helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. EGIPTUS 7. Nimeta kolm tuntud kirjanikku, kelle teoste alusel on G.Verdi kirjutanud oma oopereid. Nimeta ühe ooperi pealkiri, mis on loodud nende loomingu alusel. Mariette Bay, Victor Hugo, Alexandre Dumas. Rigoletto. 8.Mis zanris on need teosed ja kes on nende autoriks? Nokturnid- instrumentaal vokaalmuusika nt: Franz Liszt Reekviem- instrumentaal nt: Robert Schumann Rigoletto- instrumentaalvokaal nt: Giuseppe Verdi Carmen- -||- nt: Georges Bizet Nabucco- ||- nt: Giuseppe Verdi Poloneesid- instrumentaal nt: Frédéric Chopin 9. Kuidas oli Fr. Chopin seotud Varssavi revolutsiooniga? Revolutsiooniline etüüd (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") 10. Miks ei olnud G.Bizet`i ooperid populaarsed tema eluajal?
Fryderyk Chopin (1810-1849) sündis Varssavi lähistel Zelazova Wolas,7aastaselt kirjutas oma esimesed kaks poloneesi,1823-26 õppis Varssavi lütseumis,1826-29 õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis,1849 suri tuberkuloosi.Looming:19.saj üks suurimaid klaverivirtuoose ja -komponiste,tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema klaverimuusika on tundlik ja nõtke,erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi,klaveriloomingusse kuuluvad arvukad väikevormid- etüüdid,prelüüdid,nokturnid,valsid,poloneesid,masurkad,balladid,ekspromptid,ta on kirjutanud 2 klaverikontserti ja u 20 soololaulu Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille
· POLONEES- Poola aadli üks peamisi tantse. Pidulik, esinduslik, suursugune, rahulik. · MASURKA- nimetus pärineb Massoovia maakonna rahvatantsust. Kuulamine: Masurka nr 34. Polonees nr. 3. ,,A-duur." Etüüd c-moll. Reolutsiooniline Valss . Des-duur. ,,Minutivalss". Vihmapiiskade prelüüd. · Etüüdid- 27 tükki.(harjutuspala mingi tehnilise võtte harjutamiseks, süvendamiseks). · Nokturnid- üle 20 tükki. · Ballaadid- 4 tükki. · Klaverikontserdid- 2 tükki.
näidendit, kus tegelastel näivad puuduvat harilikud tegutsemismotiivid. Kulus üheksa aastat, enne kui ,,Pelleas" jõudis lavale ning ka siis võeti see vastu mõistmatuse vaenurikkusega. Tänapäeval peetakse seda meistriteoseks. Kogu selle ajal oli Debussy elatunud kirjastajalt saadavast iga-aastasest väikesest summast. Alaline rahapuudus tekitas tema ja Gaby vahele hõõrumisi ning paar lahutus lõplikult 1898. a, kui Debussy oli lõpetamas uut orkestriteost ,,Nokturnid", mis koosneb kolmet osast. Need kajastavad poeetiliselt pilvist päeva Seinei kohal, Pariisi karnevali, kus mängib puhkpilliorkester, ja sulnist meremaastikku laulvate näkineidudega ning kuuluvad tema kõige impressionistlikumate teoste hulka nagu ka sari ,,Estambid" klaverile, mille osadeks on pseudeorientaalne ,,Pagoodid", ,,Õhtu Granades" (rauge hispaania habanera) ja virtuooslik ,,Aiad vihmas". 5 Abiellumine 1899
Heledad puhtad värvid. Impressioon. Tõusev päike. Claude Monet Vee lilled Claude Monet Claude Debussy (18621918) Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja. Pariis. Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija). Rooma preemia õpingud Itaalias. Protest Pariisis õpetatu vastu Looming Põhiosa moodustavad lühiteosed. Sümfoonilised palad "Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide. "Nokturnid" "Meri" Klaverimuusika Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel. "Prelüüdid" ( kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus) Ooper "Pelléas ja Mélisande" ( ainus lõpetatud ooper). Maurice Ravel (18751937) Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver) Looming Loomingus Hispaania tantsude (habaneera,
üheosalised orkestriteosed ja romansid Suurteoseid lõi Debussy harva HELI ISELOOMUSTUS Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus) Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt TÄHTSAIMAD TEOSED ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913) ,,Mängud" (1913) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
· Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu · Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse · Kirjutanud 2 klaverikontserti ja umbes 20 soololaulu · Tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi · Klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi · Muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia Chopini väikevormid: · etüüdid · prelüüdid · nokturnid · valsid · poloneesid · masurkad · ekspromptid Kuulsamad teosed · Etude In E Op.10 No.3 - üks kuulsaim etüüd tema repertuaarist · Nocturne In E Flat Op.9 No.2 - üks kuulsaim nokturn tema repertuaarist · Prelude In A Op.28 No.7 - üks kuulsaim prelüüd tema repertuaarist · Polonaise In A Op.40 No.1 - üks kuulsaim polonees tema repertuaarist Aitäh kuulamast !
arvukalt erinevaid väikevorme. Valss, masurka, poloness tantsud. Varietsioon peateema mitmekordse töötlusega erinevast faktuurist ja rütmist. Fantaasia ulme, väljamõeldis. Inspiratsiooniks vaba valik. Prelüüd kontserteelmäng, sissejuhatus, millega aga midagi ei järgne. Etüüdid kontsert harjutused mingi kindla tehnilise võtte omandamiseks. Ekspront ettevalmistamata hetkelooming, mida võib hiljem ka vähesels määral korrigeerida. Nokturnid tunnuseks on rahulikkus ja kontrastne keskmine osa. Sonaat 4-osaline klaveripala, kus 1. osa on kirjutatud ABA vormis Ballad jutustava sisuga vabas vormis kontrastne teemadega klaveripala. Scherzo alati tantsuline 3-osaline klaveripala. Ootatute meloodia ja rütmiefektiga. Rondo palad, mis rajavad kandva teema mitmekordsel kordamisel. 1. G. Bzet - Carmen süit 2. G. Rossini Cats 3. J. Kolmon Mariette ja Phillipe duett 4. Franz Schubert 3
sajand) Tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidel Detailirohkus ja keskendumine peenetele nüanssidele Mitmesugused helilaadid (täistoonlaad, pentatoonika) Claude Debussy (1862-1918) Prantsuse helilooja ja pianist Mõjukaim impressionistlik helilooja kantaat – “Kadunud poeg” sümfooniline eskiis – “Meri” sümfooniline prelüüd – “Fauni pärastlõuna” sümfooniline triptühhon – “Nokturnid” Maurice Ravel Selgete piiridega meloodiline muusika Eeskujuks hispaania muusika klaveripala – “Vetemängud” Ekspressionism ja atonaalsus Täiesti uut laadi muusika Sünged, rasketeemalised teosed dodekafoonia – 12-heli tehnika, atonaalsuse edasiarendus. Kõik oktavi 12 tooni on olulised. Arnold Schönberg (1874-1951) Tähtsaim ekspressionismi esindaja I – ekspressionistliku kallakuga hilisromantismiline
• Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümfooniline prelüüd “Fauni pärastlõuna” Puudub läbiv muusikalis-dramaturgiline arendus • Nokturnid • Meri • Klaveripalad (Prelüüdid) • jne Maurice Ravel • Tuntuim lugu “Boolero” – 18 variatsiooni ühele teemale, pidev crescendo • Klaverikontsert D-duur vasakule käele Neoklassitsism • Suund, mis taotleb objektiivsust ja antiromantilisust, ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. • Harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad
Tema peamiseks elatusallikaks oli aga siiski klaveritundide andmine. Chopinist sai Pariisis üks hinnatumaid klaveripedagooge. Chopin oli Liszti kõrval teine 19.sajandi suurim klaverivirtuoos ja komponist. Chopin tegi oma teoseid korduvalt ringi ,tema käsikirjad on täis parandusi ja uuendusi. Chopini klaverimuusika on tundlik ja nõtke,erakordselt nüanisirikas ja täis kaunistusi. Tema klaveriloomingusse kuuluvad arvukad väikevormid etüüdid,prelüüdid,nokturnid,valsid,poloneesid,masurkad,ballaadid ja ekspromptid. Chopin on kirjutanud ka kaks klaverikontsertit ja umbes kakskümmend soololaulu. Ta oli üks 19.sajandi suurimaid ja tuntumaid klaverimuusikuid.
