Mati Unt Sündinud 1.jaanuaril 1944 Tartumaal Õppinud: · Leedimäe 7-klassilises koolis · Tartu 8. kekskoolis · Tartu Ülikoolis õppis aastail 1962-67 Ajakirjandust Mõjutusi on saanud kirjandusõpetajalt Vello Saagelt Töötanud: · 1966-72 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhatajana · 1974-81 Noorsooteatri kirjaldusala juhatajana · 1981-91 Noorsooteatri lavastajana · Aastast 1992 Draamateatri lavastajana Undi peateema on elu mõtestatus, mis on esinenud undi põhilistes romaanides ,,Võlg" ja ,,Eluvõimalikusest kosmoses" neis: · Räägitakse otsekoheheselt noortesuhetest · Noorte vabameelne suhtumine seksi · Komsomoli kritiseerimine Neile teostele järgnevates lühiromaanides on tegevus edasiandmiseks kasutatud peategelase monoloogi. Teoseid peetakse ehtunduiliku stiili esindajateks:
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre)
Eesti Nuku- ja Noorsooteater Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike Eesti Nuku- ja Noorsooteater on tänaseni Eesti ainus professionaalne riiklik laste- ja noorteteater. Esimene etendus oli Tare-tarekest (Samuil Marsak) 1962. a. esietendub Uno Leiese "Buratino lendab kuule". Ferdinand Veike nukk Buratinost saab aastakümneteks Nukuteatri sümbolkuju. Rein Agur Eero Spriit Evald Hermaküla 2010. aastal avati Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kõrvalhoones maailmas ainulaadne Nukukunsti Muuseum
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni.
,,Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada." Elulugu Voldemar Panso (30. november 1920 Tomsk 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. Panso lõpetas 1941.aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli ja 1955 Moskvas Teatriinstituudi. Rajas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mida ta juhatas surmani. 1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema,,, "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis,, Reisikirjad: "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab,, 1957, "Maailm arlekiini kuues,, 1973
Mihkel Mutt " Rahvusvaheline mees " Aleksandra Ruutsaar Elukäik ja töö · Sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus. · Kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja. · Aastatel 19711976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis. · 19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat. · 19771986 töötas ajakirjas Looming. · 19861988 oli vabakutseline kirjanik. · 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees "
Allikas: http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=29426&kat=1 15. Miinimumpalk hakkab olema 680 krooni. Õige: Miinimumpalk tõuseb 680 kroonini. Allikas: http://www.epl.ee/news/majandus/miinimumpalk-hakkab-olema-680- krooni.d?id=50722013 16. Parvlaev Hiiumaa ülesõiduaeg hakkab olema 1h 15 min Õige: Parvlaev Hiiumaa ülesõiduaeg on 1h 15 min. Allikas: http://ruuter.doora.ee/hiiumaa2/uudised/1796 17. Nuku- ja Noorsooteatri lasteetendused hakkavad olema ka õhtuti. Õige: Nuku- ja Noorsooteatri lasteetendused toimuvad nüüd ka õhtuti. Allikas: http://www.ohtuleht.ee/312723 18. Põhikoolide õpilaste arv hakkab lähiaastail kasvama. Õige: Põhikoolide õpilaste arv kasvab lähiaastail. Allikas: http://www.postimees.ee/821142/pohikoolide-opilaste-arv-hakkab-lahiaastail- kasvama/ 19. Galojani saaga hakkab võtma kummalist tooni. Õige: Galojani saaga võtab kummalist tooni.
