Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viide, logical, viitamine, autorit, kogumiku, father, isen, means, palmer, journal, leidsid, social, ilmumise, association, merriam, meta, laplace, 1814, britannica, fathers, child, hõivatus, pensionärid, kirjutatakse, loetelus, psühholoogia, köide, hiring, process, organizations, practice, artiklil, viitamisel, ülaltoodud, johnson, samale, kolleegidkümme) või peatükkide lõikes. Näiteks Joonis 3.5 kus kolm tähistab peatüki-, viis joonise järjekorranumbrit. Numeratsioon esitatakse illustratsiooni all. Sellele järgneb samal real illustratsiooni sisu avav lakooniline allkiri. Illustratsioon peab sisuliselt ja viite kaudu olema seostatud tekstiga. Viitamisel esitatakse ümarsulgudes illustratsiooni number (Joonis 3.5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. 8.5.7. Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis.
võimeline formuleerima ülesandeid ning neid lahendama. 2.1.1. Sissejuhatus Sissejuhatuses tutvustatakse lühidalt uurimisvaldkonda ja selle aktuaalsust, formuleeritakse töö eesmärgid ja püstitatakse uurimisülesanded ning võimalusel sõnastatakse loodetavad tulemused. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid/küsimused/hüpoteesid täpsustavad pealkirjas esitatut. Tuuakse välja teema valiku põhjendus, iseloomustatakse kasutatud andmeid. Sissejuhatuses üldjuhul ei viidata, viitamine on asjakohane, kui töö põhineb suures osas mingil kindlal väljatöötatud metoodikal või olemasolevatel andmetel. Sissejuhatuses ei pea autor andma ülevaadet töö ülesehitusest. Töö autor valib, kas juhendajaid ning teisi töö valmimisele oluliselt kaasa aidanud isikuid tänada sissejuhatuses, kokkuvõttes või eraldi lõigus peale kokkuvõtet. 2.1.2. Teoreetiline taust (kirjanduses esitatu ülevaade)
vormistamise juhend Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama: (1) autori perekonna- ja eesnimi (püstkirjas) (2) ilmumisaasta (püstkirjas) lõpeb punktiga - sama autori samal aastal ilmunud publikatsioonid eristatakse aastaarvule lisatud väikese tähega nii lühiviites tekstis nt (Selke (2009a) ja (Selke 2009b) kui ka kasutatud kirjanduse loetelus (3a) raamatu pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (3b) artikli- ja raamatupeatüki pealkiri (püstkirjas) (4) kogumiku või ajakirja pealkiri (kaldkirjas) lõpeb punktiga (5) linna nimi (lisandub koolon) (6) kirjastuse nimi (lk- nr puudumisel lõpeb punktiga) - kui järgneb (7), siis jätkub komaga (7) kogumike ja artiklite puhul lk-nr-id lõpeb punktiga Käesolevas kirjes on loetletud bibliograafeerimise põhiprintsiibid. Samuti leiab üldisi põhimõtteid Tallinna Ülikooli kirjastuse (2010) viiteallikate vormistusjuhendist ja Roometsa (2002) üliõpilaste arvutil vormistamise juhendist
sissejuhatuses, siis eraldi metoodika kirjelduse peatükki ei koostata); teoreetilise uurimuse peatükid ja alapeatükid; arutelu. 3.8. Kasutatud kirjandusallikad 3.8.1. Üldnõuded Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Järgnevates alapeatükkides näitena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid, samas peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit, toimetajat, koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina
.....................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2 Lisad................................................................................................................6 2.4 Keel ja grammatika......................................................................................................7 3 VIITAMINE........................................................................................................................9 3.1 Viide tekstis.................................................................................................................9 3.1.1 Viite kuju.........................................................................................................9 3.1.2 Viidatav tekstiosa........................................................................
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks
8.7. Avaldamata allikad..............................................................................................................................30 3.8.8. Arhiivimaterjalid................................................................................................................................. 31 3.8.9. Muud juhud.........................................................................................................................................31 3.9. Teksti viitamine..............................................................................................................32 3.10. Tabelid......................................................................................................................... 36 3.11. Joonised........................................................................................................................37 3.12. Lisad ............................................................................................
