saatejuht, suuli- tatud helide ja muusika funktsiooni mõisteid LÕIMING sus üle arutlemine mõistab suulise teksti eripära Teabekeskkond: õpilase kuju- helide salvestamine nemine infoteadlikuks inime- arutelu rahvusringhäälingu keeleliste seks valikute üle Tehnoloogia ja innovatsioon: Teksti vastuvõtt helide salvestamine raadiosaate või -programmi helide ja
Ontogenees organismi individuaalne areng e. areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani
Iseloom Kõige väike Kukslasasuv utus suurem,mood ajuosa ustub 70% peaajust. Ülesann Ajukoore Asuvad Edastab Ühendab Reguleerib lihaste e närvirakud ainevahetus,palju infot peaaju koostöööd,kooskõ juhivad nii nemine suurajust seljaajuga,m lastab erinevaid inimese Eritamine, ja seljaajju,va itmed liigutusi,tagab kehalist kui keha stutab ka elulised tasakaalu ja ka vaimset temperatuuriga keskaju tähtsad tasakaalutunde.võ tegevust.Aju esinevad lihaste juhtekeskus imaldab rattaga koore raskused
elusainet napib. Veidi soojema- tes piirkondades on õhuke muldkate sügavamal pinnases aasta ringi külmunud olekus Mõju veele. Sademed toidavad nii pinna- kui ka põhjavett. Kui kliima muutub kuivemaks,langeb põhjavee tase ning kahaneb jõgede äravool. Ookeanide veetemperatuur ja jääolud.sõltuvad otseselt päikesekiirguse hulgast, merevee soolsus ka auramisest Mõju taimedele. Kliima ja muld on peamised taimkatte kujundajad. Taimkatte vööndiline paik-nemine järgibki seetõttu suures osas kliimavöötmeid. Igal taimel on tema elutegevuseks soodsa kliimaga piirkonnad Mõju loomadele. Koos taimestiku ja veestikuga on loomastiku peamine mõjutaja kliima. Näiteks on kindlaks tehtud, et soojema kliimaga aladel kasvavad sama liigi isendid suuremaks. Mõju inimestele. Inimesed suudavad lühemat aega viibida kõikides kliimavöötmetes. Raskemad tingimused asustuse kujunemiseks ja majanduseluks on liiga soojades ja liiga külmades kliimavöötmetes.
ee/pohisonumid-eesti-randeajastul/ - Mida tähendab mõiste „hargmaisus“? Kuidas väljendub hargmaisus tänapäevases Eestis? Milliseid probleeme ja ka uusi võimalusi see ühiskonnale endaga kaasa toob? Hargmaisus on inimeste ja ettevõtete ränne, nimelt nende tegevus mitmes riigis. Rändel on üks tunnusjoon: see on tõmme heaolu poole. Inimesed rändavad küll erinevatel põhjustel, olgu see töötamine, perega seotud tegurid, õppimine või põge- nemine tagakiusamise eest, kuid minnakse riikidesse, kus elu on parem. Eesti on pagulaste, üliõpilaste, töötajate sisserände koht, kuid mõned kodanikud püüavad ka erinevatel põhjustel Eestist lahkuda, tehes sellega väljarände. Enamasti kolivad nad Eestist teistesse riikidesse tööle, kuid jätkavad suhtlemist oma peredega, hoides ühendust kodumaaga. Sama kehtib ka ettevõtete kohta. Peaaegu kõik Eesti ettevõtted on suurte välisettevõtete tütarettevõtted. See loob Eesti jaoks
teoreetilised ( metafüüsika, matemaatika ja füüsika), praktilised ( poliitika, eetika) ja loomingulised. Metafüüsika- teosed olemisest ja tunnetusest. Ise nimetas seda esimeseks filosoofiaks. A metafüüsika põhimõisted on: mateeria ja olemus; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus. Iga asja puhul saame eristada mateeriat, olemust e vormi (teeb asja selleks mis ta on). A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine, kasvamine, palju-nemine); looma hing taimne alge + loomne alge (aistingud ja liikumine); inimese hing taimne alge + loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime). Enne A arvati, et tekkimine on üleminek mitteolemiselt olemisele, A arvates on see üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Tegelikkus on tegelikkusena olemasolu, võimalikkus on võimalikkusena olemasolu. A järgi on loomulikud asjad need, milles eneses on liikumise/muutumise allikas; kunstlik on asi, mis liigub/muutub välise jõu mõjul
Import tariifidega Sisenõudlus Qs1 Qs2 Q d1 Q d2 Kogus Import ilma tollitariifideta 79 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Sisset lek te ümberjagunemine Sissetulekute ümberjag nemine Enne tollimaksu Pärast tollimaksu Muutus Tarbija tulu A+B+C+D+E+F A+B -(C+D+E+F) Tootja tulu G C C+G G +C C Valituse kasum null E +E Kogu tulu A+B+C+D+E+F+G A+B+C+E+G -(D+F)
