Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Odüsseia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
odysseus, saarele, kalypso, zeus, saadetud, torm, penelope, odüsseia, rikkamad, kosida, nümf, saadab, parve, merejumal, palvel, kükloop, kirke, skylla, tapsid, päikesejumal, tormis, ainsana, athena, tapetakse, kosilased, pikkiautorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa kuus; metron mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis põhineb pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisel. (Värsijalg on mitmest silbist koosnev üksus.
· Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist "Odüsseia" · Lood Odysseusest, kreeklaste nupukamast ja kavalamaist vägilasest · Koosneb rohkem kui 12000 värsist · Loodud vähemasti pool sajandit hiljem kui Ilias · Räägib Odysseuse eksi rännakutest pärast Trooja sõda · sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel Ülevaade Odüsseia sisust · Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel · Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus · Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes · 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks · Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse · Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub
I Ithaka saarel * Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti.
· Erinnüste ülesanne oli karistada patuse · d; nägid kohutavad välja(juuste asemel olid maod, silmadest tilkusid vere pisarad) · Sellest ajast peale valitses maailma jumal Kronos, koos oma õest kuninganna Rhea'ga · Neil sündisid lapsed, kelle Kronos alla neelas · Kui Rhea oli sünnitanud kuuenda lapse Zeusi, otsustas ta selle lapse elu säästa: ta pani mähkmete sisse kivi ja andis siis selle Kronosele Kronos neelas kivi alla · Zeus sundis Gaia abil Kronost lapsi välja oksendama, Kronos oksendas · Tuli suur sõda titaanide(v: Kronos) ja olümplaste (v: Zeus) vahel, kestis kaua · Prometheus(titaan) oli tark ja olümplaste poolel olümplased võitsid sõja · Zeus vabastas ka 100käelised koletised vangist · Järgnesid hirmsad karistused · Karmim karistus oli Atlasel: ta peab igavesti kandma oma turjal maailma ja taevavõlvi 12 olümplast · elasid Olümposel
· Kreeklased ehk ateenlased külvatakse üle vihase Apolloni nooltega, mis toovad surma ja katku, Agamemnon on sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus. Agamemnonile ei kuuletuta, võitlusvaim langeb, ollakse valmis koju tagasi purjetama. Olukorra suudab päästa Odysseus. · Lahinguväljal kohtuvad Menelaos ja Paris. Parise käes on ilus Helena. Helena näeb võitlust pealt, ta on kahevahel, kas jääda Parise juurde või minna tagasi Spartasse koos Menelaosega. Menelaos võidab, kuid Helena on muutnu meelt, sest Aphrodite on seisnud hea selle eest, et Parise ja Helena armastus ei vaibuks. · Jumalad vaidlevad sõjasaatuse üle, Zeus pooldab troojalasi, Hera arhhailasi
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter)
6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3. Melpomene tragöödia 4. Thaleia käsitöö 5. Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast
Hades(Pluto)-valitsemispiirkond-allilm, surnud.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks granaatõun. 3.Mütoloogilised olendid Saatür-deemonlik loodusvaim, inimkujuline, kuid hobuse saba ja hobuse või soku jalgadega ning sarvadega.Lõbustasid jumalaid oma jämedate naljadega. Kentaur-metsik ja himur hobuinimene, süngete mägede elanikud, Kentauruse pojad. Sireen-inimkehaga lind, kes imeväärse lauluga peibutas meresõitjaid oma saarele ja tappis nad seal. Sileen-hobuse saba ja hobuse kõrvad, aga inimese keha Muusa-lahutas pidutsevate jumalate meelt oma lauluga, Apollon saatis teda oma lüüral. Nümf-noor naine, pooljumalik olevus, kes elas mägedes, meres, puudes, allikates. Ta ilmus jumalate saatjaskonnas tantsivana, musitseerivana. Kükloop-,,sõõrsilm", ühe silmaga keskel, hiiglased, nad sepitsesid piksenooli ja välke Zeusi jaoks. Erinnüs e. Fuuria-kättemaksujumalanna
saj 5) romantism-realism 19.saj 6)kirjanduse paljusus 2) a)ILIAS - eepose aineks on Trooja sõjaga seotud müüdid.Maailma ilusaim naine Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. b)ODÜSSEIA lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane (puuhobuse-idee autor). Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm.
