Metallid (0)

Metallid on lihtained . Nad koosnevad vaid ühe keemilise elemendi aatomitest. Tuntud sajast keemilisest elemendist on üle 80 metallid.
Aatomite vahel on metallides väga tugevad sidemed, mistõttu metallid ongi enamasti tahked ning väga kõvad ained.
Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse šašlõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega.
Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed , kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks.
Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid. Selle omaduse tõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne.
Metallide kasutusel on oluline ka metallide sulamistemperatuur . Näiteks hõõglampide niitides kasutatakse volframi, sest see on kõige rasksulavam metall . Kui niit oleks mingist muust metallist ei oleks lambi põlemine võimalik, sest niit sulaks lihtsalt ära.
Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ja värvilisteks. Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjashall, kuld on kollane, vask on roosakaspunane ja mõned metallid on hõbevalged, ainult helgivad kas sinakalt (nt. plii ja kroom ) või kollakalt (nt. nikkel ).
Metallide kasutamine sõltub ka kõvadusest. Kõige kõvem metall on kroom, kuid puhas kuld ja plii on jällegi väga pehmed (neid võib kriimustada küünega). Seepärast ei kasutatagi alati puhtaid metalle, vaid hoopis metallide sulameid , mille kõvadus on enamasti suurem. Kui puhas kuld on väga pehme, siis kulla sulam on aga palju kõvem ja seega otstarbekam ehete valmistamisel.
Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg - ja raskmetallideks. Kergmetallid , näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid .
Metallide soojuspaisumist kasutatakse näiteks termomeetrites. Mida kõrgemale tõuseb elavhõbedasammas, seda kõrgem on temperatuur