MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e
koos, kuni Azazello neile Falermo veini jootis ja nad surid. 3. Jutusta teostest üks ilus, naljakas, traagiline või arusaamatu lugu. Põhjenda oma valikut. Otsustasin valida ühe traagilise loo, mis juhtus kohe raamatu alguses. Vahel võib ikka elus juhtuda ettearvamatuid käike, mis võtavad sõnatuks. Kui inimesele öeldakse, et tal on elada ainult üks päev veel, siis ei teki kohe seda instinkti, mida tegema peaks. Ühel õhtul, kui Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki, sekkus nende vestlusesse üks kummaline mees. Võõras mees ennustas Berliozile kuidas ta sureb, teda pidavat tapma vene naine, kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva kirjanduslik assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Hiljem Berilioz kõndis pöördväravate juurde, kus ta libises ja kukkus rööbastele. Trammijuhiks oli naisterahvas
ühiskondlikus elus. Läbi aegade on inimesi konstantselt vaevanud mitmed tähtsana kõlavad küsimused, sellised, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu: elu, surm ja armastus. Näiteks: Miks enne surmamõistetule surmava süsti tegemist see süstal steliseeritakse. See on selline küsimus millele õiget ega vastust ei ole olemas. Samamoodi on näide tuua Bulgakovi teosest "Meister ja Margaritast", kui teose alguses arutavad Mihhail Berlioz ja Ivan Nikolajevits jumala olemasolu pärast. Nemad on arvamusel, et pigem ei kui kui nende vestlusesse sekkub tundmatu, kes räägib kõik võimalikud teooriad ja võimalused ja üldse räägib maailmaelust palju asju, siis Berlioz ja Nikolajevits satuvad segadusse ning Berlioz ärritub päris korralikult. Taas kord. Õigeid ega valesid vastuseid pole. Jumal on olemas või ei? Seda ei tea keegi, Eksistensialistid vastanduvad arusaamale, et inimene on eriline olend, kelle puhul ei
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1.Tsitaadid. ,,Ptüi, Kurat!, Kas tead Ivan, ma oleksin praegu äärepealt kuumarabanduse saanud!" (lk 13) Berlioz oli näinud ilmutust ning hirmuvärinad jooksid üle tema keha. ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?" (lk 23) Luuletaja imestas, kuidas välismaalane tema nime teadis ning välismaalane võttis taskust lehe, millel ilutses luuletaja pilt ja värsid. ,,Oma nime ma tean. Ära tee ennast rumalamaks, kui sa oled. Sinu nimi." (lk 29) Prokuratuur tahtis teada süüaluse nime, kui see kohmetuna esimest korda vastust ei andnud. ,,Tahaks loota, et teil on nüüd minu nimi meelde tulnud?" (lk 100) Toas olnud võõras, kes osutus Musta maagia professoriks Wolandiks, uuris, kas
afanassi ivanovits üüris neiule väga luksusliku korteri ja pani talle kaasavaraks 70 000 rubla, et tüdruk kellelegi kiiresti mehele saada. Põhiline kandidaatidest oli ametnik Gavrila ardalionovits ivolgin, kes tegelikult isegi põlgas nastasjat ja samuti suhtus ka tema perekond neidu aga ganja kavatses abielluda ainult raha pärast. Meeleheitlikku kiindumust nastasja vastu tundis Parfjon Semjonovits Rogozin, kes oli valmis isegi tüdruku Ganjalt ära ostma. Vürst lev nikolajevits mõskin tegi Nastasjale abielu ettepaneku ja seda juba esimesel kohtumisel. Vürst ning ganja lükati tagasi ja Nastasja filippovna põgenes rogoziniga moskvasse. Moskvasse läks ka vürst. Sellest teada saades läks nastasja vürsti juurde, kuid põgenes hiljem ka tema juurest. Lõpuks otsustab neiu ikkagi mõskini kasuks ning nad kavatsevad abielluda, kuid pulmapäeval põgeneb nastasja filippovna jälle rogoziniga, see kord peterburgi, kus mees neiu tapab.
