aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan "Nullpunkt." Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad
Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanud juba oma elu ja kaksikõde on Tais õppimas. Isa elab oma vanemate juures. Raamat algab sellega, et Johannes läheb poole aasta pealt uude kooli, nimelt pealinna eliitkooli
Tegelased ja nende kirjeldus: · Johannes- peategelane · Ema- hull · Isa- elab Adaveres · Reelika- klassikaaslane · Eeva- klassikaaslane, vana tuttav · Irina Popova- klassijuhataja ja vene keele õpetaja · Bianka- klassikaaslane · Liisa- klassikaaslane, lähevad vihiku pärast tülli · Raimo- klassikaaslane · Mihkel- klassikaaslane · Kerli- klassikaaslane · Marileen- klassikaaslane · Karmo- klassikaaslane · Kreete- kaksikõde, Tai internaatkool · Ege- õde, Johannes kolib pärast tema juurde · Olav- vend, elab Bosnias · Paul- kõige vanem vened, käib Tartu ülikoolis · Allandi- direktor · Paula- klassikaaslane · Robert Velling- klassikaaslane vaikne ja tore poiss · Kairi- 9a klassist, suure tagumikuga · Stinwald Ivor Karu- lõõmalaastudega · Jessica- sülekoer · Tädi Leedi- garderoobitädi · Bert- põhikooliaegne klassikaaslane · Esko- põhikooli aegne klassivend
„Nullpunkt“ Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežižööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaaradasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan "Nullpunkt" sisu kokkuvõte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on väga keeruline- ta on ta on pärit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamäelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kümnendasse klassi läinud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ära tulla. Niisiis püüab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel õnnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta õppimine pole just kõige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt läbi
otsima. Varsti oli ka Evelin leitud. Kogu au sai endale muidugi Liana majutaja. Tagasi tulles sai Joonas teada, et ta saab autasu 2000 krooni Marko elu päästmise eest. Joonas jutustas oma vanematele Vivallas juhtunuid asju ja muidugi ka Niklase imelikust perest. Peale seda otsustas Joonase onu Anton ka kurke kasvatama hakata. Muidugi leidis Joonas ka nipi, kuidas kiiresti edukaks saada. Nipp on nimelt selline, et kui üks nipp ei õnnestu, siis tuleb leida uus nipp. 1.1.1.1. Helga Nõu Ta sündis metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Pere elas Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus ning põgenes Rootsi septembris 1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu Uppsalas, 2000. aastast peale veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus. Helga Raukas käis Pärnu Linna 5. Algkoolis. Kuid sõda tuli vahele ja ta pidi jätkama oma
2 Sisukokkuvõte Raamat räägib erinevatest probleemidest, mis lõpuks saavad lahendatud. Lahendatud saavad needd tänu peategelase tugevusele ja positiivsusele. Peategelasel Johannesel, õnnestub eliitkooli sisse saada. Uues klassis on ta kohe algusest heidikustaatusesse tagandatud. Ta püüab enda halba mainet küll päästa, kuid see ei õnnestu. Ning ta langeb aina madalamale. Kuna Johannesel ei olnud sõpru, koduline olukord oli väga halb ja koolis oli ta see, keda pidevalt mõnitati ja narriti- sattus Johannes nullpunkti. Ta ei tahtnud enam elada, kuid enesetapule leidis ta ka lõpuks lahenduse- ta loob oma elu selliseks, nagu ta ise tahab. Ta töötas välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ning aksepteeritus, ning hakkas seda rakendama olenematta mustast minevikust. Ajapikku sai ta heidikustaatusest
isegi Tõrvasse ühe tüdruku vanaema majja ja veedavad seal kenasti grupiga aega. Johannes leiab endale ka tüdruku, nimega Riina, kuid too kolis enne uue kooliaasta algust eestist ära. Uut kooliaastat võttis Johannes vastu nagu uus inimene, nii välimuselt kui ka sisemiselt. Ta ei kartnud enam, mida inimesed temast arvavad ja oli selline, kes ta olla tahtis. Koolis hakkas ta üha enam suhtlema populaarse neiuga, kelle nimi on Bianca ja Johannese sotsiaalne staatus tõusis väga kiiresti, sellele aitas ka kaasa tema kirjutatud laulusõnad, mille NeonBrides`i mänedzer varastas. Tegu toodi avalikkuse ette ja Johannesel oli automaatselt n-ö kuulsus küljes. Raamat lõppeb, erinevalt tema algusest, väga positiivselt. Johannese ema sai terveks, isa kolis koju tagasi ning ka koolis läheb hästi, Johannesel paluti isegi pidada lõpuaktusel kõne. Tähtsaim muutus Johannese elus
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete
Autor: Margus Karu Margus Karu sndis 1984.aastal Tallinnas. Prast pinguid filmireii erialal ttas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rndas kaks aastat mda vramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan Nullpunkt Peategelase iseloomustus: Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-31 Anniriida Arge TÕDE JA ÕIGUS I Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2012 SISUKORD Tiitelleht.. .....................................................................................................1Sisukord ............................................................................................... .......2Kokkuvõte............................................................................................. ....3-4 Tegelased..............................................................................
