Neptuun Astala Vista 05. oktoober 2006 Tartu Neptuun on kõige kaugem neljast hiiglaslikust gaasplaneedist. See on sinine, tuuline ja külm maailm, millel on rõngaste süsteem ja peres kaheksa kuud. See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Maalt on Neptuuni raske näha ning nagu Uraani puhul, saadi temast esimene selge vaade kosmosesondilt "Voyager 2". See jõudis Neptuuni juurde 1989. aastal, pärast edukat teekonda Uraani lähedusse aastal 1986. NEPTUUNI VÄLIMUS Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha hele...
Neptuun Maria-Eva Maasik 8 planeet Neptunus Massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.(ainuke) Gaasiline planeet Tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis( 2000 km/tunnis.) Avastamine Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier Saksa astronoom Johann Galle (1846. aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist. Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas,tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas Neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Kaaslased 13 teadaolevat kuud(Naiad,Thalassa, Despina,Galatea,Larissa,Proteus,Triton,Nereis,Hali mede,Sao, Laomedeia,Psamathe,...
NEPTUUN Koostaja: Kärt Laeneste Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ning on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Planeet nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas ja massilt kolmas. Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kilogrammi 17,147 Maad Pöörlemisperiood: 16 tundi ja 7 minutit Tiirlemisp...
NEPTUUN Koostas: Üldandmed Kaheksas ja viimane hiigelplaneetidest meie päikesesüsteemis. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Ruumala: 42 korda suurem Maast. Tihedus: 2,3g/cm³, (Maast üle kahe korra väiksem). Omab nelja nõrga heledusega ja kitsast rõngast. Avastati 1846 (Adams, Le Verrier ja Galle). Seda on külastanud ainult 1 kosmoselaev Voyager 2 (1989) Tal on 13 teadaolevat kaaslast. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastav planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'ist sõltumatul arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguste üle panna...
heledamate kohtadega. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt laiemad ja nõrgema heledusega. Kaaslased Neptuunil on teatavasti 14 kuud, viimane neist avasti 2013. aastal. Kõige suurem kuu on Triton, mis avastati 1846.aastal ning teine kuu, Nereid, avastati 1949.aastal. Tritoni kaugus Neptuunist on 355000 km, raadius 1350 km ja suurus 2706,8 km. NEPTUUN JA TRITON Kasutatud kirjandus: http://web.zone.ee/paikesesysteem/neptu un.html http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://www.miksike.ee/documents/main/el ehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.ht ml http://en.wikipedia.org/wiki/Nereid_ %28moon%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Triton_%28kuu %29
on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju.Kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Nagu teistelgi hiidplaneetidel , on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad.
Kaaslased Teleskoopide abil oli Neptuunil leitud kaks kaaslast: 3200kilomeetrise läbimõõduga Triton ja 200kilomeetrise läbimõõduga Nereide(Nereis). Triton on ainus suur kaaslane, mis tiirutab planeedi ümber viimase pöörlemisele vastupidises suunas. Tritoni orbiit kahaneb ja ühel päeval kukub ta arvatavasti Neptuuni pinnale. Click icon to add picture Click icon to add picture Ne ptu un trit oni pin nal t Neptuun Triitoni pinnalt Neptuunist Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks kulub 165 maist aastat, tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat 235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas
kuni 14. nov. 2018 luumurrud ja liikumisraskused Voyager 2 • Voyager 2 on NASA kosmosesond. • Start anti 20. augustil 1977. • Kosmosesondi eesmärgiks oli uurida päikesesüsteemi ja selle piirialasid • Sondi põhimissioon lõppes 31.detsember 1989, kuid ta on endiselt töökorras ja temaga peetakse läbi deep space networki kaudu regulaarselt ühendust. Voyager 2 kosmosesond • Sond lendas mööda Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist tehes neist hiidplaneetidest esimesed detailsed fotod. • Ta sai pärast möödalendu Neptuunist, neljandaks Päikesesüsteemist lahkuvaks kosmosesondiks ja see on seni ainus kosmosesond, mis on uurinud Uraani ja Neptuuni. Voyager 2 pilt Saturnist • Saturni fotode resolutsioon oli parem kui 5 km. Voyageri missiooni tulemusel avastati Saturnil virmalised. Planeedi rõngaste uurimisel selgus, et B-rõngad
Pluuto keskmine kaugus Päikesest on 39,4 astronoomilist ühikut ja ühe tiiru tegemiseks kulub tal 247,7 aastat. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline. Mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun (see on olnud nii 1979. aastast peale ja kestab kuni 1999 aastani). Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest. Tema orbiit on nii piklik (ekstsentrilisus 0,25), et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal (kaugus periheelis 29,5 aü). Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Neptuunist lähemal oli Pluuto ka hiljuti, 1979. aastast kuni 1999. aastani, kusjuures periheelis oli ta 1989. aastal. 21. jaanuaril 1979 läks Neptuunile Pluutost kaugemale. Pluuto orbiit on nii piklik, et toob ta igal 248 aastat kestval tiirul ümber Päikese umbes 20 aastaks Neptuunist lähemale.
kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Päikesest kaugeim ja väikseim. 1930 2006 oli Pluuto Päikesesüsteemi 9. planeet. 24.aug 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomia Unioon kvalifitseerida Pluuto kääbusplaneediks. avastamine Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises aj mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering,püüdes häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja arvatavat asukohta , kuid otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime
.................................7 3.4Kaaslased...........................................................................................................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD MATERJAL......................................................................................................11 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab kokkuvõtliku ülevaate Neptuunist, mis on kaheksas planeet päikesesüsteemis. Tähelepanu koondus just sellele planeedile tänu sinisele värvusele, mida fotodelt esimesena märgata võib. Referaadi koostaja loodab saada täpsemalt teada Neptuunist ja seda planeeti puudutavatest faktidest. 1. OMADUSED Neptuun on viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on kuulus just oma avastusloo poolest. Orbiit on Neptuunil ringikujuline ning kaugus Päikesest 4,5 miljardit kilomeetrit, mis on 30 aasta ühikut
seitsmele päikesesüsteemi planeetidest (orbiidi kuule Kuule, Iole, suure elliptilisuse tõttu Europale, Ganymedesele, võib Pluuto asuda ka Kallistole, Titanusele ja Päikesele lähemal kui Neptuun). Tritonile. Avastamise lugu · Pluuto avastas 18. Veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. · Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Uurimine · Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble`I kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. Jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Kaaslased · 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha
hoopis kääbusplaneet. Tahaksin ka rohkem teada saada ta kaaslasest Charonist. Oma referaadis käsitlengi Pluuto avastamislugu,Charonit ning üritan vastused saada oma küsimustele. (Planeet Pluuto) Pluuto avastamine Planeedi avastamist alustati sellega, et otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, aga leiti hoopis planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Selle probleemiga hakkasid tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvutada asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nimekandvale observatooriumile Flagstaffis ,,Planeet X" ( Lowell nimetas seda nii) otsimiseks
Päikesesüsteemi planeet. Pluuto. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem.Pluuto on väga väike planeet päikesesüsteemis. Ta on päikesest 5,9 miljardi kilomeetri kaugusel. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Pericival Lowell ja William pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P
ja Namaka. Hi'iaka on veidi suurem, kui Namaka. Namaka on Haumea kohal, Hi'iaka Haumeast allpool. Haumea oma kuudega.. Ovaalne kuju.. Arvatakse, et oma ovaalse kuju on Haumea saanud miljardite aastate tagusest kokkupõrkest mõne muud objektiga. Orbiit- Natuke Neptuunist kaugemal.. Suurus: 2 × 107 km2 Originaalpilt Haumeast oma kuudega..
koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. 6. PILT Nagu näha on, Neptuun viimane suurtest gaasilistest planeetidest. 7. KAASLASED: Triton, mis on üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas ja Nereis, mille orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini. 8. Neptuun ja Triton 9. KAKS TUMEDAT LAIKU: Need jäid peale 25. augustil 1989. aastal Neptuuni külastanud automaatjaam Voyager 2 ülesvõtetele. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. 10. Suur ja väike tume laik 11. Ja siis veel suur tume laik 12
Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 17. Uraani välisilme ja pöörlemine Välisilme: sinakasroheline värvus esinevad rõngad, mis on väga kitsad ja raskestimärgatavad
Allmaailma jumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena (24. märtsil 1930. a.) 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha selle nime seepärast, et asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis
suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Kaaslased Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.Teised kaaslased: Naiad, Thalassa, Despina,Galatea,Larissa, Proteus, Nereis, Halimede Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist.
tema keskmistes kihtides. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. Pluuto Pluuto on kaugeim planeet Päikesest ja kaugelt väikseim. Avastati see planeet 18. veebruaril 1930. aastal ameerika amatöörastronoomi Clyde Tombaugh` poolt. Otsiti planeeti, mis põhjustas häireid Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline. Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest. Pluto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni oma. Tema orbiidi kalle on samuti palju kõrgem kui teistel planeetidel. Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku. Pinna temperatuur on
neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, märgati, et Uraani liikumistee on mõjutatud mingi tundmatu keha gravitatsioonilise tõmbe poolt, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet.