VÜRST MÕSKIN ABSOLUUTSE HEADUSE KEHASTUS Vürsti Lev Nikolajevits Mõskin oli noor mees, kes oma olemuselt oli üdini heasoovlik ning südamlik ümbritsevate inimeste vastu. Ei lugenud, kas teine oli rikas või vaene, mees või naine, aadlik või ori Mõskini silmis olid kõik võrdselt väärt head kohtlemist ning austavat suhtumist. Päris paljud pidasid teda sellepärast kogun idiooks. Esmapilgul võis see tõesti nii tunduda, kuid kui olukorda süveneda, osutusid idiootideks pigem tituleerijad ise ehk lasteaiast
......................................................................... 11 Kasutatud kirjandus ..................................................................12 2 Üldine Info Vladimir Iljits Lenin (tegelikult Uljanov sündis 22. aprill 1870 ja suri 21.jaanuaar 1924,oli Venemaa bolsevike juht,Oktoobrirevolut siooni läbiviija, NSVL-i esimene valitsusjuht. Vladimir Uljanov sündis Simbirskis. Isa Ilja Nikolajevits Uljanov, päritolult kalmõkk, töötas rahvakoolide inspektorina. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril. 1886 suri Vladimiri isa ootamatult. Vladimiri emapoolne vanaisa oli juudi rahvusest, vene õigeusu vastuvõtnud Israel Blank, vanaema aga rootsi-saksa suguvõsast Anna Grosshopf. Aastal 1887 mõisteti Vladimiri vanem vend Aleksandr surma süüdistatuna vandenõus Venemaa keisri Aleksander III mõrvamiseks
Temast ei kirjutata ka kirjanduslikes raamatutes nii palju kui näiteks Dostojevskist. Siiski on Tolstoist kirjutanud tema tütar Tatjana Suhhotina-Tolstaja (1864-1950) ja NSV Liidu rahvakunstnik, tuntud pianist ja pedagoog Alexander Borisovich Goldenweiser, kes oli Tolstoi majas sagedane külaline. Nendele kahele teosele, entsüklopeediatele ja maailma kirjanduse õpikutele ma referaati tehes toetusingi. Referaati tehes kujunes mul väga sümpaatne mulje inimesest nimega Lev Nikolajevits Tolstoi ja arvan, et mina ei ole ainus. Arvan, et teoseid Lev Tolstoist peaks kindlasti rohkem eesti keelde tõlkima ja mis on juba tõlgitud, ümber trükkima, sest raamatuid Lev Tolstoist on vähe ja need on nii vanad, et neid enam avalikest kohtadest kätte ei saa, kuna need hakkavad ära lagunema. Eestlastel on õigus saada rohkem infot nii märkimisväärse inimese kohta, kes jäi silma Venemaa tsaarile NikolaiII-legi oma südikuse ja talupoegade aitamisega.
Aleksandr Nikolajevits Benois (18701960) Elli sepp Pärnu Hansagümnaasium 10a Perekond § Sündis Peterburis.(3.05.1870) § Isa oli tunnustatud vene arhitekt. § Vanem vend Leonati oli tuntud arhitekt. § Vend Albert tegeles maalikunsti ja arhitektuuriga. § Suri Pariisis (9.02.1960) Elukäik § Aastail 18901894 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas. § Veel õppis iseseisvalt kunstiajalugu ja tegeles maalikunstiga. § Reisi Prantsusmaale. § Asutas koos kahe mehega Mir Iskusstva. § Kirjutas ja avaldas monograafiaid vene kunsti ja T. Selo kohta. § 1901. aasatl määrati ta Peterburi Mariinski teatri kunstiliseks juhiks. Elukäik § 1903. aastal illustreeris A. Puskini poeemi ,,Vaskratsanik". § Aastail 19181936 töötas A. Benois kunstigalerii juhatajana. § 1926. a. emigreerus Prantsusmaale ja elas...