Ta on kirjutanud palju raamatuid, lavastanud isegi näidendeid kirjutanud. Mati Unt on kirjutanud ka filmistsenaariumeid, "Võlg" (1966) , "Saja aasta pärast mais" (1987) ja "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) Elulugu Mati Unt sündis 1. jaanuar 1944, suri 22. august 2005. Ta õppis õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Kirjanikuna hõlmab ta üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, ning ligi 100 teatrilavastust. Tuntumad romaanid, jutustused "Hüvasti, kollane kass" (1963) "Võlg" (1964) "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) "Mõrv hotellis" (1969) "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu)
1. Voldemar Panso oli lavastaja, kes asutas Eesti teatris olulisi institutsioone, mis tegutsevad praegugi. Need on EMTA lavakunstikool ja Tallinna Linnateater. Kuigi teatrikoole oli Eestis olnud varemgi, sai järjepidev teatriharidus aluse 1957. aastal, kui Voldemar Panso asutas Tallinna Konservatooriumi juurde lavakunstikateedri, mille tänane nimetus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool. 1965. aastal asutati Eesti Riikliku Noorsooteatri, mille esimene peanäitejuht oli Voldemar Panso. Selle nime all tegutses teater kuni 1994. aastani, kui teater anti üle riigi omandist Tallinna linnale ja teater sai nimeks Tallinna Linnateater. 2. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ esimene dramatiseerija oli Eesti Draamateatri näitleja ja lavastaja Andres Särev. See oli 1932. aastal. 3. Lause „ Parim muusikaline kujundus on vaikus“ kuulub muusikalisele kujundajale Viive Ernesaksale. 4
Aastatel 19711976 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust. 1976 1977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 1977 1986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana, 19861988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 19901991 EV Välisministeeriumi informatsiooni- büroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 1997 2005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. 2000
· Rahva elatustaseme kasv, teatrite ühiskülastused Teatrites: · Teatrite repertuaar mitmekesistub · Hakkavad ilmuma teatriraamatud · 1956 esimene Balti Teatrikevad Riias · Eesti teatrite külalisetendused väljaspool Eestit (Moskvas, Leningradis, Kiievis), Eesti kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas 1956. · 1957 TRK juurde asutatakse lavakunstikateeder · 1962 ENSV Teatriühingu I kongress · 1963 esimene vabariiklik teatrikuu · 1965 Noorsooteatri asutamine Eesti NSV Teatriühing (ETÜ) 1945 1965 asutamisperiood. Esimehed A. Lauter, P. Põldroos, H. Laur, L. Rajala, I. Timmur 1965 -1975 teatrikunsti populariseerimine, tegevuse laienemine liikmeskonnast väljapoole. Esimehed: I. Timmur, A. Lauter, G. Ots 1975 1995 teatriliidu (ETL) loomine, erialaliitude moodustamine, esimehed K. Ird, J. Järvet, M. Mikiver 1995 tänaseni ETL kui katusorganisatsioon erialaliitudele, ühendustele. Esimehed T.
Mati Undi elu- ja loomelugu. Mati Unt (1. jaanuar Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal- 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Õppis 1951- 1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka
ta üks Eesti silmapaistvamaid näitlejaid, kes osakab väga usutavalt ja siiralt näidelda. Tahtsin lähemalt tutvuda kõige sellega, kuidas ja kus tema näitleja töö alguse sai. Kindlasti on veel palju inimesi, kes sooviksid just selle näitleja kohta teada veel informatsiooni, mida nad ennem ei teadnud. Töö eesmärk on uurida Karin Raski elulugu ja näitleja karjääri. Soovin näidata selle uurimise käigus, mida ma tean Karin Raskist. Peamisteks allikateks on Nuku- ja Noorsooteatri koduleht, kust võib leida Karin Raski elu ja näitlejatöö kohta informatsiooni ning temaga meili teel tehtud intervjuu. Uurimistöö koosneb sissejuhatusest, eluloost, temaga tehtud intervjust, erinevad rollid, mida ta on mänginud nii Nuku- ja Noorsooteatris kui ka väljas pool seda, teistes teatrites ja kokkuvõttest. Selle uurimistöö kaasa aitamise eest sooviksin tänada Karin Raski, kes oli nõus vastama meili teel küsimustele, seoses tema elu ja näitleja karjääriga.
