kui mänd. Sobib paremini katuse ja väliseina voodriks, sest tõrjub vett paremini ning kuusepuit kahjustub aeglasemalt. Kuusk on kergem kui mänd. Mänd- Tugev ja vastupidav ehituspuit. Männipalk kardab sinetust ning tuleb hoolikalt katta ja kuivatada, et hallitus ei tekkiks. Ehituspalki tuleks langetada Talvel siis on palk seen- ja putukkahjustustele vähem vastuvõtlikum. Palkseina remondiks sobiva ehituspuidu kuivamisaeg on 12-24 kuud, sõltuvalt palgi läbimõõdust. Kuivast, umbes 20% niiskussisaldusega puidust palksein vajub kuuni 3 % ehk 30 mm ühe meetri koht. Toore puidu vajumisvaru on vanade palkseintega võrreldes liiga suur. Palksein Palkehitustavas eelistatakse pikki ja sirgeid okaspuupalke. Elumaja ja lauda seinapalgi laiuseks arvestati 6 tolli (152 mm), sauna, sepikoja ja aida seinad võidi valmistada ka kitsamast, 5-tollisest (127 mm) palgist. Hoone ülesraiumisel jälgitakse puidu loomuliku koonet: tüvi on jämedam, latv peenema läbimõõduga
TAPEEDID JA NENDE KASUTUSKOHAD Tapeedid on seinakattematerjalid, harva kasutatakse seda ka laes.Tapeediga saab ruume muuta soojemaks või külmemaks, väiksemaks või avaramaks. Kõik sõltub värvi ning mustri suuruse valikust. TAPEETE LIIGITATAKSE: Pabertapeet - kasutatakse enamasti eluruumides ja väikese niiskussisaldusega ruumides. Kerged - siledad,ühekihilised mis lasevad õhku läbi. Keskmised – kahekihilised,pestavad,vett tõrjuvad. Rasked – kahekihilised, sissepressitud. Vinüültapeet - kasutatakse ennamasti suure niiskusega ruumides (köök,vannituba). Pesemis ja hõõrdumiskindel. Tekstiiltapeet – kasutatakse madala reostusega eluruumides. Neelavab helisid,ei pleegi päikese käes. Pind on looduslikest materjalidest. Fliistapeedid – kasutatakse igasugustes eluruumides
Sisevoodrilaua tavalisemad profiilid vastavalt RT 21-10174. PUIDU NIISKUSSISALDUS Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (võib olla ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul 1020%. Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et laudise tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale. Puidu tasakaaluniiskus sõltuvalt keskkonnatingimustest. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 1318%. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et laudise paigaldamise ajal on õhutemperatuur ja -niiskus ruumis juba kasutusaegsele kliimale sarnased ning peale vooderduse valmimist ei tehta enam ehitustöid, mis väga oluliselt tõstavad ruumiõhu niiskust. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 1318%
Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduhorisont koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi väljauhtehorisont heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest sisseuhtehorisont peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, savimineraale sisaldav, pruunika või punaka värvusega lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud gleistunud lähtekivim tekib kui muld on suurema osa aastast märg
Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: Valem 2: ow = mw / (awbwlw) * 1000 , kus mw proovikeha mass, g; aw, bw, lw proovikeha mõõtmed, cm. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus Kw12 redutseerimiskoeftisent, mis võetakse tabelist. 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikeha ristlõike mõõtmed 20x20 mm, pikkus kiu suunas 30mm Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +- 0,5 minuti pärast peale koormamise algust
W = m * 100 (Valem 1) Kus, m1- proovikeha mass enne kuivatamist [g] m- proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus antud niiskussisaldusel saab arvutada valemi 2 järgi. m P 0W = ax bwwlw (Valem 2) Kus, mw - proovikeha mass [g] ax bw lw - proovikeha mõõtmed [mm] Saadud tihedus tuleb arvutada ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemi 3 järgi. P w (Valem 3) P 012 = K0w 12 w Kus, K 12 - redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist. 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Esmalt mõõdetakse proovikeha mõõtmed
Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 min peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemiga 4. Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus ning saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele. Juhul kui proovikeha niiskussisaldus on alla hüdroskoopsuse piiri (30%), kasutatakse valemit 5, vastasel korral kasutatakse valemit 6. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse kolme erineva niiskussisaldusega proovikehi: 105 oC püsimassini kuivatatud; õhkkuivad ja veesimmutatud. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W W (graafik 1). Saadud survetugevus redutseeritakse hiljem 12% - lisele niiskussisaldusele, kasutades valemit 3. Arvutuste tulemused on toodud tabelis 4. Valem 4: RS = F / (a * b) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N]