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Märkus: kõik nimed on raamatust õigesti maha kirjutatud. Punktid ei ole peatüki kirjeldused, vaid teemadeks jaotatud. Punktid 1-8 on 1.osa, 9-11 on 2.osa (kokkuvõtlikumalt tehtud). Sündmused ei ole siin päris täpselt kronoloogilises järjekorras. Tegevus toimub Moskvas 1929-1940. 1. MASSOLIT'i (kirjanikeühendus vms) juhatuse esimees Berlioz ja poeet Ivan Nikolajevits räägivad pargipingil. Sinna ilmub salapärane välismaallase käitumisega Woland, kelle ennustuse järgi sureb Berlioz trammi alla jäädes ja pea eraldub kehast. Natukese aja tagant see ka juhtub ning poeet on hullumas. Ta üritab Wolandit jälitada/kinni püüda, aga see ei õnnestu tal. Lõpuks satub peale mitmeid insitente hullumajja. 2. Berliozi korterikaaslane Stjopa Lihhodejev leiab hommikul oma korterist
Ivan Kramskoi · Ivan Nikolajevits Kramskoi oli vene maalikunstnik ja kunstikriitik. Stiililt oli ta realist. · Ta sündis 27. mail 1837 Ostrogozskis ning suri 24. märtsil 1887 · Kramskoid mõjutasid teistest kunstnikest tugevamini demokraatlikud ja revolutsioonilised ideed. · Ta oli peredviznikute ühingu üks asutajaid ja ideolooge. · Tema kunstikriitika oli samuti mõjukas. · Tema tööde demokraatlik suunitlus, põhjalikud kriitilised arutlused kunstist ja kunsti iseärasuste objektiivsete hindamiskriteeriumide lakkamatud uuringud arendasid kunsti ja rahva suhtumist kunstisse. · 18571863 õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias. · Ta oli üks akadeemia 14 lõpetajast, kes lahkus akadeemiast lõputööd tegemata, sest neil ei lubatud traditsioonilise mütoloogilise stseeni asemel maalida ...
LEV TO LSTO I M BER 1910 BE R 18 28 20 . NOVE 9. SEPTEM C. KARUS 2018 KRAHV LEV NIKOLAJEVITS TOLSTOI · OLI VENE KIRJANIK · JÄI ÜHEKSA AASTASELT ORVUKS, ÕPPIS JUURAT JA IDAKEELI · OLI OHVITSERINA KAUKAASIAS, VÕTTIS OSA KRIMMI SÕJAST · AVAS JASNAJA POLJANAS KOOLI TALULASTELE · 13 LAST, KELLEST VIIS SURI JUBA LAPSEPÕLVES (LISAKS ÜKS ABIELUVÄLINE POEG) LOOMING · KAJASTAB PEAMISELT VENE ELU, MIDA TA ISE NÄGI JA KOGES · TOLSTOILUS ON FILOSOOFIAS LEV TOLSTOI USULISEETILINE ÕPETUS · PÄRAST ROMAANI ,,ÜLESTÕUSMINE" ILMUMIST PANDI TOLSTOI KIRIKUVANDE ALLA
Lev Tolstoi. Krahv Lev Nikolajevits Tolstoi (eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Leo Tolstoi; vene ; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik. Elukäik: Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. Aastatel 18511856 teenis ta ohvitserina Kaukaasias. Aastatel 18541855 võttis osa Krimmi sõjast. Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Behrsiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aas...
Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane. http://www.youtube.com/watch?v=kZPiaSYmj_ Venemaa Keisririik Venemaa keiser Nikolai II ja suurvürst Nikolai Nikolajevits, kes oli Esimese maailmasõja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915. aastal sõjavägede ülemjuhataja. http://www.youtube.com/watch?v=VBio3uwacE AustriaUngari Austria keiser Franz Joseph I ülemjuhtaja ning Austria Keisririigi suurhertsog ja prints, Ungari ja Boheemia kuninglik prints, Tsíni hertsog Friedrich, (Friedrich Maria Albrecht Wilhelm Karl) oli AustriaUngari kaksikmonarhiaga riigi
Mihhail Ivanovits Glinka 1804-1857 Click icon to add Click iconpicture to add picture Mihhail Ivanovits Glinka Elulugu Glinka sündis 20. mail 1804 Juba sündimisest peale oli aristokraatlikku perekonda. väike Glinka oma vanematest Tema isa Ivan Nikolajevits lahutatud. Vanaema võttis ta Glinka oli Smolenski mõisnik ja enda hoole alla sel põhjusel, et erukapten. noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a
F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust.
Toots, Annabel Laur, Elis Savisaar Vladimir Ilits Lenin · Venemaa bolsevike juht · Oktoobrirevolutsiooni läbiviija · Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht · Leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja Eluloolised andmed · Vladimir Uljanovits Lenin sündis 22. aprill 1870. a Simbirskis (praegu Uljanovsk) rahvakoolide inspektori Ilja Nikolajevits Uljanovi perekonnas. · Aastatel 18791887 õppis Vladimir Uljanov Simbirski gümnaasiumis. · Gümnaasiumi lõpetas ta kuldmedaliga ja astus Kaasani Ülikooli õigusteaduskonda. Varsti heideti ta sealt üli- õpilaste revolutsioonilises liikumises osalemise eest välja. · Kaasani ülikoolist välja visatud, läks ta Peterburi, kus ühines teiste noorte revolutsionääridega ja organiseeris tööliste sotsiaaldemokraatlikke ühinguid.