vajuvad kokku. Ta avastab, et ta on jõudnud nullpunkti, ta ei oska sealt välja tulla, tal pole mitte midagi, mida võiks kaotada, ning ta unistab, et tal oleksid sõbrad, või vähemalt üks. Mõne aja pärast hakkab olukrod muuutuma, ning paljud asjad loksuvad paika. Raamat lõppeb hästi, kõik, kes olid seda väärt, said endale karistuse ning peategelase tulevik on selge ja puhas. Ühe tegelase iseloomustus: Tegelaseks, keda ma iseloomustan, valisin ma Johannese hilisemast tutvusringkonnast pärit Sasa, kes kujunes Johannese heaks sõbraks ja kaaslaseks. Ise rääkis Sasa, et tal on selline nimi, kuna ta ema on pooleldi kreeklane, see oli esimene lause, mida ta tutvustamisel poolnaljana ütles, ilmselt see pani paika ka esimese mulje temast, kui rõõmsast huumorimeelega poisist. Sasa oli samuti pärit lõhenenud perekonnast, kus pereisa oli joodik. Kuid see selgub hiljem, Johannesele jätab ta esmasel kohtumisel rõõmsa, muretu,
suurim roll. Ta õpetab Leemetile ussisõnu, mis on väga vaevarikas tegevus. Leemet, olles väga õpihimuline, läbib kogu vaeva ja saab ussisõnad selgeks, mis annab talle võimaluse rääkida loomadega ja neid igatepidi mõjutada. Kogu teose vältel on suur küsimus Põhja Konna ümber. Leemet teab mis see on, kuid samas ei tea ta midagi ning ta üritab selles kõiges selgusele jõuda aga see ei õnnestu. Saades Meemelt kotikese, mille sees on sõrmus tekib tal küsimusi veel enam, see vaevab pidevalt ta pead ja ta ei suuda selgusele jõuda. Ta jätab selle tagaplaanile. Metsa on alles jäänud vähe inimesi, ainukesed kellega Leemetil suhelda ja mängida 7 on, on Pärtel ja Hiie. Leemet saab tuttavaks ka Intsuga, rästikuga, kes hakkab nendega palju aega koos veetma
pärast, Hiie esitas ettepaneku põgeneda metsa ja seda tehtigi 11. - metsa jõudnud imestasid kõik, et mis küll Johannesel hakkas, Leemet mõistis kui ohtlik võib rästikule olla inimene, inimese ja ussid olid metsas suured sõbrad, kuid külas olid asjad teisiti, Leemet tundis end halvasti, ei saanud peast välja mõtet, kui Intsu selg oleks pooleks löödud - veidi rahunenud avastas Leemet, et hoidis ikka veel käes Johannese antud leivapätsi, seda otsustati proovida, Hiie püüdis poisse ümber veenda, kuid poisid tahtsid oma vaprust näidata ja sõid siiski, neile tundus see veidi kuiva puukoore moodi, kuid vapruse näitamiseks murdsid endale teise tükigi - poisid sundisid ka Hiiet proovima, Ints pidas leiba pigem põdra väljaheiteks, pika tõrkumise peale Hiie siiski proovis leiba, kuid mõne hetke pärast oksendas selle välja, ka poistel oli
Nõidus on ainult silmapete- nii nagu kullakübemed Prokopiuse töökojas otsekohe tuhaks muutusid neid puudutades. Johannes avastas, et leida tee kullani, tuleb õppida selgeks mateeria erivormid, nagu ka arstiteaduses tuleb teada keha ehitust ja töötamisviisi. See oli suur töö, mis tõmbas Johanneselt mitmeks ööks une. VITRIOL Visita interiora terrae; rectificando invenies occultum lapidem mine maa sisemusse, seda puhastades leiad peidetud kivi. X Teine põhjus, miks Dandolini oli Johannese palganud, oli et tooks talle elu eliksiiri tarkade kivi. Ta tahtis elada kaua, sest talle oli jäänud veel väga vähe aega. Johannes töötas selle kallal, kuid sellest midagi suurt ei sündinud. Ühel päeval kõndis Johannes linna peal ringi, kui tema juurde astus üks meremees, kes küsis teed. Hiljem aga pakkus ta Johannesele kahe seki eest mingit pulbrit, mis pidi suurendama mehejõudu. Johannes
