Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "''Nimed marmortahvlil'' kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ahas, ahase, käsper, käämer, kuulipilduja, kommunist, rahvuslane, arvas, kokk, miljan, kuulutused, viires, inglased, saata, tapa, mindi, rannu, pihta, nalja, metsast, ruun, tapsid, haavata, direktor, kohlapuu, mugur, konsap, teatab, isale, riideid, rakveres, marmortahvlil, patsifist, henn, korteris, tartusse, vihane, vihaselt, mõtlik, noormeesNimed marmoltahvlil Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine
1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida? Ta kodu oli vaene, ta oli pärit vaesest perest, tema kodu oli nagu mingi mõisa hooe vana lagunenud osa. Ahasel oli võimalik õppida Tartus, sest ta vend, kes oli punaarmees saatis talle raha. 3)Millisest otsusest teatab Ahas oma isale? Ahas teatab oma isale, et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu. isa oli tal kommunismimeelne. 4)Missugune oli poiste sõjavarustus? Kuidas seda saadi?
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane.
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane.
Nimed Marmortahvlil Albert Kivikase romaan ,,Nimed marmortahvlil" jutustab noorte koolipoiste esimesest sõjakogemusest aastatel 1918-1920, mil toimus Eestis Vabadusõda punaarmee okupatisooni vastu. Peategelasteks on Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased: Ahas, Käsper, Käämer, Tääker, Miljan, Mugur, Konsap, Kohlapuu jt. Ahast võiks iseloomustada kui vaikse ja tagasihoidliku poisina, kes ei teinud oma otsuseid kiiresti, vaid alati kaalutles. Tal oli kaks head sõpra Käämer ja Käsper, kuid viimased omavahel üksmeelt ei saanud kuidgi leida. Käämer oli vaeste laps nagu Ahaski ja talle oli oluline tööliste heaolu. Ta oli kõva sotsialismi pooldaja ja uskus, et punaste võimu all olles saab olema töörahval kergem elu
Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste
Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa sõdurid eemaldasid raekoja tornist sini-must-valge lipu ning alustasid Eesti saksastamisega. Ühingud alustasid tegutsemist põranda all. Peagi tuli teade , et sakslased on valitsuse üle võtnud. Alustati
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Esimene osa 1. Teose peategelaseks oli Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane Henn Ahas. 2. Teose sündmused algasid 1918. aasta detsembris seoses mobilisatsiooni välja kuulutamisega. 3. Henn Ahase sõpradeks olid Käämer ja Käsper. Mõlemad sõbrad suhtusid Eesti riiki erinevalt ning mõlemal oli oma kindel arvamus asja kohta. Käämer pooldas rohkem venelaste võimu ning punaarmeed ja ka selle tulekut Eestisse. Käsperi mõttemaailm erines Käämeri omast märgatavalt. Käämer pooldas rohkem iseseisvat Eestit ning Eesti Vabariigi arengut
Ahas Henn käis Kommertskooli seitsmendas klassis. Ta hakkaski detsembripäeva hommikul kooli minema. Väljas nägi ta trobikond inimesi, kes kõik midagi lugesid. Ahas üritas ka sinna trügida. Ta jõudis vaid lugeda, et välja on kuulutatud mobilisatsioon ning kõik kes 1. jaanuariks 1918 sai 21-35 aastaseks peavad välja astuma. Rohkem Ahas lugeda ei jõudnud, sest teade kisuti seinalt ära. Rahvas oli marus, et mehed sõtta peavad minema. Edasi liikus Ahas Käämeri juurde. Kui Käämer mobilisatsioonist kuulis ärritus ta väga. Kui poisid edasi liikusid oli näha mitmel pool ärritunud inimesi, teadet aga ei olnud enam kusagil. Käämer oli silmmärgatavalt vihane ja kirus punaväelisi. Kui nad kesklinna lähedusse jõudsid nägid nad, et seal teated väljas. Käämer ütles selle kohta, et buržuide linnajagu ju