Lütseumis, hiljem Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis; Euroopas reisimine; ülestõus Varssavis ja kolimine Pariisi; elatus klaveriõpetajana; luhtunud kihlus Maria Wodzinskaga; halvenes vaimne ja füüsiline seisund ning suri hiljem tuberkuloosi; suur klaverivirtuoosi ja komponist; peenekoeline tämbriline õhustik, tundlik, nõtke, erakordselt nüansirikas, täis kaunistusi; loomingusse kuulusid etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, ekspromtid, 2 klaverikontserti, ligi 20 soololaulu; Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Roncole külas; Busseto peakiriku organisti õpilane, hiljem abiline; eraõpingud Vincenzo Lavigna käe all; elu Milanos; sügav kriis ebaõnnestumiste, laste ja naise surma tõttu; uus tõus ooperi ,,Nabucco" abil; poliitilised alatoonid teostes; intensiivne töö, palju
kõlaregistrite peenekoelises kautamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kopleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: ,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. (,,Fauni pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri") 3. Claude Debussy üks looming? Tal oli ainult üks ooper ,,Pelleas ja Melisande". See oli Maeterelincki draama järgi. Selles ooperis loobus ta nii numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ka ei arendanud ta kategooriatena Inimene, Surm, Armastus, saatus. 4. Maurice Ravel (1875-1937)? Raveli isa oli prantslane, ema aga baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldus ka mitmes teoses. 14 aastaselt
Eriti tuleks esile tõsta prantsuse sansoon, mis oma napi astmelise kulgevuse retsitatiivse katkendlikkuse viis üle ka instrumentaalmuusikasse. Kaks värvikamat uuendajat prantsuse muusikas olid Claude Debussy ja Maurice Ravel. Maurice Ravel ( klaveripala ,,Vetemäng", klaveritsükkel ,,Peegeldused", koerograafiline poeem ,,Valss", tsüklid ,,Kreeka laulud"). Claude Debussy (ooper ,,Pelleas ja Melisande", sümfoonilised palad ,,Fausti pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri"). Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine), seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine. Ekspressionism sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja AustriasEkpressionism on üliväljenduslik esteetika, mis mõjutas kunsti, filmikunsti, kirjandust, kunsti, muusikat jne. Tunti süvendatud huvi inimese sisemaailma vastu. Katastroofiaimdus + majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga.
*Poola rahvamuusika elemendid *Peamiselt klaveriteosed *Tehniliselt keerukad teosed *Prelüüdid mitte sissejuhatuseteks fuugale (nagu barokis!), vaid iseseisev helitöö 2.Chopini looming (arvud, näited). **2 KLAVERIKONTSERTI **27 ETÜÜDI MK Revolutsiooniline etüüd **24 PRELÜÜDI MK Vihmapiiskade prelüüd **VALSID, MASURKAD, NOKTURNID jt KLAVERIMINIATUURID MK Minutivalss **4 SKERTSOT **3 SONAATI KLAVERILE **U 20 SOOLOLAULU 3.Liszti loomingu üldiseloomustus. Kirjutanud umbes 800 teost *tõi klaveri kontsertlavale. Oli suur klaverivirtuoos! * programmilise muusika suurkuju. * lõi uue zanri -sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos.
