Võru-Hargla nõomaastik ümbritseb ligi 90 km pikkuse kaarja vööndina põha- ja lääneküljest Haanja ning lõuna poolt Karula kõrgustikku. Nõgudest põhja jäävad omakorda Ugandi lavamaa ja Palumaa ning loodesse Otepää kõrgustik. MAASTIKU ERIPÄRA Võru-Hargla nõo pindala on 985 km² , see on 2,17% Eesti pindalast. Alljärgnev maastiku eripära kirjeldus on toodud Ivar Aroldi (2005: 230) järgi. Hargla nõgu on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Karula kõrgustiku teke jagas lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol, mis (hilis)jääajal oli keelenõoks, on suures osas lavamaa iseloom säilinud. Sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi, mis on liivakivine põhja- ning paekivine lõunaosas, Läti piirialal. Lavamaale
Kõrber 1. Asend kaardil Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Austraalia, Kesk-Aasia Nt - Patagoonia, Suur nõgu, Surmaorg, Sahara, Namibi, Suur liivakõrb, Victoria kõrb, Gobi Kõrbed kaardil 2. Tekkimise põhjused 1) Pöörjoonte kõrgrõhuala * Aasta läbi kõrgrõhkkond * Laskuv õhk soojendab ja suurendab võimalikku aurumist Nt * Põhja-Aafrika (Sahara) * Lõuna-Aafrika (Kalahari) * Araabia poolsaar (Rub Al Khali) * Austraalia kõrbed (Suur liivakõrb)
Lääne-Eesti madalik Pärnu madalik Põhja-Eesti rannikumadalik Peipsi madalik Alutaguse madalik Nõod ja orundid - lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja
paiknevad ka Võrtsjärve nõos ning Peipsi järvest läänes ja põhjas. Need 3050 meetri kõrgused madalikud on kujunenud endiste suurte veekogude taandumisel. Peipsi järvest põhja poole jääv madalik on maastikuliselt tuntud Alutaguse nime all. Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristatavad Lõuna-Eestis, kus need kõrgustikke üksteisest lahutavad. Sakala, Karula ja Otepää kõrgustike vahel 4080 meetri kõrgusel ü.m.p. paikneb Valga nõgu. Sellest väljub põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jääb 70100 meetri kõrgusel Hargla nõgu, millest lähtub Haanja ja Otepää kõrgustikku eraldav Võru orund. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks, meie maa eluta looduse sümboliks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on kogu tasandikulise Põhja-Euroopa suuremaid
Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). Pinnamood
väinaga, harvem 2-3 väinaga. Ääremeri on osaliselt piiratud maismaaga ning ookeanist eraldatud saarte ja poolsaartega. Ülemjooks- jõe alguslõik, kus jõgi on harilikult väike ja kiire vooluga. Keskjooks- on jõe keskmine lõik. Alamjooks- jõe lõpplõik, kus ta on tavaliselt veerikas, aga väga aeglase vooluga. Jõgede toitumine- viis, kuidas ja millest jõgi saab oma vee (sademed, liustike sulamine). Järv- veegatäitetud looduslik nõgu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega. (toitub põhjaveest) Põhjavesi- maakoore ülemises osas asuv vesi, mis täidab kivimite vahesid. Arteesia vesi- maa-alune survesi, mis asub vettpidava kihi, mida nim lamamiks ja lasumiks, vahel. Sood- vesise pinnaga nõgu ja sellele iseloomulik taimkate. Soo saab oma vee kas põhjaveest (madalsoo) või hoiab ise kinni vihmavett, laskmata sel ära voolata (raba). Sood tekivad ka järvede kinni kasvamisel.