maksi-maalväärtuse piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel koormusel võib pinge ületada lubatud väärtuse ja üle kaniidist vahekihi võib tekkida elektrikaar mida soodustavad veel grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge-vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure- nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb. Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon osaliselt demagneedib masina. Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. 24. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle
neerude normaalseks funktsioneerimiseks, normaliseerib kesknärvi-süsteemi ja lihaste ärrituvust, kuulub raku fermentide koosseisu, tasandab südame rütmi, vähendab unetust. Kaltsiumi imendumist soodustavad laktoos ja vitamiin D. Imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, lipiidide ainevahetuse häired, keedu- sool, tsitruselised, sahharoos, äädikas ja toidu suur foolhappesisaldus. Kaltsiumi defitsiidi korral võivad ilmneda: käte ja jalgade spasmid ja krambid, luude pehme- nemine ja hõrenemine (osteoporoos), luude haprus, hammaste lagunemine, depres- sioon. Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma- vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim). Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, brokolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. Fosforit leidub igas rakus
endokriinssteem Nrvissteemis edastatakse informatsiooni elektriliselt, nrviimpulssidena, endokriinssteemis aga keemilisel teel, hormoonide vahendusel Organismi koostisosade struktuuri ja nende funktsiooni vastavus on inimese keha lesehituse ldkehtiv printsiip. Sama ldkehtiv on printsiip, et struktuurid, mis aktiivselt talitlevad, selle tulemusena htlasi arenevad ja tiustuvad ning nende funktsionaalne vimekus suureneb. Sellel ldisel nhtusel phineb ka treenitusseisundi tekkimine ja are- nemine treeningukoormuste mjul BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA NB! PEATKIS ESINEVAD MISTED Anatoomia petus inimese ja loomade kehaehitusest Elund organismi osa, millel on eriprane kuju, asend, ehitus ja talitlus Elundkond samu funktsioone titvate elundite terviklik ssteem Fsioloogia petus elutegevusest ja selle regulatsioonist Kude teatud tpi rakkude ja rakuvaheaine kogum, mis erineb nii struktuurilt kui ka talitluselt teistest samalaadsetest kooslustest Organ vt elund Organell
· Metafüüsika A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia) · A metafüüsika põhimõisted on: mateeria ja olemus; tekkimine; võimalikkus ja tegelikkus; põhjus · Iga asja puhul saame eristada mateeriat, olemust e vormi (teeb asja selleks mis ta on) · A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine, kasvamine, palju-nemine); looma hing taimne alge + loomne alge (aistingud ja liikumine); inimese hing taimne alge + loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime) · Enne A arvati, et tekkimine on üleminek mitteolemiselt olemisele, A arvates on see üleminek võimalikkuselt tegelikkusele · Tegelikkus on tegelikkusena olemasolu, võimalikkus on võimalikkusena olemasolu · A järgi on loomulikud asjad need, milles eneses on liikumise/muutumise allikas;
Väga hea osaline ravivastus -seerumi ja uriini M-valk on detekteeritav immuunfiksatsioonil, ent ei ole tuvastatav elektroforeesil Või -≥90% seerumi M-komponendi vähe- nemine ning 24 tunni uriinis M-valgu langus ≥90% või <100 mg/24 h Osaline ravivastus -≥50% seerumi M-komponendi vähe- nemine ning 24 tunni uriinis M-valgu langus ≥90% või <200 mg/24 h Stabiilne haigus -ei vasta täieliku, väga hea osalise,
piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel koormusel võib pinge ületada lubatud väärtuse ja üle kaniidist vahekihi võib tekkida elektrikaar mida soodustavad veel grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge- vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas. Kui masina magneetimissüsteem on küllastunud, siis on vootiheduse suure-nemine pooluskinga ühe serva all väiksem kui vootiheduse vähenemine pooluskinga teise serva all.. See ühtlustab vootiheduse jaotust õhupilus, sest vootiheduse maksimaalväärtus väheneb. Kuid resulteeriv magnetvoog seejuures väheneb. Küllastunud magnetsüsteemiga masinas ankrureaktsioon osaliselt demagneedib masina. Selle tulemusena masina tööomadused halvenevad: G-l väheneb EMJ ja mootoril aga väheneb pöördemoment. Kommutaatori sädelemise põhjused ja selle vähendamise võtted
