Selle tulemusel muudetakse imporditav või eksporditav molekul proteiinidega transporditavaks molekuliks. Aktiivne transport – mehhanism, mille juures vajatakse lisa energiat, vajalik energia saadakse prootonite s.o vesinikioonide väljutamisel rakust, mis tekivad raku ainevahetuses metaboolide oksüdatsioonil. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, so nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 12. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid. Obligaatsed aeroobid − paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile − õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%)
42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp. pallidum – veneeriline süüfilis, Borrelia burgdorferi – Lyme tõbi, Leptospira interrogans – leptospiroos 44) Klamüüdiaid nimetatakse energiaparasiitideks, sest nad ei suuda ise sünteesida ATPd 45) Nii rikketsiad kui klamüüdiad on obligaatsed rakusisesed parasiidid, sest ei tooda ise ATP-d. 46) Nimeta üks spiroheetide perekondadest: leptospira, borrelia 47) Peamiseks B. burgdorferi reservuaariks peetakse põldhiiri. 48) Leptospiroos on zoonoos.
2) Redokspotensiaal: Redokspotentsiaal (Eh) iseloomustab keskkonna aeratsiooniastet. Teda saab määrata potentsiomeetriliselt ja väljendada voltides. Redokstingimusi võib tähistada ka sümboliga rH2, mis tähendab keskkonna molekulaarse vesiniku rõhu negatiivset logaritmi atmosfäärides võetuna vastasmärgiga. rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) Vastavalt hapniku vajadusele keskkonnas jaotatakse mikroobid: · obligaatsed aeroobid (seega suurele osale bakteritele ja hallitusseentele on hapnik eluks vajalik.) · fakultatiivsed anaeroobid (on anaeroobne metabolismitüüp, kuid nad ei ole hapniku tundlikud. Nad, sõltuvalt keskkonna tingimustest, ) · mikroaerofiilid (rahulduvad ainult väikeste hapnikukogustega keskkonnas. ) · obligaatsed anaeroobid (Ühtedele on hapnik toksiline, teistele nn. aerotolerantsetele anaeroobidele ei ole hapniku juuresolek hukutav.)
· keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed (koralljuur, pisikäpp). Heterotroofid jaotatakse · obligaatsed heterotroofid, kes toituvad üksnes heterotroofselt, ning · fakultatiivsed heterotroofid, kes võivad toituda nii autotroofselt kui heterotroofselt (näiteks putuktoidulised taimed, kes loomtoiduga vaid täiendavad oma lämmastikuvarusid. Glükoosi lõhustumisel võib eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel (TCA) ja hingamisahel. Glükolüüs võib toimuda kas osaliselt (anaeroobne glükolüüs ehk käärimine) või täielikult (aeroobne glükolüüs).
– toitub teise organismi – peremehe – arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel. Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi – ühed nakatavad absoluutselt terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega. Nad ei kasva saprobiontselt, neid ei saa kasvatada söötmel ja nad on kitsalt spetsialiseerunud oma peremehele (roostelised, jahukastelised). Obligaatsed saprobiondid seevastu on ainult saprobiontse eluviisiga, kasutades toiduks surnud orgaanilist ainet (mullaseened). Nende kahe rühma vahel esineb üleminekuid. On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna parasiitsele eluviisile (perek. Fusarium, Botrytis esindajad). Vastupidiselt on fakultatiivsed saprobiondid parasiitse eluviisiga, kuid teatud arengufaasis lähevad
koed (juured), fotosünteesivad rakud pimeduses 02 roll metabolismis. Aeroobid - ( aeroobsed organismid) oksüdatsiooniprotsessides 02 vajalik elektronide aktseptoritena (HTNGAMISE-tüüpi oksüdatsioon). Obligaatsed aeroobid 02 hädavajalik Anaeroobid - (anaeroobsed organismid) ei vaja 02 elektronide aktseptoritena (KÄÄRIMISE-tüüpi oksüdatsioon) Obligaatsed anaeroobid 02 mittevajalik Fakultatiivsed anaeroobid - metaboolselt universaalsed BIOLOOGILISE TERMODÜNAAMIKA ALUSED Termodünaamika (TD) - õpetus · energia muundumisest · keemilise tasakaalu kvantitatiivsest kirjeldamisest