6. 6 etüüdi Paganini teemale 7. vaimulik muusika (reekviem, oratoorium, kantaadid) 8. klaveritsükkel Chopini loomingu üldiseloomustus Ainult klaverimuusika ja soololaulud. Poola rahvalikud meloodiad, üle klahvide libistamine(glissandro), tehniliselt täiuslik, meloodiline, keeruline mängida(rasked käeasendid). Chopini looming 1. 2 klaverikontserti 2. 26 prelüüdi (sissejuhatus) 3. 27 etüüdi (mänguvõtte harjutamiseks) 4. U 20 soololaulu 5. nokturnid (lüüriline öö-meeleolust kantud pala) 6. ballaadid Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) Georges Bizet (1838-1875) oli prantsuse helilooja. Tugevate karakterite ja kirgedega tegelased ning teravad kontrastid. Näiteks vastandusid rõõmupidu ja verine mõrv. Põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline.
2 oratooriumit. 8. Chopini loomingu üldiseloomustus poola helilooja ja pianist. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. 9. Chopini looming nokturnid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, ekspromptid 2 klaverikontserti 20 soololaulu 24 prelüüdi (,,Vihmapiiskade prelüüd") 27 etüüdi 10. Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal
Chopin haigestus. Ta sülgas verd. Kui aga kunstniku haigus sai teatavaks saare elanikele, keeldusid nad talle toiduaineid müümast ja korterit andmast. 1839. aasta veebruaris saabusid Sand ja Chopin taas Prantsusmaale. Kunstnikku ümbritsesid hoolitsevad arstid, helilooja tervis paranes ja ta pühendas end taas loomingule. Kes teab, kas Sand tajus seda või mitte, kuid tema läheduses sündisid Chopinil kõige väärtuslikumad kunstiaarded, paljud poloneesid, masurkad, valsid, nokturnid. 1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti siin veelgi vähem kui Pariisis. Šotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi.
impressionism); armastab kassi (graatsia ja individualismi sümbol). Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse. Suurteoseid lõi Debussy harva. Debussy impressionistliku stiili tähtsamateks teosteks on: 1) sümfoonilised palad: "Fauni pärastlõuna" (1894) "Nokturnid" (1899) "Meri" (1903-1905) 2) ooper"Pelléas ja Mélisande" (1892-1902) 3) klaveripalad: "Vaselõiked" 1903 ("Pagoodid"; "Õhtu Granadas"; "Aiad vihmas") "Kujutlused" I 1905 ("Peegeldused vees") "Kujutlused" II 1907 (" Ja kuu laskus") Prelüüdid 1910, 1913 ( á 12 prelüüdi) 12 etüüdi 1914 Debussy muusikalist väljendusviisi iseloomustab väga peen maitse. Tema muusikas ei ole midagi pealetükkivat
Schuberti senitundmatute käsikirjade esitamine. 8. N. Paganini (1782-1840) oli 19.saj viiuli- ja klaverivirtuoos. Ta mõjutas oma virtuossuusega paljuid romantismi heliloojaid, nt. Chopin ja Liszt. 9. Fryderyk Chopin (1810-1849) Looming: rikastas klaverimuusikat uue sisu, uue poeetilise ja meloodilise väljenduslaadi ja mängutehnikaga. Aluseks Poola rahvamuusika ja Poola rahvusliku koolkonna rajaja. Muusika rahvuslik, tantsud, nokturnid, etüüdid, prelüüdid, valsid, ballaadid. Mõjutajateks vanemad. 10. Ferenc Liszt (1811-1886) Helilooja, pianist, pedagoog, muusikakriitik, dirigent, organisaator, kunstilise tõe eest võitleja. Esimene pianist, kes andis soolokontserdi üksi. Sageli improviseeris. Püüdles klaverimuusikaga orkestrisarnase, jõulise ja värvika kõla poole. 11. Jean Sibelius (1865-1957) ja Edvard Grieg (1843-1907)
· Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest · Heledad puhtad värvid. CLAUDE DEBUSSY(1862-1918) · Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja · Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimäng) · Rooma preemia õpingud Itaalias · Pretest Pariisis õpetatu vastu · LOOMING: o Põhiosa moodustavad lühiteosed o Sümfoonilised palad o ,,Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide o ,,Nokturnid", ,,"Meri" o Klaverimuusikat kirjutas terve oma loometöö vältel. o ,,Prelüüd" ( kokku 24 prelüüd kahes kogumikus) o ,,Pelleas ja Melisande" (ainus lõpetatud ooper) MAURICE RAVEL (1875-1937) · Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Praiisi konservatoorium ( kompositsioon ja klaver) · LOOMING: o Loomingus Hispaania tantsude (boolero) rütmid o SÜMFOONILINE MUUSIKA ,,Hispaania rapsoodid"
Karakterpala – ühe ideega klaveriteos. Robert Schumann – (Saksamaa) Looming elujaatav ja rõõmsam. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi, lõi karaktervariatsioone. Loomingus klaveriteosed ja vokaalmuusika. Väikevormid 'Karneval' & 'Lastestseenid'. Lõi ka soololaule, mida liitis tsükliteks. 'Poeedi armastus'. On loonud 4 sümfooniat. Frederic Chopin – (Poola) looming tundeline, kaunistustega. Väikevormid – etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid jne. On kirjutanud klaverikontserdeid ja soololaule. Ferenc Liszt – (Ungari) lõi uue klaverimängu stiili, suutis panna klaveri kõlama nagu orkester (sümfooniline poeem). Programmilise muusika pooldaja. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast. Lõi klaveriteoseid, klaverikontserte, klaveritranskriptsioone. Kirjutas ka vaimulikku muusikat. Sümfooniad: 'Faust' & 'Dante sümfoonia' 19. sajandi orkestrižanrid
Tema esimeseks teoseks impressionistlikus stiilis oli juba eespool mainitud ,,Fauni pärastlõuna" , mida peetakse esimeseks impressionismi näidiseks Euroopas. Selle teose aluseks on Mallarmé luule ning neil kahel on palju sarnast. Nii nagu Mallarmé poeemis puudub konkreetne süzee, nii pole ka Debussy teoses kindlat arendust. Just selle teose orkstratsioonis avaldub Debussy isikupärane stiil, mille tunnusjooned kandusid edasi ka järgmistesse orkestriteostesse. Sümfooniline triptühhon ,,Nokturnid" kuulub samuti tema sümfooniliste palade hulka ning üks eredamaid näiteid tema orkestrimuusikas. Pala koosneb kolmest osast: ,,Pilved", ,,Pidustused" ning ,,Sireenid". Esimene osa on kirjutatud kolmeosalises vormis, kus muusikalise arenduse jooksul muutuvad nii tämber, dünaamika kui ka orkestratsioon. Teine osa on samuti kolmeosaline, kuid energilisema rütmifiguuriga. Kolmas osa sarnaneb esimesega, mõlemad keskenduvad koloriitsetele nüanssidele.