12.Esita teose kohta 5 küsimust. Vastused: 1. Käämer- Pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Võitlushimuline Reinok- Pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga 6.kl poiss. Tääker-Kõige kogukam klassikaaslane Jürine- Pikk ,sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Riiutli gümnasistkade sabas jõlkida ja koolipidudel tantsimas käia. Valged kindad käes. 2. - Käämeri ja Käsperi omavaheline tüli.( teemal kes on kommunist , kes mitte) Käämer heitis käsperile ette , et vaesed peavad ise hakkama saama aga tema Käsper on rikkuses ega tema pea sõtta minema. - Ahas oli muutunud erapooletuks. Ta ei teadnud kummal pool sõdida. Kas eestaste või venelaste. - Rahvas oli täielikult teiste võimu alla. Kui tulid plakatid, et hakatakse sõtta võtma mehi- ei jäänud rahval midagi üle , kui minna. Hiljem hakati venelaste poolt kodusi rüüstama ning naisi
Nimed marmortahvlil 1.osa 1)Kommortskooli 7.klassi õpilane Henn Ahas 2)siis kui Ahas läheb kooli 3)Käämer, Käsper. Ahasel on 2 poolust rahvuslane ja sotsilist. 4)Ta ei suutnud valida, kas rahvuslane või kommunistlane. Või on erapooletu. 5)süüdi oli puruvenemeelne kroonukool. 6)halvas olukorras. 7)koolide saksastamisega, oma hertsogiriik ja maa laialdaselt koloniseerida Saksast sissetoodud asunikkudega. 8)Kõigepealt Kuperjanov ütles:,, Jänesed ja argpüksid välja!’’ kutsub eesti noorust appi eestlaste valitsusele kaitsma oma rahvast ja riiki
jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Vaatasin filmi ``Nimed Marmortahlil`` esimest korda. Millegipärast ma ei olnud seda filmi varem vaadanud, kuna arvasin, et see pole huvitav. Filmi tegevus toimub 1918-1920 aastatel, kui toimus Eesti Vabadussõda punaarmee okupatsiooni vastu. Peategelasteks on Kommertskooli seitsmenda klassi poisid kes teevad otsuse minna vabatahtlikena sõdima kodumaa eest. Lisaks Ahas Hennule on kesksel kohal Käsper kes on klassis liidriks, Käämer kes on kommunistlike vaadetega, Mugur, Kohlapuu, Konsap, Tääker, Konsap ja filossoofilistele mõtisklusetele kalduv Martinson. Aasta 1918. on tekkinud uus riik - Eesti Vabariik. Aga talvel tungib Nõukogude Venemaa Eestile kallale. Eesti Kaitsevägi kuulutab välja mobilisatsiooni, mis aga kukub läbi ja nii jääb loota vaid vabatahtlikele.
4000 vabatahtlikku, samuti tulid appi Suurbritannia sõjalaevad koos relvalaadungiga. Kuigi välisabi oli Eesti jaoks oluline, ei oleks sellest kasu olnud Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni. Koos kõikide sõjameestega läksid vabatahtlikult sõtta ka Eesti koolipoisid, kes läksid sõtta, et Eesti riik püsima jääks. Nende seas olid ka Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased Ahas, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Konsap, Mugur ja Miljan. Need poisid kuulusid Tartu Vabatahtliku Pataljoni 2. rühma. Kui Sangla mõisa lähistel võeti positsioonid sisse, siis kõlasid püssipaugud ja poistele puges hirm naha vahele ning nad pistsid jooksu. Ahas kõige ees ja teised tema kannul. Kuna püssid olid joostes koormaks, siis visati need metsa alla. Käsper ja Tääker tõid teiste poiste püssid metsast ära ja nad olid natuke kurjad, et teised kohe jooksu panid, kui laske kuulsid
Algas nii et ahas lks kooli.. sai seal kokku oma parima sbra kmeriga. kes oli kommunist prast said nad veel ksperiga kokku, kes on rahvuslane. siis need kmer ja ksper tlitsesid seal teepeal niikaua kui nad kooli judsid. kooli judes peeti koosolekuid ja ksper hakkas hutama teisi et nad lheksid vabatahtlikult stta. ainukesena oli selle vastu kmer. kes tahtis minna venelaste poolele. kmer lks tkeriga tlli ja tker viskas ta klassist vlja. jrgmisel hommikul kui ahas rkas oli terve tartu linn thi ja vaikne, mis tundus talle imelik. ta lks rongijaama kus ks mees kskis tal koolipoisi mtis ra vtta.. ahas vttis korra mtsi ra kuid hakkas siis mtlema et miks ta peab mtsi maha vtma.. tema kannab seda uhkusega edasi siis tuli talle uuesti see mees vastu ja tles uuesti et vta see mts juba maha.. ja rkis et venelased otsivad koolipoisse kes alustasid mssu. ahas otsustas minna oma vanemate juurde kes olid maal.
