Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "OECD ja tuuleenergia esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põlevkivi, lahendust, oecd, rohelisem, koolikohustus, ümberõpe, energeetikaEnergeetika Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma
See on meile kõigile teada, et kui me nii jätkame, siis me ka seda hiljem ilmselt enam tasuda ei suuda.!! Minu arvamus on see, et Eestis võiks olla 4 tuumajaama. Pisut hämmastav jutt loodussõbralt, aga tegelikkusest oleks selline viis kõige keskkonnasõbralikum. Need jaamad tuleks rajada suuremate linnade lähedusse, ning jaamadel oleks kaks ülesannet: I on toota energiat ja II energia tootmisest tekkinud soojusenergiaga lahendada linnade kütteprobleemid. Tänapäeval on arenenud energeetika juures on riskiaste piisavalt madal. Kindlasti järgneb kohe sellele kirjutisele hala ja sõim, aga samas kui peaks juhtuma meie naaberriikides midagi mõne tuumajaamaga, kas meid see siis ie puuduta?! Ega's riigipiir ja piirivalve radioaktiivset kiirgust pea. Kusagilt on ka kõrvu jäänud, et mingi taoline projekt on tehtud, aga kes ja millal - ei tea.Suur osa Eesti elanikest ei ole võimaliku Eesti riigi osaluse kohta tuumajaamas mingit seisukohta võtnud
Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küsima, kes kujundavad Eestis energiapoliitikat ning kas tehtavad otsused on kooskõlas valitud strateegiliste suundadega.
Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%
Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama. Kuid igahetk võib meid tabada energiakriis kui me kohe just praegusel hetkel ei hakka enda tuleviku peale mõtlema, sest muidu võime avastada end tuevikust kus meil pole enam elektrit. Peamised probleemid mis meid hetkel painavad on põlevkivi otsasaamine lähema 20 kuni 50 aasta jooksul, masinate halb seisukord ja ei ole eriti uuritud alternatiiv energia võimaluste kasutamist Eestis kuid just seda me peaksime tegema. Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine
mis otseselt mõjutab meie igapäeva elu. Käesoleval ajal ei kujutaks ette elu ilma elektrita, kogu majapidamine võib olla ülesehitatud elektrienergiale – küttesüsteem, veevarustus (pumbad), valgustus, majapidamise seadmed jne. Kuna viimastel aastakümnetel on tarbimine kasvav, paneb see suurema koormuse ka energia tootjatele. Energiaturu tarbijate vajaduste rahuldamiseks otsitakse pingsalt lahendusi erinevate tootmisvõimaluste leidmiseks ja laiendamiseks – põlevkivi, taastuvenergia (tuulegeneraatorid, päikesepaneelid) ja ka tuumaenergia. Nendest viimase ehk tuumaenergia otstarbekusest Eestile on hakatud pingsamalt rääkima viimasel aastakümnel. Kus Eesti ja ka maailma energiaturul on olnud muutused ja üha laialdasemalt on alustatud taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuumaenergia tootmisel on saadava energia hulk suur, ent peamised probleemid tekivad jääkproduktide ja keskkonnasaate näol. 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG
KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................................................6 Põlevkivi- ja puiduimmutusõlid............................................................................................
valmistamiseks on võimaldanud seda kasutusele võtta palju suuremal tarbijaskonnal kui ainuüksi eriotstarbelistel korporatsioonidel. Tänaseks päevaks on kõik sellega seonduv aga vaikselt oma jälge ilmutamas: piiratud ressurss, looduse saastatus, globaalne soojenemine, riikidevahelised konfliktid energiavarude üle. Kõikide nende probleemide vaikseks vähendamiseks on maailmas üha enam hakatud kasutusele võtma ja edasi arendama taastuvenergia vorme. Järgnevalt toon välja viis peamist lahendust. PÄIKE ENERGIAALLIKANA Kujutlegem ette elu ilma Päikeseta? Läbi aegade on aga teadustööde põhjal öeldud, et see ei ole just kõige võimalikum. Päikese elektromagnetkiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Päike on elu alus. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Tänaseks
Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300400, talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi. Igasse vagunisse mahub 6575 tonni kütust. Seega toob elektrijaama iga päev põlevkivi 11,4 km pikkune rong. Kokku jõuab aastas elektrijaama põlevkivi 4161 km pikkuse rongi jagu. See on sama pikk kui vahemaa Tallinnast Londonisse ning tagasi. Nende andmete järgi võib öelda et põlevkivi on Eestis elektrienergia tootmisel väga kasulik. Aga kas ka Põlevkivi