Mihhail Glinka Glinka sündis 1. juuni 1804 aristokraatlikku perekonda Novospasskoje külas. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Misa põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad
Mihhail Glinka Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla sel põhjusel, et noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. Misa varajane lapsepõlv vanaema juures, ülakorruse kuumaks köetud tubades, kus kärbsed kogu talve sumisesid. Aastal 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi.
Mihhail Glinka 01.06.1804 -15.02.1857 ELULUGU Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Tema isa Ivan Nikolajevits Glinka oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, kes sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla . Aastal 1815
Albert Camus "Katk" doktor Bernard Rieux Hermann Hesse "Stepihunt" Harry Haller, Hermine, Pablo, Maria Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov Ivan Nikolajevits Ponõrev- poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane.
Vladimir Lenin Getter Orav 12. klass Vladimir Iljits Lenin Venemaa bolsevike juht Oktoobrirevolutsiooni läbiviija Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. Lapsepõlv, haridus ja kasvatus Vladimir Uljanov sündis Simbirskis rahvakoolide inspektori Ilja Nikolajevits Uljanovi perekonnas Aastatel 18791887 õppis Vladimir Uljanov Simbirski gümnaasiumis Aastal 1887 lõpetas ta kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonda Varsti heideti ta sealt osavõtu eest üliõpilaste revolutsioonilises liikumises välja ning saadeti välja oma sugulaste juurde Aastal 1891 lõpetas V. Uljanov juuraõpingud eksternina Peterburi ülikooli juures, väga heade hinnetega ja 1. järgu diplomiga. Lenin 1891. aastal Poliitilise tegevuse algus
iseenda asemel on hoopis lihtsam olla keegi teine. Nagu ka see, et miks vahel lõigatakse läbi enda hüvedevoog ning minnakse sama mõtet pidi, mis Nastasja Filippova- ,,mida halvem, seda parem." Mis on see, mis paneb inimesi keskenduma negatiivsele, varjama iseennast ja enda tõelist olemust, kasvatama endale ette müüri, mille taha ennast maailmavalu eest peita. Kas mitte poleks lihtsam, kui kõik inimesed enda kaitsemüüri maha lammutaksid ning elaksid nagu Lev Nikolajevits Mõskin, kes ei lasknud kõikide teiste egoismil enda põhimõtetest tükki võtta, ning oli alati abikätt ulatamas. Ta oli üdini hea ja avala südamega, valmis enda maise vara tükkhaaval ära jagama ning enda katuse alla võtma hädas ja tiisikule elu andmas Ippolit Borissovit, kes on surmamõttest arvatavasti nii kibestuses, et võtab endale õiguse end toitvat kätt hammustada ning Mõskini idioodiks tembeldada justnimelt selle sama headuse pärast, mis tema pea kohal katust nüüd hoidis
Kord ta sõnas: "Nõidusega on lugu nii, et kui see kord peale hakkab, siis ei pane sellele mitte midagi piiri". Inimesed, kes olid tema jaoks ohtlikud, pidi kõrvaldatama, vahendeid valimata. Woland oli tulnud Moskvasse selleks, et anda üks etendus, kuid nagu ta isegi aimas, ei olnud see nii lihtne nagu võis algul paista. Inimesed olid tema jaoks valedel arusaamadel ja teose alguses kasutas ta musta maagia võimu, sõnades: ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?". Professor andis mõista, et teab rohkem, kui keegi arvatagi oskaks. Ta proovis ümbritsevaid isikuid panna ennustuste ja teadmiste alusel uskuma, et Jesua on olemas jutustades loo Pontius Pilatusest. Kahjuks ei mõistnud Wolandit kirjanik Beriloz, kes oma peast ilma jäi trammi alla jäädes. Ivan, nähes seda kõike pealt ning teades, kuidas professor ennustas ette Berilozi surma, hakkab arvama, et Woland ei ole mingi ettekuulutaja vaid mõrvar
