50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Reetjoos
Õppematerjali autor
Konspekt. KERGE PABERTAPEET- sileda pealispinnagaühekihilised tapeedid, saadaval ka vett tõrjuvate või pestavatena. (Olemas ka keskmised ja rasked pabertapeedid-sõltuvalt materjali paksusest). RASKE TAPEET- kahekihilised, sissepressitud mustriga tapeedid. Saadaval ka pestavad ja korduvale puhastamisele vastupidavad rasked tapeedid. HARILIK VINÜÜLTAPEET- mustri ning pesemis-ja hõõrdumis-kindluse tõttu on need ette nähtud kööki, vannituppa või esikusse. Vinüültapeeti iseloomustab keskmisele tarbijale vastuvõetav hind. Vinüültapeet on keemiatööstuse produkt, mistõttu ökoloogilised kaalutlused tasub selle tootegrupi puhul unustada. VAHTPOLÜVINÜÜLKLORIIDTAPEET- hästi vastupidavad ja paksud tapeedid, mis on ette nähtud ükskõik millist tüüpi ruumidele
Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades
· mürgisus peaks säilima võimalikult kaua, · ei tohiks puitu tugevalt määrida. Antiseptikut, mis kõiki neid nõudeid rahuldaks, pole olemas. Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: 1. veeslahustuvad antiseptikud, 2. õliantiseptikud, 3. antiseptilised pastad, 4. antiseptilised värvid. Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained. Pulbritest tehakse 3-5% vesilahus ja sellega töödeldakse puitu. Pulberantiseptikud imbuvad hästi puitu ega määri teda. Puuduseks on nende väljauhutavus niiskuse toimel. Õliantiseptikud on tumedad venivad vedelikud. Vesi neid puidust välja ei uhu, kuid nad määrivad puitu ja on enamasti terava lõhnaga. Eestis on pikka aega toodetud põlevkiviõlist antiseptikut "Ligno". Antiseptilised pastad koosnevad mingist antiseptikust (enamasti pulberantiseptik), mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul.
peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi jagatakse sarrusterased tugevusklassidesse:A-I...A-IV ja nende tõmbetugevus on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: ·Naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; ·Puidukruvidon kumer-, lame-või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud;
surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala. Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust
SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa; materjalidest sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga;
SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa; materjalidest sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga;
tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. · Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte liiki kudesid: üht, mis katab haava, ja teist, mis toodab uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid