Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nüüdisühiskonna mõisted ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, pension, tööhõive, territoorium, straatum, mobiilsus, töötaja, ainuõigus, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, kohtlemisele, perekonnale, erasektor, tulundussektor, organisatsioonid, kihistumise, stratifikatsioon, tehnoloo, vanurid, arstiabi, hierarhia, nüüdisühiskond, ühiskonnatüüp, võimusuhted, monarhiaRiigi institutsioonid on avalikud nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 7. Riigiasutuse tunnused On kindla sisemise struktuuri ja hierarhiaga On moodustatud riigi poolt õigusaktide alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Saab oma tegevuseks raha riigieelarvest Selle töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) 8. Sotsiaalse kihistumise mudelid: 20. sajandil oli ühiskond jagatud Karl Marx'i järgi 20. sajandi alguses kaheks kihiks töövahendite omamise põhjal Ülemkiht (vabrikuomanikud) Alamkiht (töölised) Max Weber'i järgi 20. sajandi keskel mitmeks kihiks sõltuvalt... majandusressurssidest elulaadist poliitikasse sekkumisesest Talcott Parsons'i järgi 20. sajandi lõpus mitmeks kihiks sõltuvalt... isikuomadustest (nt kompetents)
mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks, kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (rikkust, maad). Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule. Nt võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud, kuid e i pruugi olla kaasatud valitsemisse. Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vaevalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele. Seda põhjustab erinevused suurte inimgruppide vahel. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Kihistumus toob kaasa inimgruppide
sotsiaalsed lõhed (2) - politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel sotsiaalne mobiilsus (2) - inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. sotsiaalne nihilism (1) - postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine sotsiaalne staatus (2) - indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne struktuur (1,2) - ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks - klassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla demograafilised, etnilised või majanduslikud kriteeriumid. sotsiaalne stratifikatsioon e. sotsiaalne kihistus (2) - teatud ühiskonnatüübile iseloomulik
poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine depressioon vt majanduslangus devalveerimine koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes digitaalne lõhe nüüdisaja üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid, mis jagab inimesed inforikasteks,
riiklik sund õigusnormidest kinnipidamise saavutamine õigustmõistvate institutsioonide (kohtu) või järelevalveorganite (näit. täitevameti) tegevuse abil segamajandus majanduse korraldus, kus eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaalkui ka eraettevõtted sekundaarne sektor töötlev tööstus/tootmine sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne stratifikatsioon e. teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega
Tugevas ühiskonnas on erinevused olemas, kuid need ei domineeri ühiskondlikku elu, vaid rikastavad. See eeldab poliitikat, mis arvestab erisustega. Ühiskond peab olema võimeline erinevused vastu võtma. Assimilatsioon sarnaseks muutmine. Integratsioon ehk lõimumine hoolimata erinevustest läbi saamine. Sotsiaalne kihistumine toob kaasa rida ohte: ebastabiilsus, suured lõhed, kattuvad lõhed, üks erisus domineerib kõigi teiste üle. Kihistumise mõiste lähemalt. Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumus on ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatud inimrühmad on järjestatud kihtidesse vatavalt neile kuuluvatele majanduslikele, poliitilistele, kultuurilistele ressurssidele. Sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht on sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria (intelligents, aristokraatia, eliit). Majandusressussside alusel kihistub ühiskond klassideks
teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, vabariigi president, vabariigi valitsus, eesti pank, riigikontroll, õiguskantsler, riigikohus
saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonnad ei ela koos) 4. Majandusliku jõukuse jagunemine (ühed võidavad, teised kaotavad) Poliitilised teooriad kapitalismi arengust. Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks.
