5. VASTUTUS 5.1. Hotelli tegevdirektor vastutab käesoleva ametijuhendiga temale pandud töökohustuste täitmata jätmise eest seaduse või haldusaktiga sätestatud korras. 6. SUHTED JUHATUSEGA 6.1. Hotellijuht on aruandekohustuslik Juhatuse ees. 6.2. Hotellijuht oma igapäevases töös viib ellu Juhatuse otsuseid. 6.3. Juhatus annab Hotellijuhile volikirjad (kas lihtkirjalikus vormis või vajadusel notariaalses vormis), mis on Hotellijuhil vajalikud käesolevas ametijuhendis toodud ülesannete ja kohustuste täitmiseks. 7. ALLKIRJAD Tööandja esindaja Töötaja Olen tutvunud tööülesannetega ja kohustun neid täitma:
Põhivara on see, mis kuulus abikaasale algselt või on saadud kingituseks/päranduseks. Soetisvara on juurde tulnud vara. Koguvara on varasuhte lõppedes asjade väärtus kokku. Kui valikut ei tehta, kehtib automaatselt varaühisus. Varaühisuse esimene variant - ühisvara. Kehtib ainult nendele isikutele, kes on abiellunud alates 2010 juuli. Kes on ennem abiellunud, neile kehtib varaühisuse seadus. Abieluvaralepingut saab sõlmida ainult notariaalses vormis. Abielu lõppemine Lõpeb surmaga või lahutusega. Abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses ning kohtus (maakohtus). Kui mõlemad on nõus lahutama ning neil pole vaidlusi, siis saab lahutada ainult perekonnaseisuasutuses. Lahutatakse ära avalduse esitamisest mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. Kui üks abikaasadest ei saa kohale ilmuda, siis saab ta saata notariaalselt tõestatud avalduse
ühingulepingus ei ole teisiti ette nähtud. Usaldusühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Tulundusühistu (TÜ) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Asutajateks on vähemalt kaks isikut ning nende vahel sõlmitakse asutamisleping ja põhikiri, seda ainult notariaalses vormis. Põhikirjas peab olema välja toodud ühistu eesmärk, osamaksu suurus ja maksmise kord, osamaksu lisasumma kehtestamise kord. Ühistu lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või pankroti välja kuulutamisega. Üldkoosolek peab otsustama ühistu lõpetamise ka juhul, kui liikmete arv on kuue kuu jooksul olnud lubatust väiksem. Osaühing loetakse lõpetatuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega
Tehingu liigid – ühepoolne tehing ( aluseks on ühe isiku tahteavaldus) ja mitmepoolne tehing (tehingu teostamiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus) Teostamise viisi alusel jaotatakse veel: konsensuaalsed ja reaalsed tehingud. 23. Tehingu vorm Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tehingud võivad olla tehtud: Lihtkirjalikus , notariaalses ja elektroonilises vormis. 24. Ofert- ettepanek lepingu sõlmimiseks, kinnituskande tegemine, äriregistri kanne. Aktsept- Leping on sõlmitud, kui teine pool oferti’i aktsepteerib. Aktsepti võib väljendada otsese tahteavaldusega või mingi teoga. Nt lepingu täitmisele asumisega. 25. Tähtaeg- Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaja määramine- Tähtaeg määratakse nädalate, kuude, päevade, aastate või
kokkuleppeid, mis ei ole Lepingus otseselt sätestatud. 6.3. Pooled seavad eesmärgiks lahendada Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt. Märkus: 01.01.2006 jõustunud täitemenetluse seadustiku kohaselt peab lepingust tuleneva nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe olema sõlmitud notariaalses vormis alles peale nõude sissenõutavaks muutumist. Juhul, kui leping on tagatud kinnisvarale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale seatud hüpoteegiga, siis selle hüpoteegi kohesele sissenõudmisele allumiseks on vajalik vastav notariaalselt tõestatud kokkulepe ja sellekohane märge kinnistusraamatus/laevakinnistusraamatus. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse hüpoteegipidaja ja vara omaniku vahel reeglina samaaegselt hüpoteegi seadmise lepinguga. Kohesele sundtäitmisele saab
Kinnisasi lauanõud on lepinguesemeks Kas osapoolte vahel eksisteerivad kohustused VÕS § 33 Ostjal ja müüjal on tulevikus kohustus sõlmida leping - Kas leping kehtib? o VÕS § 33 lg 2 Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Tegemist on müügilepingu eellepinguga ehk see peaks olema notariaalses vormis, aga ei ole – leping on tühine TsÜS § 84 lg 1, sest vormi pole järgitud TsÜS § 83 lg 1 AÕS § 118 lg 1 - Järeldus: poolte vahel ei ole kehtivat lepingut III samm: rikkumine - Kohustuste sisu o Milles kokku lepiti? Pooled leppisid kokku, et Ants ostab ja Peeter müüb kinnistu. Pooled leppisid kokku hinnas, kvaliteedis ja ajas, mille vältel põhileping tuleks sõlmida o Millised kohustused tulenevad seadusest