• Digitaalne kaal – puidutüki massi määramiseks, täpsusega 0,01 g. • Hüdrauliline press 4. KATSE METOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Tiheduse leidmiseks, alustati proovikehade kabariitmõõtmete määramisega. Igal küljel võeti nihikuga kolm mõõtu ning seejärel nende mõõtude aritmeetiline keskmine. Seejärel kaaluti kehad. Järgnevalt arvutati kehade tihedused kasutades valemit 1. Saadud tihedus tuleb arvutada ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemi 2 järgi. 4.2. Niiskussisalduse määramine Puidust, eelnevalt niiskeks tehtud, proovikehad kaalutakse ning asetatakse kuivatuskappi seisma. Kuna tegemist on vaigurikka puumaterjaliga, siis ei tohiks kuivatamine kesta rohkem kui 20 tundi. Samuti toimub kuivatus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Aja möödudes, arvutatakse puidu niiskusisaldus valemi 3 järgi. 3 4.3
Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: W=[(m1-m)/m]*100 m1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g] m - proovikeha mass peale kuivatamist [g] W niiskussisaldus [%] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: pow=[mw/(awbwlw)]*1000 mw proovikeha mass [g] aw bw lw proovikeha mõõtmed [cm] Saadud tihedus arvutatakase ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: po12=pow/Kw12 Kw12 redutseerimiskoefitsent [1] 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 4.3.1 Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20*20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks ± 0,5 minuti pärast peale koormise algust.
Hooldamine: · Kangaste puhul käsipesu · Majapidamistarvete puhul õrn hooldus Polüester (PE, PES, PL) Omadused: · Keskmise raskusega kiud · Tugev kiud · Hea venimisomadus · Sirgestuvus hea · Põledes sulab · Väike niiskussisaldus · Hea vormi- ja mõõdupüsivus · Elekriseeruvus on hea · Talub päikesevalgust · Värvub halvasti, aga hea värvikindlus · Kergesti hooldatav · Termoplastiline · Madala niiskussisaldusega · Omapärane põlemine Kasutamine: · Kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna · Mittekortsuvuse ja pesujärgse sirgestumise, kiiresti kuivamise ja hõlpsa puhastatavuse tõttu kasutatakse rõivaste valmistamiseks · Kardinad, purjed, lipud jms · Vaipade, õmblusniitide, köite, kaablite, vati ja täitematerjali ja lausmaterjalide tootmises Polüeteenkiud (PE) Omadused: · Tugev · Venimatu · Keemiliselt püsiv · Halvasti värvitav
palju jahedamaks. Samuum- kuiv kuum tuul Siroko- tugev soe tuul Föön- soe ja kuiv tuul mägismail Mistraal- tugev ja külm loodetuul Tornaado ehk tromb- väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris Orkaan ehk taifuun- ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon Õhumassid Mõisted: Õhumass- ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega Soe front- eralduspind pealetungiva sooja ja taanduva külma õhumassi vahel Külm front- eralduspind pealetungiva külma ja sooja õhumassi vahel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- ulatuslik alla, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Ilmakaardid ja ilma prognoosimine Mõisted: Ilmaprgnoos ja ilmaennustus- tuleviku ilma teaduslikult põhjendatud kirjeldus
Tselluloostriatsetaat on tavalisest lahustites lahustumatu. see raskendab temast niidi ja kile valmistamist. Lahustuvuse suurendamiseks triatsetaat osaliselt hüdrolüüsitakse kuni diatsetaadini. Saadud produkt on atsetoonis lahustuv. Atsetüültselluloosi lahusest atsetoonis valmistatakse atsetaatkiudu. Plastifitseeritud atsetüültselluloosi kasutatakse plastmassina filmilinide valmistamisel jne. Polümeer ja reaktiivid: Eelnevalt termostaadis kuivatatud puuvillavatt niiskussisaldusega mitte üle 6% - 0,4 g, lämmastikhape tihedusega 1,4 g/sm3 - 7ml, väävelhape tihedusega 1,84 g/sm3 - 13 ml, lahustid - atsetoon, etanooli ja dietüüleetti segu ( 1:3 ), universaalne indikaatorpaber. Seadmed ja vahendid: Koonilised kolvid 50 ml - 2 tk., klaaspulk, kuivad katseklaasid , klaasplast, tiiglitangid, aparatuur leekpunkti määramiseks. Töö eesmärk: Esterdada tselluloosi lämmastikhappega ja võrrelda saadud nitrotselluloosi omadusi tselluloosi omadustega.