5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad
org ning Urvaste ürgorg.Looduse kaitmiseks oli loodud Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad. 1979. aastal nad oli ühenenud suurimaks Eestis Otepää maastikukaitsealaks pindalaga 23 000 ha. Praegu see on Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum osa.Otepää kõrgustik on Kõrg-Eesti allprovintsi Kagu-Eesti kõrgustikude maastikuvaldkonna maastikurajoon, seda ümbritsevad Ugandi lavamaa, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund ja Võru-Hargla nõgu. Tekke: Otepää kõrgustik on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest. Setted on paiguti 200 meetrit paksud. Tavaliselt nimetatakse Otepää mägesid moreenküngasteks. Pinnavormidest võib kõrgustikul näha veel vallseljakuid, nõgusid ja ürgorgusid. Vahelduva pinnamoe tõttu on Otepääl põllumaad killustatud. Suuremaid põllupiirkondi leiame peamiselt kõrgustiku äärealadel, kus pinnamood on rahulikum
kõrgem heli. 19. Interferents on nähtus kus lainete liitumise tulemusena keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Tekib kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. 20. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu 21. Punkte A mis võnguvad suurima amplituudiga nim. Inteferentsi maksimum punktideks. Seal lained kohtuvad. Samas faasis (hari, harjaga või nõgu, nõoga) ja tugevndavad teineteist. Interferentsi maksimum tekib kohas kus lainete käigu vahes on paarisarv x pool lainepikkust. 22. Punkte B mis võnguvad väikseima amplituudiga või ei võngu üldse nim. Inteferentsi miinimum punktideks seal lained kohtuvad vastupidises faasis (hari, nõoga, nõgu harjaga) ja nõrgendavad teineteist. Interferentsi miinimum tekib kohas kus lainete käigu vahe on paaritu arv 2k+1*2/2 23. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha nim
1) Põhja-Eesti (Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared, Harju- ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse) 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik ja Liivi Lahe Saared) 3) Võrtsjärve ja Peipsi madalik Kõrg-Eesti: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Türi Voorestik, Endla Nõgu) 2) Lõuna-Eesti (Sakala Kõrgustik ja Kagu-Eesti lavamaa, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik, Haanja kõrgustik, Valga nõgu, Väikse-Emajõe orund, Hargla nõgu ja Võru Orund) Peatükk 13 Looduskaitse LK: Kaitsevad üksikobjekte või liike Kaitse all on Eestis umbes 350 põlispuu ning umbes 200 rändrahnu üksikobjektidest. Liigid jagunevad: Loomaliigid ning Taimeliigid. Need jaotatakse kolme kategooriasse: I ) Tähtsad II ) Säilitamist vajav III ) Haruldased Eestis on I kategooria kaitse all 9 loomaliiki Looduskaitse alad 1) Looduskaitsealad (inimtegevus pea keelatud)
Prantsusmaa Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid
nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela- Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud
(2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa
..................................................................... 5 Faasid.................................................................................................................................. 5 Värvus ja heledus.................................................................................................................... 6 Pinnavormid............................................................................................................................ 6 Palavuse nõgu..................................................................................................................... 6 Astangud............................................................................................................................. 7 Tasandikud.......................................................................................................................... 7 Päritolu (e. tõenäoline teke)........................................................................
pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui
nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela- Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele pooleReini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu
muutusid veelgi tasastemaks. Kuna aluspõhja kivimid on erineva kulumiskindlusega ja kaldu lõuna suunas, on reljeef kuestalaadne ehk astanguline, st et lavamaade põhjanõlv on järsk ja lõunanõlv lauge. Üldiselt on aluspõhja reljeef ja kõrgusvahed sarnased nüüdisreljeefiga. (Kõrguse, sügavuse ja pindalalise ulatuse alusel eristatakse mikro-, pisi-, väike-, kesk-, suur- ja hiidvorme. Suurvormid on 1) Soome lahe nõgu, 2) Lääne- E tasandik, 3) Viru-Harju lavamaa, 4) Devoni lavamaa, sh Sakala ja Ugandi lavamaa 5) Kesk-Eesti ja Võrtsjärve nõgu, 6) Peipsi nõgu, 7) Valga tasandik ja Võru-Piusa nõgu ning Põhja-Eesti paekallas.) Jääaja järgne maapinna kerge – liustikud rikkusid maakoore isostaatilise tasakaalu: jää raskuse all maapind vajus, pärast selle sulamist hakkas aga kerkima. Praegugi on Eesti, jm Läänemerd ümbritsev ala, kerkiv. Kõige
Pinnamood ja pinnavormid e. Reljeef Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest. Küngas Ümara, ovaalse, laugete nõlvadega suhteline kõrgus: 200m Nõgu- Ümara, korrapäratu kujuga maapinna madalam osa. (Järved) Org Pikk ja kitsas maapinna madalam osa. (Jõgi) Kõrgustik Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest ja nende vahelistest nõgudest ja orgudest. Madalik Suur tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus ei ületa 200 m.
Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas olles väga eriilmeline ala. Võrtsjärve nõgu on väheasustatud, seal domineerivad sood. Nõgu liigestavad väikevoored. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv, Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas looduslik ala. Kagu-Eesti lavamaad iseloomustab lainjas reljeef ning eriilmeliste ja väärtuslike mõhnastike esinemine Maakonnakeskust Jõgevat kutsutakse ka Eesti külmapealinnaks, kuna seal on mõõdetud Eesti absoluutne külmarekord -43,5°C. Voorte vahel asuvad järved.
Rahvaarv (2007) 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn marseljees Üladomeen .fr Maakood 33 Prantsusmaa lipp Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad
Haanja k. Suur Munamägi Otepää k. Kuutsemägi Pandivere k. Emumägi Sakala k. Ruta mägi Karula k. Rebasejärve Tornimägi Vooremaa k. Haiuse voor L. Saaremaa k. P. Eesti e. Harju Vahe Eesti e. Viru Kagu Eesti e. Ugandi Kesk Eesti tasandik Vahe Eesti tasandik Lääne Eesti madalik Pärnu madalik P. Eesti madalik Alutaguse madalik Valgu nõgu Harju nõgu Võru orund Nimetus Kuju Tekkeviis Koostis I Mandrijäätekkelised Voored leivapätsikujulised Liustiku kuhjuv ja kulutav Lubjakivi, moreen tegevus Mõhnad ümarad Kujunesid jääpankade vahel Liivakivi, kruus Oosid Piklik Liustikujõe kuhje Kruus, ...
tasandikud (ürgorud) kuhjeline kõrgustik Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi) lavamaad tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised MADALIKUD LääneEesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa), PõhjaEesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik) NÕOD ja ORUNDID Valga nõgu, VäikeEmajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund TASANDIKUD KeskEesti tasandik, VaheEesti tasandik ehk Kõrvemaa LAVAMAAD PõhjaEesti ehk Harju, KirdeEesti ehk Viru lavamaa, KaguEesti ehk Ugandi lavamaa PINNAMOE KUJUNEMINE devonist kvaternaarini suurvormide kujunemine aluspõhja ürgorud jääajad 3 kuni 6 viimane 13 00011 000.a. tagasi. kulutuskuhjetasandumine, ärkamine vs elu ja inimtekkelised setted MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID
GEOGRAAFIA 7. KLASS PÕHJA JÄÄMERE ÕPPEMATERJAL Põhja jäämeri on pindalalt maailma kõige väiksem meri. Jäämeri on ainuke meri, mis on tervenisti külmvöös. Merd piiravad Euraasia ja PõhjaAmeerika. Põhja jäämere kõige suuremad ja olulisemad saared/saarestikud on: · UusSiberi saarestik · Severnaja Zemlja saar · Novaja Zemlja saar · Franz Josephi maa (saarestik) · Teravmäed (saarestik) · Gröönimaa · Arktilised saared Jäämere mered ja lahed on: · Tsuktsi meri · IdaSiberi meri · Laptevite meri · Kara meri · Barentsi meri · Grööni meri · Baffini laht · Hudsoni laht · Beauforti meri · Valge meri Pindala: 14,7 (mln km²) Osa maailmamere pindalast: 4% Maht: 18,1 (mln km³) Keskmine süg...
madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik, tasandik, lavamaa ehk platoo, mägi, nõgu, org ... on väga oluline, et 9.klassi õpilane neid teab! Jõudu ja avastamisrõõmu õppimisel! Vastused 1. Eesti asend: · Põhja- ja idapoolkeral. Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Läänemere idarannikul. Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Naaberriigid on Läti, Soome, Rootsi ja Venemaa. · 45 227 km2. Eestist väiksemad riike Euroopas on 16 näiteks Holland, Belgia, Malta, Vatikan, Albaania.