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud)
ning tal on ka nõudandev roll eelarve tegemisel 6) RIIGIKONTROLL kontrollib riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja säilimist. 7)ÕIGUSKANTSLER teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku oavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 4, Riigiasutuste iseloomulikud tunnused(4) RIIGIASUTUSTE ISELOOMULIKUD TUNNUSED: - neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia - nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuses raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud 5. Riik. (Mõiste, riigivõimu ainuomased tunnused(5)) RIIK võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. RIIGI TUNNUSED: - riik on alati seotud võimu teostamisega
sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE, IRL, korteriühistud jne.) Riigi tunnused: territoorium, rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3. maksude kogumine/kehtestamine 4. rahva esindamine rahvusvahelisel areenil 5. igapäevaelu korraldamine 6. kasutab vajadusel vägivalda Riigiasutuse tunnused: 1. omab kindlat struktuuri 2. saab riigilt raha 3. jälgib seadusi
· Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused. · Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia · Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks · Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud ( avalikud teenistujad ) erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Erasektori ja riigi suhted Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude,
* Tähtsam osa- riik. Riik: institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: R seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnordmidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud. Riigi tunnused 2: territoorium, rahvas, keel. * kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. * Riigiasutuste iseloomulikud tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierarhia moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ül täitmiseks tegevuseks saavad raha riigieelarvest töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud *Võimude lahusus: Riik Omavalitsus 1. Kohtuvõim 2
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu)
- omab kontrolli kindla territooriumi üle - riigi institutsioonid on avalikud · Riigi insitutsioonid: NB! 1. Seadusandlik võimu organ PARLAMENT 2. Täidesaatva võimu organ VALITSUS; ministeeriumid 3. Kohtuvõimu organ KOHUS 4. Järelvalveinstitutsioonid riigi kontroll, õiguskantsler, inspektsioonid(tervisekaitse) · Riigiasutuste iseloomulikud jooned: - neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia - nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavaf palgalised, riigiamentikud(avalikud teenistujad) · Tegeletakse avaliku haldusega, s.o poliitiliste otsuste igapäevase ja plaanipärase elluviimine riigi- ja omavalitsus asutuste poolt.
Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Riigi tunnused: o Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu suveräänne. 6 o riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad o riik omab kontrolli kindla territooriumi üle o riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Riigil on 3 põhitunnust: o Territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum, ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. o Rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist mingi riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest.
tööd ise). Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Väga tähtis on, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on riigile iseloomulikud veel mitmed riigivalveinstitutsioonid( riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed). Igale riigiasutusele iseloomulikud jooned: Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Haldus kindla objekti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, t ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke
erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). ÜHISKONNA SIDUSUS (Õ. LK. 29-59) 1. Ühiskonna struktuur jaguneb kolmeks: esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitusasutused, avalik-õiguslikud asutused), teine e erasektor (eraettevõtted) ja kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Riigisektori tunnused: võim on ülimuslik, seadused/otsused on kõigile kohustuslikud täitmiseks, kontroll riigi territooriumi üle, riigiasutused on avalikud. Erasektori ettevõtetele on iseloomulik kasumi taotlemine ja eraomandus. Eestis on erasektoris 2/3 palgatöötajatest, avalikus kolmandik
Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle Seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Riigivõimu komponendid: Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud) Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel
- Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu suveräänne. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad - riik omab kontrolli kindla territooriumi üle - riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest 4 Riigivõimu tunnused, mistõttu riigivõim on teiste võimude suhtes ülimuslik(lk.46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit.
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet
moslemid ja hindud jne. Sotsiaalne sidusus ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Millest sõltub ühiskonnas? *Kui suured erinevused on sissetulekutes ühiskonnas. *Kui suur osa rahvast elab allpool vaesuspiiri. *Kui palju on madala haridustasemega inimesi. *Kui suur on elanike osatähtsus mittetöötavates leibkondades. Kuidas riik saab suurendada sotsiaalset sidusust ühiskonnas? Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamisega ühiskonnas. Sotsiaalne tõrjutus olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimu suhetes ega ressursside jagamises. Põhjused: *Töötus. *Erivajadus või kuulumine vähemusrühma. *Piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. Kuidas vältida? *Luua sotsiaalseid töökohti. *Korraldada ümberõpet ja täiendkoolitust. *Toetused ettevõtjatele, kes palkavad vähemusi ja puuetega inimesi. *Riiklike