ILIAS eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm.
ILIAS – eepose aineks on Trooja (Ilioni – teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad – Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA – lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm.
Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad Poseidon (Neptunus) - merejumal Hades (Pluto) - allilmavalitseja Hestia (Vesta) - kodukoldejumalanna Athena (Minerva) - tarkusejumalanna Apollon (Apollo) valguse korrajumal
1. laul Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult
ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka
taevast. Kõik see asus kaose ehk korratuse seisundis. Siis eraldusid sellest kaosest jumalatar Gaia (maa) ja jumal Uranos (taevas) . Gaiast ja Uranosest sündisid võimsad titaanid. Uranos, kartes, et lapsed võiksid talt võimu ära võtta, sulges titaanid maa alla sügavasse kuristikku. Kuid ühel neist, Kronosel, õnnestus vabastada titaanid. Kronos võttis nende abil isalt võimu ja hakkas ise maailma valitsema. Seda jumalat asendas omakorda peale ägedat sõda ta noorim poeg Zeus. Zeus ja teda ümbritsevad jumalad elasid muistendi järgi Olümpose mäel (Tessaalias), mispärast kreeklased nimetasid neid olümplasteks. Section III.2 Kreeka jumalad Peale võitu jaotas Zeus enda ja oma poolehoidjate vahel võimu kogu maailma üle. Teda ennast peeti kõue ja välgu jumalaks. Ta naine Hera sai taeva valitsejaks. Oma venna Poseidoni hooleks andis Zeus mere, teise venna Hadese hooleks allmaailma valitsemise. Apollon sai
Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe "Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu,
Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. *"Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse
Kirjandus Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2
Kükloobid Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, Uranose ja maajumalanna Gaia pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke (Fink, 2000). Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid
printsess Inoga. Esimene naine Nephele kartis, et printsess Ino võib ta lapsed, eriti aga poja Phrixose ära tappa, et oma poega kuningriigi valitsejaks teha ja nii oligi. Mingil moel sai Ino enda kätte kogu 1 seemnevilja ja kõrvetas selle ära enne, kui mehed külvama läksid, nii et sel aastal vili üldse ei kasvanud ja sundis oraakli juurde saadetud saadikut valetama, et vilja kasvama saamiseks peab Phrixose ohverdama. Ohvrialtari juurde tormas puhtast kullast villaga jäär, kes ohvriks määratud noore printsi ja ta õe turjale võttis ja nad minema kandis. Kui jäär ületas väina, mis Euroopat Aasiast lahutas, libises õde Helle jäära turjalt maha ja väina hakati tema järgi Helle mereks kutsuma. Phrixos aga jõudis õnnelikult Külalislahkuseta mere ehk praeguse Musta mere kaldale Kolchise maale ja sealne rahvas võttis ta vastu
Augeias Elise kuningas. Aurora koidujumalanna Castor - Sparta kuninga Tyndareose ja Leda poeg. Polluxi vend. Nad tõsteti Kaksikute tähtkujuks taevasse. Cerberus(Kerberos) Kolmepealine koer, kaitses Hadese väravaid. Cupido armastusejumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Tema nooled panid armuma kõik, keda need tabasid. Charon paadimees, viib surnud Hadeses üle Acheroni jõe. Daidalos kunstnik, ehitusmeister, käsitööline, leiutaja. Põgenes Kreeta saarele, kuhu ehotas labürindi, kus hoiti Minotaurust. Tahtis saarelt põgeneda ning ehitas tiivad. Lendasid koos pojaga nendega minema. Mete kohal aga poeg kukkus vette ja hukkus. Danae - Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps. Ta sai Zeusilt poja Perseuse. Daphne nümf, neitsilik kütt. Jõejumal Peneuse tütar. Muutus loorberipuuks ja pärast seda hakati võitjaid pärjama loorberipärjadega. Delfi Vana-kreeka linn Phokises
nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Nende ülemjuhataja on Agamemnon, Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus, Odysseus, Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära
Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odyssey“ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „Odüsseia“ lugu, mõned stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder
armastusejumalanna aphrodite. Vahekohtunikuks määrati Trooja kuningapoeg Paris. Jumalannad pakkusid Parisele altkäemaksu, Helena pakkus võimu, athena pakkus kangelase kuulsust,Aphrudite maailma ilusaimat naist. Paris valis maailma ilusaima naise Helena. Helena oli Sparte kuninga Menelaose naine seega oli vaja ta räävida ja see ka õnnestus Aphrotite abil. See oligi põhjus kreeklaste sõjakäiguks troojate vastu. Trooja piiramine kestis 10 aastat, lõpuks mõtles Odysseus välja kavala viisi Trooja vallutamiseks. ,,Odüsseia" Odyssusel, kreeklaste nupukaimal ja kavalaimal vägilasel kulub kümme aastat et Trooja alt koju jõuda. Teda karistab merejumal Poseidon selle eest, et Odysseus tema pojal võitluses silma välja torkas. Poseidoni vastutuulte mõjul satub ta nõid Kirke saarele. Nälja tõttu tapavad nad veiseid päikesejumal Heliose karjast ning tormis hukkuvad kõik ta kaaslased. Odysseus pääseb nõid Kalypso saarele, seal on ta 7s vangis
ANTIIKMÜTOLOOGIAST KERKINUD SENTENTSID, VÄLJENDID, KÕNEKÄÄNUD JA TERMINID SKYLLA (lad. Scylla) JA CHARYBDISE [harübdis] VAHEL OLEMA - kahe võrdselt halva asja vahel valima - Skylla oli 12jalgne koletis, kes elas pärimuse järgi Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli
sõlmimine. Naine püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Mees võis vabal luua suhteid ka väljaspool abielu, ka omasoolistega. USK Jumalad Kreeka jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Jumalaid oli väga-väga palju. Mõned: Zeus Jumalate valitseja Taeva-, tormi- ja äikesejumal Kõigepealt oli Chaos. Hera Z abikaasa ja õde Abielu kaitsja Kaosest sündis kõigi Poseidon Z vend Merejumal elusolendite ema Gaia Hades Z vend Allmaailma ja surnute valitseja (maa), kes sünnitas Demeter Z õde Musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna
Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis iseseisvalt, see ei olnud mõjutatud teistest kirjandusvooludest. Rooma kirjanduses levisid juba vanakreekast alguse saanud zanrid nagu nt komöödia, tragöödia jne
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja
leekidesse. Neil puuduvad igasugused elukogemused, on ainult koolitarkus ja see, mida nad olid lugenud raamatuist. Sellest aga on liiga vähe, et kergendada surija viimaseid piinu, õppida roomama tule all, vedada haavatuid ning istuda savises mürsuaugus. Kõik see, mis oli tundunud püha ja kõigutamatuna, muutus kahuritule ja ühishaudade taustal tühiseks ja mõttetuks. Nendele noortele on sõda kahekordselt hirmus, sest nad ei saa aru, kelle või mille nimel neid on saadetud rindele prantslasi ja venelasi tapma. Ainult üks asi soojendab ja lohutab neid unistus puhkusest, pöördumisest tagasi koju, kus neid ootab seesama harjumuslik ning mõõdukas elurütm, mille sõda katkestas. Romaani keskseks kujuks on minategelane Paul Bäumer, kes ainukesena esineb kõikides peatükkides. Ta jutustab oma rindeelamustest, nimelt sellest, et ei ole sugugi "meeldiv ja auväärne surra isamaa eest", nagu koolis oli püütud sisendada. Ta on tundliku loomuga,
"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne mälu Themis õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon.
annaabi.ee 
