Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Mait Adoma NOTAR- KAS ERAÕIGUSE VÕI AVALIKU ÕIGUSE ESINDAJA Referaat Juhendaja: Karin Ploom TARTU 2011 Elame õigusriigis, kus poliitiline kohustus on inimese moraalne suhe riiki. Poliitiliste kohustuste probleem on nii mitmetahuline, nagu ka inimesed ise. Probleemide tekkides seaduste raames on õnneks kehtestatud mitu vastavat ametiposti, kust abi võib saada- juristid, prokurörid, notarid ja kohtutäiturid. Käesoleva referaadi raames tutvume lähemalt notari ametiga. Uurime kuidas on võimalik üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid. Otsime vastust küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õigus...
.. 40 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 41 CONCLUSION.................................................................................................................... 44 2 1. Sissejuhatus Notariaadi missioon seisneb selles, et vältida vaidlusi inimeste vahel. Notariaat eksisteerib juba kümneid sajandeid, notar on ajalooliselt teine juriidiline amet peale kohtuniku. Tänapäevani on notariaat kasutusel paljudes riikides. Notariaat rahuldab inimeste vajadust õiguste usaldusväärse kinnitamise, stabiilsuse ja varaliste suhete ennustamise järele. Kaasaegne õiguslik maailm on jagatud kaheks osaks kontinentaalseks (ladina) ja Anglo- saksi osaks. Enamus riikidest on ammust ajast notariaalsed. Kui USA on advokaatide riik, siis
6 Alates notariaadiseaduse vastuvõtmisest ühendab kõiki notareid avalik-õiguslik kutseühendus –Notarite Koda.7 Notarid on Notarite koja liikmed ex officio. Kuigi seadus ei käsitle Notarite Koda kutseühendusena, on nii normides kui ka tegevuses omavalitsusliku ning isemajandava kutseühenduse tunnused siiski täiesti olemas. 8 Notarite Koda on ladina notariaadile omane tunnus. Selline kutseühendus on asutatud igal maal, kus notariaat on läinud ladina notariaadi sätestamise teed.9 Ladina tüüpi notariaadi põhiprintsiipideks on notari sõltumatus, erapooletus ja ametisaladuse hoidmise kohustus, lisaks kõrgendatud tsiviilvastutus ja kohustuslik ametikindlustus, kindlaks määratud notarite arv ja riiklik järelevalve notarite ametitegevuse üle10. Koos uue seaduse vastuvõtmisega sai Eesti Vabariigi endisest riiklikust notariaadist, milles notar oli vaba riigiametniku staatuses, vaba notariaat 11
kahjulik pole. Kui osapool end osavalt seadusega kaitseb, on kohtunikul kohane õigluse nimel toetuda toimingu tegelikule põhjusele. Johann Oldenorp 1529, "Õigus ja õiglus" 16.03.2010 halduskorraldus 2 Õiguskaitsesüsteem · kohtutäitur · notariaat Kohus Advokatuur Õiguskantsler Prokuratuur · riigikontroll · politsei 16.03.2010 halduskorraldus 3 1 16
Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus Õiguse kindlustamiseks ühiskonnas on vajalik, et eksisteeriks teatav süsteem, mis tagaks õigusnormide järgimise. Selle jaoks on igas riigis erinevate ülesannetega asutustest moodustunud süsteem, kuhu kuuluvad kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler ja kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutuste sõltumatuse all peetaksegi silmas, nende asutuste kohustust õiguslike küsimuste lahendamisel olla sõltumatud ja tegutseda kooskõlas seadustega. Sõltumatuse tagamine õiguse rakendamisel on ilmselgelt oluline. Kui õigust rakendavad organid oleks mõjutatavad kellegi poolt oma tegevuses, oleks paratamatus, et selle tegevuse resultaat oleks alati soodsam selle poole jaoks kellest
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse m...
EKSAM I Grupp küsimusi 1.Seaduslikkuse printsiip - Tähendab seda, et õiguskaitse asutuste ülesehitus ja tegevus peab toimuma seaduses ettenähtud korras. 2.Ökonoomsuse printsiip- õiguskaitseasutuste poolt tegevuseks tehtud kulutused peavad olema vastavuses saadud tulemustega. 3.Moraalse kahju vältimise printsiip- kedagi ei tohi süüdi mõista kui ta on süütu ehk õiguskaitseorganite tegevus peab üksnes ja ainult tagama tegelike ja tõeliste süüdlaste väljaselgitamise ja süüdimõistmise. 4.Avalikkuse printsiip- kogu õiguskaitseorganite tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Aga see ei tähenda, et nt kõik linnaelanikud peavad olema kaasatud, isiku selja taga võib vaid seaduses sätestatud toiminguid teha. Kohtumõistmine peab toimuma absoluutselt, eranditeta , avalikult. 5.Poolte võrdsuse printsiip-õiguskaitseorgan kui menetleb mind, siis minul on ka omad õigused, kaitsta ennast, anda se...
EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine.
Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Maavalitsused (presidendi määratud maavanem) · Linnaomavalitsused (3 järku). Vallavalitsus ja vallakohus. Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Vallaomavalitsused (1917 muudeti vaid terrioriaalseks, 1945 loodi külanõukogu, 1950 kaotati vallad). 4. Kohtukorralduse muudatused võrreldes tsaariajaga Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat. Kohtukoda, ringkonnakohtud (kuni 1935 rahukogud), jaoskonnakohtunikud (kuni 1935 kohtud), hoolekandekohtud 1920-26, linna ja alevi vaeslastekohtud 1918-44, vallakohtud vaeslastekohtuna 1918-44 5. Kiriku lahutamine riigist. Iseseisev EELK ja EAÕK. Piiskop, metropoliit · Mai-juuni 1917 Tartus I eesti kirikukongress Jätta alles TÜ usuteaduskond EELK on vaba rahvakirik kodumaal ja asundustes Liikmed kõik need, kes pole teatanud väljaastumisest
vabadusi minu taotlus võib puudutada Avalikku huvi saab määratleda nt volikogu Menetluse keel on eesti keel Tähtajad - very important! peaminister esindab riiki välismaal Justiitsministeerium- minister Raivo Aeg, kukk! peaülesanne on kavandada ja ellu viia riigi õiguspoliitikat, sh kriminaalpoliitikat. ka kohtupidamise sujuvuse tagamine,. justministeeriumi haldusalas on andmekaitseinspektsioon, patendiamet, konkurentsiamet, ka prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk! menetlusosaliste õigused ja kohustused menetlusosalisel on õigus saada organilt täielik selgitus, sh millised on tema õigused ja kohustused, milles asi on. Lisaks kasutuses olevate dokumentide tutvustamise kohustus, veel üks õigus/kohustus on menetlusosalise ära kuulmine. HMS näeb ette ka menetlustoimingule ilmumata jätmise, haldusorgan lahendab mitte ilmumise korral asja iseseisvalt Haldusmenetlus algab:
• XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid • XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid • XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid • XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse • XV - nuhtlusseadus • XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat • I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid • II - kubermangude valitsemise seadused • III - riigi tsiviilteenistuse seadused • IV - riiklikud kohustused ja koormised • V - maksundus • VI - tolliasjandus • VII - mündindus, mäetööstus • VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine) • IX - seisused (ka talurahvas) • X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad
väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme; teha õigusaktide ja nende eelnõude kohta ettepanekuid ning tähelepanekuid. Teised ülesanded Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine, riigikogu liikme arupärimisele vastamine, puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine, distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes http://www.oiguskantsler.ee/ https://www.riigiteataja.ee/akt/12788991 NOTARIAAT PÄDEVUS AMETISSE NIMETAMINE AMETIST VABASTAMINE Notari ametitegevus jaguneb kaheks - Notariks saamisele eelneb konkurss, mille Notari vabastab ametist valdkonna eest ametitoimingud ja ametiteenused. läbiviimise kord on detailselt reguleeritud vastutav minister järgmistel alustel: Ametitoiminguid, nagu näiteks Notariaadiseaduse ning justiitsministri notari algatusel;
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14...
4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6. Prokuratuur 7. Õiguskantsler 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 8. Notariaat 9. Kohtutäiturid Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 10. Politsei ja siseministeerium kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case). 11. Vanglasüsteem 12
1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6. Prokuratuur 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 7. Õiguskantsler 8. Notariaat Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 9. Kohtutäiturid kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case). 10. Politsei ja siseministeerium 11. Vanglasüsteem COMMON LAW 12
Eraõiguslikud juriidilised isikud - põhiseadusest lähtuvalt võib jaotada kaheks: - Tulundusühingud (§31) - Mittetulundusühingud (§48) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud põhiliigid (3,5tk): - Territoriaalkorporatsioon territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt kohalikud omavalitsused ja riik ehk riik-linn-vald) - Personaalkorporatsioon liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt advokatuur, notariaat, teoreetiliselt peaks olema ka ülikool, aga õiguslikult pole ülikoolil pädevust avalik-õiguslikku teenust eraisikule (üliõpilasele) müüa) - Õigusvõimeline asutus (asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi täitmiseks; asutused on nt Politsei- ja Piirivalveamet; ministeeriumid jne) teatud asutustel on seadusega antud juriidilise isiku pädevus (võime olla
X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse XV - nuhtlusseadus XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat Vene seaduste kogu täielikele väljaannetele 1832., 1842. ja 1857. aastatel järgnesid täiendused üksikute köidete kujul kuni 1917. aastani rangelt eeltoodud süsteemi kohaselt. Näiteks kubermanguvalitsemise seadused 1832. ja 1893. aastast koos kõigi täienduste ja lisadega on paigutatud üldskeemi kohaselt II köitesse, tööstuse-kaubanduse kohta aga XI köitesse. Vajaliku seaduse leidmiseks tuleb läbi vaadata vastavad temaatilised köited ühes täienduste ja lisadega. Ainult 1842
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