oli selgelt näha, et ta naisel oli tekkinud armuke. Kohutavas valus lahkus Fedja Pariisist ja sõitis Itaaliasse. Tema igatsus oli suur. Vahepeal jälgis ta lehti, kus kajastus Varvara nimi. Kõige tipuks ootas Varvara veel Fedja last. Ta saatis naisele kirja, et ei soovi temast enam kunagi midagi kuulda, makstes talle aastas 15 000 franki. Fedja kuulis, et naisel sündis tütar. Järsku jooksis tuppa üheteistkümne aastane tütarlaps, andes teada, et nende juurde ratsa sõidab Vladimir Nikolajevits Pansin. Marja ja Sergei Petrovits tõusid püsti. Ta sõitis trepi juurde oma uue ilusa hobusega. Ta palus Lentotskal hobust paitada nind seejärel astus tuppa sisse. Nikolajevits rääkis suurepäraselt prantsuse, hästi inglise ja halvasti saksa keelt. Ta teenis käendusametnikuna Peterburis, siseministeeriumis. Pansin osaks väga hästi klaveril mängida. Lenotska oli temast vaimustuses. Võõrastetoa ukse taga seisis Kristofer Fjodorõts Gottlieb Lemm. Monseieur Lemm tuli Liisale
Siin peitub põhjus, miks ta ei suuda terve teose vältel õnne tunda. Vürst Mõskin teeb talle juba nende esmakohtumisel abieluettepaneku, sest on Nastasjasse armunud naist ennast nägemata. Piisas vaid tema pildist, et vürsti paeluda. Oleks Nastasja Filippovna mehe vastu võtnud, oleks too naise suure tõenäosusega õnnelikuks teinud. Sellegipoolest keeldub naine vürsti ettepanekust, kuna ta on enda arvates liiga rüvetatud sidumaks end nii hea ja puhta inimesega kui seda on Lev Nikolajevits Mõskin, olles ise suurimaks takistuseks oma õnnele. Raamatus ,,Hüljatud" kirjutab autor Victor Hugo: ,,luuletajaInimene hakkab langema, veereb allamäge, valgub laiali, isegi variseb kokku -- ja seda iseeneselegi peaaegu märkamatult. Tõsi küll, kõik see lõpeb kord ärkamisega, kuid alati liiga hilja. Vahepeal näib ta aga olevat ükskõikne mängu suhtes, mida mängivad omavahel tema õnn ja õnnetus. Ta ise on panus selles mängus, kuid ta jälgib partiid täieliku ükskõiksusega
hukkumise. Oma romaanis on ta vastandanud peategelase kõigi teiste tegelastega. Nad kõik tunnevad Vürsti hingeelu ja jõudu , kuid ei mõista teda täielikult. Isegi kelmid loevad talle moraali ja püüavad õpetada talle kuidas õigesti elada. Dostajevski mõte : elu mõte ei seisne õnnes, vaid tões, kannatus ei alanda, vaid ülendab vürsti ja tema ideed meie silmis. 1. Ühel Novembrikuu lõpul sõitsid Peterburi varssavi rongis 3 meest: Vürst Lev Nikolajevits Mõskin , Ragozin Parfjon ja ametnik Lebedev, Peterburi poole. Nad ajasid rongis omavahel juttu ja rääkisid üksteisele oma elulood ja huvitavamad sündmused. Kui nad peatusesse jõudsid kutsus Ragozin Nikolajevitsi enda juurde ja lubas talle soojemaid riideid ja raha anda , kuna Nikolajevits oli end ennem reisi kehvalt varustanud. 2. Vürst Nikolajevits läks kindral Jepantsinile külla, kelle naine oli kauge sugulane Vürst Nikolajevitsile. Ta rääkis ennem Jepantsinile jutule minemist
Vene väepealikku kindral Kutuzovit kujutatakse traagilise kujuna, kes teab, et võit ja kaotus sõltuvad alati juhusest. Tolstoi veendumuse kohaselt lähevad tähtsate väepealikena ajalukku need, kellel on sõjaväljal lihtsalt vedanud. "Sõda ja rahu" tegi autorist vaimse institutsiooni, kelle ees võtsid mütsi maha mitte ainult kolleegid. Tolstoid austati rahva hulgas nagu pühakut. Teda nimetati Venemaa Homeroseks ja ta pidas oma teost "Iliasega" võrdväärseks. Kui Lev Nikolajevits Tolstoi 1910. aastal 82-aastasena suri, helistati kogu maal kirikukelli. Inimesed jäid tänavatel seisma. Kõik teadsid, kes oli lahkunud. KASUTATUD KIRJANDUS *L. Tolstoi "Sõda ja rahu" *B. Sichtermann, J. Scholl "Romaanid"