asendada mõnda lepingu lehekülgedest temale sobivama tekstiga. Suurem juriidiline kindlus nt kohtuvaidluse puhul. Lepingute muutmine ja täiendamine · Kui sõlmitud teatud vormis, siis üldiselt saab seda muuta samas vormis, nt notariaalse lepingu muutmine eeldab notariaalset kokkulepet. · Suuliselt sõlmitud lepingut võib muuta ka kirjalikus vormis, lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut aga notariaalses vormis · Kirjaliku lepingu teatud punktide muudatused ja täiendused sõnastatakse ning vormistatakse lepingu uuteks lisadeks · Kui soovitakse muudatusi eha kohe pärast allkirjastamist mõnda üksikut punkti, tuleb teha vajalik muudatus-täiendus käsikirjalisena ning lepingupoolte esindajad kirjutavad muudatuse juurde oma allkirja või lihtsalt initsiaalid. Allkirjastamise tseremoonia Ettevalmistus:
Esindusõigus Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole. Eraklient Klient võib teha tehinguid esindaja kaudu
sugulastele. Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu. Samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Seda ei saa muuta ühepoolselt nagu testamenti. Ehk siis garantii pärijale. Peab olema sõlmitud notariaalses vormis. 15. Karistus süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis Süüteo liigid: Kuritegu ainult karistusseadustik (põhikaristus - rahaline karistus või vangla) Väärtegu karistusseadustiku osades või teistest seadustes paika pandud normide eiramine (ainult rahaline karistus, arest) Süüteo koosseis: Kuri tegu objektiivne koosseis Kuri tahe subjektiivne koosseis
korteriomandit õigusena, millele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Kaasomandis olevaid asju valdavad ja kasutavad korteriomanikud ühiselt ning kohaldamisele tulevad asjaõigusseaduse kaasomandi sätted. Kaasomanikud kasutavad oma vara kokkuleppel. Suuliseks kokkuleppeks loetakse väljakujunenud kasutuskorda. Kinnistu, mille oluliseks osaks on elamu, kasutuskorra kokkulepe peab olema sõlmitud kõigi kaasomanike kokkuleppel notariaalses vormis ja kantud kinnistusraamatusse. Kokkuleppe mittesaavutamise korral võib pöörduda kohtusse. Positiivse otsuse korral, asendab kokkulepet kohtuotsus. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (§ 73 lg 1). Korteriomandi võõrandamise puhul puudub teistel korteriomanikel (nagu seda on kaasomandi puhul) ostueesõigus (va kui tehingu või seadusega ei ole teisiti – vt järgmine slaid). KOS § 7
vähemalt üks abikaasa seda soovib. Samas kui abieluvararegistris kannet ei ole või puudub kanne muudatuste kohta, võib kolmas isik tugineda senise varasuhte jätkumisele, välja arvatud, kui ta teadis, et asjaolud on muutunud. Abieluvaralepingu registreerimiseks kohtute kinnistusosakondades, kes on abieluvararegistri pidajateks, vajalikud nõuded kehtestab abieluvararegistri seadus. Üldjuhul sisaldub avaldus kande tegemiseks abieluvararegistris juba notariaalses abieluvaralepingus ja notar edastab lepingu kohtu kinnistusosakonnale. Teavet selle kohta, kas abikaasad on sõlminud abieluvaralepingu, on võimalik saada abieluvararegistri sisujuhist internetiaadressil https://abieluvararegister.rik.ee/. Abieluvaraleping lõpeb abielu lõppemisel, uue abieluvaralepingu sõlmimisel või varasuhte lõpetamisel kohtus. Kulutused, mis kaasnevad abieluvaralepingu sõlmimisega sõltuvad vara väärtusest, mille suhtes kokkulepet sõlmitakse
Absoluutsed hinnad on need, mis on kirjutatud kauba hinnasiltidele ja mida me seda kaupa ostes peame maksma. 27. Hüpoteek Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. *Hüpoteek on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteegi seadmise asjaõigusleping tuleb sõlmida notariaalses vormis. 28. Intress Intress on rahasumma, mida tasutakse raha kasutamise eest või teenitakse raha kasutada andmise eest. Tavakeeles kasutatakse intressi nimetusena sageli „protsent“, mis pole aga õige, sest tuleb eristada intressi (mida mõõdetakse rahasummas) ja intressimäära (mida mõõdetakse protsentides). Intressimäär on (laenu) põhisummalt tasutav intress, väljendatuna protsentides perioodi (tavaliselt aasta) kohta.