anorgaanilistelt ainetelt). Iga rühm jaotatakse vastavalt ainevahetuse oksüdeeritava aine iseloomule: rganotroofseteks (tarvitatakse energeetilise materjalina orgaanilisi aineid). litotroofseteks (kreeka k. sõnast "lito" kivi) -- kasutavad energiat anorgaanilistest materjalidest. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, so nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 13. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid Obligaatsed aeroobid - paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile - õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. Mikroaerofiilid - paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon
· mikroobid etendavad olulist osa isepuhastumisel, lagundavad orgaanilist ainet lülitades seda aineringesse jne. · veekogu puhastub ka allohtoonsetest bakteritest (näiteks patogeenidest). 12. Selgita, kes on obligaatne e. range anaeroob, kes on fakultatiivne anaeroob? 1)Obligaatne anaeroob - Heterotroofsed bakterid, kes redutseerivad sulfaate. (s.t. neile on vastuvõetav vaid anaeroobne keskkond), H2S on neil anaeroobse hingamise lõpp-produkt. Obligaatsed anaeroobid on ka metanogeenid ja homoatsetogeenid; CO2 on elektronide lõppaktseptor. H2 on kõige levinum energia-allikas (elektronide doonor), mida need grupid kasutavad, produktideks on vastavalt (metanogeenide puhul) metaan ja (homoatsetogeenide puhul) äädikhape. 2)Fakultatiivne anaeroob- suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Siia alla kuuluvad näiteks Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvad perekondade liigid. Enamik
algab jällegi aktiivne etüülalkoholi kääritamine. Keskk.redokspotensiaal: ehk Eh-kk aeratsiooniaste.Määratase potentsiomeetriliselt ja väljendatakse Voltides. Ka sümbol rH2- kk molekulaarse vesiniku rõhu negatiivene logaritm atmosfääris vastasmärgiga: rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) rH2=41 hapnikuga küllastunud keskkonnas; rH2=0 kõrge taandamisomadustega keskkonnas, mil see on küllastunud H2-ga; rH2=28 redoksprotseside tasakaalu korral. Hapniku vajadusega jaotatakse : obligaatsed aeroobid (Hapnik vajalik-bakterid, hallitused.), fakultatiivsed anaeroobid(pole vaja hapniku, kasutavad käärimistüüpi ainevahetust-piimhappebakterid,colid), , mikroaerofiilid(ainult väikesed hapniku kogused), obligaatsed anaeroobid( ühtedele toksiline(ehk puudubad oksüdatsiooni katalüüsivad ensüümid), teistele pole hukutav -Clostridiumid). Keemilised ained : ehk antiseptikud.kõige tugevamini mõjuvad raskemetalli soolad(mikroobe hävitav ehk oligodünaamiline toime)
helveticus Jogurt, Mozzarella, Emmental 2. Mesofiilsed kultuurid: Temperatuuri optimum 30°C Nt: laktokokid G=1,0h (30°C) Lactococcus lactis ssp cremoris, Lactococcus lactis ssp lactis biovar diacetylactis, Leuconostic mesenteroides ssp cremoris Laktobatsillid: Lactobacillus brevis Juuretiste biokeemilisi omadusi: Juuretiste jaotus metabolismi tüübi alusel: 1. Grupp1 obligaatsed homofermentatiivsed bakterid (OHOL) Nn termobakterid (Orla-Jensen) 8 Laktoos metaboliseeritakse 99% laktaadiks Embden Meyerhofi rajas (fruktoosdifosfaadi aldolaas) Pentoose ja glükonaate ei metaboliseerita Lactobacillus lactis ssp lactis Lactobacillus helveticus 2. Grupp2 Fakultatiivsed heterofermentatiivsed bakterid e. Streptobakterid (FHEL)