piiravate mõjude põimumisena (Held 1995): siseriikliku poliitika piiride hägustumine, riigi poliitika institutsionaalse ja organisatsioonilise konteksti muutus, õigusliku raamistiku ja valitsuste halduspraktikate muutus, vastutuse ja aruandluse viiside hägustumine riikides n Samas mitte tingimata riigi kadu: õiguslike loovutustega võib juurde võita sisulist tegevusruumi, rahvusriigi nõrge-nemine ei tähenda tingimata riigi kui sellise nõrgenemist Muutused valitsuse tegevuses n Riigi tegevuse ümberpaigutamine madalamatele või riigiülestele valitsemistasanditele, PPP (public-private partnership) kasutamine: valitsuse mõju võib säilida või suureneda, vastutus hajub n Riigi toimimisviiside muutus: teatud teenuste osutamise erastamine/lepinguline delegeerimine (riigile reguleerimise ja
adsorptiivne Loom Osmootne(membraa Puudulik Piiratud a ni sopisutmine) Paljunenmine 1. Endasamaste või endasarnaste isendite moodustamine liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb Suguline mittesuguline Vegetatiivne eoseline Ühe raku tasandil hulkraksuse tasandil Vegetatiivne palju nemine ühe raku tasandil Vegetatiivne palju nemine hulkraksuse tasandil Taimeriik Paljunemine toimub nende vegetatiivsete organite või osadega(püsikud taimed) 1) Toimub muununud võsudega: · Mugul: kartul · Sibul: tulb, nartsiss · Risoom: iiris, orashein, maikelluke · Juurtega: võilill, ohakas, ploomid, kirsid. · Võsundid: maasikas, hanijalg · Lehed: Aas-jürilill · Sigitaimedega: Pung-kriburohi
kuid tarbijagrupid on erinevad. Vahetud konkurendid pakuvad ühesugust kaupa ühtedele ja samadele tarbijatele. 21. Lähtuvalt turunduse makrokeskkonnast, milline on majandusliku keskkonna olemus? Esitage 2-3 lausega selgitus. Majanduslik keskkond mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid. Eriti suur on sõltuvus majandusliku arengu faasist. Languse ja madalseisu faasis nõudlus väheneb, millega kaasneb turu ahe- nemine ja paljude ettevõtete senisest tegevusest loobumine või pankrotistumine. Kuna sissetulekud on madalad, pööratakse suuremat tähelepanu esmatarbekaupade ostmisele. Järgnevas kasvu ja õitsengu faasis toimub kõik vastupidiselt: tootmine intensiivistub, tekivad uued töökohad, toodete ja teenuste tarbimine kasvab. Teiseneb ka nõudluse struktuur: kulutused toidule ja eluasemele asenduvad järjest rohkem kestvuskaupade ostmisega.
juurestikku selle elushoidmine vajab ning vastupidi – tunda puutüve ehitust ning seda kirjeldavate oskus- suur juurestik vajab eluspüsimiseks suurt fotosüntee- sõnade sisu. sivat pinda (rohelisi lehti/okkaid). Pöörates liivakella • Puukoor kaitseb puud välismõjude eest. Koo- ümber, võime järeldada, et rohelise võra mahu vähe- re väliskihti nimetatakse korbaks ning sisekihti nemine viib taandarengule juured ning vähenenud niineks. Niines paiknevaid sooni mööda lasku- või haiged juured ei suuda varustada vee ning mine- vad lehtedes sünteesitud toitained koos veega raalainetega võra, sellesse ilmub järk-järgult üha enam allapoole (tarbimis- ja säilituskohtadesse), kuni kuivi oksi. Seegi protsess kordab ennast kasvavas ma- juurteni välja. hus
tef - seina arvutuslik paksus; ek - roomest tekkiv ekstsentrilisus ek = 0,002 tem * hef / tef ; - lõplik roometegur Lõplik roometegur Tabel 3.9 Põhimördil laotud armeerimata müüritise deformatsiooniomadused Kivi tüüp Lõplik roometegur Lõplik paisumine niis- Soojuspaisumistegur (vt.märkus 1) kusest või mahukaha- 10-6 /K nemine mm/m (vt.m.2) Vahemi Arvutus- Vahemik Arvutus- Vahemik Arvutus- k väärtus väärtus väärtus Savitellis 0,5...1,5 1,0 -0,2..+1,0 vt.m.3 4...8 6 Silikaattellis 1,0...2,0 1,5 -0,4...-0,1 -0,2 9 Betoonkivi ja töödeldud looduskivi 1,0..2,0 1,5 -0,6...-0,1 -0,2 6...12 10
lastega. Seal tutvustati eesti kultuuri põnevate Korraldatakse laagrilaulu ja -luuletuse konkurss. mängude ja näidendite kaudu ning õpiti tundma Õhtuid sisustatakse ühiste etteastetega etteantud fakte ajaloost. teemadel, viiakse läbi viktoriine ja tantsitakse ning igaõhtuseks rituaaliks on kujunenud kogu- Kontaktandmed: nemine puhketuppa, kus päeva jooksul toimunud Marvella Majad OÜ sündmused läbi arutatakse ning salasõprade kirja- Tõlliste vald 68301 kast avatakse. Lõpuõhtud sisustatakse nädala jook- Sooru, pk 51 sul selgunud parimate tantsude, laulude ja näite- Tel 76 79860; 51 62060 mängude esitamisega. Süüdatakse lõke, grillitakse Veiko Ardel vorste ja süüakse torti, autasustatakse tublimaid laagrilisi.