Kas sõda võib muuta inimeste mõtlemist ja maailma vaadet või võib see hoopis hoopis panna ennast tundma õppima? Ahase klassivend Kohlapuu oli alguses patsifist, kes ei julgenud kedagi tulistada, aga esimeses lahingus venelaste vastu sai ta haavata ja see pani ta ümber mõtlema. „Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!“ Ta julges vaenlast tulistada ja muutis ka oma usku - temast sai tulihingeline punaarmee vihkaja. Ahas selle eest ei osanud alguses arvata, kelle poolt olla - kas punaste või valgete. Lõpuks sai ta aru, et need valitsemise vormid on sarnased, mõlemad tahavad oma rahvast kaitsta ja hoida. Ta otsustas, et peab võitlema Eesti ja eestlaste nimel. Kas noorus ja elukogenematus muudab inimesed julgemaks ja entusiastlikumaks sõja suhtes? Raamatu põhjal võin ma nii öelda küll. Poisid olid alguses väga entusiastlikud sõja suhtes, ootasid väga kuna nad
{9499}{9578}Mis jutt see on?|- Mõelge, kelle vastu te sõdite? {9589}{9635}Kuradi roosamanna! {9771}{9810}Kuradi punane selline! {9908}{9945}Käsper! {9974}{10053}Käsper!|- Mis on? {10084}{10166}Kutsu Käämer tagasi!|- Mis asja? - Kutsu Käämer tagasi. {10175}{10231}Tema lihtsalt mõtleb niimoodi,|sina mõtled teistmoodi, {10235}{10283}aga tema ei tulnud sulle kätega kallale.|Kutsu Käämer tagasi! {10627}{10670}Sel juhul lähen ka mina. {10683}{10782}Pea hoogu, Ahas! - Mis on?|- Kas sa oled punane komissar või? {10938}{11006}Ma olen Tartu Kommertskooli õpilane. {11221}{11278}Käämer, oota. {11434}{11498}Kaitsku ise|oma paksude valitsust! {11502}{11588}Kohe on punaarmee siin|ja siis lähevad asjad ise paika! {11619}{11674}Aga see on ju võõras võim! {11859}{11959}Olgu või võõras, peaasi,|et mitte Käsperi-taolised! {12743}{12839}Oi! Palun vabandust!|- Ei ole lugu. {13017}{13147}Ma pean siit kuidagi mööda saama.|- Jah, muidugi. {13451}{13553}Paras
Muutused perekonnas Nimed marmortahvlil Maria Moor 9B Mina kirjutan kirjandi A. Kivika romaani ,,Nimed marmortahvlil" põhjal. Minu kirjandi läbivaks teemaks on muutused perekonnas pärast sõda ja ka sõja käigus. ,,Nimed marmortahvil" raamatu peategelaseks on noor, mõtisklev Henn Ahas, kes on kahe vahel seoses perekonna maailmavaadetega. Ta astub sõtta koos teiste kooli- ja võitluskaaslastega: Miljan, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Mugur ja Konsap. Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel.
