Ferdinand von Wrangell Ferdinand von Wrangell sündis 9. jaanuaril 1797. aastal Pihkvas. Isa oli suurtükiväekapten Peter Ludwig von Wrangell. Esmase hariduse sai ta Võrus tädi Barbara von Wrangelli tütarlaste II astme erainstituudis, kus ta õppis koos tädipoegade George ning Wilhelmiga. Wrangelli edasine haridustee jätkus koduõpetajate käe all. Pärast vanemate surma 1807. aastal otsustasid sugulased, et noorWrangell asub õppima mainekas mereväe kadetikorpuses Peterburis, ainult aadlikele mõeldud õppeasutuses. Küllap avaldas Wrangelli elukutsevalikule suurt mõju tema tutvus esimesel
lõunaosas 600-800 m, Kaljumäestiku lõunaosas 3300-3600 m kõrguseni. Kordiljeerides asuvad ka USA suurimad looduskaitsealad, sh Denali, Yellowstone'i ja Yosemite'i rahvuspark ning Colorado Kanjon. Kordiljeeride ahelikke võib erinevates osades jagada järgmiselt: Alaskas: Aleuudi ahelik Alaska ahelik Brooki ahelik Chugachi ahelik Wrangelli mäed Briti-Kolumbia rannikumäestik Loode USA-s: Olümpia mäed Kaskaadid Lääne USA-s: Rocky Mountains Sierra Nevada Kesk-Ameerikas: Sierra Madre del Sur Sierra Madre Occidental Sierra Madre Oriental Kariibi mäed Aleuudi ahelik
3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3.5.1 Bellingshauseni meri 3.5.2 Bellingshauseni saar 2 Sissejuhatus Tänapäevase maailmapildi kujunemisel on väga palju kaasa aidanud maadeuurijad. Geograafia arengus on suur teene ka Eestis pärit teadlastel. Käesoleva töö eemärgiks on anda ülevaade Eestimaa pinnalt võrsunud baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija Ferdinand von Wrangelli, kolmekordse ümbermaailmareisija tiitlit omava Otto von Kotzebue ja Saaremaalt Lahetaguse mõisast pärit baltisaksa meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni elust ja nende osast geograafia arengus. Eesmärgi täitmiseks uuriti maadeuurijate- meresõitjatega seonduvaid kirjandusallikaid. Uurimistöö põhineb paberkandjal (raamatud, ajakirjad) ja elektrooniliselt publitseeritud materjalidel. Töö on liigendatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk kajastab Ferdinand von Wrangelli,
1836 1849 teenis Wrangell Peterburis laevastikus. Läks erru viitseadmirali auastmes ning kolis elama Virumaale Roela mõisa, mille ta oli oma perekonnale juba varem ostnud. Pärast abikaasa surma 1854. aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa mereministeeriumis, olles aastatel 1855 1857 minister. Oma viimased eluaastad 1866 1870 veetis Wrangell Roela mõisas. Ta suri Tartus venna peret külastades ning on maetud Viru-Jaagupi surnuaiale. Lisaks Wrangeli saarele on Ferdinand von Wrangelli järgi nimetatud mäemassiiv, laht ja neem Alaskal. Ferdinand von Wrangelli nime kannab 1999. aastast Roela põhikool Lääne- Virumaal. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_von_Wrangel http://en.wikipedia.org/wiki/Christopher_Columbus