viimiseks ja annab tõendi, et sellel isikul on õigus pääseda pärandaja andmete ligi ntx pangas. Inventuuri tegemiseks on tähtaeg kuu ja selle tegemisega seotud kulutused kaetakse pärandavara arvelt. Kui on inventuur tehtud, siis see pärija vastutab võlgade eest ainult pärandvara arvelt. Kui inventuuri tehtud pole, siis vastutab pärija kogu võlakoorma eest. 37.Pärimisleping. Pärimisregister. vähemalt 2 poolne leping. Saab sõlmida vaid notariaalses korras. Võib sõlmida 10 aasta peale. 2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik
Kui seadus ei kehtesta vorminõuet, võib teha mistahes vormis. Vormivabaduse põhimõte-lepingu pooled ise otsustavad, mis vormis leping sõlmitakse. Enamus VÕS sätestatud lepingutest on vormivabad, va lepingud, mille üheks pooleks on tarbija, nt vastavalt VÕS § 404 lg 1 peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Lepingu võib sõlmida: suulises vormis; kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; kirjalikus vormis; Notariaalses vormis. Vormi valikul tuleb arvestada ka tõendamist. (Helisalvestis, tunnistajad) Kui tahame kasutada lindistust, siis peab teist poolt teatama. Millal me peame isikule teatama kui hakkame lindistama? Enne lindistuse algust ja see teavitus peaks olema fikseeritud. Kas võime lepingu kirjutada tingimuse, mille kohaselt üks pool võib teise poole vestluseid lindistada? JAH § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,
4 TEINE SEMINAR LEPINGUEELSED LÄBIRÄÄKIMISED RKTKo nr 3-2-1-89-06 lepingueelsed läbirääkimised, eelleping, VÕS § 14, 15 kohaldamine, negatiivne kahju Asjaolud: A. S (hageja) hagi Osaühingu S (kostja) vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Pooled sõlmisid tingimusliku lepingu ostu-müügilepingu tegemiseks. Kostja müüb, hageja ostab. Leping ei sõlmitud notariaalses vormis. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Lepingueelsed läbirääkimised VÕS § 14 lg 3 RK: “Kolleegium märgib, et läbirääkimiste pidamisena pahauskselt võib käsitada näiteks olukorda, kus poolel pole läbirääkimiste alustamisel tegelikku tahet ei läbirääkimiste pidamiseks ega lepingu sõlmimiseks ning läbirääkimisi peetakse eesmärgil, mis pole kooskõlas hea usu põhimõttega (näiteks on
ettevõtluse lõpetamisest. FIE tegevuse lõpetamisel ei ole ette nähtud aeganõudvat ning komplitseeritud lõpetamise protsessi. Seda eelkõige põhjusel, et FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning puudub vajadus piiratud vastutusega äriühingute likvideerimise puhul võlausaldajate kaitseks ette nähtud meetmete tarvitusele võtmiseks. Üldjuhul kustutatakse tegevuse lõpetamisel FIE registrist tema notariaalses vormis avalduse alusel. Oluline on märkida, et juhul, kui ta on vastavalt käibemaksuseadusele registreeritud maksukohustuslaste registris, siis edaspidiste maksuprobleemide vältimiseks on igal juhul otstarbekas oma ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest FIE vormis teatada äriregistrile või maksuhaldurile. Lisad: FIE kustutamise kandeavaldus Vara isiklikku tarbimisse võtmine Mõiste ,,isiklikku tarbimisse võtmine" hõlmab kõiki tegevusi, mis ei ole
kohta korraldusi Pärimisleping – pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Erinevused: Pärimislepingus tehtud korraldusi ei saa ühepoolselt muuta Pärimisleping peab olema kindlalt sõlmitud notariaalses vormis Pärandist loobumise aeg on kolm kuud Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast. Pärandaja võib pärandada ühele või mitmele isikule teatud varalise hüve oma pärandist, ilma, et need isikud peale pärandaja surma peaksid tema kohustused enda peale võtma. Seda hüve nimetatakse annakuks ja selle saajat annaku saajaks. Näiteks, kui jäetakse testamendis elamu abikaasale, aga ülejäänud osa pojale, siis