fraktsioonidesse. Toode on saadaval 50 liitrises ja 1500 liitrises pakendis. Suuremate koguste puhul on kergkruus tellitav puistena, kas maha kallatult või puhuriga konstruktsiooni paigaldatult. Kus ja kuidas kergkruusa ladustada? Enamasti hoitakse kergkruusa kaetud ladudes, kuid tarnel, (kaupluse) laos või objektil võib materjal ilmastikutoimel niiskuda. Niiskustundlikesse konstruktsioonidesse paigaldamisel tuleb veenduda, et materjal on lubatud niiskussisaldusega. Enamasti on sellistel juhtudel aktsepteeritav niiskussisaldus < 10 massiprotsendi. Pinnasesse paigaldamisel pole see oluline. Kus kasutatakse kergkruusa? Kergkruus on kasutusel geotehnikas, põllumajanduses ja reoveepuhastuses. Kergkruus reoveepuhastuses kasutatakse pinnasefiltrina. See on sobiv lahendus oludes, kus odavat imbsüsteemi rajada ei ole võimalik või majapidamistes, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selleks Fibo kergkruusa.
Maailma levinumad tuultesüsteemid: Õhuringluse põhjustajad: o gradientjõud - õhurõhu erinevused o Coriolisi jõud - maakera pöörlemine -> põhjapoolkeral kalduvad paremale, Lõunapoolkeral- vasakule o hõõrdejõud - takistus maapinnal, suuna muutus Õhumassid: o Õhumass on ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega o Pooluste lähedal kujunevad külmad õhumassid, väikestel laiuskraadidel soojad õhumassid. o Õhumasside piirialal muutuvad õhuomadused Seal hakkab soojem ja kergem õhku tõusma Peamised õhumassid: o ekvatoriaalne (niiske), troopiline (kuiv & niiske), polaarne jaguneb kaheks antarktiline ja arktiline (kuiv & külm, parasvöötme (mereline külm, mandriline soe) Peegeldumine/neeldumine:
esineb polaaröö ja -päev ● lõunapolaarjoon – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5° S), millest lõuna pool esineb polaaröö ja -päev ● üldine õhuringlus – kogu maakera hõlmav õhu püsiv samasuunaline liikumine ● õhurõhk – rõhk, mida avaldab aluspinnale selle kohal olev õhusammas ● õhumass – ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega ● soe front – eralduspind pealetungiva sooja ja taanduva külma õhumassi vahel ● külm front – eralduspind pealetungiva külma ja sooja õhumassi vahel ● tsüklon ehk madalrõhkkond – ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades ● antitsüklon ehk kõrgrõhkkond – ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades ● passaadid – 30
Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele: 1) kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%), kasutatakse valemit nr 5: Rw;12=Rs,w*(1 + (w-12)) Valem nr: 5 kus - - parandustegur, = 0,04; RS,W - survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm²]. 2) kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: 3.2. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikehi: kuivatatuid püsiva massini 105°C juures, õhukuivasid, vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W - W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Purustav Keskkon jõud
toitumisahelatsesse. MULLAHORISONDID-A huumushorisont, B saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont), C lähtekivim, D aluskivim, E väljauhtehorisont, G gleihorisont, AT toorhuumuslik horisont, mistekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele, O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. 1-3kihilised ja erineva niiskussisaldusega, T turvas ehk vee-ja orgaanilise aine rikas. Läbisuhteline veereziim-*sademet ületavad aurumise*mullaviljakuse langus*muldade läbiuhtumine ja leostumine*paras ja palavvöötme niiske kliima. Tasakaalustunud veereziim-*sademete ja auramise vahekord on võrdne*maailma kõige viljakamad mullad*rohtlates esineb. Auramise ülekaaluga veereziim-*auramine ületab sademed*aurustumine*kõrbed,poolkõrbed.TUNDRAVÖÖNDI MULLAD-külmunud mulla ülessulamisel toimub veega