Jtr - triivivoolu tihedus Jdif = Jtr kT t = q 24 Pingestame pärisuunas! Ruumiliste laengute Q vähenemine P-n siirde laiuse vähe- nemine n kihi arvel Dünaamiline tasakaal kaob! Ja = Jdif - Jtr Ia = JaS S - siire ristlõige Ua päripingelang Ge dioodidel 0,3 0,6 V Si dioodidel 0,8 1,2 V U0 lävepinge
fiir ..
neb ildjuhul viljastunud munarakust. Suguline organismide piirilikkusteguritest, teiselt poolt 3. Kui.i-,.
paljunemine o.n eelk6ige iseloomulik taimedele aga suuresti ka keskkonnateguritest (joon. 1.,1.). 4. lrlik=
ja loomadele. Uldistavalt saame vdita, et palju- Areng ei ilmne mitte ainult iiksikorganismi 5. NIilLri.
nemine on i.iks p6hilisi elu tunnuseid. puhul - see avaldub elu organiseerituse k6igil 6. NIi1l-r.
Tavaliselt on jiirglased vanemate sarnased - tasernetel. Ka populatsioonid, liigid ja okostis- 7. Toogt:
see tu leneb paljunemisega kaasnevast piirilikku- teemid arenevad. B. N{iks :.
12
: 3'ganismide
-:: rujuneb tema
' .i{JSe ja iimbrit-
,: <:skkonna
:::: meS. Puuliiki-
- =
Laguproduktide eritamine, pH ja Kusesüsteem Neerud, põis, kuseteed vedelikutasakaalu regulatsioon Reproduktiiv- Sugunäärmed, sugu- Sugurakkude produtseerimine, palju- süsteem elundid nemine INIMESE ORGANISMI TALITLUS Muutused ühe Eespool käsitleti inimorganismi ehitust selle tundmaõppimise lihtsustamiseks organi või struktuuri erinevate tasandite kaupa. Organism aga talitleb alati ühtse tervi- elundkonna kuna: muutused ühe organi või organsüsteemi talitluses kutsuvad alati esile talitluses kutsuvad suuremaid või väiksemaid muutusi ka teiste organsüsteemide funktsionaalses esile suuremaid või aktiivsuses
süsteemi ja lihaste ärrituvust, kuulub raku fermentide koosseisu, tasandab südame rütmi, vähendab unetust. Kaltsiumi imendumist soodustavad laktoos ja vitamiin D. Imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, lipiidide ainevahetuse häired, keedu- sool, tsitruselised, sahharoos, äädikas ja toidu suur foolhappesisaldus. Kaltsiumi defitsiidi korral võivad ilmneda: käte ja jalgade spasmid ja krambid, luude pehme- nemine ja hõrenemine (osteoporoos), luude haprus, hammaste lagunemine, depres- sioon. Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma- vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim). Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, brokolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. Fosforit leidub igas rakus
ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka - katkevenivus A % tõmbe-survekoormusega või korduva väändekoor- - katkeahenemine Z % musega. - 10 - Metalli väsimuse põhjuseks on pingete kogu- nemine kohtades, kus detailis on astmed, sooned, Teimikus tekkivate keermed jms. või defektid (gaasitühikud, mikro- paindepingete praod). Sellised kohad on pingekontsentraatorid. graafik Väsimuspurunemise murdepinnal on iseloo- mulik reljeef kaks teravalt piiritletud ala: üks on