sajandi lõpus Venemaal- Peterburis, Pavlovskis ja Moskvas. 19. sajandi lõpus valitses Venemaal sotsiaalne ja vaimne ebavõrdsus. Ühiskonda iseloomustas kahtlemine usus ja vaimustumine sotsialismist. Romaan algab sompus novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku Peterburi-Varssavi raudteerongis. Ilm oli nii udune ja niiske, et ei läinudki valgeks ning silm seletas vaid kümne sammu kaugusele. Olulisemad tegelased ja nende põhjalik iseloomustus. Vürst Lev Nikolajevits Mõskin on romaani ,,Idioot" peategelane. Ta on hea ja aus mees, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi halba teha ning on nõus ise seeläbi kannatama. Tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka keerulistes olukordades. Nastasja Filippovna on romaani üks naispeategelastest. Ta on vapustavalt ilus naine, kes
Curriculum Vitae Täisnimi: Vladimir Iljits Uljanov Sünniaeg: 22.04.1870 Sünnikoht: Venemaa, Simbirsk(praegu Uljanovsk) Vanemad: Isa Ilja Nikolajevits Uljanov, päritolult kalmõkk, töötas rahvakoolide inspektorina. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril.1886. aastal suri Vladimiri isa ootamatult. Ema Marija Aleksandrovnal (sündides Blank) : tema isa oli vene õigeusku läinud juut ja ema Anna Grossopf aga saksarootsi päritolu. Ilja Uljanov kui ka tema naine Maria olid väga töökad ja hariduslembelised. Ilja vaid ülimalt ebapraktiline- nael tuli naisel seina lüüa.
alatiseks saladuseks ning seda ei suudetud kunagi mõista. Inimhing on täis keerulisi tunneterägistikke, mis võivad isegi endile selgusetuks jääda. Kõrvalseisja saab esimese nägemuse inimesest tema jutu, zestide ja hoiaku kaudu, kuid tegelikult võib see kõik olla näiline ja persooni päris loomus ei pruugi kaugeltki selline, nagu ta seda välja näitab. Me hing on kui vari valgusvihus, kuid vari, mis ei kao kunagi Iseloomustused Lev Nikolajevits Mõskin teose peategelane, Dostojevski nimetab teda ,,positiivselt heaks inimeseks." Mõskin on u. 26-aastane noormees, kes on vaimselt raskelt haige ning pole "praktilist" elu näinud. Ta saabub teose alguses Sveitsist, kus ta oli ravil. Mõskin on keskmist kasvu, heledate tihedate juustega, allaheitliku pilguga ning siniste silmadega. Ta on väga heasüdamlik, alati aitav, omakasupüüdmatu ja hoolitsev inimene. Tagaselja
Alates 1846 aastast tegutses ta anatoomia ja füsioloogia professorina. Temast sai 1862 aastal haridusministeeriumi nõunik, kuni ta aastal 1867 Peterburist lahkus. 1845. aastal osales Karl Ernst von Baer koos Fjodor Petrovits Lütke, Ferdinand von Wrangeli, Vladimir Ivanovits Dali, Vladimir Fjodorovitsch Odojevski ja Friedrich Georg Wilhelm Struvega Venemaa Geograafia Seltsi asutamisel. Ehkki seltsi ametlikuks presidendiks sai Nikolai I poeg Konstantin Nikolajevits ja asepresidendiks Lütke, oli Baeril just selle tegevuse algusaegadel täita väga oluline roll. Baer viibis ka mitmetel geograafiaekspeditsioonidel, mille käigus ta tegi muuhulgas kindlaks ka jõekallaste uhutuse sõltuvuse maakera pöörlemisest ja Siberi igikeltsa. Baeri auks on nimetatud seitse geograafilist objekti. 4 Tagasi Tartusse Baer kolis Tartusse elama 1867 aastal, kus tahtsi rahu ja vaikust. Teadustöös tegutses
Ta teoste hulgas on rohkesti tellimustööna valminud portreid, mis otse töökojast tellijale kätte toimetati. Vähesed neist jõudsid näitusesaalidesse ning sattusid kriitikute ja uurijate ette. Ent ometi saavutas Köler tunnustuse oma loominguliste võimete õitsengul ja kaasaegsed rääkisid temast lugupidamisega. Aasta pärast Köleri surma, 1900. a. Kevadel avati Kunstide Akadeemia saalides kunstniku säilinud teoste näitus- müük. Näituse oli organiseerinud Köleri sõber Pjotr Nikolajevits Semjonov, kes tundis kunstnikku juba oma varasest lapsepõlvest. Semjonov koostas ühtlasi näituse kataloogi ja varustas selle Köleri tähtsamate teoste ulatusliku kronoloogilise nimestikuga. Veel hiljemgi korraldati tema teoste näitust. Talle on püstistatud mälestussammas Viljandis (1976.a. mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva, skulptor E.Viies). 5.juunil 1992.a. moodustati Johann Köleri Fond, et koguda raha ja korrastada J
