks Venemaa aladel ja on talvel arktilisest õhumassist vahel külmemgi,
vähemohtlikud. Parim öökülma vahend on kastmine. Turvasmullad soojenevad ja jahtuvad min muldadest aeglasemalt. Turbas on suur temp kõikumine ning ta on taimele ebameeldiv ja halb soojusjuht, kui ta on kuiv. Liivmudades O2 sisaldus suur, savil väike. Frondid nimetatakse kahte erinevate omadustega õhumassi, mis kokku puutuvad. Nad on alati kaldu külma õhu poole. Külm õhk tungib soojale alla. tuul pöördub 90°. Külm front liigub suhteliselt soojema õhumassi peale. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende omaduste kiireid muutusi antud punktis. Frondi lõikumist maapinnaga nimetatakse fondijooneks. Frondid tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva õhumassi lähenedes gradiendid kasvavad. Fronti, mis liigub külma õhu suunas nimetatakse soojaks frondiks ja vastupidi. Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse: 1)soe front sellega kaasneb külm õhk, soe õhk libiseb üles
Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht) - Tropopaus vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. Tropopaus ei ole pidev, vaid see katkeb 50 60 põhjalaiuse kohal, kus esineb kaks tropopausi kohakuti kõrgemal troopiline tropopaus ja madalamal polaarne tropopaus. - Isosfäär asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadidel. Seal valitseb isotermiline olek st. temperatuur püsib -55 kuni -60 C° juures. Ulatub 30 km kõrguseni. - Stratosfäär Suurematel laiuskraadidel asub isosfääri, keskmistel ja väiksematel laiuskraadidel aga troposfääri kohal. Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju
Coriolisi jõud tekkinud Maa pöörlemisest ümber kujuteldava telje Aluspinna hõõrdejõud tekkinud aluspinna lähedases õhukihis ~1km kõrgusel Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraatidelt ekvaatori suunas Mussoonid püsiv tuulte süsteem, kus tuul puhub pool aastat merelt maismaa suunas ja pool aastat maismaalt mere suunas. (mandrite idarannikud) VT joonist vihikus Front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Soe front piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale. Külm front piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla. Külm front tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale. Tsüklon ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon ulatuslik kõrgrõhuala
Vaba hapnik lisandus koostisesse alles elu tekkega 1,7 mlrd a.t.Hapniku tekkimine muutis oluliselt Maa esmase atmosfääri koostist: CH 4 ja NH3 oksüdeerusid CO2-ks ja N2-ks. CO2 neelati ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3- ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. Nii formeerus kaasaegne teisene atmosfäär, kus valdavaks gaasiks on N2. 3. Geograafilised õhumassid, nende omadused ja paiknemine maakeral. Õhumassiks nimetatakse suurt, mõningate ühesuguste füüsikaliste omadustega õhu hulka troposfääris, mis võib hõlmata väga suuri maa-alasid ja liigub kooskõlas atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga. Horisontaalsed mõõtmed: 2000-3000 km, vertikaalselt ulatub sageli kogu troposfääri. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. Eraldusteks on frondid. Omadused: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur,
Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht) - Tropopaus vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. Tropopaus ei ole pidev, vaid see katkeb 50 60 põhjalaiuse kohal, kus esineb kaks tropopausi kohakuti kõrgemal troopiline tropopaus ja madalamal polaarne tropopaus. - Isosfäär asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadidel. Seal valitseb isotermiline olek st. temperatuur püsib -55 kuni -60 C° juures. Ulatub 30 km kõrguseni. - Stratosfäär Suurematel laiuskraadidel asub isosfääri, keskmistel ja väiksematel laiuskraadidel aga troposfääri kohal. Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju.
dünaamilise magnetvälja. Litosfaär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär - vahevöö ülaosas ookeanide all -50 km, mandrite all -200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfaäri laamad. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. Maakoore kivimiline koostis on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu produkt. See on praegu 580 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga ookeaniliseks ja mandriliseks osak. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