Inimene ei tarbi otseselt soojusenergiat. (Kroon, K) Elektromagnetvälja energiat nimetatakse elektromagnetiliseks energiaks. Mittemuutuva elektromagnetilise välja energia väljendub nii elektrivälja kui ka magnetvälja energiana, aga 3 samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia. Vahelduvvoolu nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks ja see ongi energeetika põhiliseks objektiks. (Kroon, K) Elektromagnetiline kiirguse energia on vahelduva elektromagnetilise välja energia. Elektromagnetilist kiirgust liigitatakse sõltuvalt elektromagnetilise välja sagedusest raadiolainete kiirguseks, infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus), nähtavaks valguseks, ultraviolettkiirguseks, röntgenikiirguseks, gamma(aatomituuma)kiirguseks. Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K)
(Kroon, K) 4 Elektromagnetvälja energiat nimetatakse elektromagnetiliseks energiaks. Mittemuutuva elektromagnetilise välja energia väljendub nii elektrivälja kui ka magnetvälja energiana, aga samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia. Vahelduvvoolu nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks ja see ongi energeetika põhiliseks objektiks. (Kroon, K) Elektromagnetiline kiirguse energia on vahelduva elektromagnetilise välja energia. Elektromagnetilist kiirgust liigitatakse sõltuvalt elektromagnetilise välja sagedusest raadiolainete kiirguseks, infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus), nähtavaks valguseks, ultraviolettkiirguseks, röntgenikiirguseks, gamma(aatomituuma)kiirguseks. Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K)
kasutati umbes 60 000 tonni ,,pruuni kulda" aastas. 1939 aastal kaevandati 1,7 miljonit tonni põlevkivi, millest 2/3 pruugiti elektritootmiseks ning ülejäänust valmistati põlevkiviõli. Enne II maailmasõda rajati Eestisse mitmeid uusi põlevkivijõujaamu, aga need olid kohaliku tähtsusega väiksed jaamad. Pärast II maailmasõda asuti Nõukogude Liidu kontrolli all ja huvides Eesti põlevkivitööstust otsustavalt laiendama. 1949 aastal käivitati põlevkivi gaasitamine retortprotsessis ning rajati torujuhe Kohtla-Järvelt Leningradi (nüüdne St. Peterburg). Samal ajal lasti Kohtla Järvel ja Ahtmes käiku põlevkivi tolmpõletuskatlad (pulverized firing, pulverized combustion) elektri tootmiseks. 1956 aastal kaevandati 1,3 miljonit tonni põlevkvi ning see moodustas 93% elektritootmise primaarenergiast (6% - turvas, 1% - vedelkütused). 1948-53 avati ühtekokku
Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist; Veekogude elustikku; Kultuuriväärtusi jm. Ogaanilise ane lagundamine aeglustub. Mida saab ette võtta: Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. chryssy 3 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- kiirgust ja infrapunakiirgust. Põhjused: Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt
vabanemist; Veekogude elustikku; Kultuuriväärtusi jm. Ogaanilise ane lagundamine aeglustub. Mida saab ette võtta: Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. chryssy 3 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV- kiirgust ja infrapunakiirgust. Põhjused: Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä15KÕ TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS essee Koostaja: Kairi Tetlov Juhendaja: Ain Suurkaev, MA MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale. Mis täpsemalt on tuuleenergia ning kuidas ja kui palju kasutatakse seda Eestis?
keskkonnanõudeid, kaetakse kohaliku elektri tootmisvõimsusega sisemaine elektriline tarbimiskoormus, arendatakse ja toetatakse nii elektri tootmise, ülekande, jaotuse kui ka tarbimise efektiivsemaks muutmist, sh toetatakse teadustegevust, tehnoloogiaarengut ja siiret siseriikliku oskusteabe olemasolu kindlustamisega ning tõhustatakse eelpoolloetletu parimaks võimalikuks rakendamiseks rahvusvahelist koostööd. Põlevkivi Põlevkivi tootmine. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. 2003/2004 majandusaastal müüs Eesti Põlevkivi 14,35 mln tonni põlevkivi, mis moodustas kogu põlevkivitarbest 92,7 %. Põlevkivi keskmine hind suurtarbijatele on täna 115-130 EEK/t ning reaalhinna tõusu aastani 2015 ette ei nähta. Põlevkivi hinda võib siiski tõsta keskkonnatasude järsk tõus. Põlevkivi tarbimine. Põlevkivi osakaal Eesti elektrimajanduse kütusebilansis on aastate