Nüganen on ise öelnud, et film oli tema jaoks tõeline väljakutse. ( Linnar Priimägi ,,Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Filmi operaator on Sergei Astahhov Venemaalt. Võtted kestsid 50 päeva. Filmi monteeriti neli kuud. Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik Eesti Vabariik. Filmi keskmes on tavalised koolipoisid, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Filmi peaosaline on Henn Ahas, kes alguses küll kahtleb koos kaaslastega sõdima minna aga mõeldes järele, otsustab ta siiski oma klassivendi ja riiki aidata. Koolipoistel tuleb lüüa raskeid lahinguid mitmes erinevas kohas. Kas saadakse tasuks armastus, isamaa või jäävad neist poistest mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) Film põhineb Albert Kivikase romaanil ,, Nimed marmortahvlil" . Film toob vaatajateni
Eriti peaks tänapäeva noormehed, kes ei taha sõjaväkke minna neist eeskuju võtma. Eesti Vabadussõja vastu tärkas mul huvi juba siis kui mu kodu lähedal tehti filmi "Nimed Marmontahvlil". Mäetan selgesti kuidas me terve klassiga pidime vaikselt olema ja noored näitlejad olid küngaste taga peidus. Praegugi seda filmi vaadates on rõõm ära tunda oma kodukohta. Ka kuulub raamat "Nimed Marmontahvlil" mu lemmikute hulka. Seda lugedes tuleb mul alati silme ette see pilt, kui Ahas kirjeldab kuidas ta roomas teisel pool kraavi Rõngu kirikust. Teades ise täpselt neid kohti, kus Vabadussõda minu kodulähedal aset leidis oleks patt kui ma ei teaks sellest midagi. Oma referaadis käsitlengi koolipoiste osalust vabadussõjas. Referaadis on ülvaatlikult nende tegemistest ja ka koolipoiste endi mälestustest. 3 Gümnasistid ja Üliõpilased Vabadussõjas Kuhu koonduti ehk suuremad keskused
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür
Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
juurde mahtuda. Direktor asetas selle laekasse ilma sinise ümbriskarbita. Kaheksateistkümnes peatükk Õpetaja Hellmannile anti märk üle klassis, sest teda polnud kordagi kodus olnud. Sellega loodeti ka tunniaega kulutada, kuid see ei õnnestunud, sest õpetaja pöördus kiiresti aine juurde tagasi. Märk viidi ka Ambelile. Proua Lülli rääkis poistega prantsuse keelt ning punastas tihti nagu ka prantsuse keele tundides. Ta arvas, et märgil on kasutatud prantsuse värve (punane, valge, sinine). Kuna G oli märgil must arvas naine, et see leinamärgiks härra Wikmanile. Räägiti reisist Prantsusmaale, mis tublimatele õpilastele oli lubatud. Härra Wikmani surma tõttu ei tulnud see enam kõne alla, kuid reis Stocholmi küll. Laasik oli selle üle rõõmus, sest nüüd oli tal suurem võimalus reisiraha kokku saada. Plebsi naine oli suremas. Poisid pidid talle kinnitama, et Plebs on neile hea õpetaja olnud.
Kui Januart Jauram suuremaks kasvas ja ta singi ära varastas ning Triinu seda kätte tahtis saada, kasutas karu toorest jõudu. Sellepeale anti karu aga vene mehele, kes ta puuri pani. Jaunart Jauram võttis aga ka naise ja õpetab pojakestele, et voorus on kõige tähtsam. Ja poisid pidid ära kooli minema. ,,Jaunart Jaurami jõngermannid" · Ameerika onu Piider Pattenson ostis endale karupere ja viis nad enda aeda. Jaunart Jauram arvas aga, et nad võiksid olla vabad. Nii said põgenema Januart Jauram, tema naine ja vanem poeg. Kaks karupoissi jäid aga aeda. Nad hakkasid uudistama siili, kassi. Varsti nägid nad kitse ja nad veeresid mööda kallast alla, kus parasjagu Heit ja Henno kala püüdsid, poiste paat läks ümber ja nad kõik pidid kaldale ujuma. Siis võtsid Heit ja Henno karud endaga ühes ja panid neile nimed Summ ja Sulps. Karud viidi Pattensoni aedniku onu Pampeli juurde
- hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd - sündmusest oli kuulnud ka direktor, kes asja vaatama tuli, Ollino ja Tigapuu valetasid talle, et Indrek ja Tigapuu hullasid ning viimane kukkus peaga vastu lauda, Maurus ei uskunud seda, kutsus Indreku oma kabinetti, teades, et tema on ainukene kes tõtt räägib, Indrek
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: An
tütrepojaga) · Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud · Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber · Selma - Taavi parim sbranna · Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja · Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sjakooli meeste peastaap) · Riks - Taavi endine sjakaaslane, tapab enese · kokk Lompus - Taavi endine sjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Loo põhimõte on järgmine:lugu räägib sellest, kuidas Taavi Raudoja vitleb järjekindlalt oma maa ja oma vabaduse eest, alates 1944. aastast kuni Teise maailmasõja lõpujärgse ajani. Neid raamatuid oli mõnus lugeda. Tuleb aega võtta ja rahulikult lugeda ja aru saada. Soovitan ka teistel lugeda.