................................................................ 13 4.1. Üldnõuded....................................................................................................................13 4.2. Tiitelleht.......................................................................................................................14 4.3. Sisukord........................................................................................................................16 4.4. Viitamine ehk allikate näitamine................................................................................. 17 4.4.1. Viitamise põhireeglid........................................................................................ 17 4.4.2. Viitesüsteemid................................................................................................... 18 4.5. Allikakirjete koostamine........................................................................................
numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga) (Referaadi vormistamine ... 2005). Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia numbreid, väiketähti kui muid märke (mõttekriips, tärn, punkt). Kui loetelu ees kasutatakse tähistust, alustatakse iga loetelu punkti uuest reast. Loetelu alustatakse väikese tähega ja loetelu osad eraldatakse semikooloniga. Kui loetelu on vaja viidata, siis kirjutatakse viide loetelu ette, kuna muul juhul oleks viitega tähistatud vaid loetelu üks osa (Lepikult, Tamm 2003, lk.18). Näide: Tööga rahulolul on kolm komponenti (Vadi, 2001): 1) töö sisu; 2) töötasu; 3) töökeskkond. 8. VIITED JA TSITAADID Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata
............................................................... 12 3.5.4 Valemid ................................................................................................................... 12 3.5.5 Tabelid ..................................................................................................................... 12 3.5.6 Illustratsioonid ......................................................................................................... 13 3.5.7 Viitamine ................................................................................................................. 14 3.6 Allikad ............................................................................................................................ 17 3.6.1 Trükised ................................................................................................................... 17 3.6.2 Elektroonilised allikad..............................................................
numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga) (Referaadi vormistamine ... 2005). Tavaliselt tähistatakse kõik tekstis kasutatavad loetelud. Võib kasutada nii araabia numbreid, väiketähti kui muid märke (mõttekriips, tärn, punkt). Kui loetelu ees kasutatakse tähistust, alustatakse iga loetelu punkti uuest reast. Loetelu alustatakse väikese tähega ja loetelu osad eraldatakse semikooloniga. Kui loetelu on vaja viidata, siis kirjutatakse viide loetelu ette, kuna muul juhul oleks viitega tähistatud vaid loetelu üks osa (Lepikult, Tamm 2003, lk.18). Näide: Tööga rahulolul on kolm komponenti (Vadi, 2001): 1) töö sisu; 2) töötasu; 3) töökeskkond. 8. VIITED JA TSITAADID Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata
allkirja. Siinjuures võib soovi korral kasutada paksu kirja. Joonis 1. Rõhutute ja rõhuliste taktideosade vaheldumine Tabel 1. Õppeainete jaotus õppeaastal 2010/2011 Näide 1. Mozart, Klaverisonaat a-moll KV 310, I osa, t 1-8 Ka siis, kui tekstis on näide põhjalikult lahti seletatud, peab seda allkirjaga lühidalt kordama. Kui noodinäide on mingist teosest, siis tuleb lisada taktinumbrid vms. konkreetset kohta määravad andmed ja viide kasutatud noodiväljaandele (ühe noodi puhul piisab töö algul kasutatud väljaande tutvustamisest). 3. Refereerimine ja tsiteerimine Kasutades töös kellegi teise teksti või materjali, tuleb viidata autorile (vt ka näide 1). Kui teise autori teksti kasutatakse algses sõnastuses, on tegemist tsitaadiga ja see tuleb nii tähistada. Tsitaat tuleb panna jutumärkidesse ja pikemast tsitaadist (üle paari rea) tuleks moodustada omaette lõik
............................................................................................................32 5.4. Valemid......................................................................................................... 32 5.5. Tabelid...........................................................................................................32 5.6. Illustratsioonid...............................................................................................33 5.7. Viitamine.......................................................................................................33 6. Allikad..................................................................................................................35 6.1. Trükised.........................................................................................................35 6.1.1. Tervikteosed...........................................................................................35 6.1.2
..................................................................... 19 3.3.6. Valemid .................................................................................................................. 20 3.3.7. Loetelud .................................................................................................................. 20 3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 21 3.5. Kasutatud allikate loetelu .............................................................................................. 23 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded .................................................... 23 3.5.2. Raamatu bibliokirje ..............................................................................................
leevendamiseks" (ETF artiklit, mis käsitlevad uurimuse käigus esile kerkinud teoreetilisemat ja Sotsiaal üldisemat laadi probleeme, toetudes pigem kirjanduse pe kui empiirilise uurimuse da tulemustele. go og Inger Kraav ik Käesoleva kogumiku a artiklite aluseks olnud te uurimus on läbi viidud oo ETF grandi nr 4556 ria toetusel. st ja se lle ar en
Manufacturing Buyer: JoAnne Sweeney Electronic Composition: Modern Graphics, Inc. Interior Design: Modern Graphics, Inc. Photo Researcher: Rachel Lucas Cover Design: Joel Gendron For related titles and support materials, visit our online catalog at www.pearsonhighered.com Copyright © 2009, 2001 Pearson Education, Inc. All rights reserved. No part of the material protected by this copyright notice may be reproduced or utilized in any form or by any means, electronic or mechanical, including photocopying, recording, or by any information storage and retrieval system, without written permiSSion from the copyright owner. To obtain permission(s) to use material from this work, please submit a written request to Pearson/Allyn and Bacon, Permissions Department, 501 Boylston Street, Suite 900, Boston, MA 02116 or fax your request to 617-671-229°. Between the time website information is gathered and then published, it is not unusual
ja kokkuvõtte. 5.8. Uurimistöö viimistlus Uurimistöö peab vastama talle esitatud nõuetele. TJG-s kaitstavad uurimistööd peavad vastama käesolevale juhendile. Uurimistööd kirjutades on kaval meeles pidada, et seda kirjutatakse lugejale. Seega peab kirja pandu olema mõistetav ka inimesele, kes küll tunneb valdkonda, kuid ei ole kursis konkreetse uurimisküsimusega. Kõik kasutatud alustekstid peavad töö autori enda mõtetest selgelt eristuma (vt viitamine peatükk 7.3.). Kui töö on valminud, tuleb see kindlasti läbi lugeda. Soovitavalt paari päeva pärast. Kirja- ja sõnastusvigade avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul. Kaitsekõne vt peatükk 10; retsensioon vt peatükk 9. 13 6. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS Uurimistöö koosneb kindlatest osadest, kusjuures nende järgnevus on oluline. Mingil määral
................................................. 18 5.1. Üldnõuded ............................................................................................................................. 18 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine ............................................................ 19 3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine ......................................................................................... 20 5.4 Viitamine ................................................................................................................................ 21 5.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine .......................................................................... 21 2 6. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS ...............................
kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse tuhandetesse). Tema teadustegevus ja saavutused on leidnud tunnustamist väga paljudes erinevates vormides. Ta on olnud paljude teadusajakirjade toimetuskolleegiumides (nt Psychological Research, European Journal of Cocnitive Psychology, Journal of experimental Psychology jmt). Ta oli 1969-1972 Journal of Verbal Learning and Verbal Behaviour peatoimetaja. Avaldatud publikatsioonide hulk ulatub sadadesse. Ta kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus. Oma publikatsioonides käsitleb ta selliseid küsimusi nagu episoodiline mälu, selle eristus semantilisest mälust ja selle aluseks olevad neuroloogilised mehhanismid; mälusüsteemide
8. Ergonoomika ajakirjad Ergonoomika probleemide puhul võib väärtuslikku infot saada mitmesugustest ajakirjadest. 1957. aastal hakkas Inglismaal ja ühtlasi maailmas ilmuma esimene teaduslik ajakiri Ergonomics. Tänapäevaks on ergonoomika- ja inimfaktorite alaste ajakirjade arv maailmas kasvanud sajakonnale. Kõrgelt hinnatakse referatiivset ajakirja Ergonomics Abstracts, mis on saadaval ka CD-ROM-i väljaandena ja online´i versioonina. Levinud ajakirjadeks on International Journal of Applied Ergonomics, International Journal of Industrial Ergonomics, International Journal of Cognitive Ergonomics, Human Factors, Work ja Work and Stress. Väga laialdaselt, kuid eeskätt Ida- ja Kesk-Euroopa probleeme käsitleb International Journal of Safety and Ergonomics (Ohutuse ja Ergonoomika Rahvusvaheline Ajakiri), mida antakse välja Varssavis. Mõnisada ajakirja käsitleb lisaks põhiteemale ka ergonoomika aspekte: Accident Analysis and
annual temperature is 5 degrees Celsius and the average annual precipitation is 550 millimetres. The most important assets of the soil are oil shale, phosphorite and peat. The designation “Aestii” was first mentioned by the Roman historian Tacitus in “Germania” (98 AD). By the end of the first millennium the people of Western Europe referred to the land of our ancestors with the name Estonia (derived from Germanic languages and means East). The Estonians, our Finno-Ugric forefathers settled here in approximately 5,000 BC from northern Russia and the Urals, as fishermen and hunters. They called themselves “rural people”, the term “Estonians” started to spread three centuries ago, taking firm root in the middle of the 19th century. From the 13th century onwards the ancient Estonians had to continually fight for their freedom, against the Danes, Germans, Swedes, Poles and Russians. The
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
Fikseeritud koodi mudeli puudusi 27 Lühidalt • Fikseeritud koodi mudeliga on raske seletada keele tek- kimist ja muutumist, vigase (nt õppija) väljendusviisi mõistmist, mõistmisraskusi igati reeglipärase keele korral ega keelealaseid vaidlusi pädevate emakeelekõnelejate vahel (terminiarutelus, tõlke toimetamisel, kohtuvaidluses vms). • Vaidlustes on väidetavale fikseeritud koodile viitamine eriti mõttetu – kui kood oleks fikseeritud, siis poleks seesama vaidlus ju võimalik. Küsimused 5. Kas fikseeritud koodi mudelit annaks kuidagi täiendada või täpsustada, et tal loetletud puudusi poleks? Lugemist • Hurford 2007 räägib keele ja eriti tähenduse tekkimisest evolutsiooni käigus, uurides muuhulgas praeguste ahvide kognitiivseid võimeid ja leides need olevat väga lähedased
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
annaabi.ee 
