ei püsi mitte ainult ühel tunnusel, vaid liigub ühelt teisele. Pärast eseme tundmaõppimist tekivad organismis erinevad protsessid, mis võrdlevad objektilt saadud signaale eesmärk- kujutise ja või standardiga (see tähendab seda, et igal inimesel on mingi kindel ettekujutus ühest objektist: näiteks teab inimene oma peas kindlalt, milline näeb välja tool). Tajusid liigitatakse erinevate närvimehhanismide alusel. Eristatakse nägemis-, kuulmis-, kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju. Tajumine kui protsess koosneb mitmest osast: seega võtavad sellest üheaegselt osa erinevat liiki närvimehhanismid. Samas võib taju veel klassifitseerida ka tegelikkusse eksisteerimise vormidest lähtuvalt, ehk siis saab selle jaotuse järgi eristada ruumi-, aja- ja liikumistaju. Taju saab käsitleda ka objektina, selle alusel on olemas näiteks vormi-, sündmuse-, tekstuuri- ja värvustaju.
kehadest. Balgeainu moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Suuraju välispind on ajukoor, mis moodustub mitmest närvirakkude kihist. Selle välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist mälu ja püsimälu. Inimestel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab
juurde. Mida suurem on pindala seda rohkem on seal närvirakke ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Paremajupoolkera määrab muusikalised, kunstilised võimed ja kujutlusvõime. Vasak pool aga on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimest tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näit. kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, ja haistmis- ning kõnelemis keskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid - nt kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju
võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, selle eripiirkondades asuvad näiteks kuulmis-, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded. Mälu-kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Mäluliigid: kuulmis-, nägemis-, või ruumimälu. Seljaaju paikneb selgrookanalis, koosneb hall- ja valgeainest. Seljaajust suundub kehasse 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib
Seened Psühhotroopsed seened Esimesed seened 500 eKr; nimetatakse veel kui magic mushrooms; paarkümmend eri liiki; psilocybe mexicana; tarvitamine mõjub rängalt psüühikale; võivad olla surmavad. Magic mushrooms www.google.ee Tunnused Suurenevad pupillid; pulsi kiirenemine; vererõhu tõus; jäsemete tõmblemine; katkendlik kõne; nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid; ühel hetkel tuju hea, Magic mushrooms järgmine hetk raev. www.google.ee Nägemishallutsinatsioonid Kontrastsus; hästi värviline; mustrid; jõulised värvid; müstiline; objektide kuju Magic mushrooms muutumine; www.google.ee värvi muutumine. Tulemused Iiveldus; kõhuvalu; oksendamine; agressiivsus; enesetapu kalduvused; Õnnetused ja vigastused;
Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest
KOKAIIN Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde ja on sõltuvust tekitav Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks Leidumine looduses Kokaiin on taimse päritoluga uimasti, mida valmistatakse Lõuna-Ameerikas kasvava kokapõõsa lehtedest Kasutamine Meditsiinis tuimestusena (nina-,kurgu- ja silmaoperatsioonid) Uim...
KOKAIIN Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde ja on sõltuvust tekitav Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks Leidumine looduses Kokaiin on taimse päritoluga uimasti, mida valmistatakse Lõuna-Ameerikas kasvava kokapõõsa lehtedest Kasutamine Meditsiinis tuimestusena (nina-,kurgu- ja silmaoperatsioonid) Uim...
Teadvus võib ähmastuda, tekkida võivad ka paanikahood ja paranoia. Võivad tekkida südame-ja veresoonkonnahäired, sest stimulantide tarvitamine koormab südant. Toime lõppedes on inimene masenduses ja väga väsinud, kuid ei suuda uinuda. Tolerantsus aine suhtes kasvab kiiresti, seepärast suurenevad annused mitmekordseks. Kui stimulante tarvitatakse korduvalt ja mitme päeva jooksul, võib areneda psühhoos: inimesel tekivad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted. Mõju rasedatele: kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist. Tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi ja vaimset alaarengut, nende raskusaste sõltub ema tarvitatud kogustest. Vastsündinutel võivad tekkida võõrutusnähud. Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema.
kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest. Sarva ja vikerkesta vahel on läbipaistev vesivedelik. Vikerkestas on avaus- silmaava mille läbimõõt on vahemikus 2-8 mm. silma ava muutub valgusega. Silma täidab poolvedel klaaskeha. Silma põhi on kaetud võrkkestaga, mis kujutab endast nägemisnärvi harusid.silma kohanemist nim. Akommodatsiooniks. Eseme kaugust, mille korral näeme teda ilma pingutamata, nim. Parimaks nägemis kauguseks. 25 cm Prillid Normaalse silma puhul tekib kujutis võrkkestal. Esineb silmi kus on see võrkkesta taga või ees. Esimesel juhul on tegemist kaugnägeva ja teasel lühinägeva silmaga. Kumer klaasidega prillid + klaasid võivad parandada kaugnägevust ja nõgusad lühinägevust prillid. Prillide läätsed toovad võrkkestale kujutise. Mikroskoop. Suurte suurenduste saamiseks kasutatakse mikroskoope. Tavaline luup suurendab u 10
kuulda. Hariduse omandamine, ümbritseva tajumine ning teistega suhtlemine ja eluga toimetulek on meil selle võrra lihtsam. Kuidas suhtleb pimekurt inimene, on minu jaoks arusaamatu. Kuigi lugesin, et nad teevad seda kasutades sõrmi, tundub see siiski väga keeruline. Raamatus on öeldud, et pimekurt ei näe mitte silmadega, vaid mingi seesmise võimega, mis silmanägemist asendab. Hästi on arenenud kompimismeel. Väidetavalt olevat inimese kompimismälu sama hea kui nägemis- ja kuulmismälugi. Aga ainult kompimise teel informatsiooni koguda ja niimoodi suhelda... Kui kätega peaks midagi juhtuma, kas siis ongi kõik? Kas siis ei saagi kuidagi suhelda ja ongi täiesti üksi oma mõtetega? Ja nüüd tuli pähe veel üks küsimus- kuidas üldse mõtleb pimekurt inimene? Kas ta mõtleb nagu meie kõik või toimub ka mõttetegevus teisi meeli kasutades? Kui inimesel, kes ei näe ega ei kuule, toimub kogu suhtlemine ja infovahetus kompimise teel,
Kirjandus kui eetiliste ja esteetilisete tõekspidamiste kujundaja Eetika ehk moraal puudutab igat inimest. Mis on eetika? Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks. Mis on esteetika? Esteetika on filosoofia valdkond, mis uurib kunsti, seda mis pakub vahetut naudingut nägemis ja kuulmismeelele. Esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi saab kujundada kirjanduse kaudu. Seda teevad kirjanikud, kellel on väljakujunenud tõekspidamised ja neid tõekspidamisi annavad nad edasi oma loomingus. Erinevates teostes on igasuguseid tegelasi, mõned head, mõned halvad ja lugeja peab vahet tegema hea ja halva, ilusa ja inetu vahel ning valima poole, kuhu tahaks ta ise kuuluda. Näiteks J.R.R Tolkieni triloogias ,,Sõrmuste
Jah, erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista sümbolite tähendust erinevalt ? Jah, erinevate kultuuride inimesed võivad mõista sümbolite tähendust erinevalt. Milline peab olema häiresignaal ? Häiresignaaliks soovitatakse valida üheaegselt valgus- ja helisignaal, et ta oleks vastuvõetav nii nägemis- kui kuulmismeele abil. Kas madala sagedusega helid levivad ruumis paremini ? Jah, madala sagedusega helid levivad ruumis paremini. Kas siis, kui inimene loeb informatsiooni valesti, võib ta teha vale tööoperatsiooni ja põhjustada õnnetuse ? Kui inimene loeb informatsiooni valesti, võib ta teha vale tööoperatsiooni ja põhjustada õnnetuse.