3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2. o12= ow/ K12w (3) o12 puidu tihedus niiskussisaldusega 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] K12w redutseerimiskoefitsent, mis võeti tabelist 3.1 Tabel 3.1 Niiskussisaldus Redutseerimis- Niiskussisaldus Redutseerimis- % koefitsent % koefitsent 5 0,972 13 1,004 6 0,977 14 1,007 7 0,981 15 1,010
4. Katsemetoodikad 4.1. Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning asetatakse kuivatuskappi ning kuivatatakse kuivatuskapil temperatuuril 105C. Peale kuivatamist kaalutakse katsekehad uuesti ning tulemused kantakse valemisse nr 1. 4.2. Tiheduse määramiseks kaalutakse ja mõõdetakse teatud niiskussisaldusel katsekehad ning saadud tulemused kantakse valemisse nr 2. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3. 4.3. Puidu survetugevugevuse määramiseks koormatakse erinevad proovikehad ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti jooksul. Jäädvustatakse purustav jõud ja arvutatakse survetugevus valemiga nr 4. Pelae katsetamist arvutatakse saadud survetugevused ümber standartniiskusele vastavalt ealnevale niiskussisaldusele. Kui proovikeha niiskus on alla hügroskoopsuse piiri (30%) siis kasutatakse valemit nr 5
Puidu positiivseteks omadusteks on tema tugevus, kerge kaal, soojapidavus, sitkus ning samuti hea välimus. Puit on kergesti kättesaadav ning seda on lihtne töödelda. Kuivas keskkonnas on puit püsiv ning hästi säiliv. Samas on puit aga kergesti süttiv ehitusmaterjal, hügroskoopne (kiudude omadus imeda endasse niiskust ümbritsevast keskkonnast) ning omadustelt ebaühtlane materjal. Samuit muutub puidu niiskussisaldusega ka tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Ehituses kasutatava puidumaterjalid võib liigitada järgnevalt: Saematerjal; Profiilhööveldatud materjal (nt. sise- ja välisvoodrilauad, liistud); Puitplaadid (nt. vineer, puitlaasplaat, puitkiudplaat); Talad ja sõrestikud (nt. liimpuittalad); Uksed, aknad ja muud puittooted; Kasutatud materjal http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/Mart_Riistop_Puit_ehituses.pdf
4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2. o12= ow/ K12w (3) o12 puidu tihedus niiskussisaldusega 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] K12w redutseerimiskoefitsent, mis võeti tabelist 3.1 Tabel 3.1 Niiskussisaldus Redutseerimis- Niiskussisaldus Redutseerimis- % koefitsent % koefitsent 5 0,972 13 1,004 6 0,977 14 1,007 7 0,981 15 1,010
Õlised ja vaigused puiduliigid (nt. tiik) on soovitav koheselt pärast lihvimist kruntida. Kruntimine tõstab pinnalaki vastupidavust kulumisele ja kodukemikaalide toimele ning vähendab pinnalaki kulu. Lahustipõhised lakid nt. Celco Terra, Celco Prof Classic nõuavad vastavalt tootekirjeldusele lahustipõhist krunti, veepõhine lakk Celco Prof Solido veepõhist krunti Celco Prof Sealer. Jälgige et põrandamaterjal oleks enne lakkima asumist kuiv, niiskussisaldusega alla 15%. Pärast kruntimist lihvige põrandat kergelt peene liivapaberiga (tera suurus 120-150), vältimaks puidu võimalikust kerkimisest tekitatud krobelist panda. · Lakkimine Enne lakkimist valmistage ette toode, esmalt hoolikalt segades ning seejärel lastes umbes 15 minutit seista, et segamisest tekkinud võimalikud õhumullid kaoksid ning laki temperatuur ühtlustuks ruumi temperatuuriga. Valage lakk taarast korraga välja väikeste kogustena