poodide vaateakned säravad tuledes ka keset ööd, samuti ka reklaamtahvlid, mis tekkitavad omakorda üsnagi suurt valgusreostust. Peale selle, et eelpool mainitu tekitab valgusreostust, tekib ka tohutu energiakulu, mida tegelikkuses inimestel pole vaja. Tegemist on vägagi suure energiakuluga, mille otstarve on süvendada enamjaolt inimeste tarbimist. Mis omakorda soodustab erinevate ressursside ületarbimist. Elektrit toodetakse Eesti puhul enamjaolt põlevkivi energiast, põlevkivi on taastumatu maavara, mille puhul tuleks tarbimisega ettevaatlik olla, et ressurss otsa ei saaks. Kuna elektrienergia tarbimine on üsna ebaratsionaalne, siis on raiskamist väga palju. Ilmselt valguse reostuse vähendamisega nagunii lähitulevikus tegelema ei hakata, siis on üsna loogiline et antud probleemiga praegune põlvkond tegelema ei hakka. Ilmselt hakkavad sellega tegelema mõned järgnevad põlvkonnad. Valgusreostuse ainus probleem ei ole energia asjatu kulutamine vaid
nafta tarbimine on viimasel 10 aastal kasvanud 24% ning ülemaailmse nõudluse iga- aastaseks kasvuks prognoositakse 1,6%. Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi
jaanuari 2014 seisuga 1 315 819 püsielanikku, kuid võrreldes eelmise aastaga inimeste arv vähenes 0,33% võrra. Tööealine elanikkond vanuses 15–74 kahanes samal ajal ligikaudu 9 tuhande inimese võrra ehk 0,9%, millest võib järeldada, et tööealine rahvastik kahaneb kiiremini kui kogu rahvastik. Selline olukord on murettekitav ning sellega ka üheks põhjuseks, miks seda teemat referaadis arutatakse. Referaadis püütakse arutleda ja leida lahendust küsimusele seoses võõrtööjõu sissetoomisega kolmandatest riikidest, kuid enne järelduste tegemist püütakse leida põhjusi, miks oleks vaja sisse tuua kolmandate riikide tööjõudu. Arutletakse ka valdkonniti, kus on nõutava klassifikatsiooniga, spetsiifiliste oskustega või teatud haridustasemega töölisi vaja ning tehakse tagasihoidlikku prognoosi 2017 aastani. Kolmandate riikide all mõeldakse väljaspool Euroopa Liitu olevaid
..........................................................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara. Selle referaadi käigus jagan infot põlevkivi tekkimise, paiknemise, omaduste jpm kohta. Referaadi koostamiseks on kasutusele võetud nii internetis kui ka raamatutest leitud info. Materjalide leidmiseks ja nende ühte faili kokku panemiseks oli mul aega ligikaudu kaks nädalat seega on võimalik, et ma ei ole väga põhjalikult kirjeldatud mõnede asjade kohta. Aga see lihtsalt näitab kui kokkuhoidlik ma olen- ei taha liigselt printimise jaoks tinti
kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist); puuduvad teised õhu saasteaineid, nagu vääveldioksiid (happevihma põhjustaja), ning osakesed, millel on vähki põhjustav toime ning kahjulik mõju inimeste tervisele; käitamise ajal ei kasutata vett; kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. [4] Tuuleturbiinid ei saasta õhku ega eralda kasvuhoonegaase, nagu seda teevad elektrijaamad, mis kasutavad fossiilseid kütuseid – kivisütt, maagaasi või põlevkivi. [5] Tuuleenergia on kodumaine energia. Eesti riigi tuulevarud on külluslikud. Perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/s, on Eestis võrdlemisi palju. [5] Tuuleenergeetika tugineb tuule taastuvenergial, mis ei saa otsa. Tuul on tegelikult päikeseenergia tüüp, mida põhjustab atmosfääri ebaühtlane soojendamine Päikese poolt, Maa pöörlemine ja Maakera pinna korrapäratus. [5] Tuuleenergia on tänapäeval üks odavamaid taastuvenergia liike
1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis 14 2.3. Hüdroenergia Eestis 14 2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis 14 2 2.3.2. Hüdroenergia tulevik Eestis 15 3. KÜSITLUS 15 3.1
Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Majanduse keskkonnamõju mõõtmine : I ≡ P * A * T Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe
fossiilkütused. Orgaanilistest maavaradest eralduvad ühendid on aga saastavad, millega kaasneb üks suurim probleem - globaalne kliima soojenemine. Lisaks süsihappegaasile eralduvad atmosfääri taastumatute energiaressursside põletamise tagajärjel ühendid nagu CO ja erinevad lämmastik- ja vääveloksiidühendid. Need keemilised ühendid põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi ja happevihmasid. Võttes Eestit näiteks, siis siin on põhiliseks energiaressursiks põlevkivi, mille maavarad lõppevad umbes 50 aasta pärast. Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist,