MERERÖÖVLIMÄNG SASS HENNO 2005 ILLUSTREERIJA: PENT TALVET TEGELASED STEN-ERIK on seitsme aastane poiss. Poiss on seiklushimuline ning abivalmis, heasüdamlik, taiplik. Sügisel läheb Miina Härma kooli (sinna läheb ka Maria). Poiss oskab lugeda ning arvutada. MARIA on kuue aastane, sünnipäev septembris. Elab koos Papaga (vanaisa). Vanemad on välismaale läinud ega osale tema elus. Iseloomult on tagasihoidlikum kui poiss. Kuid kohati julgem, näiteks pööningul julgustas Stennut. Põhilised iseloomuomadused on siirus, sõbralikkus, viisakus. ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürnikesse halvustavalt
Johannes on pärit Lasnamäelt kellel on skisofreenikust ema kes teeb kodus põrgut. Peale ühte pidu läheb koolis kuulujutt lahti et Johannes on ülbe ja temaga on mõtetu suhelda. Ta jõudis nullpunkti, kus enam kehvemaks minna ei saa. Kokku kukkusid ta kodune elu, kool ja sõbrade keskkond. Ta tahab juba surra, asi on lihtsalt nii hull. Mingil hetkel leidis Johannes endale pundi kus teda ei kohelda halvasti. Nad sõidavad isega tallinnast välja koos ja Johannese usk endasse taastub ja ta läheb uude õppeaastasse positiivse ellusuhtumisega. Mõne klassiõega ta sai isega sõpradeks aga teistega oli ta lihtsalt rahulik ja et tahtnud neid peale lõpetamist enam näha. Johannes hakkas hästi laulusõnu kirjutama ja tema esimese katsetuse varastas NeonBlondes´i mänedzer ja kõik hakkavad teda austama. (3) ,,Imesid juhtub harva" raamat on tüdrukust nimega Rebeecca. Ta isa Valdo on ärimees ja on suhteliselt rikas
lugeja vanusest, kuid ealine sõltuvus ei ole nii tugev kui tüdrukuteraamatu puhul oluline on seikluslikkus ja dünaamika, kambasuhted Poisteraamatud klassikaline – • J. Rannap: Salu Juhani ja Agu Sihvka lood; • E. Raua poistelood; • I. Soopan: Kõik poisid ei saa suureks; • S. Henno: Mina olin siin (2005); • T.Lehtinen: Tiivad varvaste vahel (2005); • B. Lebert: Crazy (1999); • K. Altmart: Makaagid ja majad; • M. Karu: Nullpunkt (2010), • B. Rohelend: Mina, Mortimer (2007) vs. - emantsipatoorne poisteraamatu tüüp • J.Vaiksoo poistejutud; • K.Reimus: Eilset pole olemas (2002); • M.Ernits: Hei, Dima (2009) • J.D. Salinger: Kuristik rukkis Marianne Harju “Talvehullus” • Sisu tutvustus • Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli
Aga enam Linda karusid ei sallinud. Metsas jäi inimesi üha vähemaks, nad hakkasid siiski külla kolima. Metsas oli hea, aga sõpru vähe ja L käis tihti metsaserval külaelu piilumas. Talle meeldis külaelu ka. Ta jonnis, et tahab leiba ja odrakörti. Siis tõi ema talle öökullimune ja külaelu ununes. Hiies käies tundis Leemet ebamugavust, sest Ülgas tappis haldjate meeleheaks alati palju loomi. 3.peatükk L läks koos sõber Pärtliga ikka külasse. Nad kohtusid seal külavanem Johannese tütre Magdaleenaga, kes näitas neile sirpi, vokki, riiet ja reha. Koju tuli M isa, kes uuris, palju metsas veel rahvast on. Ta agiteeris kõiki külasse tulema. Ta arvas, et isegi nimed on poistel paganlikud. Kodus rääkis L oma muljetest onu Vootelele ja sai teada, et metsas pole ühtki tööriista vaja. Jeesus on moeasi ja jumalaga pole seal midagi peale hakata. Küla ajab inimesed hulluks, sest nad ei mäleta enam ussisõnu. 4.peatükk
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