Lev Tolstoi oli vene kirjanik, kes sündis 9. septembril 1828 aadlisuguvõsast pärit mõisnku pojana. Ta vanemad surid veel kui Lev oli noor. Tolstoi koos vendadeõdedega kasvas üles sugulaste juures. Sai haridust erinevatest koolidest ning võttis osa ka sõjast. Tema looming kujutab ta enda kogemusi ja nägemusi vene elust. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. 3 Elulugu ja päritolu: Lev Tolstoi täispikk nimi on Lev Nikolajevits Tolstoi. Ta sündis 9. septembril 1828 Moskvast lõuna pool asuvas Jasnaja Poljanas, Venemaal, kus asub Lev Tolstoi haud ning ka muuseum. Muuseum oli varasemalt Tolstoi elukohaks. Lapsena kasvatati teda seisusekohaselt. Pöörati tähelepanu käitumismaneeridele ja laitmatule võõrkeeleoskusele. Ta ema suri 1830. aastal, kui Tolstoi oli vaid 2aastane ning 1837. aastal suri Tolstoi isa, olles ise vaid 9aastane. Tolstoi koos oma vendadeõdedega
märkimisväärne, eriti SRÜ maades. Venelasi peetakse ka väga värvikaks rahvaks, kuna nad armastavad igalepoole panna palju kirjuid ja säravaid asju. Ka venelaste pulmad tunneb sellejärgi ära, et neil on palju ehteid kaelas, ja naiste kleidid on väga uhked ja suured. 5 Boriss Jeltsin Boriss Jeltsin Boriss Nikolajevits Jeltsin [bor'iss nikol'aajevits j'eltsin] ( ) (1. veebruar 1931 Sverdlovski oblasti Butka küla 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president 19911999. Vladimir Putin Vladimir Vladimirovits Putin [vlad'iimir vlad'iimirovits p'uutin] ( ; sündis 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi) on Venemaa poliitik, alates 8. maist 2008 Venemaa peaminister. 7. maist 2000 7
teovõimetu. Ilma parteid agaruse ja ettevõtlikkuseta olnuks Lenin poliitiline null.1 1 Robert Service, Lenin: biograafia. TLN, 2002: lk 27-31. Lenini perekond Lenini kodanikunimi oli Vladimir Iljits Uljanov, hüüdnimi lihtsalt Iljits. Seda kasutasid tavaliselt parteikaaslased. Ta sündis 22. aprillil 1870. aastal Simbirskis. Lenini perekond oli suhteliselt suur. Sinna kuulusid tema isa Ilja Nikolajevits, ema Maria Aleksandrovna, vanem vend Aleksands Iljits, vanem õde Anna Iljitsna, noorem õde Maria Iljnitsna ja teine noorem õde Olga Iljinitsna. Lenini naise nimi oli Nadezda Konstatinovna. Uljanovite perekond oli kolinud Simbriski 1869. aasta sügisel, mõni kuu enne Vladimiri sündimist. Isa Ilja oli määratud kubermangu rahvakoolide inspektoriks. Koos temaga saabusid lapseootel naine Maria ning ta kaks last, Aleksandr ja Anna. Perekond asus
A. N. TOLSTOI TEADUSLIK-FANTASTILISED TEOSED Aleksei Nikolajevits Tolstoi on väljapaistev vene kirjanik, kes on andnud suurepärase panuse meie kodumaa kultuuri varasalve. Ta tuli nõukogude kirjandusse oma erilist, keerulist teed kaudu ja leidis seal õigusega kindla koha kaasaja parima sõnameistrina. A. N. Tolstoi looming on kujunenud kahe epohhi künnisel. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon tähistas põhilist murrangut meie maa ja kogu inimkonna ajaloos. 1917. aasta oktoobrist peale
psühholoogiks. Tema peateosed on "Kuritöö ja karistus" (1866), "Idioot" (1869) ja "Vennad Karamazovid" (1880). Kokku kirjutas ta 11 romaani, 3 novelli, 17 lühiromaani ja palju muud. Esimene romaan "Vaesed inimesed" avaldati 1846. aastal Oma ideid valgustas Dostojevski 1860. aastail koos vennaga välja antud ajakirjades ,,Vremja" ja ,,Epohha". L. Tolstoi: Krahv Lev Nikolajevits Tolstoi oli vene kirjanik. Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. Aastatel 18511856 teenis ta ohvitserina Kaukaasias, 18541855 võttis osa Krimmi sõjast.