liivlaste hääbumine. Oluline on ka rahva tervise parandamine ja ühiskonna pahede vähendamine. Eestis on tõsised probleemid alkoholismi, suitsetamise ja narkomaaniaga. Saades sellest probleemist üle, on Eestil märksa suuremad võimalused maailmakaardile püsima jääda. Lisaks on oluline tagada inimeste psüühiline heaolu, et kaoks stress, enesetapud, koduvägivald. See tee on pikk, kuid mitte ebareaalne. Teine väga oluline teema Eesti arnegus on energeetika. Hetkel kasutame me elektrienergia saamiseks ühte kõige reostavamat meetodit põlevkivi põletamisest saadavat energiat. See meetod kurnab Eesti loodust igal sammul. Alates kaevandamisest kuni põletamisel tekkiva tuha ja heitgaasideni. Kaevandamisega kaasnevad suured kahjud loodusele. Lisaks põhjavee väljapumpa misele ja suurte maaalade kuivenemisele toob põlevkivi kaevandamine endaga kaasa suured tuhamäed ja keskkonnareostuse
Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70 km pikal ja 1030 km laial maa-alal. Põlevkivi kaevandamine algas sealt, kus taimestik ja kogu maastik oli tagasihoidlikum. On selge, et kõige kvaliteetsema "pruuni kulla" varud paiknevad alal, mille piirid langevad suures osas kokku ühe loodusliku maastikurajooni, s.o Kirde-Eesti lavamaaga, kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Kaevandatav (ja kaevandatud) 2,53 m paksune põlevkivikihtide kompleks paikneb erinevatel
Fossiilsete maavarade põletamise teel energiat saades, satuvad mitmesugused kahjulikud ühendid atmosfääri, mis omakorda kiirendavad globaalset soojenemist ning toovad kaasa muid keskkonnaprobleeme. Ometi ei ole siiani näiteks naftale sobilikku alternatiivi veel leitudki. Teiseks taastumatute maavarade plussiks on just väga lai leviala ning kergesti kättesaavus. See on ka põhjuseks, miks Eesti energeetika selgrooks jääb vähemalt veel lähitulevikus põlevkivi. Alternatiivseid energiatootmisviise on aga raske leida. Näiteks on ajakirjanduses olnud artikkel, et 2040. aastaks on plaanitud maailmas 30% energiast toota Päikese abil. Paljudes riikides aga, sealhulgas ka Eestis, oleks otsese päikesekiirguse väga kulukas ning küllaltki perspektiivitu. Kuna ka hüdroressursid on üsna olematud ja tagasihoidlik sisemaa tuul ei lubaks toota piisavalt tuuleenergiat, siis hüdrojaamade rajamine tooks kaasa pigem kahju kui kasu.
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi
Eesti tulevikule mõeldes Eesti tulevikule mõeldes on suuresti tähtis teema energeetikamajandus Eestis. Üle 90% praegusest elektrienergiat saadakse Eesti tähtsaima maavara põlevkivi kaevandamisega. Põlevkivi aga ei kesta igavesti ning selle kaevandamisega kaasnevad teatud keskkonnakahjud. Seda tõdedes peame hakkama kaaluma erinevaid alternatiive energia tootmise jaoks. Mis on aga nendeks alternatiivideks? Viimaste aastatega on populaarsust kogunud tuuleenergia. Eestlased on kasutanud tuuleenergiat aastasadu, kui mitte aastatuhandeid. Nii merel purjelaevadega, kui ka maal tuulikutega vilja jahvatamiseks. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus peaksime hakkama kasutama
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..
Taastumatud loodusvarad:põlevikivi, maagaas, nafta,metallimaagid, tuumaenergia.Lahendus: metalle saab kasutada korduvalt, tuleks parandada looduskaevamise tehnoloogiaid ja meetmeid, tuleb tarbida säästlikult,peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid. Happevihmad:Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastiku ühendid happeid, mis happesademetena Maale tagasi langevad. Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, põlevkivi põletamine, transpordist pärinev saaste. Lahendus:vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega (autotransport, energia tootmine jne), Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Kasvuhooneefekt:maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatest gaasidelt.Põhjused: tööstused, jäätmemajandus, energia tootmine, metsaraie. Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad,
peaksid elama küünlavalguse käes. 3. Energiavarad jaotatakse taastuvateks, praktiliselt taastumatuteks ning taastumatuteks. Mis on sellise jaotuse aluseks? Nimeta üks praktiliselt taastumatu energiavara. Neid jaotatakse sellepärast, et oleks selge arusaam mis on võimalik suuremas koguses kasutada ja millege tuleb suuresti piiri pidada, et neid oleks kauemaks. Turvas. 4. Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Põlevkivi, Turvas 5. Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist? Vulkaanid, tornaado- kuna inimesed ei oska neid kasutada. 6. Millised energialiigid on traditsioonilised, millised alternatiivsed? Milliseid neist Eestis kasutatakse? Traditsioonilised – energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia, vee energia, biomassienergia. Alternatiivsed –
Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest
annaabi.ee 