Chopini teistest teostest Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on Chopini prelüüde võrreldud tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujuga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmnenud mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetus alla mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopin on korduvalt suureks meloodiamestriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdide valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanu veel valsse, skertsosid,
puuduvat harilikud tegutsemismotiivid. Kulus üheksa aastat, enne kui ,,Pelleas" jõudis lavale ning ka siis võeti see vastu mõistmatuse vaenurikkusega. Tänapäeval peetakse seda meistriteoseks. Kogu selle ajal oli Debussy elatunud kirjastajalt saadavast iga-aastasest väikesest summast. Alaline rahapuudus tekitas tema ja Gaby vahele hõõrumisi ning paar lahutus lõplikult 1898. a, kui Debussy oli lõpetamas uut orkestriteost ,,Nokturnid". Need kajastavad poeetiliselt pilvist päeva Seinei kohal, Pariisi karnevali, kus mängib puhkpilliorkester, ja sulnist meremaastikku laulvate näkineidudega ning kuuluvad tema kõige impressionistlikumate teoste hulka. 5 4. Teosed Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner, Preludes, Etudes. Ooper: Pelléas ja Mélisande.
Ta on võitnud kantaadiga ,,Kadunud poeg" Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli züriis. Peamised zanrid: orkestri- ja kalveriteosed. Peamised teosed: sümfooniline teos: ,,Fauni pärastlõuna"; ooper: ,,Pelleas ja Melisande"; ,,Nokturnid"-väikesed palad, kus peab väljenduma öömuusika; ,,Klaveriprelüüdid" 2 kogumikku; 3 sümfoonilist eskiisi (pala, mis loob pilti) kuulsaim 3-st muusikalist ,,Meri". Claude mõistis Roomas 2-aasta jooksul, kui vananenud Pariisi konservatooriumi õpetatud meetodid on. Prantsusmaal hakkas ta aktiivselt kunstis ja kirjanduses kaasa rääkima. Teda köitis sümbolistlik luule (nt. vokaalminiatuurid ,,Viis poeemi" Baudelaire sõnadele).
....." Pariisis elatud aasta jooksul andis Chopin ainult 19 avalikku kontserdi, eelistades suurtele saalidele salongide intiimsemat õhkkonda. Chopini looming koosneb põhiliselt klaveriloomingust. Laias laastus jaguneb see kolmeks: 1)SUURVORMID: ta kirjutas 3 klaverisonaati ja 2 klaverikontserti. 2)LÜHIPALAD KLAVERILE: 1. osa moodustavad Poola rahvatantsurütmidele põhinevad lühipalad. Näiteks poloneesid, mazurkad, krakovjakid. 2.Teised lühipalad klaverile: valsid, etüüdid, nokturnid, ballaadid. Klaveriteoste kõrval on Chopinil loomingus la laule , mis on loonud nooruseas sünnimaal. Romantikuna kirjutas ta hulgaliselt laule.Nende hulgas on suurima populaarsuse võitnud soololaul "Soov". LISAKS: Nädala juubilar FRYDERYK CHOPIN 200 Chopin sai Tallinna Muusikakooli ette elava ausambana roosiaia 15.05.2010 17:10 Täna istutasid linnapea Edgar Savisaar, Chopini Aasta patroon proua Evelin Ilves, Poola Vabariigi suursaadik Tomasz
intonatsioonidest. Flööt esitab seda materjali enamjaolt Joonis 1. Claude Debussy orkestris ainsa instrumendina. Selles teose orkestratsioonis ilmneb ka Debussy isikupärane stiil- pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite kombineerimisega saavutas ta erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. Veel tema sümfoonilistest teostest olid näiteks triptühhon ,,Noktrunid" ning kolm sümfoonilist eskiisi ,,Meri". ,,Nokturnid" on tema orkestrimuusika eredamaid näiteid, teose esimene osa "Pilved" on kirjutatud vabas kolmeosalises vormis. Flöödi oktavites liikumine meenutab oma kõlalt veepiiskade kukkumist. Sellele järgneva ,,Pidustuste" kompositsiooniplaan on samuti kolmeosaline, kuid põhikujundi rollis on siin hoopis energiline rütmifiguur, mis läbi tervet osa. Kolmas osa, ,,Sireenid", sarnaneb ideelt esimese osaga- puuduvad eredad teemad ning kontrastsed meloodilised kujundid.
ja minoorides). Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid - kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid.