3) kui tahteavaldus on tehtud avalikkusele TsÜS § 75 lg 2 2lause. 6.4 Tehingu vorm Kehtib vormivabaduse põhimõte, mis tähendab, et tehinguid võib teha ükskõik, mis vormis. Teatud juhtudel on aga seaduses ette nähtud kohustuslik vorm ja teatud juhtudel võivad pooled kokku leppida tehingu vastavas vormis. Tehingu vormil on mitmeid funktsiooni, kuid kõige tähtsam on tõenduslik funktsioon et pärast oleks võimalik tõendada, mis tehingu sisuks on. Notariaalses vormis tehtud tehingu puhul on tähtis ka see, et notar kontrollib, kas antud tehingut on võimalik üldse teha, muidugi on notariaalses vormis tehingu mõtteks ka see, et tehingut saab hiljem tõendada. Vormi liigid: 1) suuline vorm eelkõige sellised tehingud, mis kohe täidetakse tehingu tegemisel. 2) Kirjalik vorm teatud juhtudel on ette nähtud seadusest tulenev kirjalik vorm. Tihtipeale
Millised tingimused on olulised lepitakse kokku kas lepingueelsete läbirääkimiste käigus või lihtsamate lepingute puhul algses pakkumuses ja nõustumuses. Lepingu olulisteks tingimusteks on müügilepingu ese ja selle hind. Seega loetakse leping poolte vahel sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe müüdavas asjas ja selle eest makstavas tasus. müügilepingu sõlmida nii suuliselt, kirjalikult kui ka mis muus tahes vormis, näiteks notariaalses või digitaalses vormis. *Tagasiostuõigusega müük. Võivad müügilepingu pooled müügilepinguga või ka hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus, peale müüja poolse vastavasisulise tahteavalduse tegemist ostjale. Seega tagasiostuõigus tähendab algse müüja õigust osta asi algselt ostjalt teatud tähtaja jooksul tagasi. Selleks, et algne müüja saaks asja ostjalt tagasi osta, tuleb teha ostjale
Varasuhte lõppemine: Seadusjärgne: Abielu lõppemine (PKS § 35 p 1 ja 3, § 44 p 1 ja 3, § 62 p 1) Lepinguline: Teise varasuhte valimine abieluvaralepinguga (PKS § 35 p 2, § 44 p 2§ 62 p 2) Kohtulik: Varaühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 35 p 4, § 36) Vara juurdekasvuühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 44 p 4, § 45) Abieluvaraleping (PKS § 59) Abieluvaralepingu sõlmimine: Abielu eel, sõlmimisel, ajal Notariaalses vormis isiklik tahteavaldus / Perekonnaseisuameti kinnitatud isiklik tahteavaldus Abieluvaralepingu sisu: Abieluvaraleping varasuhte valikuõigus Varasuhte muutmisõigus vs ühisvara jagamise leping Tähendus kolmandatele isikutele: Abieluvararegistri kanne (PKS § 61, AVRS § 7) 16 Tüüpilised lahuvara kindlaksmääramise põhimõtted abieluvaralepingutes
Teatud ümberstruktureerimiste puhul kasutatakse. Nt ühe ühingu tegevust tahetakse jätkata erinevates ühingutes. Esimene variant on üks ääärmiselt mugav lahendus selleks, et lõpetada suhted 47 abielulahutuse puhul. Eraldumise korral võib olla nii, et osalussuhe tekib kohe utues ühinguts. Jagunemine tekib, et asutatakse enne alla tütarühing. Järjepidevuse probleemid. Leping peab olema notariaalses vormis!!!!! Jagunemisleping tuleb heaks kiita, siis äriregistrile esitada. § 440 lg 4 öeldud, et kui kõik aktsionärid peavad olema jagunemise poolt. See säte kuulub analoogsele kohaldamisele. Spetsiifika vara saatuse küsimus. Ühinemise juhul läheb vara ühendatavale ühingule. Me ei aruta, mis seal täpselt on. Jagunemise kroral jaotumis ekorral kes läheb ära, peab jagama ara kahe ühingu vahel, mis tema pärast tekivad. Raske kompromissi saavutada. Kige lihtsam
Testeeerimisvabaduse puhul aga, kui testament on tehtud, siis ei ole testamendi teinud isik, s.o (2008. a. PärS § 27) 3) sihtkäsund (PärS juuresolekul Vastastikuse testamendi testaator ise sellega seotud, ta võib igal ajal uue testamendi teha või juba tehtut tühistada või muuta ja 3) pärimislepingu võib § 73-75) allakirjutatud (PärS tühistamine (1996. a PärS § seda ka siis, kui ta on näiteks testamendi notariaalses vormis teinud. sõlmida üksnes (pärandvara § 23) 91, 2008. a PärS § 93) ja teovõimeline isik jagamise b) omakäeline (PärS tühisus/kehtetus (1996. a Teiseks tähendab eraautonoomia isiku vabadust ise otsustada tehingu sisu üle. Siin on võlaõigus (2008. a