kohta suhteliselt lihtsalt tarbijate koormuste summeerimise ja Kirchhoffi I seaduse põhjal. Suletud võrkude puhul on võimalik leida koormusi võrgu su- letud osa liinides küll võimsuste jagunemise arvutuste teel, kuid see nõuab lii- nide takistuste teadmist. Kuni pole valitud juhtmeid, pole aga takistused eel- nevalt teada. Suletud võrgu ülesande lahendamisel saab kasutada alguses võimsuste jagu- nemise leidmiseks “lõhestusmeetodit”, mille kohaselt leitakse võimsuste jagu- nemine esialgu ligikaudselt liinilõikude pikkuste järgi (vt elektrivõrkude kur- susest). Seejuures tuleb paralleelliinide või mitmeahelaliste liinide puhul lu- geda nende ekvivalentseks pikkuseks tegelik pikkus, jagatud ahelate arvuga. Saadud ligikaudsete võimsuste järgi liinides valitakse nende esialgsed öko- noomsed ristlõiked. Vastavalt valitud juhtmete takistustele arvutatakse võim- suste jagunemine ning kontrollitakse ristlõigete ökonoomsust. Liinides, kus
jastamise ja muud toimingud. Hoolitseda selle eest, et kaup oleks laoprogrammis ainult hoiu- kohtadel, mitte tööaladel. 288 11 Kauba käitlemine · Selgitada välja kõik vigastatud, kahjustatud, remontimist vajavad ja aegunud tooted. Koguda need kaubad kindlatele laoaadressidele või kanda need eelnevalt kuludesse. · Korrastada ülelugemise hõlbustamiseks kõik hoiukohad. Vajadusel korrastada pakendite paik- nemine kaubaalustel ja eemaldada kõik pakkematerjalide jäägid hoiukohtade ümbrusest. · Koostada inventuuri tegemise kava, millega määrata kõik toimingud ja nende läbiviimise järjestus, tegevuste läbiviijad ja vastutajad. · Määrata kindlaks töörühmad, jaotada nende vahel töö ja laotehnika. Inimeste valik meeskon- dadesse ei tohi olla juhuslik. Üks ettevõtte töötaja peaks tundma tooteid, teine võiks olla mõnest muust osakonnast.
deks. Teoreem 6.7 Olgu funktsioon f pidev kriitilises punktis a. Siis kehtivad väited: 1. Kui punkti a läbimisel (positiivses suunas) f (x) märk muutub + - siis on funktsioonil f punktis a lokaalne maksimum (funktsiooni kasvamine läheb üle kahanemiseks); 2. Kui punkti a läbimisel f (x) märk muutub - + , siis on funktsioonil f punktis a lokaalne miinimum (funktsiooni kaha- nemine läheb üle kasvamiseks); 3. Kui punkti a läbimisel f (x) märk ei muutu, siis punktis a ekst- reemumit ei ole. Allika: [19] 65 PEATÜKK 6. FUNKTSIOONI UURIMINE Märkus 6.6 Peale lokaalsete ekstreemumite eristame veel globaalseid ekstreemu-
Tabelis 17 on toodud üksikasjalik rikkekõrvaldusjuhis. Number viimases lahtris näitab lehekülge, kus riket ja tema kõrvaldamist on kirjeldatud põhjalikumalt. Pidurite pealejäämise võib põhjustada pidurilingi või -pedaali liiga väike vabakäik, klotside tagastusvedru puru- nemine ja pööravõlli kinnijäämine puksis. Nõrk või vigane Sõiduki konserveerimine tagastusvedru tuleb asendada. Pöör võib kinni jääda ainult korrapäratu määrimise tagajärjel. Talvel võib pidurid Enamik mootorrattureid lõpetavad sõitmise talve tuleku!, peale jätta trumlisse tunginud vee külmumine. jättes masina seisma järgmise hooajani. Kes tahab aga Pidurite reguleerimise kohta vt. lk. 224
• Selgitada välja kõik vigastatud, kahjustatud, remontimist vajavad ja aegunud tooted. Koguda need kaubad kindlatele laoaadressidele või kanda need eelnevalt kuludesse. • Korrastada ülelugemise hõlbustamiseks kõik hoiukohad. Vajadusel korrastada pakendite paik- nemine kaubaalustel ja eemaldada kõik pakkematerjalide jäägid hoiukohtade ümbrusest. • Koostada inventuuri tegemise kava, millega määrata kõik toimingud ja nende läbiviimise järjestus, tegevuste läbiviijad ja vastutajad. • Määrata kindlaks töörühmad, jaotada nende vahel töö ja laotehnika. Inimeste valik meeskon-
annaabi.ee 