,,Wikmani poisid" Selle kirjandi teemaks on raamat ,,Wikmani poisid" autoriks Jaan Kross.See raamat räägib noortest poistest ning nende kooliajast.Peategelaseks on Jaak Sirkel, raamat algab kui nad käivad poistekooli Wikmani Gümnaasiumi 10ndas klassis.Jaak kuulub tavalisse mitte täiesti rikkasse aga keskmisesse perre.Tal on isa ning ema, õdesi-vendi pole.See-eest on tal terve klass täis väga häid sõpru kellega tal meeldib koos aega viita ning teha vahvaid seiklusi koos.Jaagu elu on täis palju põnevaid juhtumeid kuid ka halbu seike, raamatu lõpuks on nad kõik lõpetanud Wikmani poiste gümnaasiumi 11nda klassi ning on täis mehed valmis. Kuna aga sel ajal käis Eestis sõda, siis pooled poisid nagu kohus ikka, läksid sõjaväkke.Kui koolipoisid 5. Aasta pärast kokkutuleku tegid, siis oli sellel kokkutulekul kurbust sõjas kaotatud sõprade pärast, rõõmu teiste sõprade elu edu pärast elus ning head meeleolu jälle üksteist näh
usaldati. Arvatavasti ongi tema tagasihoidlikud ja kinnisevõitu käitumise jooned pärinud oma isalt Jüri Semperilt. Mari Semper, Johannes Semperi ema, algselt nimega Mari Kurrik, on sündinud ja kasvanud Pahuvere külas Kääriku talus. Ta oli lõpetanud Paistu kihelkonnakooli. Mari Semperit iseloomustataks, kui praktilise ja elulise inimesena, kes oli lastele suure hingelise soojusega ema ning usaldsväärne isik. Oma hilisema eluea, pärast mehe surma, elas ta poeg Johannese perekonnas Tartus. Hans Semper ja Mari Semper kohtusid, käies ühises laulukooris. Neil oli kokku kolm last - Helmi Semper, sündis 24. juuni 1888 , tegeles hiljem õmblemise ja kudumisega, jäi vallaliseks ning elas hiljem samuti Tartus venna perekonnas, kus ta 1943 aastal suri. Teiseks lapseks oli Johannes Semper ning väikevennaks sündis nende perre 25. märtsil 1898. aastal August Semper, kes suri meningiiti üheteistkümeaastasena NOORUSEPÕLV JA KOOLIAEG Johannes Semper sündis 22
Nii jääbki tunne, nagu tahab ta lihtsalt iga tüdrukuga oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See mängida ja näha, kui kaugele ta suudab suhte viia, sest varem või tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid
nüüd Leemet oma viga nii oarandada, et minna Hiie juurde ja temega suhelda nagu tavaliselt. Metsas ta teda ei lednud ja teda otsides kuulis ta mingit karjumist. See oli Magdaleena, keda hammustas uss. Leemet tõttas appi, kutsus ussi ussisõnadega tagasi ja ussisõnade abiga imes uss Magdaleenat mürki tagasi Magdaleena jalast tagasi. Tüdruk oli tänulik ja andis Leemetile vastu põse musi. Leemetile hakkas see tüdruk meeldima. Mindi külla, Magdaleena isa Johannese juurde, kes rääkis Leemetile palju Jumalast, kuid Leemet teda ei uskunud, talle ei meeldinud seda kuulata. Leemet läks koos Magdaleenaga kloostri juurde laule kuulama. Tee peal üritas Leemet Magdaleenale kasvõi natuke ussisõnu õpetada, kuid see oli võimatu, kuna Magdaleena keel ei paindunud. Kloostrilaul ei meeldinud Leemetile sugugi, see oli talle pigem nagu hällilaul. Leemetile meeldis istuda Magdaleena juures. Äkki
tagajärjel-mõjul Levalile saab Ravic kolm kuud vangistust ja ta saadetakse riigist välja. Kogu selle aja jooksul armastus Joani vastu ainult kasvab, samas kui naine on kindel et Ravic teda enam ei taha ja elab juba teistega. Joani kergemeelsus meestega ja nende hoolimatu valik tekitavad temast küll üsna tühise pildi. Mõlemad küll armastavad veel, kuid taasalustamine ei olegi nii kerge.Nad üritavad oma suhet lõpetada, et kõik mööda saaks, ka see ei õnnestu. Samal ajal ilmub välja gestaapoohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab, tõeliselt julm mees. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja teeb end Haakega "tuttavaks" - too ei tunne teda ära. See on kättemaksuplaani kogu alus. Haake ei kahtlusta midagi, Ravic kasutab ära tema kiimalisust ja kõrvalise bordelli nime all sõidutab ta Haake metsa, tapab ära ja kaotab kõik jäljed. Tunneb end isegi hästi pärast - saavutus missugune.
