Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Objektorienteeritud JAVA 2.kontrolltöö konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lõim, lõime, erind, lõimed, lambda, thread, method, liides, function, filter, interface, muutuja, monitor, operatsioon, java, viide, final, functional, stream, sõltuvus, payment, meetodile, monitori, object, register, objektile, kollektsioon, apple, types, parameter, crypto, viit, catch, print, exceptions, erindid, throw, voog, count, klassil, return2. vahetu ülemklassi nende liikmete poole pöördumiseks, mis on üle kaetud public class B extends A { int b; B(int a, int b){ super(a); this.b = b; } protected void meetoda(){ System.out.println("Olen B isend, a = " + a); } void meetodb(){ System.out.println("Olen B isend, b = " + b); } void meetodaAst(){ super.meetoda(); } } Dünaamiline seostamine, hiline seostamine (ingl. k. dynamic method dispatch, late binding) · See, millise meetodi poole täpselt pöördutakse, otsustatakse mitte kompileerimise, vaid programmi täitmise käigus. (Ülekatte puhul just nii tehaksegi) · Olgu klass K1 klassi K2 alamklass, klass K2 klassi K3 alamklass, ..., Kn-1 klassi Kn alamklass. · Kui o on klassi K1 isend, siis on ta ju ka K2 ,..., Kn isend. · Vastavat meetodit hakatakse otsima alates K1 ja kui leitakse, siis rakendatakse. Erinevad klassid koertega, haukumine.
Returns a collection view of the values contained in this map. Näiteks klass HashMap realiseerib selle liidese. Sisuliselt on Java varasemates versioonides defineeritud klass Hashtable samade omadustega. Iteraator (iterator) üle mingi kogumi on objekt, mis oskab välja anda "järgmist" kogumi elementi ning kontrollida, kas "järgmine" element üldse eksisteerib. Sisuliselt on ka Java vanemates versioonides sisse toodud liides Enumeration iteraator. Iteraatori põhioperatsioonid on: boolean hasNext() Returns true if the iteration has more elements. Object next() Returns the next element in the iteration. Comparable-liides annab võimaluse objekte võrrelda (klassid String, Integer, Double, .... realiseerivad selle liidese). Kuulub paketti java.lang: public int compareTo(Object o) Compares this object with the specified object o for order
polümorfset käitumist 13. Mis vahe on meetodi override (ülekirjutamine) ja overload'il (ülelaadimine)? Override: Alamklass defineerib sama nime ja samade argumentidega meetodi. Tagastustüüp peab olema sama või originaaltüübi alamtüüp. Overload: Mitu sama nime, kuid erinevate argumentidega meetodit. Üle laadida saab nii ülemklassi kui ka sama klassi meetodit 14. Mida tagastab static factory method? Static factory method on alternatiiv konstruktorile – loote objekti staatilise meetodi sees ja tagastate selle. NB! Ei tagasta mitte klassi, vaid objekti! Kontrollite väljastatud objektide arvu: Võimaldab „kallite” objektide taaskasutust, nt andmebaasiühendus Kontrollite väljastatud objekti tüüpi: Väljastate lubatud tüübi asemel mõne optimiseeritud alamtüübi. Miks tagastada alamtüüp? Optimiseerimine – sobiv alamtüüp vastavalt andmete mahule või töökeskkonnale
Selleks on threadi võimalus. Oletame, et me ehitame üles projekti MAJA. See on jagatud klassideks. Klassideks on sein, vundament, katus, aken, uks Lihtsuse mõttes unustame ära aknad ja uksed. Hakkame siis maja ehitama 1) vundament 2) sein 3) sein 4)sein 5)sein 6)katus Selle asemel, et järjest ehitada valmis ühte seina, siis teist, kolmandat, neljandat, võiks ehitada nad üles kõik korraga. Selleks tulevadki appi meile Threadid. Oletame nüüd selle sama näite põhjal, et thread on töömees. Kõik mis meil on vaja teha, on deklareerida mitu threadi ehk tellida mitu töömeest ja panna nad tööle. Seda me teemegi! Teeme ühe klassi töömees ja extendime ta Threadiks, see tähendab, et me laiendame ta java olemasolevaks klassiks, et saaks kasutada tolle kõiki omadusi. Teeme funktsiooni run, mis on Threadi tegude käivitaja ja paneme sinna alla, mida me tahaksime, et töömees teeks. Klass Toomees on selline: Teeme ka klassi ehitamine, mis käivitab ehitamise:
versiooniuuendustega. Versiooniga 3.0 lisati juurde: WPF Windows Presentation Foundation so uus kasutajaliidese ehitamise liides, mis asendab Winform'id. WPF baseerub XMLil ning vektrograafikal, mis oskab kasutada 3D arvutigraafika riistvara ning Direct 3D tehnoloogiat. WCF Windows Communication
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
.... 77 3 Funktsioonide komplekt....................................................................................................79 Sündmused........................................................................................................................79 Ilmajaamad........................................................................................................................80 Graafiline liides.................................................................................................................83 Ülesandeid.........................................................................................................................84 Kokkuvõte.................................................................................................................................85 4 Sissejuhatus
ole täisarv korda nõutud mälu suurus) 70. Objektide sünkroniseerimise moodused OOP korral. · Synchronized Objects klassikalised sünkroniseerimisemeetodid (mutex) kui vaja kasutada erinevates lõimedes · Encapsulated Objects kui teise objekti sisse `kapseldatud', siis sünkroniseerimine objekti funktsioon · Thread-Local Objects pole vaja sünkroniseerida, lõime osa · Objects Migrating between Threads omandusõigus antakse üle lõimelt lõimele · Immutable Objects ei muudeta, väärtused (seisund) fikseeritakse loomisel, ei vaja sünkroniseerimist · Unsynchronized Objects ühelõimeliste programmide korral pole vaja sünkroniseerimist · Sünkroniseerimismehhanismide lisamine objektidele lisab koodi, mida pole vaja, kui sünkroniseerimist ei kasutata näit. class library tegemisel lisab koormust 71
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
väärtustega. Muutujaid ja meetodeid käsitletakse ühe tervikuna. Analoogias reaalse eluga võib muutujaid mõista näiteks kui mingi eseme kirjeldust ja meetodeid kui tegevusi, mida selle esemega on võimalik teha. Objekte vaatleme lähemalt peatükis 5. Näide sum(); class Test { public $a; public $b; function __construct ($x, $y) { $this->a = $x; $this->b = $y; } function sum() { return $this->a + $this->b; } } ?> Spetsiaalsed tüübid Ressurss - resource See on mingi ressurss, mida PHP töötleb eri viisil. Näiteks muutuja, mis hoiab avatud faili või andmebaasiga ühenduse deskriptorit. Selle andmetüübiga tutvume peatükis 7. Näide
Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei võimalda kirjeldada mitte-funktsi
Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers General-purpose versus Special-purpose computers Digital versus Analog computers Electronic Computers Constructed from transistors that use electricity to function. Mechanical Computers Do not use electricity to function. Constructed of a combination of gears, levers and springs. General-purpose Computers Were not manufactured to do any one thing. Changeable to do any task. Special-purpose Computers Manufactured to do a predetermined task or set of tasks. Digital Computers
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit
1966 Steven Gray founds the Amateur Computer Society, and begins publishing the ACS Newsletter. Some consider this to be the birth-date of personal computing. International Research Corp. is incorporated by Wayne Pickette as a one man, California corporation. Purpose, to research educational resources and technological improvements for education. 1967 The first Consumer Electronics Show is held in New York City. International Research applies for a patent for a method of constructing double sided magnetic tape utilizing a MU-Metal Foil Inter layer. Legal problems with a professor at the University of North Carolina, cause Wayne Pickette to drop the quest for that patent. Wayne Pickette makes acquaintence with the famous entrepreneur Arthur Rock of San Francisco. IBM builds the first floppy disk. Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1968 Edsger Dijkstra's "GO TO considered harmful" letter, published in Communications of the
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kont
Andmebaaside eksam Erinevat tüüpi andmemudelid Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks) 1. Hierarhiline andmemudel (vanim) 2. Võrk-andmemudel 3. Relatsiooniline andmemudel 4. Objekt-orienteeritud andmemudel 5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim) Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.) Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel. Võrk - Võrkmudelile vastavaks abstra
8 7 1 2 2 3 4 6 1 4 5 Joonis 21. Tüüpiline emaplaat: 1 jadaportide pistikupesad, 2 salvestusseadme jadaliides (Serial ATA), 3 akupatarei, 4 salvestusseadme rööpliides (Parallel ATA), 5 disketiseadme liides, 6 emaplaadi toitepesa, 7 mälumoodulite pesad, 8 lõunasild, 9 laiendusplaatide (PCI) pesad, 10 laiendusplaadi (AGP) pesa, 11 põhjasild (katab radiaator), 12 protsessori pesa, 13 jahuti kinnitus 12 Kogu info liikumine arvutisüsteemis toimub läbi emaplaadi (motherboard) emaplaat on just- kui ,,koridor", sidudes komponendid tervikuks
.................................................. 64 Plotter.........................................................................................................................................64 Skanner...................................................................................................................................... 65 Modem (Modem).......................................................................................................................67 Analoog liides (Analog Interface)............................................................................................. 67 analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion)...................................................67 digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion).....................................................68 UPS- Uninterruptible power supply.......................................................................................... 68 Spetsiaalse riistvara ....
......................... 63 Plotter .......................................................................................................................................... 63 Skanner ........................................................................................................................................ 64 Modem (Modem) ........................................................................................................................ 65 Analoog liides (Analog Interface) ............................................................................................... 65 o analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) .................................................... 65 o digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion) ...................................................... 66 UPS- Uninterruptible power supply ............................................................................................ 66
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