Tsensuur lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikides) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda- kui teabevahendid. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei oli NSV Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. Boriss Nikolajevits Jeltsin - Venemaa Föderatsiooni esimene president 19911999. Riigipöördekatse vastane. Jeltsin tunnistas Baltimaade iseseisvumist (20.08.1991 Eesti!) Bush George H. W. 41. USA president aastatel 1989-1993. Lahesõda - külma sõja järgne maailma suurim sõjaline konflikt, mille põhjuseks sai Araabias juhtivale positsioonile pürgija Iraagi diktaatori rünnak Kuveidi vastu 1990. a augustis. Iraagi sõjatehnika (aegunud) oli saadud NSV Liidult ja näitas läänele, et kui
täheplasmale, kosmoloogia). Ta lõpetas 1952. aastal Rakvere I Keskkooli ja 1957. aastal Tartu ülikooli matemaatika- loodusteaduskonna füüsikaosakonna. Töötanud alates 1957. aastast Füüsika ja Astronoomia Instituudis (alates 1973 Astronoomia ja Atmosfäärfüüsika Instituut, alates alates 1995 Tartu Observatoorium). Ta on Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aleksei Nikolajevits Savits (9. märts 1810 Puskarivka-15. august 1883 Blagodat) Oli astronoom. Sõjaväelase poeg. Õppis 18341839 Tartu ülikoolis, samuti õppis Harkivi ja Moskva ülikoolis. Töötas 18391840 Tartu ülikoolis astronoom-vaatlejana , töötas hiljem Peterburis. Bernhard Schmidt (11. aprill (30. märts) 1879 Naissaar 1. detsember 1935 Hamburg)
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu
nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Patriarhi tiikide äärest, kus kirjanik Mihhail Beriloz ja luuletaja Ivan Nikolajevits vestlevad ägedalt Jumala olemasolu üle. Nende vestlusse sekkub end konsultandiks nimetav tundmatu, kes tahab Jumala olemasolu tõestada ning alustab selle tõestuseks jutustust Pontius Pilatusest. Kui lugu läbi saab, otsustab Beriloz tundmatust, keda ta välismaa spiooniks peab, miilitsale teada anda. Kuid enne, kui ta telefonini jõuab jääb ta trammi alla ning sureb. Täpselt nagu tundmatu ette oli ennustanud. Sellest ehmub Ivan nii ära, et hakkab tundmatut jälitama
pärimusel Ivan Sussaninist. Varsti pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat. 1844. aastal läks Glinka Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse. Selle sõidu loominguliseks tulemuseks olid hispaania uvertüürid -- «Aragoni hota» (1845) ja «Öö Madriidis» (1848), mis olid kirjutatud hispaania stiilis. Pilt 1. Glinka kodumõis Glinka isa Ivan Nikolajevits oli Smolenski mõisnik ja erukapten. Mihhaili vanem vend Aleksei, sündis kidurana ja suri mõne kuu pärast. Juba sündimisest peale oli väike Glinka oma vanematest lahutatud. Vanaema võttis ta enda hoole alla Noore Glinka põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati.(vt.pilt2) Peterburis võttis Glinka tunde suurte
"Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Aastal 1879 ilmus Zolalt teaduslik kirjutis "Eksperimentaalromaan" ("Le roman Expérimental"), kus ta selgitas oma teooriat selle kohta, et romaan on võimalus psühholoogiliselt eksperimenteerida. Selle kirjutisega pani ta aluse naturalismile. Aastatel 18941898 kirjutas Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes") ja avaldas arvukalt esseid. Tema viimane romaanitsükkel "Neli evangeeliumi" jäi lõpetamata. Lev Nikolajevits Tolstoi (vene ; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik. Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naases kodukohta
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki
Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosfor rohelised silmad, alasti
Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter)
Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter)
annaabi.ee 
