väävliga Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt kui teiste leelismetallide puhul Reageerimisel hapetega moodustuvad soolad Kasutusalad Li kuulub mõnede ülikergete alumiiniumisulamite koostisse, mida rakendatakse lennukiehituses. Minipatareides ning akudes elektroodi ja elektrolüüdi koostises. Klaasitööstuses Biotoime Kasutatakse vaimuhaiguste ravis. Leevendatakse maniakaalset depressiooni ja neuroose. Liühenditega ravitakse podagrat, neerukivitõbe ja liigesepõletikke. Levimus Võrreldes elementidega Na ja K on Li tunduvalt vähelevinum. Li esineb lisandelemendina looduses koos Na ja Kühenditega Tänan kuulamast!
ideaaliga ei klapi, karistab ta Mina karmilt. Üliminale panevad aluse lapse vanemad oma keeldude ja käskude, kiituste ja karistustega. Freud märgib, et sellepärast annabki Ülimina endast enamasti märku ,,südametunnistuse häälena". Inimese küpsedes laieneb mõjutuste ring, eeskujuks pole enam ainult vanemad, vaid kultuur ja ühiskond laiemalt. Praktilisel poolel tõdes Freud, et ülemäära tugev Ülimina tekitab inimesel liigset süütunnet ja neuroose. ,,Seega tähendab elamine Mina jaoks sedasama, mis olla armastatud armastatud Ülimina poolt, kes on Miski esindaja." (Miski esindaja selles mõttes, et ka Üliminal poleks energiat, kui ta seda Miskist, tollest ürgreservuaarist ei ammutaks). Kasutatud kirjandus: Internet
väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. EKSPRESSINISMI TUNNUSJOONED
Orgaanilised iseärasused võivad põhjustada ka psüühilist alaväärsust. Inimese aitamiseks on oluline arendada tema ühiskonnatunnet, ,,sotsiaalseid instinkte". Alaväärsusest aitab inimesel üle saada ka üleoleku- ehk võimutunne. Ta kujutleb teisi inimesi veel nõrgema ja saamatumana, püüdes neist üle olla (sellel põhineb ka sooline, rassiline, usuline jms diskrimineerimine). Kui alaväärsustunnet ei õnnestu ületada, kujuneb välja püsiv alaväärsuskompleks, mis põhjustab neuroose. Adler oli esimesi, kes pööras tähelepanu lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelisele seosele. Adler - suurepärane kõneleja, energiline, tippiva sammuga mees, hiilgava mäluga ja ahelsuitsetaja - pidas aastaid loenguid, kuni ta 1937. aastal 28.v Sotimaal Aberdeenis ülikooli jalutades tänaval kokku kukkus ning mõne minutiga suri. Tema individuaalpsühholoogia on andnud rohkesti impulsse tänapäeva defektoloogiale ja psühhoteraapiale.