Paide Gümnaasium Merit Vislapu 10 R HIGH SCHOOL MUSICAL Retsensioon Paide 2010 9. aprillil 2010. aastal, algusega kell 19.00 toimus Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis Walt Disney High School Musical ehk Keskkoolimuusikal. Noortemuusikal põhineb Emmyga pärjatud samanimelisel telefilmil. Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikalifilmide kassa. Kõigest paari aastaga on Keskkoolimuusikalist saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol. Taas
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995)
Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" Lühielulugu 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. *Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. "Draamateater" Lühielulugu
d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,Primadonna mäng" Ilves) (Kristiina Smigun võitis 2 kulda, 2006 Eestis esilinastub film Matti 2009 Rahvusooper Estonia 2 2006 Eestis nüüd 4 maakohut 2006 Austria asus EL eesistujaks Veerpalu ühe)
Kuule,poiss, sinust saab kas joodik või näitleja, niisuke vemmal oled sa!” Ei saanud temast õigupoolest kumbki. Leo Kalmet (1900 - 1975) oli lavastaja, näitleja, teatrijuht, teatripedagoog, teatrikooli juht, kehalise kasvatuse õpetaja. Kultuurkapitali, Eesti Näitlejate Liidu ja ajakirja Teater toimetuse liige. Ta asutas esimese Noorsooteatri ja Nukuteatri. NKVD agent, kes saadeti Siberisse. (ENSV teeneline kunstitegelane) Inimesena on teda kirjeldatud kui lihtsat ja vastutulelikku, alalhoidlikku ja tasakaalukat pragmaatikut. Mõnede arvates näitlejana mitte eriti silmapaistev, samas sai kiita mitmete rollide eest - just oma välimusest tingitud karakterite loomisega (nt spliinis nooruki Jan Miller kehastamises „Improvisatsioonid juunis“ (1925/31), veidrate vanameeste kehastamise eest Liblena „Kevades“
Retsensioon Keskkoolimuusikal 30. aprillil 2010 kell 19.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis toimus ,,Keskkoolimuusikali" (HIGH SCHOOL MUSICAL) etendus. Muusikali lavastaja on Andres Dvinjaninov, kes on lavale toonud ka sellised nimekad teosed nagu ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Muusikajuht on Kaire Vilgats, kunstnik Riina Degtjarenko, koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits, laulusõnad tõlkis Kelli Uustani ja libreto tõlkijaks oli Andres Roosileht. Peaosalist Troyd mängis selles etenduses "Eesti otsib
rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus. Lisaks traditsioonilisemat laadi
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia
Walt Disney High School Musical Keskkoolimuusikal See aasta jõudis Eesti Nuku-ja Noorsooteatri lavale välismaal laineid lööv ,,High School Musical" Mingi ime läbi sattus mu kätte võimalus seda päriselt ka näha. Etendus toimus 10. augustil, kell 12:00 päeval Nuku- ja Noorsooteatris, aadressil Lai 1(Tallinn) Libreto David Simpatico Laulud Matthew Gerrard ja Robbie Nevil; Ray Cham; Grag Cham ja Andrew Seeley; Randy Petersen ja Kevin Quinn; Andy Dodd ja Adam Watts; Bryan Louiselle; David N. Lawrence ja Faye Greenberg; Jamie Houston. Muusikaseaded Bryan Louiselle
Lisaks 1957 pandi kõrgem näitlejakoolitus, konservatooriumi lavakunstikateeder, uuesti käima. Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. LK õpetas ka Tallinnfilmi õppestuudios; oli J.Tombi nimelise RAHVATEATRI peanäitejuht. LK oli näitleja, lavastaja, teatrijuht, kuid eriti sügava jälje jättis ta eesti teatrilukku pedagoogina. LK kujundas välja nii nuku- kui noorsooteatri printsiibid ning eelkõige rahvusteatri põhijooned A. H. Tammsaare, O. Lutsu, H. Raudsepa jt. lavaklassikaks mängimisega. LK-l on ilmunud mälestusteraamat POOL SAJANDIT TEATRITEED. ENSV teeneline kunstnik. LK oli a-st abielus Adele Kalmetiga. Pojad Hanno ja Toomas Kalmet. Seos noorte kalmetitega. Ja lõpetsuseks Valdeku Ratassepp on õelnud, et “Kalmeti lavastajatööd iseloomustab selgus, misanstseenide puhtus, realistlik lähenemine teosele. Vanu meistreid juhib ta
rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid
Hele oli üks peaosalistest. 2002. aastal lõpetas Hele lavakunstikateedri. Ta asus tööle Tallinna Linnateatrisse. Sinna suundusid peale tema veel viis noort näitlejat 20. lennust. Linnateatris töötades on ta teinud palju väga häid rolle. Suuremad neist on olnud etendustes ,,Kaotajad" , ,,Vincent" , ,,Sebastian" ning ,,Karin.Indrek. Tõde ja õigus 4" Hele on teinud palju rolle ka väljaspool Linnateatrit. Üks tähtsamaid on kindlasti Julia roll Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalis ,, Romeo ja Julia". Helel on ka suurepärane lauluhääl. Ta on võtnud osa sellistest lauluvõistlustest nagu "Laulukarussell" ja "Kaks takti ette". Ka oma näitlejakarjääri jooksul on Hele oma hääle ilu näidanud paljudes etendustes. Tegi ta ju kaasa ka muusikalis "Helisev muusika" Ta on saanud Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale, 2004. aastal. Hele unistuseks on omada kunagi isiklikku läikiva karvaga süsimusta ratsahobust. Väiksena
hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid
lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavastaja Kalju Komissarov Kalju Komissarov (sündis 8. märtsil 1946 Võrus) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 19681974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 19741986 töötas Noorsooteatri ja 19891991 Ugala peanäitejuhina ning 19861988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga. Osatäitjad Hilje Murel Marilyn Monroe Egle Sild väike Norma Jean Triinu Meriste Gladys, Norma ema Carita Vaikjärv Grace, ema sõbranna Arvi Mägi reporter Leila Säälik Natasha, draamaõpetaja
vähendamisele, teater ei olnud ideoloogilises kasvatustöös kuigi edukas olnud. Teatrite majanduslik olukord muutus nii pingeliseks, et ähvardas muutuda piduriks kunstilise tegevuse edasisele arengule. 1948. aastal käivitus ka teatrite reorganiseerimise kampaania, mille tulemusena jäi Eestis 1950ndate alguseks tegutsema vaid viis emakeelset sõnalavastusteatrit: 1948. aastal ühendati „Kannel” ja „Säde” Lõuna-Eesti Teatriks ning Riikliku Noorsooteatri (endise Tallinna Töölisteatri) liitmisel Tallinna Riikliku Draamateatriga moodustati Uus Teater; 1949. aastal liideti Uue Teatriga omakorda „Estonia” draamatrupp, mis tähendas suurte annete ülitihedat kontsentreerimist ühe teatri katuse alla. „Estonia” jäi seega ainult muusikateatriks ja Riiklik Draamateater Tallinna ainsaks sõnalavastusteatriks. Ümberkorralduste käigus suleti Narva Teater Paides (1950), Kuressaare teater ja Lõuna-Eesti
1. MATI UNT Mati Unt sündis 1. jaanuaril 1944 Linnamäe külas, Voore vallas ning lahkus 22. augustil 2005. Ta oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Alghariduse sai Unt Leedimäe koolis, aastatel 1951-1958. Sealt edasi suundus ta haridust omandama Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filosoofia eriala. Erinevalt enamikust eesti lavastajatest ei olnud Mati Undil teatrialast haridust. Ta töötas Vanemuise teatris, Noorsooteatri kirjandusala juhatajana ning hiljem ka samas teatris lavastajana. 1992-2003 töötas Unt Draamateatris lavastajana, kus hakkas alles ise järjepidevalt lavastama, pärast seda jäi vabakutseliseks. Temast sai eesti teatri üks huvitavamaid rezisööre. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Unt viis edasi 1960.-1970. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtted, mis aga murduvad läbi postmodernse
· Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad
juhatajana. 1968 lahutas ta esimesest abikaasast, abiellus Mare Puusepaga. 1969 sündis neil poeg Indrek. 1972 lahutas Mare Puusepast ja hakkas koos elama Kersti Kreismanniga. Asus elama Tallinnasse ning aastast 1973 elas Mustamäel. 1975-1981 töötas Noorsooteatris kirjandusala juhatajana ning 1976-1981 oli ENSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär. 1981-1992 täätas Unt Noorsooteatris lavastajana. 1982 lõppes kooselu Kersti Kreismanniga. 1983 abiellus Unt Lii Lombiga ning hakkas elama Noorsooteatri ühiselamus Kalamajas. 1985 sai ta korteri Lasnamäele.1995 asus elama kirjanike majja Kadriorus. 1992-2003 töötas ta Eesti Draamateatril lavastajana. Aastal 2005 oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor ning 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Unt sai oma loomingu eest kokku viisteist erinevat auhinda ja tunnustusavaldust, sealhulgas Poola
Mihkel Mutt Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus) on eesti kirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik ning tõlkija. Ta lõpetas Tartu VIII Keskkooli kirjanduse eriklassi. Aastatel 19711976 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust.19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 19771986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana,[1986 1988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1990 1991 Eesti välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. Kirjanduslikku tegevust alustas Mutt 1966. aastal novellitõlkega inglise keelest koolialmanahhis "Tipa-Tapa"
naljakat külge lavakõne arvestuses esitades koos Jüri Krjukoviga „Muinasjuttu tsaar Saltaanist“ 4. kursusel sai osa võtta VII lennu lavastatud Lembit Kivisaare „Paradiisi ilust“ ja August Kitzbergi „Kosjasõidust“. Kibuspuu suur plahvatus sai alguse mängides Popit Merle Karusoo lavastatud diplomietenduses, F. Tuglase „Popi ja Huhuus,“ mida lavastati ka Draamateatri väikses saalis, mängiti poolteist aastat, kokku 60 etendust. „Popi ja Huhuu“ oli üks lavastusi Noorsooteatri „Cinzano“ (1978) ja „Makarenko koloonia“ (1979) kõrval, mille eest anti Merle Karusoole 1980. aastal Ants Lauteri nimeline auhind. Teiseks diplomilavastuseks sai A. Kitzbergi „Kosjasõit“, kus Kibuspuu täitis Ago-Endrik Kerge lavastuses Miili rolli ja äratas tähelepanu oma falsetiga laulmise oskusega. Lavastus sai kiita ka näiteks Moskva nimeka teatrikriitiku Natalja Krõmova käest. Etendust mängiti palju
hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid
Cocteau' ,,Hoolimatu armuke! (1976, ka peaosatäitja), Ibseni ,,Kui me, surnud ärkame! (1976 Draamateatris) ja ,,Peer Gynt" (1980 Lätis), Benelli ,,Il Matinello" (1984 Lätis), Ehini ,,Kalevipoja lood" (1988). 7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 Koostöö teatriga Olav Ehala: ,,Teatriga olen olnud väga seotud. Olin ju kakskümmend aastat Noorsooteatri,praeguse Linnateatri muusikaala juhataja. Kirjutasin igal aastal draamalavastustele muusikat. Ka Riiga sapirole. Ühest mälumängust jäi välja küsimus: ,,Kes on see mees, kes esimest korda esines professionaalsel teatrilaval koos Salme Reegi, Velda Otsuse, Helmut Vaagi ja Alfred Meringuga?" Tõsi see minu kohta on, mängisin klaverit Uno Naissoo muusikaga etenduses. Salme Reegile tegin hiljem mitmeid kuuldemängu kujundusi. Kui Noorsooteater loodi, sattusid mu ema ja isa sinna tööle
Selle eelduseks sai omakorda näitekirjanduse uuenemine (Mati Unt, Paul-Erik Rummo). 13 Teatriuuendused: murrang Eesti teatris 1960.-1970. aastail on eesti teatriajaloo põnevamaid lehekülgi. Teatrite külastatavus kasvas, sest repertuaar paranes. Voldemar Panso (1920-1977). Juhtis 1957-77 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrit, oli 1965-70 Noorsooteatri peanäitejuht. Kaarel Ird (1909-1986). Teatriuuendused algasid Tartust ning seonduvad temaga. Esimesed uuenduslikud etendused: 1968. Tallinnas Kirjanike Majas Jaan Tooming ja Eevald Hermakülma nn Suitsu õhtu 1969 "Vanemuises" P-E Rummo "Tuhkatriinumäng", lavastaja E. Hermaküla. Film Leida Laius, Arvo Kruusement Formalismi levik ühiskonnas 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul Stagnatsiooni süvenemine (venestuspoliitika intensiivistumine 1977-1985)