Tervislikel põhjustel läks ta 1864. aastal lõplikult erru ja veetis oma viimased eluaastad 1866–1870 Roela mõisas. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig Von Wrangell suri Tartus venna peret külastades ning on maetud Viru-Jaagupi kalmistule, mis asub Viru-Jaagupi kirikust 1,2 km lõuna pool Simunasse suunduva maantee ääres, sellest läänes. Ferdinand von Wrangelli järgi on nimetatud Wrangeli saar, mäemassiiv, laht ja neem Alaskal. 1999. aastast kannab Ferdinand von Wrangelli nime Roela Põhikool Lääne-Virumaal. Ferdinand von Wrangelli rekonstrueeritud vappepitaaf asub Tallinna Toomkirikus. (Vikipeedia: “Ferdinand von Wrangell” 04.04.2016) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) 9
3 lühike võrreldes teiste kunigate ja valitsejatega. 6. novembril 1632 sai ta surmavalt haavata Lützeni lahingus, tänapäeva Saksamaal (5). Gustav II Adolfi käigud Eestis 1614. aasta juunis saabus Venemaale sõjaretkele minev kuningas Gustav II Adolf Narva, et selleks ettevalmistusi teha. Lisaks käis ta ka oma lapsepõlvelinnas Tallinnas, kus teda võttis vastu juubeldav rahvahulk. Kuningas osales ka linnakodaniku Fabian Wrangelli pulmades ning tantsis Suurgildi peosaalis, kuid tema tegelikuks eesmärgiks oli linnalt sõjakulude katteks raha saada, nimelt soovis Gustav II Adolf, et Tallinn kingiks talle 8000 taalrit. Linn polnud seda siiski nõus tegema ja vastuolud kuningaga jätkusid rahandusküsimustes ka edaspidi (1). 1622. aastal viibis Gustav II Adolf taas pikemat aega Eestimaal ning ta kohtus Narva linna esindajatega, kellelt nõudis raha sõja jätkamiseks Poolaga. Toona oli see Liivimaal
Kadrinas olles ilmus R. Brockmannilt 4 iseseisvat ilmalikku juhuluuletrükist: ,,Oda Esthonica trochaica, ad Melodiam; Einsmahls alß ich lust bekam" (,,Trohheiline eestikeelne ood viisil Einsmahls alß ich lust bekam" Gunnar Germundi ja Brigitta Jheringi pulmadeks 1639); ,,Letzte Ehre dem /.../ Herrn M. Eberhardo von Rentelen" (,,Viimne austus härra magister Eberhard von Rentelile" 1642); ,,Klag- vnd Trost-Schrifft" (,,Kaebe- ja lohutusluuletus" Margaretha Medtstaken- Wrangelli surma puhul 1643) ning ,,Hymenaeus Tetraglossos Ad Nuptias" (,,Kolmekeelne pulmahüüe pulmadeks" David Cunitiusele ja Katharina Vulpiusele 1643). Intensiivse ilmaliku juhuluule harrastamise asemele asus Kadrina-perioodil vaimulik kirjasõna, millest trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget 1656 ilmunud lauluraamatus ning 1641. aastal H. Stahli eesistumisel Stockholmis koos Jonas Nicolai ning Martin Zareniusega kaitstud sinodaaldisputatsioon ,,Praecognita
köök, kambrites pruunidest kahlitest ahjud. Puidust oli ka enamik kõrvalhooneid laudad, ait, saun, piimakoda, rehi, ... Mõisasüdant ümbritses varbaed. Krämerilt mõis küll redutseeriti, kuid jäeti siiski rendile. Põhjasõja aastad kujunesid Ohtule nagu teistelegi Harjumaa mõisatele rängaks. Mingil määral pidi sõjakahjudest üle saama siiski üsna pea, sest juba paar aastat pärast vaenutegevuse lõppu elas mõisa uus omanik Rötgert Johann von Wrangell (+1716) taas Ohtus. Wrangelli omandusse läks mõis peale tema abiellumist 1711 aastal G. Krämeri lese Mariaga. Arvatavasti panditi Ohtu 1725.a paiku Harpede perekonnale. On teada, et G. Krämeri 1717 aastal surnud tütar Anna Margaretha oli abielus Otto Wilhelm von Harpega (+1739). Viimaselt päris valduse ta poeg Otto Johann (+1761), kelle lese Anna Katharina surma järel müüsid pärijad mõisa 24.6.1775. Christoph Heinrich von Kursellile. Harpedest on Ohtuga seoses teada veel nii palju,
annaabi.ee 