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki
id õiguslikud ja huviühendused, seltsid, munitsipaalasutused klubid, usuühendused ning –ametid koolid, haiglad, pensioniametid jne. Esimene ehk Avalik sektor- riiklikud ja avalik-õigluslikud institutsioonid Tuumaks on riik Riigi tunnused: kindel territoorium, rahvas, iseseisev avalik võim AVALIKU SEKTORI FUNKTSIOONID- riigi- ja omv korraldamine seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine riigikaitse Avaliku korra tagamine riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine riigi kodanikkonna määratlemine Riigitöötajate osakaal võib olla 20-25% (1/3) Teine ehk ERASEKTOR Tulundussektor ehk ärisektor ettevõtted, kelle eesmärgiks on teenida kasumit ja omada eraomandit (OÜ,AS)
olulised, nagu raudteed, televisioon, mobiilside. Need on valdkonnad, kus erasektor ja avalik on teinud koostööd, ja osa ettevõtteid ja tegemisi kuulub riigile, osa on era kätes. Näiteks toetab riik mobiilside võimalusi, et nad looks ühtse kätte saadavuse üle riigi. Samuti avatud elektri turg, kus riik toob kodanikuni võimaluse valida kellelt elektrit osta. 5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid lühidalt. Riigi põhitunnusteks on territoorium, avalik võim ja rahvas. Territooriumi moodustab maa- ala, õhuruum ja territoriaalvesi, millel kõigel on kaitse. Avalik võim-iseseisvat võimu teostavad riigiorganid, rahvas aga on riigi alal elavad riigi seadustele alluvad isikud. 6. Eesti Vabariigi 7 põhiseaduslikku institutsiooni millised need on? Seadusandlik võim- Riigikogu Riigipea- President Täidesaatev võim- Valitsus Õigust mõistab- Riigikohus (esimees Märt Rank) Rahapoliitikat teostab- Eesti Pank (juht Ardo Hansson)
1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond
Riigivõimu ainuomased tunnused: õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist õigus koguda makse ja otsustada tulu kasutamise üle õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud, kes riigi territooriumil asuvad õigus ja kohustus korraldada igapäevaelu e teostada avalikku haldust ja esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 1 keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Riigivõimu komponendid: spetsiaalsed asutused ja institutsioonid (ministeeriumid, Riigikogu, valitsus, kohus, korrakaitsejõud) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Miks võimule kuuletutakse: mõistuslik kaalutlus – valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted. Korraldust
(traditsioonid). Riigivõimu ainuomased tunnused: · õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist · õigus koguda makse ja otsustada tulu kasutamise üle · õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks · riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud, kes riigi territooriumil asuvad · õigus ja kohustus korraldada igapäevaelu e teostada avalikku haldust ja esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises · 1 keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Riigivõimu komponendid: · spetsiaalsed asutused ja institutsioonid (ministeeriumid, Riigikogu, valitsus, kohus, korrakaitsejõud) · inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) · kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Miks võimule kuuletutakse: · mõistuslik kaalutlus valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted. Korraldust
kui kohustavat tähendust. Võim riigis Omab kohustavat tähendust. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. (nt. Ainult riik võib teha...) Riigivõimu toimimiseks on vaja ametnikkonda, kes tegeleb avaliku haldusega . Riigivõimu ainuomased tunnused : 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. 2. Koguda makse. 3. Ainuõigus kasutada vägivalda korra tagamiseks. 4. Riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. 5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu.
kui kohustavat tähendust. Võim riigis Omab kohustavat tähendust. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. (nt. Ainult riik võib teha...) Riigivõimu toimimiseks on vaja ametnikkonda, kes tegeleb avaliku haldusega . Riigivõimu ainuomased tunnused : 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. 2. Koguda makse. 3. Ainuõigus kasutada vägivalda korra tagamiseks. 4. Riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. 5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu.
arengut. Kodanikuühiskonna poliitiline ja majanduslik mõõde * poliitiline mõõde- see rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valmistele ja erakondade tegevusele ja erakondade tegveusele veel teisi kanaleid rahva kaasamiseks otsutamisse. Mitesugused seltsid, ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. *Majnduslik mõõde- sellisel juhul kasutatakse tavaliselt oskussõnu mittetulnudsektor või kolmas sektor. Need aitavad paremini aru saada kodanikuühiskonna paiknemisest riigivalitsemise ning ärimajanduse vahel . samamoodi nagu kodanikuüh ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk. Mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing Sihtasutusel puuduvad liikmed, seltsing ei ole ametlikult registreeritud. Kodanikuorganisatsioonide ülesanded Ühiste eesmärkide täitmisega, lahendavad ühiseid probleeme või jagavad ühist rõõmu või varustust.
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. (Eesti top3 Vene, Ukraina, Valgevene)
annaabi.ee 