Li-ühendite võimet siduda süsinikdioksiidi ja veeauru rakendatakse allveelaevades ja lennukeis õhu regenereerimisel. 7 Biotoime Möödunud sajandil võeti vaimuhaiguste ravis kasutusele Li-ühendid. Raviefekti täheldati skisofreenia ja mitmesuguste psüühikahäirete puhul, organismi ülepinge ja agressivse käitumise korral. Li-ühenditega (1-2g Li CO päevas) leevendatakse maniakaalset depressiooni ja neuroose. Li-bromiidi, -kloriidi jt Li-ühenditega ravitakse podagrat, neerukivitõbe ja liigesepõletikke. Liigestesse ladestunud ühendid muutuvad liitiumisooladena lahustuvaks ja vähendavad liigestevaevusi. Li-ühendid stimuleerivad valgete vererakkude moodustumist. 4 Levimus Võrreldes elementidega Na ja K on Li tunduvalt vähelevinum. Li esineb
meelistegevusi. 2. Inimestele on omane püüd kogemustest õppida ja endale aina uusi innustavaid sihte seada. Seega saab motiivi tähenduse ka oma kompetentside suurendamine. 3. Inimesele on omane püüd organiseerida oma mina individuaalset struktuuri. Sellest tulenevalt saavad motiivid oma elujõu inimese minakäsitlusest ning neid kujundatakse kooskõlas minakäsitlusega. Areng Tuhanded neuroose jt isiksushäireid kirjeldavad psühholoogid ei tee katsetki määratleda, kes üldse on „terve isiksus" Tema meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Inimene on see, kelleks ta kujuneb. Neurootiku ja terve isiku 3 põhierinevuseks on viimase motiivide autonoomia ja teadvustatus. Neurootiku teeb Allport'i
Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid kõiki on mõjutanud eksistentsialism kui 20 saj kõige mõjukamaid filosoofiavoole. 10. Erikson
Situatsioonilised neuroosid: laps ei tule kaua koju, normaalne, et inimene muretseb. Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. 8 Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid
satu naise tuppe, kuna suguakt katkestatakse enne selle lõppu. Sekkumine suguakti 3 füsioloogiasse toob aga enesega kaasa ka ebasoovitavaid nähtusid: lõpetamata suguühe põhjustab paisu väikes vaagna veenides, mis omakorda võib anda vaevavaid valusid nimmepiirkonnas ja kõhus, tupevoolus võib rohkeneda ning tekkida ka menstruaaltsükli häireid. Meestel võib katkestatud suguühe põhjustada neuroose ja häireid seksuaalelus. Kaasnevad häired on seda sagedasemad, mida kauem nimetatud meetodit on kasutatud. Samuti ei saa seda meetodit lugeda ohutuks: spermat võib ikkagi väikeses koguses sattuda tuppe ning viljastumine on seega võimalik. 7. alternatiivne suguühe: suuseks, rektaalne vahekord - kuna sperma ei satu naise suguteedesse pole viljastumine võimalik. 8. imetamine (laktatsiooniamenorröa): kuulub füsioloogilise kontratseptsiooni alla. On
kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda "negatiivseks vabaduseks". See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi. Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline reduktsionism. Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu. ROHEIM, Geza 19. Sajandi Ungari psühhoanalüütik ja antropoloog.
(Pildiallikas: autori erakogu) 1.7 Leelismetallide biotoimed Liitiumiühendid võeti kasutusele 20. sajandil vaimuhaiguste ravil. Nimelt täheldati, et liitiumivaegus soodustab agressiivset käitumist, skrisofreeniat, alkoholismi ja vaimuhaiguseid. Liitiumiühenditega (1- 2 g Li2CO3 päevas) leevendatakse maniakaalset depressiooni, organismi ülepinget ja neuroose. Rubiidiumit ja tseesiumit peetakse vähemürgisteks metallideks (v.a radioaktiivne tseesiumi isotoop Cs-137), kuid nende biofunktsioone pole seni kindlaks tehtud. Biotoime seisukohalt on leelismetallidest olulisemad naatrium ja kaalium, mida käsitletakse allpool. 1.7.1 Naatriumi biotoime Täiskasvanud 70 kg kaaluvas inimorganismis on ligi 100 grammi naatriumit (ioonidena), mürgiannuseks peetakse päevas 100 grammi (ioonidena),
mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator. Püüeldakse alati kahe põhitendentsi suunas. 1) Püüe turvalisuse ja ohutuse poole 2) Püüe soove ja vajadusi rahuldada Need tendentsid võivad olla ka vastandlikud, mis tekitab neuroose. Nooremal perioodil oli neli taktikat, kuidas sellest vabaneda. 1) Neurootiline püüd armastuse poole (armastus iga hinnaga) 2) Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu) 3) Püüe kaugeneda teistest 4) Omaenda abituse tunnistamine Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev 3) Liikumine teiste vastu agressiivne
mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator. Püüeldakse alati kahe põhitendentsi suunas. 1) Püüe turvalisuse ja ohutuse poole 2) Püüe soove ja vajadusi rahuldada Need tendentsid võivad olla ka vastandlikud, mis tekitab neuroose. Nooremal perioodil oli neli taktikat, kuidas sellest vabaneda. 1) Neurootiline püüd armastuse poole (armastus iga hinnaga) 2) Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu) 3) Püüe kaugeneda teistest 4) Omaenda abituse tunnistamine Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev 3) Liikumine teiste vastu agressiivne
Temal aga klient määrab suuna, tempo jms, terapeudi ülesanne on sellega kaasa minna, ei tohi olla direktiivne ja suruv oma ideedega. Inimesel saab alguse eneseteostus, mis tema meelest kaasasündinud tung, paratamatu osa inimese iseloomus. Elu mõte on pidev isiksuseareng. Nt tammetõru- võib kasvada suureks tammeks, kui viljakas mullas. Et ka inimene võib areneda heaks jms, kui saab korralikult areneda. Inimene väärtustab automaatselt positiivset toetust ja tagasisidet. Neuroose tekitavad tegeliku ja ideaalmina suured erinevused. Teraapia suunatud et paindliku enesehinnanguga väheneks see erinevus. Terve isiksus: 1) Avatus kogemustele. E võime aksepteerida reaalsust, k.a. enda tundeid. Tundetu inimene ei saa end tunnustada. 2) Võime elada olevikus, sest see on ainus olemasolev reaalsus 3) Eneseusaldus. Organism teab, mis talle head. Hea on see, mis toetab eneseteostust. 4) Vabadusekogemuse. Vabaduse tunne ja vastutus oma tegevuse eest
omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid Rogersi järgi tekib kasvatamisel ja õpetamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et inimesi harjutatakse maast madalast kõrgemini hindama teistelt tulevat tunnustust kui oma sisemise minatunde harmooniat ja terviklikkust
Lõpuaastad olid seotud vaimuhaiguse all kannatamisega. Järgmine koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma. Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab. Struktuurne isiksuseteooria (tõlkinud ainult Jüri Allik): * ID - "tema" * EGO - "mina" * SUPEREGO - "ülimina" Superego sisaldab internaliseeritud väärtuseid, mis on kui isiku kohtumõistjad. Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted
väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. TUNNUSJOONED Kuigi nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud rääkisid ,,väljendamisest", oli see, mida
E.Fromm (1900-1980). Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda "negatiivseks vabaduseks". See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi. Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline reduktsionism. Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu. W.Reich. (1897-1957). Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest
väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism „taandarenenud kunstiks“ ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. TUNNUSJOONED Kuigi nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud rääkisid „väljendamisest“, oli see, mida
Vajalik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, tegevuse optimaalse strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavalduseks. Oimusagarad. Närviprotsesside jõud Närvirakkude töövõime, NS-i koormusetaluvus. Kui jõud on ebapiisav, võivad tugevad ärritajad organismi kahjustada. Organism reageerib mitteadekvaatselt, ärrituse tähtsust üle- või alahinnates; võib esineda neuroose. Närviprotsesside tasakaal kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Närviprotsesside liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus. Oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega. Yerkesi ja Dodsoni seadus . selle järgi on erutuse tase seda kõrgem, mida: a) raskem ülesanne; b) enam orienteeritud lõpptulemusele; c) suurem koormus; d) lihtsam ülesanne. 39