monotematismi põhimõte b. Klaveriteoste kogumikud: ,,Transendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad" c. 2 klaverikontserti d. U 400 klaveritranskriptsiooni e. Tõi üheosalise sümfoonilise poeemi: ,,Hamlet", ,,Prometheus" f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b. Arvukalt väikevorme: etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, polomerid, masurkad, ballaadid, ekspromptid c. 2 klaverikontserti d. Poolakas 6. Richard Wagner a. Põhiliselt ooperid (kokku 13), ooperireform b. Saksa eeposel põhinev ooperitetroloogia ,,Nibelungide sõrmus": ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" c. Ooperid: ,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohegrin", ,,Tristan ja Isolde" 7. Giuseppe Verdi a
Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Prelüüdide meeleolulised kontrastid ei ilmne mitte palade sisemuses, vaid nende omavahelistes suhetes, tsükli seisukohast vaadates. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid,
· Heledad puhtad värvid Claude Debussy (1862-1918) · Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja · Pariis · Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija). · Rooma preemia õpingud Itaalias. · Protest Pariisis õpetatu vastu · Looming: o Põhiosa moodustavad lühiteosed o Sümfoonilised palad ,,Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide ,,Nokturnid" ,,Meri" o Klaverimuusika Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel. ,,Prelüüdid" (kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus) o Ooper ,,Pelleas ja Melisande" (ainus lõpetatud ooper) Maurice Ravel (1875-1937) · Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Pariisi konservatoorium (kompositsioon ja klaver) · Looming: o Loomingus Hispaania tantsude (habaneera, boolero) rütmid
kolmekuune beebi juba jalgadega kaasa siputama hakata. Kuue-seitsmekuused hakkavad aga muusikat kuuldes sellega kaasa lalisema ja annavad tihtipeale ka häälekalt märku kui neile meeldiv muusika liiga vara lõpeb. Üks beebide lemmikuid on särav, rütmikas ja samas õrn mängutoosimuusika. Nende meelisrepertuaari kuuluvad loomulikult ka ema lauldud laulud ning juba vastsündinuna reageerivad nad väga hästi klassikalisele muusikale. Muuseas, kõige uinutavamalt mõjuvat neile Chopini nokturnid. Teadlased väidavad, et klassikalise muusika kuulamine beebieas soodustab igati nende intellektuaalsete ja kehaliste võimete arengut. Eriline võlujõud on aga Mozarti muusikal. On tehtud tuhandeid uurimusi ja kirjutatud sadu raamatuid teemal ,,kas ja kuidas Mozarti kuulamine varajasest lapsepõlvest alates muudab inimest targemaks" ning tõestatud, et tema muusikal on sügav mõju ajule. Mozarti muusika aktiveerib ajutegevust, mõjub positiivselt
Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest. Heledad puhtad värvid. Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja. Pariis. Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija). Rooma preemia õpingud Itaalias. Protest Pariisis õpetatu vastu Looming: Põhiosa moodustavad lühiteosed. Sümfoonilised palad "Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide. "Nokturnid" "Meri" Klaverimuusika Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel. "Prelüüdid" ( kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus) Ooper "Pelléas ja Mélisande" ( ainus lõpetatud ooper). Maurice Ravel (1875-1937) Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver) Looming: Loomingus Hispaania tantsude (habaneera, boolero) rütmid. Sümfooniline muusika "Hispaania rapsoodia"
Helilooja aga ei jää esialgse rütmilise faktuurilise vormeli juurde, vaid laiendab ja muudab seda, vastandab sellele teisi elemente. Esmakordse kuulamise järel on Liszti etüüde raske etüüdideks nimetada, Chopini puhul paistab etüüdilikkus aga kohe silma. Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut. Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid, kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid,