ei jää sile, on höövliterad tôenäoliselt nürid ja vajavad teritamist. Hoidmine : Höövlit hoidke kuivas, tuulutatavas ruumis temperatuuril mitte alla +5 kraadi C. Pärast transportimist talvistes tingimustes laske höövlil enne töö alustamist soojeneda toatemperatuurini 2-3 tunni jooksul. Kondensniiskusega kattunud höövlit ärge lülitage sisse enne täielikku kuivamist. Elektriline ketassaag RZ 4-45-1 Saag on ette nähtud kuni 5o% niiskussisaldusega ja kuni 45mm paksusega puidu saagimiseks. Eriketastega on võimalik ka puitlaastplaatide, eterniidi, tuhaplokkide jms. saagimine. Sae konstruktsioon võimaldab materjali saagimist pinnaga 90-45o nurga all ja reguleeritavat saagimissügavust 0 - 45 mm. Müratase 111dB(A), müravõimsus 124dB(A), vibratsioon mis môjub käele ei ületa 2,5m/s2. Ohutusnõuded: Kõik ettevalmistustööd ja tööinstrumendi vahetused tuleb läbi viia vooluvõrgusr eemaldatud pistikuga
Ristlõikes moodustavad pikemaid või lühemaid radiaalseid jooni või ribasid. Radiaallõikes on säsikiired nähtavad mitmesuguste kõrgustega enamvähem läikivate ribade või täppidena. 12. Mis on mähk? Oksapuude külgmine algkude, mis võimaldab jämeduskasvu. 13. Mis on niin? Juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid. 14. Mis on korp? Surnud taimerakkudest koosnev kattekude. 15. Mis on lülipuit? Puidu tume siseosa, mis värskelt raiutult on väiksema niiskussisaldusega 16. Mis on küpspuit? Mõnedel puiduliikidel ei saa määrata malts-ja lülipuitu, kuna kogu ristlõikes on värv ühesugune. Siiski erineb siseosa välisosast väiksema niiskussisalduse poolest. 17. Mis on sooned? Sooned esinevad ainult lehtpuude puidus. Suured sooned on ristlõikes nähtavad ilma abivahenditeta üksikute augukeste või valgete täppidena. Suured sooned asuvad enamasti kevadpuidus moodustades seal hästi eraldatava heleda vöötme. Väikeseid sooni näha ei ole. 18
Maltspuit- juhtkude, mööda seda liiguvad üles juurtega maapõuest ammutatud vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad, millest fotosünteesi teel saab lehtedes puule tarvilik toitemahl - seega niiskem lülipuidust ja eriti lülipuidu kevadpuidu osad. Ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa. Maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu. Lülipuit- puidu tugikude, seetõttu tugevam maltspuidust. Ei osale aktiivselt elutegevusest, seega väiksema niiskussisaldusega kui maltspuit. Ristlõikes vaadeldes ümber säsi paiknev puidu keskmine, tihti tumedam osa- meistrite eelistus. Lülipuidu paksus ristlõikes suureneb iga aastaga, sest vananev puu ei vaja toormahlade trantspordiks enam kogu tüve läbilõiget. 30...40 a. hakkab elutegevus tüve keskmises osas vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Kuna lülipuit vaid tugikude ja
Õhuvahetuskordsus n=0,98 1/h. Korteris elab 4 inimest, kes toodavad kokku 674g/h niiskust. Samuti kuivatavad inimesed korteris pesu, mis tekitab 600g/h niiskust. Tin= 18 ºC Tout= -10,7 ºC RHout = 82% Lahendus: Leian õhuvooluhulga qv=n*V qv=0,98*(10*3*5)= 147 m3/h Leian niiskuslisa ∆V=G/qv g/m3 674 +600 ∆V= =8,67 g/m3 147 Leiame niiskussisalduse välisõhus vout g/m3. Selle korrutame välisõhu RH välisõhule vastava küllastus niiskussisaldusega (vsat out –leiame valemite lehe teisest suurest tabelist). 82 V out = ( 100 )∗2,01=1,65 g /m3 Leiame siseõhu niiskussisalduse Vin=Vout+∆V V ¿ =1,65+8,67=10,32 g/m3 Leiame siseõhu suhtelise niiskuse RH=Vin/Vsatin*100 10,32 RH = ∗100 =67 15,4 Kasutame mittestatsionaarse olukorra valemit V ¿ =V out +∆ V ∗( 1−e−n∗2 ) ; g/m3 V ¿ =1,65+8,67∗( 1−e−0,98∗2 ) =9,1 g /m3