teadmisega edasi elamisele. 2. Iseloomusta peategelasi – põllumeest ja kirjanikku, kuidas on nendega seotud M. Traadi kirjanikukreedo: elule annab mõtte inimlikkus, kõige vastu, mis ahistab inimväärset eksistentsi, tuleb leppimatult võidelda. Põllumees, Johannes, oli töökas ja endasse tõmbunud mees. Ta veetis kodus suhteliselt vähe aega, kuna tööd tal oli kogu aeg palju. Johannes ei olnud ka väga jutukas. Näiteks: Siis kui Ra ütles Johannese naisele, et ta ei ole väga jutukas, siis see naine ütles, et see on okei, kuna ta mees ei ole just ka kõige suurema jutuga (vahel ei räägi päevigi). Raamatus oli märgitud, et Johannes oli alati tööl või siis kui ta oli kodus, siis ta oli minemas tööle. Kirjanik, Ra, oli vähese jutuga, mõtlik, kurb ja üksildane mees. Ta pidas ennast poja surmas süüdi ning tal oli raskusi selle teadmisega elada. Seetõttu lahutas ta oma
paistel end puulatvades vihtlevad. See pidavat elujõudu andma. Mehed ei teadnud, millal täiskuu on ning ei märganudki, kui naised öösel ära käisid. Leemet ja Pärtel roomasid emale ja Salmele järgi ning jälgisid alasti naisi. 10. Leemet ja Pärtel veetsid järjest rohkem aega Hiiega. Nad otsustasid Hiiele küla näidata. Pärtel ja Leemet olid viimati külas käinud viis aastat tagasi. Ka Ints tuli nendega. Nad läksid külavanem Johannese juurde. Nad nägid Mgdaleenat, kes oli ilusaks tüdrukuks kasvanud. Kui Johannes Intsu märkas, tahtis ta Intsu maha lüüa. Ussid olevat inimeste vaenlased, saatanast. Ussid toovat õnnetust. Lapsed jooksid metsa tagasi. 11. Leemetil oli pihku jäänud leib, mis Johannes andnud oli. Lapsed asusid seda maitsema. Ints ei pidanud seda õigeks. Lastele aga ei meeldinud leib. Kui Linda teada sai, et Leemet ja kunagi varem ka Salme olid leiba proovinud, hakkas ta nutma
puulatvades vihtlevad. See pidavat elujõudu andma. Mehed ei teadnud, millal täiskuu on ning ei märganudki, kui naised öösel ära käisid. Leemet ja Pärtel roomasid emale ja Salmele järgi ning jälgisid alasti naisi. 10. Leemet ja Pärtel veetsid järjest rohkem aega Hiiega. Nad otsustasid Hiiele küla näidata. Pärtel ja Leemet olid viimati külas käinud viis aastat tagasi. Ka Ints tuli nendega. Nad läksid külavanem Johannese juurde. Nad nägid Mgdaleenat, kes oli ilusaks tüdrukuks kasvanud. Kui Johannes Intsu märkas, tahtis ta Intsu maha lüüa. Ussid olevat inimeste vaenlased, saatanast. Ussid toovat õnnetust. Lapsed jooksid metsa tagasi. 11. Leemetil oli pihku jäänud leib, mis Johannes andnud oli. Lapsed asusid seda maitsema. Ints ei pidanud seda õigeks. Lastele aga ei meeldinud leib. Kui Linda teada sai, et Leemet ja kunagi varem ka Salme olid leiba proovinud, hakkas ta nutma
tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest. Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja vastuvõttmatu tesiste arvamuste suhtes. Magdaleena- Johannese tütar, isa moodi usulik nii jeesuse kui ka raudmeeste suhtes, mõistvam ja arusaavam siiski kui ülejäänud küla. Ints- Naissoost ussi kuninga tütar, ratsionaalne, häirimatult isekas ja asjatundlik. Mall- Hiie ema, vaikne ja kaasaminev, traditsioone austav, usub, et haldjad on Leemeti ja Hiie poolel. Inimahivd Pirre ja Rääk- Huvitavad oma ainupärase elustiili pärast, vanad ja kogemustega isiksused, suured sõbrad Leemetile ja oma ürgsetele juurtele aina
Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutab oma aju nagu ,,DVD mängijat", kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Üks as
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine........................................................................................................8 1.5 Sot
Karl Ristikivi ^Tuli ja Raud ^ I peatükk 1885 (1-2 ptk. vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusagil hurt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