KORALLIMERI ASUKOHT Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Korallimeri piirneb edelas Austraaliaga, loodes Uus-Gineaga, kirdes Saalomoni saartega, idas Vanuatu ja kagus Uus- Kaledooniaga. Läänes on Korallimeri Torrese väina kaudu ühenduses Arafura merega, põhjas piirneb ta Saalomoni mere, kagus Fidzi mere ja lõunas Tasmani merega. MUUD Korallimere sügavus on kuni 7661 meetrit. Meres paikneb ka Korallimere nõgu, mille sügavus on kuni 4842 meetrit Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Siin leidub vetikaid, meriliiliaid, vähilisi, kirjuid kalu, mureene, haisid ja muid elusolendeid. Lõunast piirneb Korallimeri Tasmani merega. Uus-Kaledoonia ala lõunapiir on umbes 24. lõunalaiusel ja sealtkandist kulgeb ka merede piir. koordinaadid: 17° S, 155° E PILDID Tänan kuulamast!! :D
Kaurikooli hoone, kus praegu tegutseb lasteaed. Konkursile pakkumise esitanud OÜ Haabneeme Lasteaed esindaja Udo Klopets süüdistab linnavalitsust protseduurireeglite rikkumises. Eile avas Rakvere linnavalitsuse komisjon Koidula 14 asuva lasteaiahoone ostupakkumiste ümbrikud ja asus aru pidama, kumb kahest konkursipakkumisest linnavalitsusele kinnitamiseks esitada. Praegu samas majas Kauri lasteaeda pidav OÜ Euterpe, mida juhib Res Publica piirkonnajuht Rakvere linnavolikogu liige Anne Nõgu, pakkus hoone eest 1,42 miljonit. OÜ Haabneeme Lasteaed, mille volitatud esindaja Udo Klopets on oma sõnul töötanud kuus aastat Tallinna linnavalitsuse linnavara müügi osakonna juhatajana tegi pakkumise 1,69 miljonit krooni. Reegleid on rikutud Koidula 14 müügiga tegeleva komisjoni esimees, Rakvere abilinnapea Erich Petrovits nentis, et komisjon ei suutnud jõuda otsusele, kummale pakkujale peaks linn lasteaia müüma
PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus
karstijärv on järv mille nõgu on tekkinud kivimite lahustumise ja langatuste tagajärjel. Sellised on nt: Porkuni karstijärv; Kiidakaevu. Toituvad enamasti allikatest ja pinnaveest. Põhjalikumalt läbi uuritud lubjakivikoopad maailmas asuvad Sloveenias Karsti platool. Just seda paika uurides jõudsid geoloogid rohkem kui sajandi eest järeldusele, et need looduse nähtused saavad tekkida seetõttu, et lubjakivi voolava vee toimel pikapeale lahustub. Nähtust, mille tulemusel lubjakividesse kõikvõimalikke pinnavorme tekib, hakati avastuskoha Karsti platoo järgi nimetama rahvusvahelise terminiga karst. Eesti Põhja osa koosneb samuti põhiliselt lubjakividest mille tõttu esineb siin palju karste millesse tekivad karstijärved. Karstijärved tekivad koobaste sisse langemisel ja nende kaudu voolab vesi karstidesse moodusdades maaaluseid jõgedesüsteeme. Kui koobas kokku vajub tekib maapealne karstijärv. Raplamaal esineb palju karstijärvi. Tuntumaid ...
Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Liibüa kõrb LIIBÜA KÕRB Sahara kirdeosas, Niiluse alamjooksust läänes asuv liivakõrb. Pindala umbes 2mln. km2. Kirdeosas nõgusid (Kattara nõgu 133 m allpool merepinda), lõunas platood ja jäänukmäed (kuni 1934 m). Sademeid enamasti alla 25 mm, põhjaosas kuni 100 mm aastas. Asustus hõre. Liibüa kõrbes elavad matmata suguharu inimesed. Nad on troglodüüdid s.t. koopaelanikud. Juba üle tuhande aasta elavad nad maaalustes koopataolistes ruumides, mida ühendavad koridorid. Kraatritaolistes katuseta siseõuedes hoitakse ka koduloomi. Nii on matmatad kaitstud lõõmava päikese ja külmade ööde eest.