N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp. Mikroobide võimaliku arengu madalam piir niiskussisalduseks -taskaalus 70%õhu suhtelise niiskussisaldusega. Toodete säiliamisel õhu temp. Alandades võib õhus olev vee aurküllastuda ja sadeneda toote pinnale-mik.kasv. Lahustunud ainete konsent: Rakusisesne osmootne rõhk-toiduainete riknemist põhj,bakterid 5-15 atm, mullabakteritel 50-80 atm.Aspergilluse perel kuni 200 atm.Kõrgem kui toitekeskkonnal. Plasmoptüüs-raku seina purunemine vee tõttu tsütoplasmas, rakk hukkub. Plasmolüüs-raku dehüdratiseerimine, ei saa piisavalt toitaineid. Üks elab kaua, teised hukkuvad
Et puit oleks korralikult kaitstud kahjustuste vastu, ei tohi puidu niiskus peale kuivatamist ületada 18..20%. See nõuab 3....8-kuulist kuivatusaega. Kui selle aja jooksul ei olda küllalt hoolsad, võivad puidu välimus ja omadused kahjustuda. Vabaõhkkuivatus toimub kõige kiiremini suvisel perioodil, kuid ei võimalda puitu kuivatada alla 17...18% niiskuse. Suur osa puidutoodangust (näiteks sisustustarbed ja mööbel) nõuavad tooraineks aga märgavalt madalama niiskussisaldusega puitu. Õhkkuivatamisel laotakse puitmaterjal hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). (Lisa 1) Õhkkuivatamise eelised: · ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid; · kõige odavam kuivatusviis. Õhkkuivatamise puudused: · pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20...40p); · kuivamine sõltub aastaajast;
*Samm nr 1 leian õhuvooluhulga qv m3/h. Selleks korrutan õhuvahetuskordsuse n (1/h) ruumalaga V (m3). qv=0,5*(121*2,5)= 151.25 m3/h *Samm nr 2 leian niiskuslisa v g/m3. Selleks jagan niiskustoodangu G (g/h) õhuvooluhulgaga gv (m3/h). v= (400+600)/151.25=6,61 g/m3 *Samm nr 3 leian niiskussisalduse välisõhus vout g/m3. Selleks korrutan välisõhu RH välisõhule vastava küllastus niiskussisaldusega (vsat out leiate valemite lehe teisest suurest tabelist). Vout= (48/100)*0,66= 0,3168 g/m3 -23= 0,66 tabelist Õhu maksimaalne veeaurusisalduse vsat sõltuvus temperatuurist t *Samm nr 4 leian siseõhu niiskussisalduse vin = vout+v Vin = 6,61+0,3168 = 6,9268 g/m3 41 *Samm nr 5 leian siseõhu suhteline niiskus RH= vin/vsatin*100 RH= 6,9268/ 20,5 *100 = 33,79% 23 C = 20
klass B nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga klass S kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena klass BB mittenähtavad pinnad , ehitistel ja sisekasutuses viimistluse alusena klass WG vineeritoodete tagumine pind, samuti ehitusmaterjalina ja pakkimisel klass vahespoon K 1; K 2; K 3; K 4. Lõik BB paikamisele minevad spoonid 2.6. Spoonilehtede paikamine Paik peab olema puidukiududega samasuunaline ja niiskussisaldusega 1-2% Kasutan pinki PZ-2 2.7. Spoonilehtede jätkamine Spoonilehtede faasilõikuseks kasutatakse pinki Raute VS 1600, mille tehnilised andmed on järgmised: Saeketaste vahekaugus, mm 850 1600 Saagimise paksus, mm 1,2 3,6 Etteande kiirus, m/min 45 Saeketaste arv, tk 2 Saeketta läbimõõt, mm 210
· G- gleihorisont: Sinakashall, tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg, õhuvaene keskkond, palju gleimineraale, gleistumist määrab liigniiskus. · AT- toorhuumuslik horisont: Tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele, org. aine kuhjumise horisont, jääb huumushorisondi ja turba vahele. · O-kõduhorisont: Koosneb eri lagunemisjärgus olevatest osadest, 1-3- kihilised ja erineva niiskussisaldusega. · T- turvas: Vee- ja org. aine rikas, tuhavaese soomulla horisont. PEAMISED MULLAPROTSESSID: · Gleistumine- liigniiskes ja O2 vaeses keskkonnas toimuv protsess, mullas palju. · Leetumine- hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis viiakse veega mulla sügavamatesse kihtidesse- muld jääb vähemviljakaks. · Kamardumine- Org. aine koguneb mulla ülemistesse kihtidesse, tekib viljakas huumushorisont.
