Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
FREDERYK CHOPIN ( 1810-1849) · Poola helilooja ja klaverivirtuoos(sündinud Varssavi lähedal) · Teda võib võrrelda imelaps MoZartiga. 7- aastaselt kirjutas esimesed kaks poloneesi. · Haridus: Varssavi lütseum, 1826-1829 Varssavi Kõrgem Muusikakool(kompositsioon). · Pärast kooli kontsertreisid Viinis. · Elukohaks 1830a. Viin , 1831 a. Pariisis. · Pariisis toimus vilgas seltskonnaelu. Suhtlus Poolast väljarännanud kultuuuritegelastega. Tutvus Liszti, Paganini, Mendelssohni ja Berlioziga. Tema loomingut hakati hooogsalt kirjastama. · Peamine elatusallikas oli klaveritundide andmine(Pariisi hinnatuim). · Pettumus isiklikus elus: Oli kihlatud Maria Wodzinskaga, kuid tütarlapse vanemad ei kiitnud seda heaks. Kihlus katkestati. 1837 suundus Londonisse. Tutvus Pratsuse kirjaniku George Sandiga, kellest sai tema elukaaslane. 1849a. Suri Chopin tuberkuloosi. LOOMING: · Temast taheti teha ooperiheli...
hukkunud sõbrale. Tema viimasteks teosteks jäi kolm kavandatud kuueosalisest sonaadisarjast, abstraktne muusika uues, sügavtõsises stiilis tsellole ja klaverile, viiulile ja klaverile ning flöödile, vioolale ja harfile. Ta suri enne kui jõudis kirjutada ülejäänud kolm, Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Sonaadid avaldati lihtsa tiitliga ,,Claude Debussy, prantsuse muusik" Sümfoonilised teosed: · Fauni pärastlõuna (1894) · Nokturnid (1899) · Meri (1903-1905) Klaveriteosed: · Vaselõiked" 1903 (Pagoodid; Õhtu Granadas"; "Aiad vihmas") · Kujutlused" I 1905 (Peegeldused vees) · Kujutlused" II 1907 (Ja kuu laskus) · Prelüüdid 1910, 1913 ( á 12 prelüüdi) · 12 etüüdi 1914 Ooper · Pelléas ja Mélisande (Pelléas et Mélisande (1892-1902) 8 Orkestriteosed
Impressionism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 "Impressioon" mulje! Mõiste võeti kasutulsele 19. sajandi maalikunstis. 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev Päike" "Impressioon" mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest. Heledad puhtad värvid. Impressioon. Tõusev päike. Claude Monet Vee lilled Claude Monet Claude Debussy (18621918) Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja. Pariis. Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija). Rooma preemia õpingud Itaalias. Protest Pariisis õpetatu vastu Looming Põhiosa moodustavad lühiteosed. Sümfoonilised palad "Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide. "Nokturnid" "Meri" Klaverimuusika Klaverimuusikat kir...
ELUST sündis 22. augustil 1862 Pariisis Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest Lapsena saadeti Claude tihti tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki Ta suri Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Looming Debussy tegi lõpu Sakslaste monopolile, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia...
· Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu · Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse · Kirjutanud 2 klaverikontserti ja umbes 20 soololaulu · Tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi · Klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi · Muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia Chopini väikevormid: · etüüdid · prelüüdid · nokturnid · valsid · poloneesid · masurkad · ekspromptid Kuulsamad teosed · Etude In E Op.10 No.3 - üks kuulsaim etüüd tema repertuaarist · Nocturne In E Flat Op.9 No.2 - üks kuulsaim nokturn tema repertuaarist · Prelude In A Op.28 No.7 - üks kuulsaim prelüüd tema repertuaarist · Polonaise In A Op.40 No.1 - üks kuulsaim polonees tema repertuaarist Aitäh kuulamast !
Romatism. 19. saj on mitmete Euroopa maade rahvuslikke koolkondade õitseaeg. Euroopa annab maailmale arvukart ajaloolisi suurkujusid igalt elualalt. Romantism vahetab välja klassitsismi. Romantismi moto: ,, Mõistus võib eksida, tunded ei iial". Romantism on tunnete kunst, millele olid iseloomulikud suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi. Muusikas toimis voolav ja edasiviiv meloodia. Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. ...
Elektrooniliste muusikainstrumentide lühiajalugu Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi ...
• Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus • Nokturnid • Meri • Klaveripalad (Prelüüdid) • jne Maurice Ravel • Tuntuim lugu “Boolero” – 18 variatsiooni ühele teemale, pidev crescendo • Klaverikontsert D-duur vasakule käele Neoklassitsism • Suund, mis taotleb objektiivsust ja antiromantilisust, ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad
Fryderyk Chopin (1810-1849) Chopin sündis Varssavi lähistel Zelazova Wolas. Tema isa oli päritolult prantslane. Ning tegeles mõisas koduõpetamisega. Hiljem kui nad kolisid Varssavisse ,sai temast Varssavi Lütseumi prantsuse keele õppejõud. Chopini muusikaline anne avaldus varakult,teda on isegi võrreldud imelaps Modzartiga.7- aastaselt kirjutas ta oma esimesed kaks poloneesi. Esimesed klaveritunnid sai ta oma eraõpetajatelt. Poisikese erakordsed pianistivõimed tegid temast suure tõmbenumbri. 1823- 1826 õppis Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta aga väga palju koos oma sõpradega maal,kus ta tutvus rahvamuusikaga,võttis osa rahvapidustustest ning mängis mitmeid rahvapille. Eriti vaimustasid teda rahvatantsude rütmid ja meloodiad. 1826-1829 õppis Chopin aga kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. Oma õppejõult sai ta väga tugeva muusikateoreetilise baasi. Pärast selle lõpetamist tahtis Chopin tutvuda teiste Euroopa ...
Lütseumis, hiljem Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis; Euroopas reisimine; ülestõus Varssavis ja kolimine Pariisi; elatus klaveriõpetajana; luhtunud kihlus Maria Wodzinskaga; halvenes vaimne ja füüsiline seisund ning suri hiljem tuberkuloosi; suur klaverivirtuoosi ja komponist; peenekoeline tämbriline õhustik, tundlik, nõtke, erakordselt nüansirikas, täis kaunistusi; loomingusse kuulusid etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, ekspromtid, 2 klaverikontserti, ligi 20 soololaulu; Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Roncole külas; Busseto peakiriku organisti õpilane, hiljem abiline; eraõpingud Vincenzo Lavigna käe all; elu Milanos; sügav kriis ebaõnnestumiste, laste ja naise surma tõttu; uus tõus ooperi ,,Nabucco" abil; poliitilised alatoonid teostes; intensiivne töö, palju
1. Impressionism? Mõiste pärineb 19 saj. lõpu maailmakunstist. 1874 a toimus Pariisis näitus. Seal ansid Monet ühele maalile nimeks ,,Impressionism. Tõusev päike". Sealt tuletasidki uudse kunstivoolu kritiseerijad algul iroonilise varjundiga stiilinimetuse, mis muutus peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Impressionistlikule kuntsnikule on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus. 2. Claude Debussy (1862-1918)? Oli impressionistlikest heliloojatest kõige mõjukam. Lõpetas Pariisi konservatooriumi, täiendas end kolm aastat itaalias (see võimalus kaasnes Rooma preeriaga) ning tegutses hiljem Pariisis nii helilooja, pianisti kui ka dirigendina. Kodumaale tagasi minnes sukeldus Debussy kunsti- ja kirjanduselu keerisesse. Eriti köitis sümbolistide luule, mis leidis muusikalise väljenduse vokaalminiatuurides ,,Viis poeemi" Charles Boudelaire sõna...
Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hili...
*Poola rahvamuusika elemendid *Peamiselt klaveriteosed *Tehniliselt keerukad teosed *Prelüüdid mitte sissejuhatuseteks fuugale (nagu barokis!), vaid iseseisev helitöö 2.Chopini looming (arvud, näited). **2 KLAVERIKONTSERTI **27 ETÜÜDI MK Revolutsiooniline etüüd **24 PRELÜÜDI MK Vihmapiiskade prelüüd **VALSID, MASURKAD, NOKTURNID jt KLAVERIMINIATUURID MK Minutivalss **4 SKERTSOT **3 SONAATI KLAVERILE **U 20 SOOLOLAULU 3.Liszti loomingu üldiseloomustus. Kirjutanud umbes 800 teost *tõi klaveri kontsertlavale. Oli suur klaverivirtuoos! * programmilise muusika suurkuju. * lõi uue zanri -sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos.
6. 6 etüüdi Paganini teemale 7. vaimulik muusika (reekviem, oratoorium, kantaadid) 8. klaveritsükkel Chopini loomingu üldiseloomustus Ainult klaverimuusika ja soololaulud. Poola rahvalikud meloodiad, üle klahvide libistamine(glissandro), tehniliselt täiuslik, meloodiline, keeruline mängida(rasked käeasendid). Chopini looming 1. 2 klaverikontserti 2. 26 prelüüdi (sissejuhatus) 3. 27 etüüdi (mänguvõtte harjutamiseks) 4. U 20 soololaulu 5. nokturnid (lüüriline öö-meeleolust kantud pala) 6. ballaadid Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) Georges Bizet (1838-1875) oli prantsuse helilooja. Tugevate karakterite ja kirgedega tegelased ning teravad kontrastid. Näiteks vastandusid rõõmupidu ja verine mõrv. Põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline.
1. Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad....
minoorides- Do-la; Sol-mi jne.). Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte,
Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks". Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Sai 1)1877-78 II koha Schumanni ja Weberi sonaatide esitamise eest, I preemia sa...
Schuberti senitundmatute käsikirjade esitamine. 8. N. Paganini (1782-1840) oli 19.saj viiuli- ja klaverivirtuoos. Ta mõjutas oma virtuossuusega paljuid romantismi heliloojaid, nt. Chopin ja Liszt. 9. Fryderyk Chopin (1810-1849) Looming: rikastas klaverimuusikat uue sisu, uue poeetilise ja meloodilise väljenduslaadi ja mängutehnikaga. Aluseks Poola rahvamuusika ja Poola rahvusliku koolkonna rajaja. Muusika rahvuslik, tantsud, nokturnid, etüüdid, prelüüdid, valsid, ballaadid. Mõjutajateks vanemad. 10. Ferenc Liszt (1811-1886) Helilooja, pianist, pedagoog, muusikakriitik, dirigent, organisaator, kunstilise tõe eest võitleja. Esimene pianist, kes andis soolokontserdi üksi. Sageli improviseeris. Püüdles klaverimuusikaga orkestrisarnase, jõulise ja värvika kõla poole. 11. Jean Sibelius (1865-1957) ja Edvard Grieg (1843-1907)
IMPRESSIONISM · Stiilide paljusus · Üldjuhul mõeldakse Lääne-Euroopa muusikat ja Ameerika muusikat · ,,Impressioon" mulje! · Mõiste võeti kasutusele 19.saj maalikunstis · 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal ,,Impressioon. Tõusev Päike" · ,,Impressioon" mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi mujleid. · Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest · Heledad puhtad värvid. CLAUDE DEBUSSY(1862-1918) · Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja · Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimäng) · Rooma preemia õpingud Itaalias · Pretest Pariisis õpetatu vastu · LOOMING: o Põhiosa moodustavad lühiteosed o Sümfoonilised palad o ,,Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide o ,,Nokturnid", ,,"Meri" o Klaverimuusikat kirjutas terve oma loometöö vältel. o ,,Prelüüd" ( kokku 2...
Karakterpala – ühe ideega klaveriteos. Robert Schumann – (Saksamaa) Looming elujaatav ja rõõmsam. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi, lõi karaktervariatsioone. Loomingus klaveriteosed ja vokaalmuusika. Väikevormid 'Karneval' & 'Lastestseenid'. Lõi ka soololaule, mida liitis tsükliteks. 'Poeedi armastus'. On loonud 4 sümfooniat. Frederic Chopin – (Poola) looming tundeline, kaunistustega. Väikevormid – etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid jne. On kirjutanud klaverikontserdeid ja soololaule. Ferenc Liszt – (Ungari) lõi uue klaverimängu stiili, suutis panna klaveri kõlama nagu orkester (sümfooniline poeem). Programmilise muusika pooldaja. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast. Lõi klaveriteoseid, klaverikontserte, klaveritranskriptsioone. Kirjutas ka vaimulikku muusikat. Sümfooniad: 'Faust' & 'Dante sümfoonia' 19. sajandi orkestrižanrid
Referaat Impressionism SISUKORD ................................................................................................................................................ 1 1.Üldiseloomustus impressionismist........................................................................................ 3 2.Claude Debussy................................................................................................................... 4 3.Claude Debussy looming..................................................................................................... 5 2 1. Üldiseloomustus impressionismist Impressionism sai alguse 19.sajandil maalikunsti vooluna. Selle tekkimise alguseks võib pidada 1874. aastat, mil Pariisis toimus näitus, kus noor kunstnik Monet pani ühele oma maalile nime ,,Impressioon. Tõusev päike". Peagi oli kasutusele võetud st...
Chopini teistest teostest Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on Chopini prelüüde võrreldud tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujuga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmnenud mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetus alla mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopin on korduvalt suureks meloodiamestriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdide valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanu veel valsse, skertsosid,
Tallinna Laagna Gümnaasium Claude Debussy Tallinn 2014 Sisukord 1 1. Elulugu.....................................................................................................3 2. Looming....................................................................................................4 3. Debussy ja impressionism.............................................................................5-6 4. Teosed......................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................7 2 1. Elulugu Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint-Germain-en- Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistl...
Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses lu...