Glomeromycota - krohmseened (arbuskulaarse mükoriisa moodustajad); Tallus hulktuumne rakuvaheseinteta seeneniidistik Paljunevad mittesuguliselt krohmeostega (glomerospoor), mis on 40– 800 μm suured ja paksuseinalised. Sisaldavad ohtralt varuaineid ning sadu kuni tuhandeid tuumi Mõnel liigil võivad areneda kuni 2–3 mm krohmeoste kogumid, mida seovad hüüfid ja millel võib kujuneda väliskiht (periidium). Kõik ca 200 kirjeldatud liiki on obligaatsed arbuskulaarse mükoriisa moodustajad, enamasti pole peremeesspetsiifilised moodustavad arbuskuleid taime juurerakkudes ja vesiikuleid rakkudes või nende vahel. Chytridiomycota viburseened (Chytridium, vees), - jagatud neljaks: arengusuund -kohastumine eluks maismaal alamad grupid on siiani kohastunud eluks veekeskkonnas Mõned neist toituvad vetikatest Saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal
Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid,
neutraalset keskkonda) ja mesofiilid (eelistavad temperatuurivahemikku 20-45 C. Leidub ka organisme, kes elavad äärmuslikes oludes neid nimetatakse ekstremofiilideks. Null-kraadi lähedal kasvavad psührofiilsed, kuuma käes termofiilsed ja ekstreemselt kuumades tingimustes hüpertermofiilsed organismi. Äärmuslikult happelisi tingimusi eelistavad atsidofiilid, leeliselisi alkalofiilid. Organisme, kes vajavad elutegevuseks hapnikku nimetatakse aeroobideks (obligaatsed aeroobid ei saa hapnikuta elada, fakultatiivsed aeroobid eelistavad hapnikuga keskkonda kuid saavad elada ka ilma hapnikuta), hapnikuvaba keskkonda vajavad anaeroobid. Anaeroobid võivad olla aerotolerantsed suudavad lühikest aega hapnikku taluda, kuid ei paljune sel juhul. Mitmesugused keemilised ühendid (antibiootikumid, desinfitseerivad ained jne) on enamikule mikroorganismidest toksilised, samas leidub tüvesid, kes on muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks
Selline energia hankimise moodus on omane ainult prokarüootidele. Kemolitotroofsed bakterid jagunevad: · Nitrifitseerijad oksüdeerivad ammoniaaki või nitritit · Tioonbakterid oksüdeerivad redutseeritud S-ühendeid. · Rauabakterid oksüdeerivad Fe(III) · Vesinikubakterid oksüdeerivad vesinikku · Vingugaasibakterid oksüdeerivad CO-d. 27 Kemolitotroofsed bakterid saavad C-allikana kasutada ka CO2, seega on nad kas obligaatsed või fakultatiivsed autotroofid. CO2 fikseerivad Calvini tsüklis. Obligaatsed on spetsialiseerunud anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisele ja nad kasutavad CO2 süsinikuallikana. Nad ei talu hästi orgaanilisi aineis, mõningaid orgaanilisi happeid taluvad paremini. Obligaatsed kemolitoautotroofid on nt nitrifitseerijad. Fakultatiivsed aga saavad oksüdeerida nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi ühendeid. Sellised on nt vesinikubakterid, vingugaasibakterid ja osa tiobatsille
aknal, ümbritsetud õrnade valgete karvade ja valkja tolmulaiguga klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 2. Kl. juusseened: putukate pärasoole kommensaalid. Hk. Glomeromycota Maailmas 160 liiki. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~2300 liiki (sh. teisseened). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1
hapnikuvabas keskkonnas. Leidub veel ka mikroorganisme, mis paiknevad nende kahe rühma vahepeal. Aeroobid saavad energiat lihtsate elementide otsesel oksüdeerumisel oksidaasi kaasabil või peamiselt süsivesikute aeroobsel dehüdreerimisel. Anaeroobid saavad energiat substraadi anaeroobsel dehüdreerimisel ja käärimisel. Mikroorganismide liigitamine hingamistüübi alusel: 1.Obligaatsed aeroobid vajavad elutegevuseks hapnikku. 2.Fakultatiivsed anaeroobid kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber kas käärimisele või anaeroobsele hingamisele. Parim kasv on siiski aeroobsetes tingimustes. 3.Obligaatsed anaeroobid kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas. 4.Mikroaerofiilid on aeroobid, kuid kasvavad madalamatel hapnikukontsentratsioonidel (210%). 14