..Jne jne. Liikumismängud on suurepäraseks vahendiks inimeste kehaliste võimete arendamisel : * Osavust arendavad liikumismängud, mis : 1) on seotud suurte ja väikeste pallide söötmisega ja püüdmisega, põrgatamisega ; 2) sisaldavad märkiviskeid, hüplemist hüpitsaga, tasakaalu säilitamist (mängud jalgratastel, uiskudel- olen isegi jää peal uiskudel mängides oma osavust arendanud. * Kiirust arendavad liikumismängud, mis: 1) nõuavad õigeaegseid ja kiireid vastuseid nägemis-taktiilsetele ja helisignaalidele (näiteks laste lemmik kullimäng) 2) on seotud lühikeste kiirete ülejooksudega (näiteks mäng ,,Kohtade vahetus" jt.). * Jõudu arendavad: 1) hüplemis- ja hüppemängud; 2) heitlusmängud; 3) mängud mitmesuguste raskemate esemete (topispallid jms.) edasiandmise, kandmise, heitmisega- kergejõustiklased mängivad neid väga tihti. * Vastupidavust arendavad: 1)mängud ülejooksudega (-hüplemistega) nende paljukordsel
Referaadi koostamisel on aluseks võetud ,,Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamiseks", mõningad Interneti allikad ja aine ,,Jõukohase õppealused" konspekt. Parandusõpe Parandusõpperühma töökorralduse aluste dokumendis on kirjas: ,,parandusõppe tunnid on ette nähtud põhihariduse õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele" 1. Parandusõppe sihtgrupiks on ka 1. Ja 2. klassi õpilased, kes ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad toetavat õppekorraldust, et kujundada oma õpioskusi2 ning lapsed, kel on raskused isiksuse arengul. Viimaseks kuuluvad parandusõppe vajavate laste hulka need, kel on tervisliku seisundi häired nagu somaatilised haigused ja haigusjärgsed seisundid 3. Parandusõpe toimub põhikooli osas
erineva ülesandega piirkondi ja keskusi, kus ühes toimub keha närvide kaudu laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid. · Enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega on peaaju seotud seljaaju kaudu · Viis erinevat osa, suurim on suuraju o Seal asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus · Väikeaju o Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Seljaaju · Paikneb selgrookanalis · Nöörikujuline närvirakkude kogumik, mis paikneb selgrookanalis.
See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist Välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega Ajukoore eri piirkondades asuvad o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ... on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine · Lühiajalises mälus säilib info mõnest minutist paari tunnini. See võib talletada ühel ja samal ajal ligikuadu 7 seostamata fakti, mis seejärel kaovad või talletuvad püsimällu
võrseid ja putukaid leidub parasvöötmes talvel napilt. Pärdiklased ilmusid maailma faunasse miotseenis. Neil kõigil on saba, Mis talitleb tasakaalu elundina. Nägu on enamasti karvutu, peopesad ja tallaalused paljad, kõhupoole karvkate hõre. Mõnel perekonnal on põsetaskud. Eesjäsemed on lühemad kui tagajäsemed, Käed ja jalad haaramisvõimelised, Sõrmede/varvaste lamedad küüned. Pärdiklased on valdavalt päevase eluviisiga, neil on kõrgelt arenenud nägemis-, kuulmis-ja haistmismeel ning suhtlemisel kasutavad nad väga erinevaid näoilmeid. Inimlased on pärdiklastega üsna sarnased, ehki lähemas suguluses on nad inimahvlastega. Inimlaste ainus säilinud liik on päris inimene. Kokku kuulub esikloomaliste seltsi 52 nüüdisaegset prk-a, 79 prk-a ja 181 nüüdisaegset liiki. Autor:Andra Kabanen
Kujutis võib olla 1)suurendatud , 2)vähendatud , 3)ümberpööratud , 4)samapidi , 5)tõeline , 6)näiline See , milline kujutis tekib sõltub eseme kaugusest läätses. Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse nõgus läätsega prille
Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha)- lihaste ehitamiseks. Vesi-(arbuus, õun )- hoiab kehakuju, ainete transpordiks , jahutamine. Vitamiinid A-(porgandis,maks, paprika)- nägemis pigmentide moodustamine B- (pärm, muna, teraviljad)- nahk oleks terve, küüned terved C-(puuviljad, kapsas, kartuö)- immuunsussüsteem D- (piimatooted, kala, tekib nahas)- luustiku jaoks mineraalid Ca- (piimatooted)- luustik. Fe- maasikad, punane peet )- verepunaliblede moodustamine, hapniku kandmine. Näärmed- toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme . suu(hambad, keel, süljenäärmed)->neel -> söögitoru -> magu (limaskest, klapid, maonäärmed)->
piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib? - närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. ta tekib erutusel 9) Mis ül. on vegetatiivsel närvisüsteemil?