....." Pariisis elatud aasta jooksul andis Chopin ainult 19 avalikku kontserdi, eelistades suurtele saalidele salongide intiimsemat õhkkonda. Chopini looming koosneb põhiliselt klaveriloomingust. Laias laastus jaguneb see kolmeks: 1)SUURVORMID: ta kirjutas 3 klaverisonaati ja 2 klaverikontserti. 2)LÜHIPALAD KLAVERILE: 1. osa moodustavad Poola rahvatantsurütmidele põhinevad lühipalad. Näiteks poloneesid, mazurkad, krakovjakid. 2.Teised lühipalad klaverile: valsid, etüüdid, nokturnid, ballaadid. Klaveriteoste kõrval on Chopinil loomingus la laule , mis on loonud nooruseas sünnimaal. Romantikuna kirjutas ta hulgaliselt laule.Nende hulgas on suurima populaarsuse võitnud soololaul "Soov". LISAKS: Nädala juubilar FRYDERYK CHOPIN 200 Chopin sai Tallinna Muusikakooli ette elava ausambana roosiaia 15.05.2010 17:10 Täna istutasid linnapea Edgar Savisaar, Chopini Aasta patroon proua Evelin Ilves, Poola Vabariigi suursaadik Tomasz
Türi Gümnaasium IMPRESSIONISM Referaat Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Muusikale iseloomulikud jooned.................................................................................... 4 2. Claude Debussy (1862-1918)..........................................................................................5 3. Maurice Ravel (1875-1937)............................................................................................ 7 Kokkuvõte...........................................................................................................................9 Kasutatud materjalid ..............................................................................
ja minoorides). Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid - kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid.
monotematismi põhimõte b. Klaveriteoste kogumikud: ,,Transendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad" c. 2 klaverikontserti d. U 400 klaveritranskriptsiooni e. Tõi üheosalise sümfoonilise poeemi: ,,Hamlet", ,,Prometheus" f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b. Arvukalt väikevorme: etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, polomerid, masurkad, ballaadid, ekspromptid c. 2 klaverikontserti d. Poolakas 6. Richard Wagner a. Põhiliselt ooperid (kokku 13), ooperireform b. Saksa eeposel põhinev ooperitetroloogia ,,Nibelungide sõrmus": ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" c. Ooperid: ,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohegrin", ,,Tristan ja Isolde" 7. Giuseppe Verdi a
Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid,
Charles Ives (1874-1954) · Esimene USA süvamuusika suurkuju/eksperimentaator · Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees Looming: · Orkestrimuusika: 12 teost sümfooniaorkestrile · Kasutas oma loomingus 1) polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma...
kolmekuune beebi juba jalgadega kaasa siputama hakata. Kuue-seitsmekuused hakkavad aga muusikat kuuldes sellega kaasa lalisema ja annavad tihtipeale ka häälekalt märku kui neile meeldiv muusika liiga vara lõpeb. Üks beebide lemmikuid on särav, rütmikas ja samas õrn mängutoosimuusika. Nende meelisrepertuaari kuuluvad loomulikult ka ema lauldud laulud ning juba vastsündinuna reageerivad nad väga hästi klassikalisele muusikale. Muuseas, kõige uinutavamalt mõjuvat neile Chopini nokturnid. Teadlased väidavad, et klassikalise muusika kuulamine beebieas soodustab igati nende intellektuaalsete ja kehaliste võimete arengut. Eriline võlujõud on aga Mozarti muusikal. On tehtud tuhandeid uurimusi ja kirjutatud sadu raamatuid teemal ,,kas ja kuidas Mozarti kuulamine varajasest lapsepõlvest alates muudab inimest targemaks" ning tõestatud, et tema muusikal on sügav mõju ajule. Mozarti muusika aktiveerib ajutegevust, mõjub positiivselt
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega. Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USA-s eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused: Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. JOHN CAGE (1912-1992) USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming: 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine ...
Helilooja aga ei jää esialgse rütmilise faktuurilise vormeli juurde, vaid laiendab ja muudab seda, vastandab sellele teisi elemente. Esmakordse kuulamise järel on Liszti etüüde raske etüüdideks nimetada, Chopini puhul paistab etüüdilikkus aga kohe silma. Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid,
Pariisi. Ta keerles saadikute ja vürstide keskel, teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Paljudes leidis ta endale sõpru. Helgemaid värve Chopini ellu tõid mõningad armastusepisoodid. Chopini ellu ja loomingusse jättis sügavaima jälje heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Kes teab, kas Sand tajus seda või mitte, kuid tema läheduses sündisid Chopinil kõige väärtuslikumad kunstiaarded, paljud poloneesid, masurkad, valsid, nokturnid. 1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti siin veelgi vähem kui Pariisis. Sotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemi...
MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsi...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
