Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Norra rahvastikupüramiid ja selle iseloomustamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, põhjendus, püramiid, suremus, arengumaa, paiknemine, jaotub, esiteks, maas, sünnitab, tööealised, vanemaealised, varieerub, eeldatav, etapisPõhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra asub selliste laiuskraadide vahel nagu 71ºN ja 27ºE ning 58ºN ja 7ºE. Pealinna geograafilised koordinaadid on 59ºN ja 10ºE. Ajavööndilt on Norra ühe tunni võrra taga. Norra paiknemine 3 Kuulumine suurregiooni Norra kuulub Euroopa regiooni. Euroopa suurregioonis asuvad riigid jäävad peamiselt parasvöötmesse ning nendes riikides on 4 aastaaega. Riigid on enamasti hästi arenenud, nendes riikides on valdavalt demokraatia. Euroopa on keskmise viljakuse ja hea haritavusega mullad, mis võimaldavad tegeleda edukalt põlluharimisega, aga aastas saab vaid ühe saagi ja ületalve on vaja säilitada suuri varusid
Ka Teises maailmasõjas kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra.Aastal 1972 tühistas rahvahääletus Euroopa Ühendusega liitumise lepingu, 1994 hääletati Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Norra on NATO liige. 5. Riigi arengutase SKT 1 el. kohta USD 59500 USD elaniku kohta Rahvastiku hõivatus- põllumajandus, tööstus, teenindus ( % ) põllumajandus: 2.9% tööstus: 21.1% teenindus: 76% Keskmine eluiga M/N 77/82 Imikusuremus ( infant mortality) 3.58 Sündimus, suremus 0.341% Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne
01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Rahvaarvu dünaamika: · 1801: 883 487 · 1900: 2 240 032 · 1940: 2 953 028 · 1960: 3 568 000 · 1990: 4 233 000 · 2000: 4 319 000 · 2008: 4 737 200 · 2009: 4 799 252 · 2010: 4 858 200 · 2011: 4 920 305 Asustus Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam- vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.Asulate all on 0,7% pindalast.Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. LOODUSVARAD Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt
muudab ilma karmimaks. Norra lõunaosa on aga maheda kliimaga ja asub parasvöötmes. Norra soolis-vanuseline koosseis 2011 Mehed Naised 200000 100000 0 100000 200000 Rahvaarv Lapsed moodustavad riigi rahvastikust 17%, tööealiste osakaal on 68% ning vanemaealisi on 15%. Selle riigi rahvastik vananeb. Meeste keskmine eluiga on 39,1 ja naistel 40,8 aastat, mis on pole väga kõrge ja pole ka madal. Sündide arv ületab suremuse, väikelaste suremus on 3,52 surma 1000 elussünni kohta. Sündimus on üldiselt viimastel aastatel suurenenud, kuid vahepeal on esinenud väikeseid kõikumisi. Viimase 5 aasta jooksul on poisse sündinud natukene rohkem, kui tüdrukuid. Norra on rahvastiku vananemise etapis. Kontuurkaart
......................................................................................10 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid........................................................................................ 10 3.RAHVASTIK...................................................................................................................11 3.1 Rahvaarvu muutumine............................................................................................................ 11 3.2 Rahvastiku paiknemine........................................................................................................... 12 3.3 Soolis-vanuseline koosseis.................................................................................................... 13 3.4 Linnastumine........................................................................................................................... 14 4. ENERGIAMAJANDUS...........................................................................................
Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. 1.Jaanuaril 1995 liitus Norra ka WTO-ga. • WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon • ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon • EEA- Euroopa Majanduspiirkond • EFTA-Euroopa Ühenduse deklaratsioon • Shengeni leping • NATO • OECD-Majanduskoostöö • Arengu Organisatsioon 5 • UNICEF 9. Rahvastik Inimeste arv Norras: 5 051 275 (1.01.2013) Oma rahvaarvu poolest on ta keskmine riik. Alla 15- aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Meeste ja naiste keskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat. Selle Riigi rahvastik ei vanane, püramiid on suhteliselt ühtlane. Meeste ja naiste keskmine eluiga on suhteliselt kõrge ja tasakaalus. Riigis on sündimus suurem, kui suremus. Ja sündimus on viimastel aastatel olnud
(Sosialistisk Venstreparti), Liberaalne Partei (Venstre). Rahvastik Rahvaarv Norra populatsioon on 2011. a. 1. jaanuari seisuga 4 920 305, millega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Võrreldes 1801. aastaga on rahvaarv kasvanud üle kuuekordselt. Asustus Rahvastikutihedus Norras on 14,8 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas Oslos ja selle ümbruses , ei ole rahvastik koondunud suurimaisse linnadesse, vaid jaotub ühtlaselt. Etniline koosseis Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste endi kõrval, kes moodustavad umbes 90% rahvastikust, on suurimad põlisrahvad saamid ja kveenid. Norras on suurel hulgal immigrante nii Poolast, Iraagist, Somaaliast, kui ka Türgist. 2009. aastal seisuga olid Norras 6,3% elanikest välisriigi kodanikud. Migratsioon 2006. aasta rahvaloenduste järgi elas Ameerika Ühendriikides ligi 4,7 miljonit ning Kanadas veidi üle 432 000 välisnorralast.
1801: 883 487 1900: 2 240 032 1940: 2 953 028 1960: 3 568 000 1990: 4 233 000 2000: 4 319 000 2008: 4 737 200 2009: 4 799 252 2010: 4 858 200 Norra rahvaarvu areng 1734-2012 2011: 4 920 305 Asustus Rahvastikutihedus on 14,82 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Asulate all on 0,7% pindalast. Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. Etniline koosseis Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste kõrval, kes moodustavad 90–91% rahvastikust, on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30–40 tuhat. Põhja-Norras elab ka soome päritolu kveene.
Suurim linn on pariis, kus elab 2,2 miljonit inimest ja järgmised on Marseille, kus elab 852 395 inimest ja Lyon 480 660 inimest. http://liisikongo.weebly.com/8-linnastumine-prantsusmaal.html e) Lisa ka kaardid- rahvastiku tiheduse ja suurimate linnade kohta. Suurimad linnad: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa_liina.html Rahvastiku tiheduse kaart: http://liisikongo.weebly.com/8-linnastumine-prantsusmaal.html 3.Joonista antud riigi rahvastikupüramiid. Püramiid tuleb ise joonistada. Abi saad http://web.zone.ee/geograafia/#C2Selleks, et rahvastikupüramiide omavahel võrrelda , tuleks nad väljendada protsentides. http://www.nationmaster.com/country/fr-france/Age-_distribution 4.Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel: a) Kui suure osa rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15 aasta), tööealised (15-65 aastased) ja vanemaealised (üle 65 aastased)? · 0-14 aastat: 18.7% · 15-64 aastat:63,9% · 65... aastat:17,4%
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus.....................................................................................5 1.4 Riigikord..........................................................................................5 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...............................................7 2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus............................................................7
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia 18 4.4. Kalandus 19 4.5. Töötlev tööstus 20 4.5.1
e) Kaardid- rahvastiku tiheduse ja suurimate linnade kohta Joonis2. http://www.bestcountryreports.com/media/D_Images/Jamaic_Pop.jpg Joonis 3. http://www.vidiani.com/maps/maps_of_north_america/maps_of_jamaica/large_detailed_physical_and_road_map_of_jamaica _with_cities.jpg Jamaica & Eesti rahvastikupüramiidid Joonis 4. Jamaica rahvastikupüramiid a) Lapsed- 29,5% , Tööealised 62,8% , Vanemaealised 7,7% b) Jamaica rahvastik vananeb, sest kuigi laste osakaal on üsnagi suur, moodustavad tööealised üle poole riigi rahvastikust. c) Nii Eestis kui Jamaicas on palju tööealisi, kuid Eestis on rohkem vanureid Jamaical lapsi. Joonis 5. http://statistikaamet.files.wordpress.com/2010/02/rahvastikupuramiidi-pilt2.jpg Rahvastikku iseloomustavad näitajad (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/jm.html) a) Naiste ja meeste keskmise eluiga. Mehed 71,78 aastat. Naised 75,15 aastat