Vajalik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, tegevuse optimaalse strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavalduseks. Oimusagarad. Närviprotsesside jõud Närvirakkude töövõime, NS-i koormusetaluvus. Kui jõud on ebapiisav, võivad tugevad ärritajad organismi kahjustada. Organism reageerib mitteadekvaatselt, ärrituse tähtsust üle- või alahinnates; võib esineda neuroose. Närviprotsesside tasakaal kirjeldab erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikust suhet. Närviprotsesside liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus. Oluline kiirel kohanemisel olukorra muutustega. Yerkesi ja Dodsoni seadus . selle järgi on erutuse tase seda kõrgem, mida: a) raskem ülesanne; b) enam orienteeritud lõpptulemusele; c) suurem koormus; d) lihtsam ülesanne. Kõrgema närvitegevuse tüübid intro- ja ekstraverstus. Tüüpilised omadused on
.. tähendab seda, et suguühe katkestatakse mehe poolt enne ejakulatsiooni. Seega sperma ei satu naise tuppe, kuna suguakt katkestatakse enne selle lõppu. Sekkumine suguakti füsioloogiasse toob aga enesega kaasa ka ebasoovitavaid nähtusid: lõpetamata suguühe põhjustab paisu väikes vaagna veenides, mis omakorda võib anda vaevavaid valusid nimmepiirkonnas ja kõhus, tupevoolus võib rohkeneda ning tekkida ka menstruaaltsükli häireid. Meestel võib katkestatud suguühe põhjustada neuroose ja häireid seksuaalelus. Kaasnevad häired on seda sagedasemad, mida kauem nimetatud meetodit on kasutatud. Samuti ei saa seda meetodit lugeda ohutuks: spermat võib ikkagi väikeses koguses sattuda tuppe ning viljastumine on seega võimalik. 23 7. alternatiivne suguühe: suuseks, rektaalne vahekord - kuna sperma ei satu naise suguteedesse pole viljastumine võimalik. 8
väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. TUNNUSJOONED Kuigi nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud rääkisid ,,väljendamisest", oli see, mida väljendati, üsna erinev
osale elanikkonnast juurdepääsu seaduslikele ja efektiivsetele vahenditele nende sümbolite saavutamiseks. Eeldatakse, et need eesmärgid on klassierinevustest kõrgemal ja ei ole nende poolt piiratd, aga tegelikuses sotsiaalne struktuur tingib klassierisused edu sümbolite saavutatauvses. Ameerika ühiskonnale omane rahalisele edule ülemäärase tähtsuse omistamine ning kõigi hulgas auahnuse kultiveerimine tekitab seega ärevust, vaenulikkust, neuroose ning antisotsiaalse kätiumise sagenemist. Ainult niivõrd, kuivõrd vaesus ja sellega seonduvad raskused konkurentsivõitluses esinevad koos varanduse kogumisele kui edu sümbolile omistatava tähtsuse tajumisega, on antisotsiaalne käitumine vaesuse normaalne tagajärg. Seega on vaesus Kagu-Aasias märksa vähem seotud kuritegevusega kui Ameerikas. Vertikaalse sotsiaalse mobiilsuse võimalused on nendes maades väiksemad kui Ameerikas. Seega ei vaesus iseenesest ega sellega
väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. TUNNUSJOONED Kuigi nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud rääkisid ,,väljendamisest", oli see, mida
Karen Horney meelest on kõige parem pinnas neurooside tekkimiseks kui inimese erinevate minade vahel on lõhe suur. Erinevad minad tähendab seda, et ta väidab, et inimesel on alati olemas oma ideaalmina. See on kujutlus sellest, mis võiks olla. Teine asi on tegelik mina. See on see, mis on tegelikult. Kui nende kahe mina erinevus on väga suur, siis tekivadki neuroosid. Kogu Horney psühholoogia ja teraapia põhinebki sellel, et ta püüab aidata inimestel neuroose lahendada, nendest lahti saada ja ideaalmina ning tegelik mina vahelist erinevust kahandada. See muudab inimest tervemaks. 10. PILET ERIK ERIKSON (1902-1994) Erikson on sündinud 1902. aastal Saksamaal. Teda peetakse 20. sajandi üheks tuntumaks ja klassikalisemaks psühholoogiks. Tema isiksuseteooria on oma tuntuselt nende esmaste püshhoanalüütikutega võrdväärne või isegi rohkem tuntud teistes sotsiaalteadustes
annaabi.ee 