3) Pistekülv külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) ... - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 8. Võihappeline käärimine Võihappelist käärimist põhjustavad mikroobid on grampositiivsed obligaatsed anaeroobid. Neid leidub rohkesti mullas, taimedes, vees, sõnnikus, aga ka piimas ja juustus. Moodustavad eoseid ja tavapastöriseerimisel ( 72 C 15-20sek, selle aja jooksul peavad enamuse baktereid hävinema) nad ei hävine. Toovad esile ebameeldivat lõhna ja maitset. Võihappelisel käärimisel tekib süsivesikutest, alkoholidest, piimhappest ja selle sooladest võihape. Seal juures eralduvad CO2, H2, vulkaanilised happed
3) Pistekülv külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) ... - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 8. Võihappeline käärimine Võihappelist käärimist põhjustavad mikroobid on grampositiivsed obligaatsed anaeroobid. Neid leidub rohkesti mullas, taimedes, vees, sõnnikus, aga ka piimas ja juustus. Moodustavad eoseid ja tavapastöriseerimisel ( 72 C 15-20sek, selle aja jooksul peavad enamuse baktereid hävinema) nad ei hävine. Toovad esile ebameeldivat lõhna ja maitset. Võihappelisel käärimisel tekib süsivesikutest, alkoholidest, piimhappest ja selle sooladest võihape. Seal juures eralduvad CO2, H2, vulkaanilised happed
4. Kickxellomycotina (Osa endisi Kl. Juusseened): putukate pärasoole kommensaalid. Uuemate geeniuuringute põhjal on Ikkesseened ja Viburseened (koos) parafüleetilised (polüfüleetilised) rühmad. Hk. Krohmseened Glomeromycota Maailmas 170 liiki, Eestis teada 70. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1
Pean lisama geelistajat (agarit) kindlasti. 17. Iseloomusta aerotolerantsete anaeroobide kasvu söötmesambas? Kasvavad ühtlaselt kogu söötmetulba ulatuses 18. Milline metabolismitüüp on iseloomulik fakultatiivsetele anaeroobidele? Nad on kääritajad ja anaeroobsed hingajad, kui hapnik on puudu. Hapniku olemasolul on aeroobsed hingajad. 19. Mis vahe on obligaatsetel anaeroobidel ja mikroaerofiilidel? Mikroaerofiilid ei talu üle 2-10% hapnikusisaldust. Obligaatsed ei talu mingisugust hapnikukontsentratsiooni. Obligaatsetel pole üldse teatud ensüüme, mikroaerofiilidel võib olla, aga sellisel juhul madala aktiivsusega. Mikroaerofiilid kasvavad ülemises osas ka, mitte pindmiselt. Obligaatsed kasvavad ainult söötmetulba alumises osas. Anaeroobsed on kääritajad/anaeroobsed hingajad. Mikroaerofiilid on aeroobsed/anaeroobsed hingajad. 20. Millisele rühmale on iseloomulik anaeroobne hingamine ja mille poolest ta erineb aeroobsest hingamisest?
partiist pärinevatest loomadest ja teda tuleb pidada teistest karjadest eraldi. Karja ei või tuua sisse üksikuid loomi väljapraagitud või hukkunud loomade asemele. normaalne lokalisatsioon (ld. norma -- õige mõõt; locus -- koht) -- normaalne püsipaik. Püsipaik, kus antud parasiiti leidub kõige sagedamini ja arvukamalt. Siin on parasiidi elutegevuseks kõige soodsamad tingimused. Vt. lokalisatsioon. obligaatsed parasiidid (ld. obligatorius -- kohustuslik; parasiit). Parasiidid, kes peavad oma elu jooksul tingimata läbima nugiva elujärgu või parasiteerima kogu elu kestel. Ilma parasiteerimiseta pole nad võimelised eksisteerima. Vt. ka parasiitide liigitelu. omnifaagid(ld. omnis -- kõik + kr. phagos -- neelav) -- kõigetoidulised, segatoidulised, niihästi loom- kui taimtoitu tarvitavad loomad. Siia kuulub ka osa loomade parasiite. Vt. ka omnivoorid, heterotroofsed organismid, konsumendid.
§ Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad. Inimpatogeensete bakterite optimaalne kasvutemperatuur ca 30°- 37°C. Hapniku toime bakterite kasvule § Obligaatsed aeroobid - kasvavad ainult hapnikku sisaldavas keskkonnas § Fakultatiivsed anaeroobid - suutelised kasvama nii O2 sisaldavas kui ka ilma selleta keskkonnas, parem kasv siiski O2 keskkonnas (respiratsioon) § Aerotolerantsed anaeroobid - O2 olemasolu pole vajalik, kasvavad hästi O2 juures ja ilma § Obligaatsed anaeroobid - O2 olemasolul hukkuvad § Mikroaerofiilid - ei kasva normaalses õhuatmosfää-ris (O2 20%), kasvuks teatud O2 vajalik (O2 2-10%)
bakterirakku. 14. Aeroobsed mikroobid – ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta; ei fermenteeri. Lõhustavad substraadi oksüdatsiooniprotsessis lõpuni, tekivad CO2 ja H2O. Vabaneb kogu substraadis peituv energia. 15. Fakultatiivsed anaeroobid – enamus patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid st arenevad nii hapniku juuresolekul kui ka ilma, sest on võimelised nii oksüdatsiooniks kui fermentatsiooniks. !! Hapniku juuresolekul hingavad, puudusel fermenteerivad. 16. Obligaatsed ehk ranged anaeroobid – neil on paljunemiseks vaja hapniku vaba keskkonda! Hukkuvad isegi väikeste hapnikukontsentratsioonide puhul; fermenteerivad 17. Indiferentsed ehk aerotolerantsed mikroobid – fermenteerivad nii hapniku juuresolekul kui ka puudumisel 18. Mikroaerofiilsed mikroobid – vajavad madalat O2 partsiaalrõhku (laktobatsillid) või on kapnofiilid – vajavad paljunemiseks ca 10% CO 2 keskkonda 19. Bakteriotsiidsed ained – hävitavad mikroobe, pöördumatu protsess.
Löövet ei alati ei teki. Erüteemi biopsiast on tavaliselt võimalik spiroheete isoleerida. Mõne nädala või kuu pärast võivad ilmneda uued haigusnähud: meningiit, müokardiit, artriit, eriti suurte liigeste, nagu põlveliigeste põletik, (reumatoidartriit). Ilmneb ka väsimus, peavalud, võib ilmneda ka närvihalvatusi. Order (Selts) Ricketsiales (riketsiad) Riketsiad on Gram- negatiivsed obligaatsed intratsellulaarsed parasiitsed bakterid, mis kanduvad inimesele üle puukide ja teiste putukate vahendusel. Nad paljunevad ainult elusrakus. 16SrRNA järjestustelt kuuluvad alfa-proteobakterite hulka. Sellest rühmast on riketsiad kõige lähedasemad perekonnaga *Agrobacterium, kes tekitab taimedel kasvajaid. Nende 16SrRNA järjestused on ca 95% sarnased. Seega arvatakse, et riketsiad võivad olla evolutsioneerunud taimepatogeenidest.
Täisparasiitide tunnused: haustorid, toitaineid hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult redutseerunud, vaid hüüfe meenutavad niidid järel, ôis tohutu. Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda). 19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid. Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium. Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne).
Täisparasiitide tunnused: haustorid, toitaineid hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult redutseerunud, vaid hüüfe meenutavad niidid järel, ôis tohutu. Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda). 19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid. Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium. Jagunemine (dihhotoomne,
birakkudes mitmesugused ensüümid: 1) superoksiidi dismutaas lagundab aeroobsel hingamisel tekkivad toksilised superoksiidi radikaalid molekulaarseks hapnikuks ja vesinikperoksiidiks; 2) katalaas lagundab aeroobsel hingamisel tekkiva toksilise vesinikperoksiidi veeks ja hapnikuks; 3) peroksidaas lagundab vesinikperoksiidi veeks ilma hapnikku tekitamata. Vastavalt sellele, kuidas bakterid reageerivad hapnikule, jaotatakse mikroobid järgmistesse rühmadesse: obligaatsed aeroobid vajavad elutegevuseks hapnikku; fakultatiivsed anaeroobid kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber kas käärimisele või anaeroobsele hingamisele. Parim kasv on siiski aeroobsetes tingimustes; obligaatsed anaeroobid kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas; aerotolerantsed anaeroobid kasvavad eelistatult anaeroobsetes tingimustes ja hapnik ei avalda neile pärssivat toimet;