2009. aasta juulis avaldas Melbourne'i Ülikool füüsik David Jamieson uusi tõendeid selle kohta, et Galilei siiski vähemalt teadis, et tema vaadeldud täht liikus kinnistähtede suhtes. 5 Staatus Alates avastamisest 1846. aastal kuni Pluuto avastamiseni 1930. aastal oli Neptuun kõige kaugem teadaolev planeet. Pluuto avastamise järel sai Neptuunist kauguselt eelviimane planeet, välja arvatud aastatel 1979-1997, mil Pluuto oli oma elliptilise orbiidi tõttu Päikesele lähemal kui Neptuun. Kuiperi vöö avastamine 1992. aastal tekitas teadlaste seas arutelu, kas Pluutot peaks pidama planeediks või lihtsalt üheks suuremaks taevakehaks Kuiperi vöös.2006. aastal defineeris Rahvusvaheline Astronoomiaunioon esmakordselt planeedi ja nimetas Pluuto ümber kääbusplaneediks, mistõttu Neptuun oli taas Päikesesüsteemi viimane planeet.
2760 km. Triton liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Tritonil on omapärane maastik: lämmastikuline lumi, mis "suvel" sulab ja lämmastikulised vulkaanid, aktiivsed, gaasi väljavool on kuni 100 m/s. Tritoni valguse peegeldumisvõime on 90% ja pind on kaetud mitmesuguste triipude ja vöötidega. Tritoni pinnatemperatuur on -236°C. Nereidi orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Nereid on üks tumedamaid kehi Päikesesüsteemis, kuna viimane peegeldab tagasi vaid 5% valgusest. Triton ja Nereid Triton (1846). Nereid (1949). Huvitavat Nime on Neptuun saanud Vana-Rooma merejumala Neptuuni järgi. 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat.
vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril aastal 2006 saadeti sinna NASA poolt kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2005 ehk 7 aasta pärast. Pluuto avastamise lugu Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William Pickering, kes kumbki püüdsid häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis
vahel. EHITUS KAASLASED Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud veel nimetut kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Triton on üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereide orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Tritoni valguse peegeldumisvõime on 90% ja pind on kaetud mitmesuguste triipude ja vöötidega. Tritoni pinnatemperatuur on -236°C. TRITON JA NEREID. TRITON NEREID (1846) (1949) VOYAGER 2 Ainuke kosmoselaev, mis on külastanud Neptuuni. Jõudis kohale 25. augustil 1989. aastal, selleks kulus aega 12 aastat. Sinise metaani atmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat
Kääbusplaneedi nimi pärineb Rapanui jumalalt Makemakelt. Haumea Haumea on Päikesesüsteemi viies planeet, mis avastati 2005. aastal 2003. aasta fotode analüüsil. Ta on munakujuline taevakeha, mille mõõtmed on Plutoga võrreldavad. Selle piklik kuju võib tulla kiirest pöörlemisest, mille põhjustas miljardite aastate tagune kokkupõrge mõne teise objektiga. Haumea tiirleb ümber Päikese natuke kaugemal Neptuunist. Tema pöörlemisperiood kestab 283,28 aastat. Tal on ka kaks kaaslast Hi'iaka ja Namaka. Kääbusplaneet on tiheduselt nagu kivi. Päikesevalguse peegeldusest tundub Haumea pinnas olevat jääst. Oma nime sai ta havai maa- ja viljakusjumalanna Haumea järgi.
konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA kõrvale planeetide uurimisest. Juba 1977. aastal startinud Voyager 2 möödus kõigist hiidplaneetidest, neist viimasena Neptuunist 1989. Pilk jäi heitmata vaid Pluutole, mida pole suudetud teha seniajani. Automaatjaamad Nõukogude kosmonautika luigelauluks planeetide uurimisel sai kahe automaatjaama Fobos saatmine Marsi suunas 1988, üks neist vaikis juba poolel teel, teine aga vahetult enne uuringuid. Et ESA ja Jaapani tegevus piirdus vaid huviga komeedi vastu, siis on sellest ajast praeguseni ainsaks planeete automaatjaamadega uurivaks riigiks USA. Automaatjaamad Veenus ja "Magellan"
Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi, kuid pole ka satelliit. Sellised taevakehad on klassikalistest planeetidest väiksemad. Kolmanda kategooria ehk «väikeste Päikesesüsteemi taevakehade» alla kantakse kõik ülejäänud Päikese ümber tiirlevad objektid, sealhulgas asteroidid, komeedid ja valdav osa Neptuunist kaugemal asuvaid pisitaevakehasid. Pluuto tulevik pole siiski läbinisti tume: NASA saatis 2006 aastal kosmosesondi New Horizons teele, et see uuriks toda kivist ja jääst palli lähemalt. Kui kõik hästi läheb, saabub laev Pluutole 2015 aastal ning siis saadakse uut infot, mis võib-olla taastab Pluuto planeedistaatuse. Nüüd on Pluuto palju suuremas kategoorias kääbusplaneetide hulgas, mida on avastatud üle 40. Pluutole anti pärast kääbusplaneediks määramis ka uus nimi
piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised Ööpäev on 16 tundi ja 7 minutit ja üks Neptuuni aasta on 164,8 Maa aastat Neptuunil on 6 kaaslast Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. k to edit Master text styles Pilte Neptuunist Second level Third level Fourth level Fifth level The end Aitäh Kuulamast! Kasutatud lingid http://www.universalb.com www.miksike.ee http://et.wikipedia.org http://opik.obs.ee www.youtube.com http://science.nationalgeographic.com http://www.slideboom.com http://www.rak.edu.ee http://www.astronoomia.ee
Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereis, Halimade, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. 6.Voyager 25.augustil 1989. jõudis automaatjaam ,,Voyager 2 ,,, kulutades sellel 12 aaastat.Juba esimesed ülesvõtted näitasid palju, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline.Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist,
Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Neptuunil on 14 teadaolevat kaaslast, viimane avastati 2013.a. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ja Uraani rõngastest väiksemad, Jupiteri omadest suuremad. Huvitavaid fakte Neptuunist Neptuun nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Kasutatud kirjandus: 1. Miksikese ajakiri 2. Vikipeedia 3. Astronoomiaõpik ,,Kosmoloogia"
Titania, mille läbimõõt on 1578 km. neptuun *15 kuud: 7 väikest, Triton ja lisaks veel seitse hiljem avastatud kuud. Neptuuni kõige suurem kuu on Triton, mis avastati 1846.aastal. Teine kuu Nereid leiti alles 1949. Aastal. Triton arvatakse olevat kivine keha, ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Rõngad on ainult gaasilistel planeetidel. Jupiteri rõngad on ähmased ja tumedamad, väiksemad kui Saturni rõngad. Saturni kahte tuntumat rõngast ja ühte ähmast rõngast on võimalik Maalt näha. Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini
Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga, ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Juba esimesed ülesvõtted näitasid palju, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera
.........4 Neptuuni rõngad.............................................................................5 Neptuuni kaaslased.........................................................................6 Triton................................................................................. ...............7 Kasutatud kirjandus.....................................................................8 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma planeet Neptuunist. Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu suhtes. Neptuun on päikesest 4497 milj. Kilomeetrit kaugemal. Neptuuni tiirlemisperiood aastates on 164,7 ning pöörlemisperiood ööpäevades on 0,67. Huvitav on ka teada et neptuuni pinna temperatuur on 220 kraadi .Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min.
enamasti määrata nende põhjustatud häiritusega. Orbiiti geomeetriliselt iseloomustavad suurusi - peatelge, ekstsentrilisust, kallet, sõlmi ja apsiide - nimetatakse orbiidi elementideks. Orbiidid paiknevad ümber taevakeha ringjoone või ellipsina. 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Tema orbiit on nii piklik, et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal. Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Teiseks, võrreldes teiste planeetidega on Pluuto väga väike planeet ning on võrreldav suuremate asteroididega. 7. Millistel planeetidel ei ole kaaslasi ning millistel on kõige rohkem? Kaaslasi ei ole Veenusel ja Merkuuril. Kõige rohkem on kaaslasi Saturnil(üle 60 kaaslase) ja Jupiteril(63 kaaslast). 8. Merkuuri lühikirjeldus (atmosfäär, pinnamood, temperatuur.)
pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereida- läbimõõt 200 km Üllataval kombel ei olnudki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane, vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Proteuse pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga, sest ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Huvitavad faktid · Neptuun on Päikesest kaugemal, kuid külmem on Uraan · Neptuun on esimene planeet mis avastati matemaatiliste arvutuste järgi, mitte astonoomilisel vaatlustel
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16. Mida on teada Pluuto kohta? Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh, sest otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises. Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Tema orbiit on nii piklik, et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal. Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Teiseks, võrreldes teiste planeetidega on Pluuto väga väike planeet ning on võrreldav suuremate asteroididega. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. 17. Uraani välisilme ja pöörlemine?
Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga, ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja
Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. 3 · Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. · Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal
Üllataval kombel ei olnudki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane, vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikessteemi kõige mustema kehaga, ta peegeldab pealelangevast pikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Mis Nereisesse puutub, siis on tema orbiit väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini. Neptuunil on ka kolm nõrka rõngast.
iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka selle planeedi täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu (11). Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Nagu heas romaanis tavaks, rikub viimane fakt siingi ära kõik meie senised arusaamad. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Mis Nereisesse puutub, siis on tema orbiit väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini. Neptuunil on ka kolm nõrka rõngast (11). 3. KOMEEDID Samuti võib meie päikesesüsteemis ringi ''uitamas'' kohata vahel ka komeete . Komeet ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääsdt, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest (12). Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba
Neptuunil on veel Suur Tume Laik, mis on Jupiteri laigu külm analoog. Temperatuur Neptuunil on -235 kraadi C. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. Neptuunil on ka kaks kaaslast Triton ja Nereis. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi päikesesüsteemis liigub planeedi tiirlemisele ja pöörlemisele vastassuunas. Teise kaaslase, Neireisi orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist on muutuv. Kuu- ja päikesevarjutus Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese, kuuvarjutuse ajal katab aga Maa vari Kuu. Varjutuse tingimuseks on vaja, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kuu ja Maa orbiidid on väikese nurga all. Varjutus on
Koheva lume ja jääga kaetud Mirandal on avastatud põnevaid, ainulaadseid pinnamoodustisi. Arvatakse, et teda on tabanud komeet. Ariel ja Umbriel on tumedad ja kaetud kraatritega, Titanial on pikad sügavad orud. Oberonist teatakse kõige vähem. 5 2.4.Neptuun. Neptuuni lugu algab tegelikult Uraanist, mis ei tahtnud oma orbiidil püsida, sest keegi segas tema liikumist. Ja leitigi tema tagant uus planeet. Nii sai Neptuunist esimene matemaatiliselt ennustatud ja avastatud palneet 1846. aastal. Matemaatikud arvutasid välja koha ja saksa astronoom Johann Gottfried Galle leidi ta üles. Nime sai planeet Rooma merejumala Neptunuse järgi. Neptuun on kaugeim hiidplaneet, Päikesest 4,5 miljardit kilomeetrit. Tiiruks ümber Päikese kulub 165 Maa aastat, pöörlemisperiood on 16 tundi. Sarnaselt teiste gaasihiidudega ei ole planeedil näha tahket pinda, vaid pilvekihi ülaosa
......................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet on ainulaadne, sest erinevalt jääkülmast Neptuunist ja kõrvetavalt kuumast Merkuurist on Maa eriti sobival kaugusel Päikesest, et elu oleks siin võimalik. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim.