piima sisse). Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape. Aga punane kärbseseen pole nii mürgine, kui valge või roheline kärbseseen. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, eufooria, lõdvestumine või peapööritus. Enamasti toimub 1224 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus. Kärbseseenemürgistusele puudub vastumürk ja kärbseseent söönud inimest tuleb ravida nagu üldmürgistuse korral ikka. Kuigi punased kärbseseened on tigude maiusroog, on seenekogujad ja
aktiivsus suurem kui vasaku poolkera aktiivsus. Enamikul inimestest on see vastupidi. Üldse märgatakse lugemisraskuse puhul parema poolkera autonoomia olevat suurem kui tavaliselt, poolkerade asümmeetria iseäralikum ning poolkeradevaheline koostöö puudulik. Täheldatud on ka hallaine puudujääki suuraju poolkerades. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisega seotud ajupiirkondade töös on leitud vähenenud aktiivsust nägemis- ja kuulmispiirkondades. Uuringute käigus on avastatud vähem suurrakke nägemis- ja kuulmisjuhteteedes ning teatud ajuosade proportsioonide muutust. (Lukanenok 2009: 16) Väikeaju-uuringud viitavad struktuuri ja toimimise erinevustele, mis omakorda põhjustavad motoorika-, kõne- ja keelekasutuse häireid. (Lukanenok 2009: 16) 8 3.2. Kognitiivsed põhjused
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost
Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine Seljaaju talitlus: vahendab informatsiooni, juhib reflekside tööd Peaaju ehitus: suuraju - tähtsaim osa välispinda kattev ajukoor, mis juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. ajukoore eri piirkondades asuvad kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ning liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. väikeaju - reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi. keskaju - vastutab keskaju lihaste pigeseisundi säilitamise eest . vaheaju - reguleerib ainevahetust, paljunemist, eritamist, keha temperatuuri. piklikaju - reguleerib elundite, nt. hingamise ja südametegevust. Peaaju talitus: juhib inimorganismi.
araabia sõnast ad-dabarān, mis tähendab 'järgnev', sest ta järgnes Plejaadidele oma näival teekonnal öötaevas. Aldebaran asub 65 valgusaasta kaugusel ja on paisunud 38 korda suuremaks kui Päike. Absoluutne heledus on 150 korda suurem kui Päikesel. RIGEL • Rigel, tuntud ka oma Bayer nimetust Beta Orionis on heledaim täht tähtkuju Orion ja kuues heledaim täht öötaevas, nägemis suurusjärgus 0,12.Täht nähtav Maast on tegelikult kolmekordne tähesüsteemi, mille peamine täht (Rigel). • Temperatuur: 12,130 K • Mass: 18 M ANTARES • Antares, punane hiid ja Skorpioni eredaim täht on samuti tuntud ka kui Marsi Rivaal, oma punase värviga sarnaneb ta välimuselt planeedile Marss. • Punane on ihalduse värv ja see on punaseim täht taevas;
A-hepatiit ehk Haigust põhjustav Nõrkus, naha Korralikult käsi ja kollatõbi viirus võib levida kollasus, tume aedvilju pesta. mustade käte või uriin toiduga. MIKROORGANISMIDE PÕHJUSTATUD TOIDUMÜRGITUSED Botulism Bakter eraldab Oksendamine, Ohtlikud on kodus mürki botuliini, nägemis ja valmistatud liha-, kala- bakterid ei hävine rääkimishäired, ja kaunviljakonservid. 100 C juures. halvatus, surm Mükotoksikoos Osa hallitusseeni Mürgitusnähud, Mitte süüa hallitanud eraldab mürke ehk vähirisk toiduaineid. toksiine. MITTEMIKROOBSED TOIDUMÜRGITUSED Solaniinimürgitu Roheliseks Võib mõjuda Hoida kartuleid
Sel ajal aga võib jääda nägemata eespool toimuv oluline sündmus. Külgsuunast lähenevat sõidukit on raskem märgata seoses juhi piiratud nägemisväljaga, terava erinevuse puudumisel taustast (näiteks valge auto lumisel taustal) ja tiheda liikluse korral oma sõidusuunas. Väga oluline on teada ka silma kohanemisest liikumisel valgustatud ruumist pimedasse: esialgu silm ei suuda pimedas ruumis midagi eristada, kuid mõne aja pärast silm kohaneb ja nägemis- teravus võib olla piisav. Selline silma kohanemine aga väsitab tugevalt silma. Üldse võib öelda, et auto juhtimist öisel ajal valgustamata teel iseloomustab reageerimise halvenemine, valguse vähesus ja sagedane nägemisadaptatsioon (silma kohanemine valguse muutumisele) tiheda liikluse korral. Sõit videvikus, öine sõit udus ja väsimus võivad esile kutsuda nägemisviirastust. Pimestamisohu korral tuleb kõigepealt kiirust vähendada, jälgida tee parempoolset äärt ja mitte
Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine), kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas Kus paikneb haistmiselund? Ninaõõnes ülemises osas Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Soojendamine, niisutamine, puhastamine
kaitstes rakke vabade radikaalide kahjustuste või ülemäärase oksüdatsiooni eest. Lisaks sellele omavad antiosküdatiivsetes protsessides suurt tähtsust ensüümid, mille aktiveerumiseks on vajalikud seleen ning tsink, mistõttu nende vaegus organismis võib samuti mõjutada oksüdatiivseid protsesse. Oksüdatsiooni võivad intensiivistada kokkupuude mürgiste kemikaalide või päikesekiirgusega. Fakte: · Brokoli sisaldab antiosküdante ja aitab ära hoida nägemis häireid · Prantslastel on vähem südamehäireid kui mujal Euroopas ning arvatakse, et see on viinamarjade pärast(viinamarja seemed sisaldavad palju antioksüdante) · Pool klaasi mustikamahla annab sama palju antioksüdante kui 4-5 klaasi mis tahes teisi puuvilju. http://www.ttk.ee/~laine/antioksydandid/antioksdandid.html http://www.kasvaja.net/Antioks%C3%BCdandid/id/326/ http://www.terviseleht.ee/200030/30_antioksyd.php3 http://www.terviseleht.ee/200030/30_antioksyd
korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab olema vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Lisaks peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, näiteks silma ja nägemis ning luu- ja lihaskonna seisundi kontroll vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kui kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud tuleb hankida kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse ja kui mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu on seisund halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks.
valgeainet. Üldse lähtub peaajus 12 paari peaaju närve. Suur aju on kõige suurem peaaju osa Suuraju nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis omavahel närvidega ühendatud. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad nt kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemis keskus Suur aju on inimese kõige suurem peaaju osa. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Peaaju teised osad Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suuajust seljaajju. Samuti vabastab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest.
Suuraju on jaotunud kaheks pooleks paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Need on närvidega ühendatud. Ajukoor on ligikaudu 3mm paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Seal kujunevad tunded. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. SELJAAJU see on nöörikujuline närvirakkude kogumik, mis paikneb selgrookanalis. Seal on see välismõjude eest kaitstud. Seljaaju koosneb valge- ja hallainest, mille keskel on vedelikuga täidetud
1,5...2,5 miljonit inimest. Toksoplasmoos Ainurakse parasiidi Toxoplasa gondii põhjustatud parasiitinfektsioon. Parasiiti leidub kõige enam kasside väljaheidetes ja mullas. Parasiite leidub ka toores lihas, eriti sea, lamba ja ulukilihas, korralikult pesemata juurviljadel ning need võivad sattuda ka joogivette. Toksoplasmoosi sümptomid Valud ja suurenenud näärmed Tugevad peavalud Ühe kehapoole nõrkus Palavik Krambid Nägemis ja koordinatsiooniprobleemid Toksoplasmoosi ravi Kergematel juhtudel ei ole ravi vajalik, kui aga rasedal naisel diagnoositakse toksoplasmoos, peab teda ravima kombineeritult malaariavastase ravimi pyrimethamini ja antibiootikumi sulfadiazoleiga. Trihomonoos Nakkust põhjustab ainurakne, mis võib elada tupes, emakakaelas ja mõnikord ka põies. Meeste puhul võib see ainurakne asuda elama kuseteedesse ja suguelunditesse.
Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi
Unenäod Mirell Vanaaseme MJ112 Mis on unenäod? Unenäod on teatud unefaasis tekkivad nägemis, kuulmis, lõhnatundmis, puutetundmiskujutised ning ideed ja emotsioonid. Unenäod tekivad unefaasis, mida saab väga hästi jälgida ka väljastpoolt, sest selles unefaasis liiguvad magaja silmad. Paljud inimesed väidavad, et nad ei näe unenägusi, kuna nad unustavad need lihtsalt nii kiiresti ära. Mis on unenäod Unenäod on ka meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Kirjeldan neist lähemalt kolme aisting, taju ja tähelepanu. 1. Aisting Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud on nt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaisting. Nägemisest saab inimene 80-90% informatsioonist, inimese valgustundlikkus on 120 mln kepikest ja värvustundlikkus 6 mln kolvikest. Inimene kuuleb õhuvõnkeid sagedusega 16-20000 Hz, alla 16 Hz puhul tegemist infraheliga ning üle 20000 Hz puhul tegemist ultraheliga. Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz. Maitsmiseks kasutatakse gustatoorseid rakke
pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest
Üldvastused olid sellised: - haridusega seotud probleemid (poisid: keelega seotud probleemid, suur õppekoormus ja pinged, palju kodutööd; tüdrukud: eesti keele tase (kartus mitte saada tööd tulevikus), õppekoormus ning kiusajad) 2.) Küsimus ,,milliste probleemsete lastega olete koolis kokkupuutunud"? Vastused olid järgmised: 5 õpilast ei ole selliste õpilastega kokku puutunud üldse, 10 inimest vastasid et on kokku puutunud iga päev õpilastega, kellel on nägemis,- ja kuulmispuue, ning 8 õpilast vastasid et näevad palju probleemse käitumisega lapsi. 3.)Küsimus ,,mis mõjutab teie valikuid ja käitumist koolis"? Põhivastustest olid vanemad ning eakaaslased/sõbrad. Kui eristada poiste ja tüdrukute vastuseid, siis on näha et poisid hoolivad rohkem sellest, kas on nad populaarsed oma eakaaslaste või sõprade seas, ning nende käitumine ja valikud sõltuvad just nimelt teiste arvamusest. Tüdrukuid rohkem mõjutavad vanemad
· Mis seisundis on kannatanu (teadvusel, hingab, pulss, nähtavad vigastused) · Rahustada inimest ja soojendada · Kes helistab? 9. Nimeta jätkuva esmaabi võtted 5. Nimeta ajutrauma tunnused · Hingamise jälgimine kas, kuidas, naha värvus · Iiveldus, oksendamine, peavalu, pearinglus, · Vereringe jälgimine kas pulss on tuntav, kiire nägemis- ja tasakaaluhäired, krambid või aeglane, naha värv · Käitumishäired, agressiivsus · Teadvuse taseme muutused kaotab teadvuse, · Teadvushäired ei reageeri raputusele · Teadvuseta kannatanu puhul stabiilne · Verevalumid silmade ümber
võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja ja lihas tundlikkuse.Kõrgem närvitalitlus. Vaheaju: reguleerib ainevahetust,paljunemist,keha temp. Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklik aju: reguleerib tahtele allumatuid tegevusi(hingam,südameteg) Keskaju: närviimpuls-de liikumine pea-jaseljaaju vahel ning tagab lihase toonuse e pingeseis. Sünaps- närvirakkusevaheline ühendus.mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele. 1)Elektriline sünaps- laeng kandub edasi.
Loomuliku valguse koefitsient 1800 1600 1400 1200 1000 % 800 600 400 200 0 -1 0 1 2 3 4 5 Kaugus aknast (m) 4.2 Ergonoomilised suhted nägemis- ja vaateväljas (3m kaugusel aknast) 4.2.1 Ergonoomilised suhted nägamisväljas Valgusskeem Ergon. suhe Riskitase Loomulik valgus kuvari ekraanil 17:75 1:4,5 III kuval, valge taust 222:75 3:1 III tumeroheline taust 21:75 1:3,5 II
põhjustatud erutus jõuab piklikajju vastavasse keskusesse ja vallandab refleksi. Stiimulid : 1) Tugev maovenitus või mao limaskesta ärritus (riknenud toit, keemilised ained) 2) Ebameeldivad nägemis- ja lõhnaaistingud seotud varasema ebameeldiva kogemusega 3) Sisekõrvas paikneva vestibulaaraparaadi ärritus, selle põhjustab pöörlev liikumine, kiikumine (laevasõit, autosõit) 4) Koljusisese rõhu tõus põhj. kolju ja ajutraumadest,