fotosnteesivad rohelised ja purpursed vvlibakterid ja mned kemolitotroofid Vvli dissimilatoorne redutseerimine - elementaarne vvel redutseeritakse vvelvvli redutseerimine SS oksdeerimine H2S oksdeerimine vesinikuks Sulfaadi dissimilatoorne redutseerimine - sulfaadist tekib vvelvesinik Redutseeritud vvlihendite oksdatsioon Anorgaaniliste vvlihendite oksdeerimine annab piisavalt H2S + 0.5 O2 ..So + H2O energiat aeroobsetele vvlit oksdeerivatele bakteritele, kes vivad olla nii obligaatsed atsidofiilsed kemoautotroofid, fakultatiivsed So + 1.5 O2 ..H2SO4 kemoautotroofid ja miksotroofid. Lisaks bakteritele suudavad HS- + 2O2 ..SO42-+ H+ vvlit okdeerida ka osad arhed. Vvlit oksdeerivad bakterid: Thiobacillus, Thiomicrospira, Thiobacterium, Sulfolobus, Siderocapsa. Paljud kemotroofsed vvlioksdeerijad kasvad madala pH juures (Thiobacillus ferrooxidans 1.5-5, Thiobacillus thiooxidans 2-5). Mitmed erinevad heterotroofsed mikroobid suudavad samuti oksdeerida vvlit: Arthrobacter,
Haigus kulgeb staadiumidena: katarraalse, paroksüsmaalse (konvulsiivse) ja rekonvalestsentsiperioodina. • Bordetella pertussis põhjustab läkaköha • Bordetella parapertussis • Bordetella bronchiseptica põhjustavad paraläkaköha, mis kliiniliselt avaldub läkaköhataolise kergema vormina ja sellel puudub epidemioloogiline tähendus. Tekitajad on morfoloogiliselt sarnased: * väikesed gramnegatiivsed kokobakterid, värvuvad tihti bipolaarselt * obligaatsed aeroobid * virulentsetel tüvedel on kihn *B.pertussis ja B.parapertussis on liikumatud *B.bronchiseptica - liikuv * B.pertussis kasvab ainult valiksöötmel ja vajab kasvufaktoreid; B.parapertussis ja B.bronchiseptica on söötmete suhtes vähenõudlikud. Mikrobioloogilised uuringud on vajalikud läkaköha kliinilise diagnoosi kinnitamiseks, atüüpiliste haigusvor- mide kindlakstegemiseks, mikroobikandjate avastamiseks ja retrospektiivse diagnoosi kinnitamiseks.
toitub teise organismi peremehe arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel. Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi ühed nakatavad absoluutselt terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega. Nad ei kasva saprobiontselt, neid ei saa kasvatada söötmel ja nad on kitsalt spetsialiseerunud oma peremehele (roostelised, jahukastelised). Obligaatsed saprobiondid seevastu on ainult saprobiontse eluviisiga, kasutades toiduks surnud orgaanilist ainet (mullaseened). Nende kahe rühma vahel esineb üleminekuid. On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna parasiitsele eluviisile (perek. Fusarium, Botrytis esindajad). Vastupidiselt on fakultatiivsed saprobiondid parasiitse eluviisiga, kuid teatud arengufaasis lähevad üle saprobiontsele eluviisile.
(1000-kordset vesinikioonide kõikumist). Bakterite kasvatamisel on olulised kolm pH väärtust, alumine (kõige happelisem), mida bakter veel talub, optimaalne ning kõige ülemine pH väärtus (kõige aluselisem), mida bakter veel talub. Vastavalt pH optimumile on bakterid jagatud kolme rühma: atsidofiilideks, neutrofiilideks ning alkalofiilideks. Atsidofiilsete bakterite pH optimum alla pH 4, neutrofiilidel pH 7 lähedal ning alkalofiilidel kõrgemal kui pH 8. Obligaatsed atsidofiilid, nagu Thiobacillus'e liigid, vajavad madalat pH-d vältimaks membraanide lahustumist ning rakkude lüüsumist neutraalsel pH-l. Enamik eukarüootide patogeene on neutrofiilid. Neutrofiilide tsütoplasma pH on umbes 7,5 7,7 juures. Erinevalt eukarüootidest peavad bakterid hakkama saama väga kõikuva keskkonna pH-ga. Eukarüootidel on raku tsütoplasma väga rangelt pH 7,3 juures ning rakuväline pH on 7,4 juures
annaabi.ee 