Hubble´i kosmoseteleskoop on mõõtnud taevakeha diameetriks 2400km. Haumea on päikesesüsteemi viies kääbusplaneet, mis avastati 2005. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsil ja seni tuntud vaid koodi 2003 EL61 järgi. Haumea on munakujuline taevakeha, mille mõõtmed on Pluutoga võrreldavad. Selle piklik kuju võib astronoomide arvates tulla kiirest pöörlemisest, mille põhjustas miljardite aastate tagune kokkupõrge mõne teise objektiga. Haume tiirleb Päikese ümber Neptuunist natuke kaugemal ja tema ümber tiirlevad ka kaks kuud Hi´iaka ja Namaka. Haumea KÄÄBUSPLANEEDID PÄIKESESÜSTEEM UNIVERSUM Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kohalik_Galaktikar%C3%BChm http://et.wikipedia.org/wiki/Valgusaasta http://et.wikipedia.org/wiki/Planeet http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://et.wikipedia.org/wiki/Paokiirus http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk
Asteroidil on võimalik määrata umbkaudse suuruse selle tuuma jahtumise kiiruse järgi. Väikeplaneete on avastatud umbes paarkümmend tuhat. Enam kui viietuhande asteroidi vaatlusandmete tõttu, on olnud võimalik arvutada nende orbiidi. Kui see avastatakse, pannakse sellele tavaliselt leidja nimi. Soomes Turu ülikooli tähetornis on avastatud mitmeid asteroide, sealhulgas ka väikeplaneet Estonia. Viimasel ajal on avastatud isegi Neptuunist ja Pluutost kaugemal väikeplaneete, mis asuvad Päikesesüsteemi ääremail. Ameerika astronoom Gerard Kuiperi arvates asub Pluuto kandis ka teine asteroidide leviala, mida tema nime järgi kutsutakse ,,Kuiperi" Kettaks. 1904.aastal avastati 588 Achilles, mis oli esimene asteroid vööst kaugemal ning selle orbiit langeb kokku Jupiteri omaga. Selliseid väikeplaneete nimetatakse troojalasteks ning neid on praeguseks avastatud keskeltläbi 20
Temperatuur on tuuma ülemisel piiril üle 10 000 K ja rõhk mitusada tuhat GPa. Tuum on ümbritsetud metallisest vesinikust (heeliumi lisandiga) koosneva vahevööga. Suure rõhu all läheb vesinikule seisundisse, milles ta käitub nagu vedel metall. Temperatuur ja rõhk langevad seest väljapoole. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 9. URAAN Läbimõõdupoolest on Uraan kolmas Päikese süsteemis – ta on vaid 3% võrra Neptuunist suurem. Samas on Uraani mass Neptuuniga võrreldes 15 % võrra väiksem. Seega on tihedus väiksem, kui Neptuunil. Uraani raadius ületab Maa oma 4 ning mass 14,5 korda. Erinevalt põhiliselt vesinikust ja heeliumist koosnevat gaasihiidudest on Uraanil massiivne, kergest ainest – vesi, annomoniaak, metaan – koosnev vahevöö. Selle mass ületab 90 % planeedi massi. Vesinikust ja heeliumist atmosfäär on suhteliselt
Enamik kaaslasi ekvaatori tasandil. Uraan. Palja silmaga nähtav aga raskesti. Uraanil rõngad. Suuri kaaslasi viis. Kõik ekvaatori tasandil. Uraani ekvaator peaaegu risti orbiidi tasandiga. Tahke tuum. Magnetväli. Uraani telg.(Pildil) Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. Asukoht arvutati välja. Kaaslasi on 2:Triton ja Nereis. Kolm nõrka rõngast. Pluuto-pole hiidplaneet, piklik orbiit, väike. Pluuto kaaslane Charon. Kuiperi vöö-neptuunist edasi olev ala, kus on plaju kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnaseid objekte. Päikesesüstemi väikekehad Asteroidid on marsi ja jupiteri vahel maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad. Ebakorrapärase kujuga, enamasti orbiidid ringikujulised. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massist. Asteroidid tiirlevad enamasti planeetidega samal tasandil. Asteroidid enamasti rauast ja kivimitest. Komeedid(sabatähed) on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt
moodustama ühe ühtse rõnga. Hajumist võivad ära hoida rõnga läheduses tiirlevad kaks kaaslast, kui neist üks tiirleb rõngast seespool, teine väljaspool. Niisugused "karjusteks" kutsutavad kaaslased olid leitud valvamas Saturni F-rõngast, "Voyager 2" avastas kaks "karjust" ka Uraani epsilon-rõnga juurest.[1;6] Pilt 8. Uraan ja tema rõngad - 23 - 9. NEPTUUN 9.1 Neptuuni avastuslugu Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. J. Adams Inglismaalt ja temast sõltumatult U. Leverrier Prantsusmaalt arvutasid uue planeedi asukoha välja ning saksa astronoom J. Galle leidiski ta 1846 aastal U. Leverrier' poolt väljapakutud koha lähedalt. Nimi pandi vastleitule merejumal Neptunuse järgi
annaabi.ee 