suured tööstus linnad Milano ja Torino. Lõuna-Itaalia on hoopis teistsugune- kuiv ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajandusega ning inimesed on vaesemad. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 1. Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis ja vanuselise koosseisu kohta. Itaalias on eluiga kõrge. Palju on tööealisi inimesi. Vanureid on vähe ja lapsi keskmiselt. 2. Joonista valitud riigi rahvastiku püramiid. 3. Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi järgmise kava alusel. · Kui suur osa rahvastikust moodustavad lapsed, tööelaised ja vanemaealised inimesed. Lapsed moodustavad 13.5% Tööelaised moodustavad 66.3% Vanemaealised inimesed moodustavad 20.2% · Kas selle riigi rahvastik vananeb? Itaalia rahvastik on vananev rahvastik, sest suures ülekaalus on 15-64-aastased inimesed. · Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; 2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2008): 2 548 miljar
Pinnamood 6 Kliima 7 Maavarad 8 Majandus 9 Rahvastik 10 Riigi arengutase 11 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 12 Firmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-vanuseline koosseis 16 Energeetika 17 Energia tootmine 18 Põllumajandus 19 Majanduslikud eeldused 20 Põllumajanduse spetsialiseerumine 21 Põllumajandustoodete eksport 22 Metsandus 23
Newcastle, Glasgow) ja nende ümbruses. Inglismaa on suhteliselt ühtlaselt asustatud. Kõige tihedamini on asustatud KaguInglismaa. Soti mägismaal elab tänapäeval vähem inimesi, kui 18. sajandil, kuna linnades ja nende ümbruses on elamistingimused paremad. 3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis Suurbritannia elanikkonnast moodustavad alla 15 aastased lapsed 16.9 %, tööealised (15 65) 67.1 % ja vanemaealised inimesed 16 % rahvastikust. Suurbritannias on vananev rahvastik. See on sündimuse ja suremuse vähenemise tulemus. Alla 16 aastaste osakaal väheneb, samas kui kasvab 65 aastaste ja vanemate oma. 2008 aastal oli naiste keskmine eluiga 81 ja meestel 76 aastat. Eelmise sajandi alguses oli see arv vastavalt 49 ja 45. Viimastel aastatel on keskmine eluiga dramaatiliselt tõusnud eeskätt meestel. Viimase 20 aastaga on meeste keskmine eluiga kasvanud 4.5 ja naistel 3 aasta võrra. Oletatakse, et 2020 aastaks on keskmine eluiga kasvanud veel 3 aasta võrra
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://mitchieville.com/category/descending-families/ Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal. • Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade arvel. miljardit Arengumaade rahvastik Arenenud riikide rahvastik • Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab
samal tasemel, väikese tõusuga. 2. Aastaks 2015 on see langenud 0,4%. Aastaks 2020 juba 0,2 protsendini. 2025.aastaks on langenud juba 0% ning sealt edasi hakkab langema juba miinustesse ehk rahvaarv hakkab vähenema st, et surmasid on sündidest rohkem. Aastaks 2030 on langenud -0,1 protsendini, 2035. aastaks on -0,2%. 2040. aastaks on langenud juba -0,3 protsendini, 2045.aastaks -0,4% ning aastaks 2050 on rahvaarv vähenenud juba -0,5%. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. a) Rahvastiku keskmine tihedus on 138.99 inimest km2 kohta. Joonis 2. Hiina rahvastiku tiheduse kaart (78) b) 3 umbes sama rahvatihedusega riiki: Tsehhi 132.07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna- Hiina mere äärde rohkem, kus on ka Hiina suuremad linnad, sealhulgas Hiina pealinn Hong-Kong ja Shanghai. Seal on ka stabiilsem elada, sest Lääne-Hiinas on rohkem maavärinaid
Kurss: Norra krooni (NOK) 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17. mai (Põhiseaduse vastuvõtmise päev) Rahvastiku kasv (2005): 0,7 Keskmine oodatav eluiga: naised: 82,5 aastat mehed: 77,7 aastat Keskmine eeldatav eluiga on Norras 78,7 aastat (2001). Rahvas paistab üldiselt silma väga hea tervise poolest; ka väikelaste suremus on erakordselt madal. Kirjaoskus on praktiliselt 100%- line, peaaegu kogu elanikkond on omandanud keskhariduse. Äärmist vaesust ei kohta Norras kuskil, suhtelise vaesuse määr on teiste OECD riikidega võrreldes madal. Norra SKT ühe elaniku kohta on kõrge ning jõukus jaotub rahva seas suhteliselt ühtlaselt. Kõigis ühiskonnasfäärides valitseb sooline võrdõiguslikkus. Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras
...4-7 Rahvaarv .................................................................................................................... .........4 Soo- vanuskoosseis............................................................................................................. 4 Sündimus.................................................................................................................... ........4 Suremus...................................................................................................................... ........5 Tartu 2010 Rahvastikuprognoos................................................................................................... ........5 Kokkuvõte......................................................................................................................