Sellisel juhul on rakuseinad maksimaalselt niiskusest küllastunud ja rakusein pundub. See seletabki asjaolu miks puit paisub. Niiskussisalduse suurenedes üle 30% koguneb liigne vesi rakuõõnde, soontesse ja fibrillidevahelistesse õõnsustesse. Antud niiskust nimetatakse vabaks niiskuseks (joonis 43 c). _____________________________A. Roos______________________________ 31 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 43. Erineva niiskussisaldusega puidurakud. a niiskus on väiksem kiuseina küllastuspunktist; b - niiskus on võrdne kiuseina küllastuspunktiga ( W =30%), kiu seinad on küllastunud, vaba vesi puudub; c niiskus on üle kiuseina küllastuspunkti (W > 30%), kiu seinad on küllastunud. Vaba vesi paikneb rakuõõnsustes. Maksimaalne vaba niiskuse sisaldus sõltub kiuõõnte mahust ja kiududevahelistest tühimikest ning on erinevatel puuliikidel 6070% kuni 250%. Seotud niiskuse
Tabeleid on kaks, kuna argipäeviti on kütmisperiood lühem kui puhkepäeviti ning vastupidi. Oma kaminas kasutasin kütteks lepapuitu. TTÜ Soojustehnika Instituudi koostatud töö andmeteil on kuiva lepa tüvepuidu keskmine kütteväärtus 18,7MJ/kg. Et teada saada, kui suure summa eest ma igal kütmisel kütan, pidin ma teada saama 1 ruumimeetri lepa kaalu. Hikkor Puit OÜ andmete kohaselt kaalub 1 ruumimeeter 25% niiskussisaldusega lepa puitu 360 kg. Nii saan arvutada küttepuidu hinna. Näiteks oli mul keskmiselt korvist 13 kg puitu. See tähendab, et korvitäie puidu hind on 12,5 krooni, kui võtta aluseks, et 1 ruumimeeter leppa maksab 350 krooni. 17 2.2 Vaatlusest saadud info Andmetes võib näha puidu kulu samaksjäämist temperatuuri langusel. See on tingitud sellest,
Telliste survetugevus leitakse tulemuste aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1 N/mm2. Spetsifikatsioonile vastavuse hindamiseks kasutatav survetugevuse väärtus võib olla teisendatud projekteerimisel kasutatavaks normaliseeritud survetugevuseks. Selleks teisendatakse saadud survetugevus õhkkuivale olekule vastavaks survetugevuseks. Teisendamisel kasutatakse tegureid vastavalt konditsioneerimise tüübile (õhkkuivad katsekehad 1,0; ahjukuivad katsekehad 1,0; 6% niiskussisaldusega katsekehad 0,8; vees immutatud katsekehad 1,2). Kui katsed on tehtud müürikivist murtud katsekehadega, kehtib nende tulemuste põhjal arvutatud normaliseeritud tugevus (Rsn) kogu tootele, millest katsekeha välja lõigati. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus tabelis 2 toodud kujuteguriga. Tabel 2. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks Kõrgus, Laius, mm mm 50 100 150 200 250
samamoodi hüdroskoopse niiskuse piires.puit paisub ja kahaneb erinevates suundades erineval määral. · Kui puiduniiskus muutub kogu hüdroskoopse niiskuse ulatuses 0-30 protsendini,siis tema mõõtmed muutuvad tangelsiaalsuunas 6-10 protsenti ,rasiaalsuunas 3-5 protsenti,pikikiudu 0,1-0,3 protsenti.Praktiliselt viimast ei arvestata n:võttes kuubiku 100 korda 100 korda 100 mm niiskus sisaldusega 20 protsenti.kahandamisel niiskussisaldusega 10 protsenti väheneb tangelsiaal suunaline mõõt 2 mm, radiaal suunaline 1 mm pikisuunaline 0,1 mm. · Kokkukuivamise järgi jaotatakse puiduliigid järmistesse liikidese 1)vähem kuivavad puiduliigid n:kuusk,nulg,pappel,paju,lepp,kadaks.2)keskmised kuivavad n:mänd ,seeder,tamm,saar,vaher,haab.3 · Muitmaterjali kokkukuivamist,paisumist arvutatakse järmise valemina ykuavtisent k saadakse vastavatest tabelistest,arvestatakse radiaal kui ka tangelsiaal suunas.n:kuusel
pealekuivatamist[gl. Niiskussisaldusem:iiirmise n emusedon toodudpunktis 5.1. 4.2 Tihedusemearamine f j+ 1.1 Puidutihedusp- | lantud niiskussisalduselarvutalaksevalemist lm" I ,- = 1'' ,*0, * m* - proovikehamass[g] ja a*. b*. 1*- proovileha a m66tmed[cm]. 12olovalemist Pr, = * Saadudtihedusarwrtatakse[mber puidule niiskussisaldusega , kus r(; - redutseerimiskonstant, mis vdetaksetabelist I lisast 2- Tihedusematuamisetulemusedor toodudpunltis 5.2- 4,3Puidusurvetugevusemaeraminepiki kiudu. Niiskussisalduse piki kiudu m6ju uuriminesurvetugevusele 4.3.1 Surveurgevuse miiiimmisekskasutatiproovikehi ristlaik m66trnetegaumbes 20x20mmja pikkusegakius suunasumbes30mm.Proovikhedsd6ike m66tmed
esimesel eluaastal. ● Eaga valutundlikkus tõuseb ja täpsustub lokalisatsioon. ● Vastsündinutel võib esineda füsioloogilist kollasust, vastsündinud laste nahk võib olla kaetud lootevillaga. Nahal, eriti ninal, otsmikul ja lõual, võivad esineda väikesed valged vistrikutaolised täpid - miiliad ehk umbunud rasunäärmed. ● Laste nahk on võrreldes täiskasvanud inimese nahaga õrnem, kõrgema niiskussisaldusega ja suurem on ka naha pinna ning keha ruumala vahekord. Imikutel on ka higi ja rasva moodustumine minimaalne, sest naha hüdrolipiidkiht on õhuke ja ebaühtlane. Samuti erineb imiku ja väikelapse naha pH täiskasvanu naha pH-st (vastsündinul on naha pH 6,5 ja täiskasvanul 5,5). 2. Mis on ülitundlikkus - mõiste? Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku.