Prantsusmaa on tähe kujuline. Prantsusmaa pikkus ja laiuskraadid: 45 kraadi pl ja 5 kraadi ip. Pariisi geograafilised kordinaadid: 48.856667°N 2.350833°E. Pariisi kaugus minu kodulinnast on 1863 km. Kellaaja erinevus Eesti ja prantsusmaa vahel on 1h. Prantsusmaa aeg on Eesti ajast 1 tunni võrra taga. PINNAMOOD Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de-France'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Nõo idaäärel on enamasti lubjakivist formeeruvad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i veerel, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Prantsusmaa majandusanalüüs Prantsusmaa pindalalt kolmas suurim riik pindalalt pärast. Riiki ümritseb edelast Hispaania, põhjast Belgia ja Luksemburg ja kirdes üle La Manche väina Inglismaa. Läänest piirab riiki Saksamaa, Sveits ja Itaalia. Prantsusmaa piirneb veel Atlandi ookeaniga läänes ja Vahemerega kagus. Prantsusmaa maastik on väga vaheldusrikas. Põhja-Prantsusmaal domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Põhja poole minnes läheb nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murrang, tektooniline kerge, tektooniline vajumine. Setete ärakanne
Nimede kasutamine ja võõrnimed · Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele Võõrnimede käänamine · Võõrnimede käänamisel lähtutakse hääldusest
Kr.) Suur osa Jaapani kultuurist ja kunst ka on tulnud Hiinast. Jaapani kunst ja selle osad on väga tuntud ja populaarsed meie päevades Jaapani kõige tuntum mägi Fudzijama Arhitektuur Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas budistlikud templid Jaapani ehitised on suuremas osas assümmeetriline Kõige populaarsem ehitusmaterjal oli puu Traditsioonilisi elumajasid nimetatakse minka Kõige varemaid elumajad oli nõgu maas, selle katus oli tehtud oksadest Esimeseid losseid hakati ehitama 7. saj. Himeji loss Minka Maalikunst Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidi või paberi peale Jaapanis on väga hästi arenenud kalligraafia Makimono ajaloolised või religioosed krundid seletamisega Kakemono seinapilt, mille saab rullida Kunstnikud ei huvitunud inimkeha realistlikust kujutamisest
gasell) 7. Inimtegevus Hõre asustus, elatakse oaasides ja jõgede orgudes, rändkarja kasvatus, oaasipõllundus (nisu, oder), Nafta ja maagaasi kaevandamine. 8. Ohuprobleemid Kõrbete laienemine, naftareostus. 9. Mõisted - Löss peeneteraline sete. Takõrr koorikuline savine pinnas. Oaas koht kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Sahel Üleminekuala savannile. Soolak kuiv, madal nõgu. Hammaada tasane kivikõrb (saharas) Luide liivakuhjatis.
sarnane Kuu maastikuga. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. On suuri suuri, üle 200 km läbimõõduga kraatreid. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater
JOHANNES VARES- BARBARUS (12.01.1890 - 29.11.1946) Elulugu Sündis Viljandimaal Sai alghariduse Viljandis, keskhariduse Pärnus ja kõrghariduse Kiievis (meditsiinis) Ei vajanud teoste avaldamiseks toetusi Oli sõjaväearst nii I maailmasõjas kui ka Vabadussõjas Vasakpoolse maailmavaatega poeet st tal oli kommunismist idealistlik mulje 1941 põgenes Venemaale 1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata (kõige tõenäolisem on enesetapp) LOOMING Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei soodustanud eneseleidmist On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid s...
Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada · Muld võib soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks Kõrbes kasvavad taimed · Saksauul Tamarisk Agaav Aaloe Kaktus Piimalill Kõrbes kasvatatakse · Arbuus · Dattel · Melon · Nisu · Oder · Puuvill
- hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist. Lääne-Eesti madalik on 0-20m. kürgune soostunud tasandik. Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud. Põhja-Eesti rannikumadalik - kivine maariba. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud ka Võrtsjärve nõos ning Pepsi järvest läänes ja põhjas. Alutaguse madalik - paikneb Peipsi järvest põhja pool. Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristavad Lõuna-Eestis, kus nad lahutavad üksteisest kõrgustikke. Valga nõgu - paikneb Sakala, Karula ja Otepää ümbruses. Sealt saab alguse põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund. Hargla nõgu - Karula ja Haanja kõrgustiku vahel. Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav kirde suunas Võru orund. Balti klint - Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, eluta looduse sümbol.(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE
Aruanne GIS MA 1. Kirjutage kriteeriumid ja päringud, mille abil leidsite sobivad alad punktis 5 nimetatud otstarveteks. Põhjendage, miks te just selliste omadustega alad valisite. 1. Suusanõlva leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90& [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 Põllumaa leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90 & [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3) Asunduse leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 75 & [ekspositsioon] < 145 & [Nolvakalle] < 2 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3) 2. Lisage pildid eelnimetatud otstarbeks sobivatest aladest. Lisage juurde ka selgitus, milliselt tähistatud alad, milliseks otstarbeks sobivad. Kartulimaaks sobivad alad on märgitud helerohelisega. ...
Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi
Kordamisküsimused geograafia Tv lk 14 4. Külmematel perioodidel tekkis jääd juurde, see liikus edasi ning kulutas allolevat pinda, jääga kandusid edasi nii peenem, kui ka suurem kivimmaterjal. Mandrijääga edasi kantud suuri kive nimetatakse rändrahnudeks. Soojematel perioodidel jää sulas ja taandus ning selles olev kivimmaterjal settis ning kuhjus maapinnale. Liustikujääst välja settinud eri suurusega osakestest koosnevat setet nimetatakse moreeniks. 6. Miks on Eestimaa pinnakatte peamiseks materjaliks moreen? Kuna Eesti oli mandriliustikuga kaetud ning sellest settis peenike kivimaterjal. 7. Miks Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna-Eestis aga punakaspruun ja väheste kividega? Kuna Põhja- ja Lääne-Eestis paljanduvad lubjakivid, Lõuna-Eestis on liivakivi. Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole me...
Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Pinnamood: Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise
· Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel alates 14. juulist 1970 ning see koosneb kuninga värvist- valge ja Pariisi värvidest- sinine ja punane) Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa
kõrgus on 25-60 m ja nõlvad 12–30° (erandjuhtudel 40°) kallakusega. Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud ehk tsorid, mille sügavus ulatub 8 meetrini. Keskvormide paiknemises ilmneb vööndilisus ja kontsentrilisus kõrgustiku keskosa suhtes. Kõrgustikult lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org. Kõrgustikusisese nõona võib käsitleda Vana-Saaluse-Vastseliina nõgu. Haanja kõrgustik piirneb läänes Hargla nõo ja põhjas Võru-Petseri ürgoruga. Mõlema nõguvormi põhi on soostunud.“ (Kuido Kartau, 2002) Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid ning karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ja kehvast põllumaast ajendatud käsitöötraditsioonid. Kliima Haanja kõrgustikul Haanjamaa kliima erinevus võrreldes ülejäänud Eestiga tuleneb suuremast kõrgusest
Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ul...
Haanjas on palju mägesi, mis on kõrgemad kui 280 meetrit. Keskosas on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Põhja suunas laskuvad sügavad orud - Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nende orgude vahel paikneb Hinsa küngastik, mis asub karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. Otepää kõrgustik asub Võrtsjärvest natukene allpool kagus. Kõrgustikul on palju künkaid ning Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi 217 meetrit. Otepää kõrgustiku pindalaks 1180 ruutkilomeetrit. Mäel on olemas ka vaatetorn ning slaalominõlv. Otepää on tuntud heade suusamägede tõttu. Sakala kõrgustik asub Viljandis. Kõrgustiku kõrgeimaks mäeks on Rutu mägi 146 m, mis on kaetud metsaga. Pinnamood on lainjas ja liigestatud ürgorgudega ning päris sarnane lavamaaga. Kõrgustiku pindalaks on 2250 ruutkilomeetrit.
jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud rahutu reljeefiga, väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. (Haanja kõrgustik Suur Munamägi, 318m; Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik) · Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik). · Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlavle kujunenud liivavallid. · Maasääred vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. · Elutekkelised pinnavormid kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