Kanadas ja Afganistaanis. Kanada 34 030 589 Maroko 31 968 361 Iraak 30 399 572 Afganistaan 29 835 392 Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamvähem samasugune rahvastiku keskmine tihedus on näiteks Iraagis, Tuneesias ja Jordaanias. Jordaania 72,15 Maroko 70,87 Tuneesia 68,16 Iraak 67,84 Enamik Maroko elanikkonnast paikneb Põhja-Marokos rannikualadel, mandripoolsetel aladel on nii Lõuna- kui ka Põhja-Marokos rahvastiku tihedus väike. Mõned põhjapoolsed Maroko
60-64 aastased: 3 300 000*100/51 000 000=6,47% 64-70 aastased: 2 300 000*100/51 000 000=4,5% 70-74 aastased: 2 050 000*100/51 000 000=4,01% 74-80 aastased: 1 500 000*100/51 000 000=2,94% 80-84 aastased: 900 000*100/51 000 000=1,76% 84-90 aastased: 500 000*100/51 000 000=0,98% 90-94 aastased: 300 000*100/51 000 000=0,58% *Kõige suurema osa rahvastikust moodustavad tööealised inimesed, üldse kõigist kõige rohkem on 40-50ne aastaseid inimesi. Kõige vähem on vanemaealisi inimesi. *Inglismaa rahvastik vananeb. *Meeste keskmine eluiga ulatub umbes seitsmekümnendatesse eluaastatesse ja naiste oma kaheksakümnendatesse eluaastatesse. See on kõrge. *Poiste sündimus on suurem kui tüdrukute, aga samas on ka väikelaste suremus poiste seas suurem kui tüdrukutel, aga erinevus väga suur pole. *Viimastel aastatel on sündimus Inglismaal suurenenud. *Poiste ja tüdrukute sündimuse suhte erinevus viimase viie aasta jooksul oli 0,05 miljonit.
Ungaris on keskmine eluiga 73,6 aastat, meestel 69,5 ja naistel 77,6 aastat. Kõige madalam eluiga meestel nendes kolmes riigis on Eestis. Küll aga kõige madalam eluiga naistel on Ungaris. Keskmiselt elavad kõige kauem inimesed kes elavad Saksamaal (79.8 aastat) ja kõige vähem kes elavad Ungaris(73,6 aastat). 3.2 MAAILMARAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE Hans Roslingi videoloeng rääkis sellest, kuidas maailmas on palju inimesi. On olemas riike kus peredel on 4-6 last, aga laste suremus on kõrge. Lisaks on ka olemas riike kus peres elab 1-2 last ja suremus on madal. Inimesed saavad aina rikkamaks, ja neid tuleb ka juurde. Kui meie soov on hoida inimeste arvu aastaks 2050 9 miljardi ligi, oleks eesmärk kõigis riikides saavutada madala suremusega 1-2 lapse olukord. Loengust sain kinnitust, et hetkel on maailmas 7 miljardit inimest ja inimesi saab jõukuse ja vajaduste järgi ,,kastidesse“ panna. Lisaks sain teada, et tervelt 40 aastaga lisandub 2 miljardit inimest
b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb: a) Tabelid: Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number 1,000 per 1,000 per 1,000 increase rate of
inimesele ning langev rahvaarvu kasv võib olla tingitud mõnest põrutavast sündmusest, kriisist maailmas või inimeste käitumisharjumustest . Kuid riik on tänu heale organiseeritusele suutnud erinevate võtetega taastada stabiilsus ning võime eeldada , et sellises riigis hakkab peale mingi aja möödumist ka rahvaarv taas kasvama . Joonis 1 Rootsi rahvaarvu kasvutempo 2. RAHVASTIKU TIHEDUS ja PAIKNEMINE Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on (3) saidi andmetel (2011) 22,11 inimest km2 kohta . Enam-vähem samasugune on rahvaarvu tihedus km2 kohta Tsiilil(22.51),Uruguail (20.06) ja Tsiilil (22.51) . Rootsi kõige asustatum ala 2000. aasta arvestuses on Rootsi lõuna-ja idaosa (4) . Populatsioon nendes linnades on tingitud kindlasti sellest , et selles osas paikneb pealinna Stockholm ja ka teised suured linnad nagu Göteborg ,mis on suuruselt teine linn ja Helsingborg . Kõik need