südamerike. Nõrk imuunsus süsteem. Lai, lame nägu, viltused silmad, epikantsus ehk kolmas silmalaug. Neil on lühike nina, suur lõhedega keel. Lomult hästi sõbralikudja positiivse hoiakuga. Ei esine abstrakset suhtumist. Grisoomia 18 e. Edwardi sündroom s.t. 18 kromosoomi paaris on 3 kromosoomi. Esineb suhteliselt harva. Neil on raske füüsilise arengu mahajäävus. Esineb mikrosefaania e. pisipeasus. Neil on väga väike sünnikaal. Tüdrukud kasvades ülekaalulised. Neil esineb nägemis-, kuulmis-, südame- ja neeru kahjustus. Enamuse eluiga jääb 1 kuu või 1 eluaasta vahele. Grisoomia 13 e. Patau sündroom 13 kromosoomi paaris on 3 kromosoomi. Esineb väga raske ajuarengu häire. Neil on silmade alomaalia. Neil esineb suulae ja huulelõhed. Südamealomaaliad. Suurem risk saada on vanematel naistel. Eluiga 1 kuu kuni 3 aastat. Deletsioonisündroom e. Williams - esineb 7 kromosoomi kahjustus. Nad on ülisõbralikud,
- V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on. - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n) Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. III, IV peaajunärvi tuumad - katteplaat e. nelikküngastik. - nägemis ja kuulmis keskused -orienteerumis keskus - silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus V A H E A J U (d i e n c e p h a l o n) Taalamused (thalamus)ehk tundekühmud - vahepealne (koorealune) sensoorne keskus - seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. Põlvikkehad- paiknevad taal-te taga, vahepealsed/kooralused -nägemis ja kuulmiskeskused Hüpotaalamus - asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete
Ei ole mõttetult elatud aegu Suur hulk inimesi ei ole aru saanud, et iga elatud hetk on suure väärtusega ning iga hetkega me õpime midagi uut võttes vastu infot kas siis läbi nägemis-, haistmis-, maitse- või mõne teise meele. Tunded mängivad inimese elus suurt rolli ning paljud peavad mõttetuks meenutada halbu või ebamugavaid mälestusi või läbielamisi. Miks on kogu elatud ajal tegelikult alati mingi mõte olemas? Sellele küsimusele on tegelikult lihtne vastata. Tuleb lihtsalt tagasi mõelda neile alguses tunduvatele mõttetutele aegadele ning järeldusi teha mida neist õpitud on. Tehes järeldusi
Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises.....
● tingimatute seedereflekside (imemine, neelamine, seedenõred, süljeeritus) keskus ● kaitsereflekside (köha, aevastus, oksendamine) keskus 15. TAGAAJU osad: 1) ajusild PONS 2) väikeaju CEREBELLUM 16. Väikeaju CEREBELLUM p õhifunktsioon: ● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon ● tahtlikud liigutused ● ussi abil kogu keha automaatsete liigutuste koordinatsioon 17. KESKAJU funktsioon: ● olla koorealuseks nägemis-, kuulmis- ja pupillaarrefleksi keskuseks ● reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskus 4 18. Selgitada mõiste AJUTÜVI ★ Ajutüve moodustavad piklik aju, ajusild, keskaju ja vaheaju, võrkmoodustis e retikulaarformatsioon, mis aktiveerib või pärsib NS talitlust. ★ Ajutüvi innerveerib enamikku siseelunditest ja meeleelunditest.
Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidugi igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur. Ühes uurimuses näidati inimestele 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi ostutama, kumba ta oli varasemas katses näinud. Selgus, et õigesti tunti ära keskmiselt 90% slaididest
· Haigused · Traumad · Rasedusaegsed kahjustused · Ravimite kõrvaltoime Kehapuue · Traumad · Looteeas haigused · Valeravi Vaimupuue · Loote ea kahjustused · sünnitusel tekkinud komlikatsioonid ( kauaks jäämine ilma õhuta) · lapseea õnnetused, haigused · põhjus ebaselge · välised tegurid · geneetilised tegurid Nägemis puue · Rasedusaegsed traumad (enneaegsus) · haigused · Pärilikkus · Traumad ja õnnetused ( looduskatastroofid, sõjad) 2. Millised on nägemisuudega inimesele mõeldud abivahendid? · Valgekepp · punktkiri · valgusfooridel on helisignaal · juhtkoer · kollaseks värvitud piirded (teeääred, bussis ) 3. Mida tuleb silmas pidada, kui kuulmispuudega laps õpib tavakoolis? 4. Milline on nägemispuude liigitus?
annaabi.ee 