võimeline loodulikes tingimustes tihenema Korrelatsioonianalüüs näitas, et kobestusjärgne lasuvustihedus on seda madalam, mida kõrgem on mulla huumusesisaldus, mida rohkem on üle 1 mm läbimõõduga mullaagregaate ja füüsikalise savi sisaldus. Mida madalam on lasuvustihedus, seda vähem peaks mulda harima! Muldade tihenemine on positiivses korrelatsioonis avaldatud mehhaanilise survega ja mullaomadustest niiskussisaldusega. Mulla tihenemise mõju mullale: 1) lühiajalised mõjud otseselt seotud lasuvustihedusega ja künnikihiga, isereguleeruv 2) künnikihi struktuuri kahjustuse mõjud püsivad ka pärast kündmist; saame rakendada teatud abinõusid 3) aluspinnase tihenemise mõjud iseregulatsioon puudub 4 Mulla tihenemise kutsub peamiselt esile kas harimine (liigniiske või liigkuiva mulla) või liiklus (liigtallamine)
Palkmaja ehitamise ajal pandi palgi ja vundamendi vahele tõenäoliselt kasetoht või tõrvapapp, mis ei ole pikaealised ja mis pärast sajandi möödumist on ära mädanenud. Praegu on palk kokkupuutes niiske vundamendiga, kust niiskus liigub puidu niiskusimavuse tõttu palkidesse. Kahjustatud on eelkõige esimene palgirida ja mõnel hoonel ka teine palgirida. Et kontrollida mädanemise ulatuse seost puidu niiskussisaldusega, tehti valitud majas puidu niiskussisalduse mõõtmised erinevatel kõrgustel. Mõõtmised Mõõtmiseks valiti maja, mille ümbritsevas pinnases oli teada pinnasevee kõrge tase ja seega võis eeldada, et ka vundamendi niiskussisaldus on suur. Maja välisseintelt oli eemaldatud puitvooder ja ka täiesti läbi mädanenud otsasein. Palkidelt oli eemaldatud ka läbi pehkinud (pehme) palgi väliskiht. Mõõtmised tehti niiskusmõõturiga Gann Hygrotest LG 3 koos pinnaanduriga B50 ja
VTSP võimsus on piiratud väljatõmbe õhuvooluhulgaga, mis omakorda sõltub hoone õhuvahetusest. Kuna seadme võimsus on piiratud suurus, tuleb arvestada lisakütte kasutamise vajadusega. Kortermajades saab selleks üldjuhul kasutada kaugkütet või hoone enda katlamaja, vajadusel võib seadmele lisada elekterküttekeha. Kuna väljatõmbeõhu temperatuur muutub aasta lõikes minimaalselt, on selle näol tegu väga stabiilse soojusallikaga. Praktikas tuleb arvestada ka õhu niiskussisaldusega, mis on aasta jooksul muutuv suurus ja oleneb suurel määral korterisisestest niiskuseraldistest ja välisõhu temperatuurist ning suhtelisest niiskusest. Selles töös on VTSP energiaarvutustes arvestatud väljatõmbeõhu temperatuuriks 21 °C ja aasta keskmiseks siseõhu suhteliseks niiskuseks 40 %. Kuna VTSP kasutamisel on eeldatud, et korteri õhuvahetus on aastaringselt konstantne suurus, siis on õhk-vesi-soojusvahetit läbivaks ühe korteri õhuvooluhulgaks võetud 25 l/s
annaabi.ee 