Juba oligi buss jõudnud Tartu ja aeg oli bussist väljuda, väljudes Karina komistas ja kaotas teadvuse. Kui ta silmad avas, leidis ta ennast Tartu bussijaamast pikali maas. Kõik vaatasid 8 teda. Karina ajas ennast püsti ja hakkas Wilde'i kohviku poole minema, kuna lõikusele oli veel palju aega. Ta teadis täpselt, kus Wilde'i kohvik asub aga kui ta jõudis sinna kus kohvik olema oleks pidanud, siis seda lihtsalt ei olnud. Karina arvas, et tal on ajuvapustus. Kohviku asemel nägi ta üht raamatupoodi ja otsustas siseneda, poes olid vanad tolmused raamatud ja imelik lõhn, mille tõttu unustas Karina kogu ümbritseva maailma. Lõpuks tuli raamatupidaja, ta oli väike ja tal puudus pool kõrva ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema
Kuna külas ei olnud sobivat kohta kus hirsipõldu harida, siis pidi seda tegema kaugemal ning Mende läks oma isale appi, et valvata et ükski lind hirsi teri nahka ei pistaks. Ta pidi seal üksi olema ning ta kartis vaime ning metsloomi, kõige hirmsam oli tema jaoks see, kui ta hüääni nägi, ta põgenes ta eest puu otsa ja oli väga hirmul. Kolmandas peatükis abiellub Mende õde Kunyanti Musaga, nad ei olnud teineteist veel kordagi näinud, kuid Musa arvas, et on üige aeg abielluda. Nende hõimu traditsioon oli see, et peigmees peab pruudi eest maksma tavaliselt paar lehma, kitse ja mõned kotid hirssi. Nad kihlati juba siis, kui Kunyanti sündis. Siis kui oli pulmapidu nägi Kunyanti väga ilus välja, ning pärast pulmi asusid Musa ja Kunyanti pruudi perekonna juurde elama. See oli ka üks traditsioon, et peale pulmi aastaks ajaks pruudi pere juurde elama minna. Järgmine hommik,
Selleks, et abielluda , pidi tema eelmine naine, Magnuse ema surnuks tunnistatama. Kuid keegi ei teadnud, kas ta oli elus või ei. Mõne sõbra valetunnistuse abiga läks see Magnuse isal aga läbi. See oli Magnusele ka viimaseks piisaks karikas, pärast seda vahejuhtumit lahkus ta kodunt , olles nüüdseks 18-aastane. Ta jooksis ära Bodagna juurde , sest mujale ei osanud ta minna. Ta asus tööle ühes ajalehes reporterina, tal oli unistus ka kirjanikuks saada , kuid Bodagna arvas , et tal ei ole piisavalt kujutlusvõimet ja fantaasiat, et sellega endale leiba teenida. Aja möödudes nende tunded üksteise vastu aina tugevnesid ja kõik näis minevat suurepäraselt. Kui Magnus ühele väliskomandeeringule sõitis, oli Bodagna olnud väga väsinud ja kurb ning ka voodis teistmoodi. Sel hetkel ei osanud Magnus sellele suurt tähelepanu pöörata, kuid Viinis olles püüdis ta temakesele helistada , kuid keegi ei vastanud
annaabi.ee 