Lepingu all mõeldakse käibes sageli üksnes kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha, lähtuvalt TsÜS-st mistahes vormis, siis võivad lepingud olla ka suulised kokkulepped. Alati ei ole aga suuliste lepingute sõlmimine võimalik, seda ennekõike juhul, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik vorm, nt AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja võõrandamise leping olema notariaalses vormis. Lepingueelsed läbirääkimised ja culpa in contrahendo Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega. Läbirääkimiste käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi, eesmärgiga saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus võidakse ka sõlmida lepinguid, mille sisuks on läbirääkimiste läbiviimise kord või kulude jaotamine poolte vahel. Seega on lepingueelsed
Lepingu all mõeldakse käibes sageli üksnes kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha, lähtuvalt TsÜS-st mistahes vormis, siis võivad lepingud olla ka suulised kokkulepped. Alati ei ole aga suuliste lepingute sõlmimine võimalik, seda ennekõike juhul, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik vorm, nt AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja võõrandamise leping olema notariaalses vormis. Lepingueelsed läbirääkimised ja culpa in contrahendo Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega. Läbirääkimiste käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi, eesmärgiga saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus võidakse ka sõlmida lepinguid, mille sisuks on läbirääkimiste läbiviimise kord või kulude jaotamine poolte vahel. Seega on lepingueelsed
esitatud andmed olema tõesed. Kui kohustustehingu sõlmimise eelsete läbirääkimiste käigus kokku lepitu ei kajastunud notariaalselt tõestatud müügilepingus, muutub see asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 2 järgi kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. 3-2-1-113-07 kinnistu piiridest lepingueelselt ettekujutuse loomine p 10, q 12-13 Pooled tunnistavad, et kinnistusraamatus ja notariaalses müügilepingus oli kinnistu suuruseks märgitud 907 m2. Tuvastatud asjaoludest ei tulene, et kostja I oleks lubanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus hagejale müüa 1163 m2 suuruse kinnistu. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et puudub alus alandada hinda selle tõttu, et hageja pidas kinnistu pindala tegelikust suuremaks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kinnistu suuruse mittevastavus aiaga piiratud
korteriomandit õigusena, millele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Kaasomandis olevaid asju valdavad ja kasutavad korteriomanikud ühiselt ning kohaldamisele tulevad asjaõigusseaduse kaasomandi sätted. Kaasomanikud kasutavad oma vara kokkuleppel. Suuliseks kokkuleppeks loetakse väljakujunenud kasutuskorda. Kinnistu, mille oluliseks osaks on elamu, kasutuskorra kokkulepe peab olema sõlmitud kõigi kaasomanike kokkuleppel notariaalses vormis ja kantud kinnistusraamatusse. Kokkuleppe mittesaavutamise korral võib pöörduda kohtusse. Positiivse otsuse korral, asendab kokkulepet kohtuotsus. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (§ 73 lg 1). Korteriomandi võõrandamise puhul puudub teistel korteriomanikel (nagu seda on kaasomandi puhul) ostueesõigus (va kui tehingu või seadusega ei ole teisiti – vt järgmine slaid). KOS § 7
annaabi.ee 