Pealinn: New Delhi ( 301300 elanikku ) Pindala: 3287365 km2 Rahvaarv: 935,7 mln. Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: hindi ja inglise keel Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muu (4%) Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk
Sarnase rahvaarvuga riigid on näiteks Albaania(3,020,209) , Armeenia(3,060,631) , Jamaica(2,930,050) ja Leedu(3,505,738) . Mongoolia on rahvaarvult maailma riikide seas 139. kohal. Mongoolia puhul on tegemist väikeriigiga, tema rahavastik osatähtsus maailma lõikes on peaaegu olematu, kolm miljonit võrreldes maailmas elava 7 miljardiga on väga väike. Samas kui vaadata üldse riikide arvu kokku, jääb Mongoolia kusalegi keskele, olles 139. kohal 240. riigist. 2. Rahvastiku paiknemine Mongoolia rahvastiku tihedus on äärmiselt hõre, 1,96 in/km2, sellise näitajaga jääb Mongoolia 229. kohale. Sarnane rahvastiku tihedus on veel näiteks Austraalias(2,79), Namiibias (2,55) ja Lääne-Saharas(1,52). Joonis 1. Mongoolia rahvastiku paiknemine. Allikas: Encyclopedia Britannica Kids Mongoolia on väga hõredalt asustatud, tihe asustus on suurtes linnadesja linnaäärsetes piirkondades, kus on rohkem töökohti, need on tööstupiirkkonnad ja linnades on paremad
Sellegipoolest oli minevikus Iirimaal veelgi suurem rahvaarv 1841.aastal elas Iirimaal 6,5 miljonit inimest. Näljahädade ja emigratsiooni tõttu oli 1871-ks aastaks kahanenud 4-a miljonini ja ja 1926-ks aastaks 3-e miljonini. 1970-datel aastatel hakkas rahvaarv õnneks taas tõusma ja teeb seda siiamaani. Eelduste kohaselt peaks rahvaarv 2021-ks aastaks olema üle 5- e miljoni. Joonis -Iirimaa rahvastiku muutus viimase kahe sajandi jooksul Rahvastiku paiknemine Iirimaal Iirimaa rahvastiku tihedus on 67 inimest ruutkilomeetri kohta. Maailma rahvastiku tiheduse riikide järjekorras on ta 136-ndal kohal. Naaberriik Suurbritannia on aga 50-ndal kohal ja seal elab 257 inimest ruutkilomeetri kohta. Põhja-Iirimaal elab 122 inimest ruutkilomeetri kohta. Seega on Iirimaa rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega üsna väike, kuid sellegipoolest võrreldes enamuste teiste Maailma riikidega päris kõrge, nt Eestist on ta poole tihedamalt asustatud.
koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Austraalias elab 22,015,576 inimestest. Maailma mastaabis on Austraalia keskmine riik ja on oma rahvaarvult maailmas 53-ndal kohal. Enam-vähem samapalju inimesi elab Taiwanis, Süürias ja Madagaskaril 2. Rahvastiku paiknemine Austraalias. Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Surinames 2,98 in/km² ja Namiibias 2,55 in/km². Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. 3
Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ...........................................................................
Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist
annaabi.ee 