aprillil 2005. aastal surnud Eesti näitleja, lavastaja ja laulja. Kilvet oli abiellus Iiri ajutise asjuri Krista Kilvetiga (lahutatud) ja neil oli kolm tütart. Kilvet lõpetas Tallinna muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennuga 1969 aastal. 1970. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi näitleja ja lavastaja erialal, 1970.–1993. aastani töötas Eesti Riiklikus Noorsooteatris, 1979.–1987. asutas ja tegutses aktiivselt Noorsooteatri trioga Hampelmann, 1993.-1998. oli Pärnu Endla teatrilavastaja ning 1998.–2005. vabakutseline. Ta tegid tihedat koostööd Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga. Raadios esines ta paljudes kuuldemängudes, avalikel üritusel ja oli aastaid "Meelejahutaja" lavastaja. Publik armastas Kilveti rahvalikke, lauludega täidetud lavastusi väga. Lavastus ’’Oh, armastus’’ ja ’’Sina kallis magus mesi’’ lõi aastateks ületamatu publikurekordi
riikliku vägivalla tööriistaks. ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974). Pealkiri viitab Moliere'ile. Remondimehed üritavad eluvõõra vana daami arvelt kasu lõigata, ent too trumpab nad üle. Kurjus hävitab iseennast, on näidendi algul öeldud, püütakse kurja heaks pöörata. MATI UNT (1. I 1944-22. XIII 2005) Elust Sündinud praeguses Saare vallas Jõgevamaal. Lõpetanud Tartu 8. keskkooli ja Tartu Ülikooli, kus õppis ajakirjandust. Töötanud Vanemuise ja Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, lavastaja ja ajakirjanikuna. Oli seotud teatriuuendusega. Loomingust Tuli kirjandusse varakult, teda on peetud kirjanduslikuks imelapseks. Esimene romaan "Hüvasti, kollane kass" ilmus 1963 ja räägib Aarne-nimelise noormehe eneseotsingutest ja koolielust 1960. aastatel. Hiljem kirjutas ta teose ümber ja see ilmus pealkirja "Tere, kollane kass" all 1992. aastal.
On teatavaid agasid. 73-85 ühte monoliidset uuendust ei näe, aga draama on heas seisus. Laine, mis tuleb, pole päris Polkovniku lese moodi. Esimene jõuline katse 60ndatel teha draamat teisiti kui seni. Kui draama uuenema hakkab, siis mis teoreetilised taustad on ja kuidas teatriga seotud? Tartu peaasjalikult Vanemuise teatriuuendus 60-70ndatel, mõni kirjanik uuendusega seotud, nt Rummo ja M. Unt. Aga uuendused liiguvad paralleelselt. Teatris toimub muud ka. Üks olulisemaid asju noorsooteatri asutamine 65 (praegu Tallinna linnateater). Teoreetilised taustad: sulaaja ettevaatlikud teatritõlgendused, siis räägitakse Brechtist ja sellepärast, et oli lubatud autor. Brechti teatrikirjutus hakkab silma. Smuulilt saame Brechtiliku komponendi kätte. Asi ei ole eriti draamauuenduse seisukohalt päris selge. 60ndate lõpul A. Artaud, J. Grotowski, P. Brook. Otsitakse erinevaid võimalusi. Üks võimalus, mis 66ndast õhus, on see, et otsitakse kontakti absurdidraamaga
1968 lahutas ta esimesest abikaasast, abiellus Mare Puusepaga. 1969 sündis neil poeg Indrek. 1972 lahutas Mare Puusepast ja hakkas koos elama Kersti Kreismanniga. Asus elama Tallinnasse ning aastast 1973 elas Mustamäel. 1975-1981 töötas Noorsooteatris kirjandusala juhatajana ning 1976-1981 oli ENSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär. 1981-1992 täätas Unt Noorsooteatris lavastajana. 1982 lõppes kooselu Kersti Kreismanniga. 1983 abiellus Unt Lii Lombiga ning hakkas elama Noorsooteatri ühiselamus Kalamajas. 1985 sai ta korteri Lasnamäele.1995 asus elama kirjanike majja Kadriorus. 1992-2003 töötas ta Eesti Draamateatril lavastajana. Aastal 2005 oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor ning 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Unt sai oma loomingu eest kokku viisteist erinevat auhinda ja tunnustusavaldust, sealhulgas Poola
annaabi.ee 