Pariisi. Ta keerles saadikute ja vürstide keskel, teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Paljudes leidis ta endale sõpru. Helgemaid värve Chopini ellu tõid mõningad armastusepisoodid. Chopini ellu ja loomingusse jättis sügavaima jälje heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Kes teab, kas Sand tajus seda või mitte, kuid tema läheduses sündisid Chopinil kõige väärtuslikumad kunstiaarded, paljud poloneesid, masurkad, valsid, nokturnid. 1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti siin veelgi vähem kui Pariisis. Sotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi
Imelaps, haridus Varssavi konservatooriumist, kontsertreisid Viini , Londonisse, seejärel elupaik Pariisis. 19 saj. tärganud rahvuslike koolkondade esimene oluline helilooja (poloneesid, krakovjakid, ligi 60 masurkat). Uus tämbririkas klaveristiil tüüpilise ornamentika ja isikupäraste mängufiguuridega saates, millel on tugev järelmõju. Sageli folkloorsete joontega harmoonia väga peene ja ehtromantilise väljenduskeele teenistuses (nokturnid) .Teosed .2 klaverikontserti, hulgaliselt klaveriteoseid sh.24 prelüüdi ja 2 vihikut etüüde.(olulised pianistliku hariduse juures). 4. Robert Schumann (1810- 1856) Sündinud Zwickaus( saksamaa) juuratudeng, muusikaõpingud Leipzigis, tegutsenud lühikest aega Leipzigi konservatooriumis, Düsseldorfis muusikasirektor .Abielus nimeka pianisti Clara Wieckiga, oma õpetaja tütrega.Vaimuhaigus aastast 1854.
1884-87 Rooma preemiaga seoses käks Rooma elama. 1887. alates elas Pariisis. Varajastest töödest on tuntuim Bergamasque süit. Keskmine periood (1890-1912), tekib impressionistlik helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna". Ooper "Pelleas ja Melisande" ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid", "Meri". Debussy on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impressionistlik harmoonia, loodusmuljete edasiandmine. Tähtsaimad klaveriteosed: 24 prelüüdi. Hilised tööd alates 1912. Klassikalised tendentsid, selgemad liinid . Lavaline oratoorium "Püha Sebastiani kannatused" , "6 antiikset epigraafi", "Valge ja must" 2 klaverile, 3 sonaati. Ta Oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast: Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära
· Klaver ja klaverimuusika. · Temast algab uus ajajärk pianismis Liszt lõi uue klaverimängustiili: hakkas klaveril jäljendama orkestripille. Liszti klaver kõlaski nagu orkester. · Tänu talle sai klaver kontserdipilliks. · Klaverile kirjutanud: *etüüde *2 klaverikontserti *klaveripalade tsükleid *sonaat h-moll *19 rapsoodiat (rahvaviisidel põhinev fantaasia, aluseks rahvamuusika) *nokturnid 3. nokturn ,,Armuunelm" As-duur Rapsoodia (aluseks nt mustlasmuusika, Ungari kõrtsitantsu tsaardas rütmid) nr 2. Sümfooniline muusika Orkestriteoste arv on tagasihoidlikum, kaalukamad 2 sümfooniat ja 13 sümfoonilist poeemi (üheosaline programmiline teos sümf orkestrile, selle loojaks ongi Liszt). ,,Prelüüdid" sümfooniline poeem. Võrdleb inimese eluetappe kui erinevaid prelüüde (eelmänge), millele lõppakordi mängib surm. ,,Kas pole meie elu vaid üks prelüüd sellele
Varajased tööd kuni 1890. Tuntuim Bergamasque süit 1890. Keskmine per. 1890-1912. Tekib impr. helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid" 1899, "Meri" 1905. D. on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impr. harmoonia, loodusmuljete edasiandmine. Tähtsaimad klaveriteosed: 24 prelüüdi 2 vihikus 1910-13, sonaadid viiulile ja klaverile. 17 Hilised tööd alates 1912. Klassikalised tendentsid, selgemad liinid .Lavaline oratoorium
annaabi.ee 
