algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur- kasutati ära koskede vee-energia
EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tart...
4) Talurahva omavalitsuse kujunemine Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud liikumivabadus. Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass
Vene aeg 5.1 Eesti pärast põhjasõda Sõja jäljed Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv langenud u. 150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade
Äriline soon Hindrik ei osanud rahaga midagi eriti puudub tal täiesti." lk 116 teha, talle ei istunud äriasjad. Talle istus paremini kirjutamine ja enda harimine. ,,Ükski noormees ei tohtinud enne Kuna paljud tahtsid abielluda juba abielluda, kui oli väeteenistuse-east noorema, siis neil seda teha ei lubatud, läbi, et ei jätaks naist undama, kui ta sest oli võimalus, et neid valitakse nekrutiks viiakse." lk 123 nekrutiks. See tähendas aga sisuliselt oma senise eluga hüvasti jätmist, sest nekrutiks olemise aeg oli väga pikk. Ma ei ole teiste lugejate hinnanguid/kommentaare leidnud, aga arvan, et seda raamatut tasub lugeda sellel inimesel, kes tahaks rohkem teada saada Eesti kultuurielu- olu kohta. Raamatus
edasi areneda. 1812-tungisid Napoeoni väed Kuramaale, kuid 1840.a. viljaikaldus ja ,,Tasuta maa jagamine Riia lähistel pealetung seiskus. Venemaal'' Eeestlastele tõi sõda kaasa: Pühjärve sõda võttis aset 1841a sept. Otepääl. · Täiendavad koorimised 30 talupoega said 500 hoopi , 6 neist veel Siberisse. · Nekrutiks võtmine 1840 hakati kartulit kasvatama igalpool, Lõuna- · Süvenes majanudslik surutis Eestis hakati kasvatama Lina- Maamiilits e. Kaitsevägi-talupoegadest 1845 a suvel toimus massiline usuvahetamine koosnev vägi (1807) Vebe õigeusku, lootes saada tasuta maad. Barclay de Tolly- vene sõjaminister , Hiljem kui said aru, et see on vale taheti usu
Eesti 18. sajandil Eesti Linnad pärast Põhjasõda Pärast põhjasõda oli Eesti talud ära rüüstatud, põllud olid söötis ja koduloomad hävinud. Tallinnas ja Tartus elanikud küüditati enne sõja lõppu Venemaale. Väiksed linnad/külad olid täiesti inimtühjad. Liikvele tuli ka katk. Enamus arstid, kirikuõpetajad ja suur osa kaupmehi surid sellesse. Rootsi aegne rahvaarv saavutati 1750.aastatel. Põllumajandus Selline tase mis oli Rootsi ajal saavutati alles 18. sajandi keskpaigaks. Euroopas kasvas aktiivselt viljahind seega see aitas kaasa taastamisele ja arengule. Paljud talud samalajal suurendasid oma põlde. Peeti ka palju rohkem kariloomi see andis vöimaluse väetada põlde sönnikuga mis tähendas, et saaki on rohkem. Teraviljadest hakkati põletama viina see müüdi peamiselt Euroopasse kuid hiljem Peterburi turule. Vaimuelu pärast Põhjasöda Eestimaa ja Saksamaa vahel tihenesid sidemed. 18.sajandil jäi Tartu Ülikool suletuks, sai Baltisaks...
mulle; nagu nagu oleksid nad veel väikesed, ja nad kingivad mulle kõik mu mälestused tagasi. Tunnen end siis rohkem nende isana. Ma kujutlen, et nad ei kuulu veel kellelegi!" Lk 191 ,,Sa andsid mulle praegu kirvehoobi pähe,"vastas vanake. ,,Andestagu sulle jumal, mu laps! Sa ei tea kuivõrd armastan sind." Lk 201 ,,Ah, te võiate palsamit mu südamele!" hüüdis isa Goriot. ,,Kuid kust võtta kaksteist tuhat franki? Kui pakuksin ennast tasu eest nekrutiks?" Lk 228 ,,Te teate väga hästi, et armastan neid, jumaldan neid! Saan terveks kui näen neid...." Lk 229 ,,Mu sisikond põleb! Pange mulle midagi pähe. Mu tütarde käsi, see päästaks mind, tunnen seda ... Mu jumal! Kes annab neile tagasi varandused, kui mina kaon? Ma tahan sõita Odessasse nende pärast, Odessasse makarone valmistama." Lk 229 ,,Oh! Neid näha! Ma saan neid näha, saan kuulda nende häält. Suren õnnelikuna.
VENEMAA 17. sajandi lõpus sai tsaariks Peeter 1.(1682-1725). Kasvas Kremlis, teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Talle meeldis sakslaste alev, ja peale selle nägemist tahtis teha riigis ümberkorraldusi. 1697. Suundus välisreisile. Peatuti Madalmaades, Inglismaal. Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõ...
ESIMENE EESTI RIIK I MS ja Eesti (Eesti alad olid Venemaa koosseisus, Antanti liige) 1) Eestist võeti nekrutiks üle 100 00 mehe 2) Meeste töökohad asendati naiste tööjõuga 3) Maal jäid paljud põllud sööti tööjõupuuduse tõttu 4) Toiduainete puudus 5) Inflatsioon 6) Sõdurite paigutamine garnisondides 7) Raudteetrantsport häiritud 8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine
muutused. Nende sündmuste käigus vähenes Eesti ala elanike arv oluliselt. Regilaulu-uurimused kinnitavad seda,et regilaul on 18.sajandi alguses ületanud piiri, mille lõi viimane demograafiline katastroof ja asustuse järjepidevuse katkemine.Viimistletud vormelid, aja ja koha määratlemise viisid kuuluvad varasemasse perioodi, mis muidugi ei takistanud regilauluprotsessi jätkumist vaadeldaval perioodil(uuendused on seotud näiteks uute teemade rakendamise(nekrutiks võtmine vms.), lüürilisuse süvenemise ja/või regilaulustiili lagunemisega). Võib järeldada, et 18.sajandi alguses kuulusid regilaulud rahvaluule selliste tekstide hulka, mis aktualiseerudes lubasid kasutada juba olemasolevaid väljendeid. Üheks selliseks laulutraditsiooni püsimise eelduseks oli see, et reeglina ei kujutata neis ajaloolist aega, regilaulu ei kammitse ajastukroonika. Teabekesksed lood, nagu aja-ja isikuloolised
Talupojal õigus vallasvarale Talupoeg võib kasutada talu surmani Kui kõik kohustused mõisa eest on täidetud võib kasutamisõigust pärandada 2) 1804 Liivimaa talurahva seadud Talupoja kohustused kanti vakuraamatusse Kohustused viidi vastavusse talumaa suuruse ja kvaliteediga ning tööjõu ealiste inimeste arvuga (toimus talummade ülemõõtmine ja ümberhindamine) Taluperemeest ei tohi lüüa, nekrutiks anda ning kodukariüiguse korras karistada 3) 1804 Eestimaa seadus Reeglid samad nagu Liivimaal Talude ülemõõtmist ei toimunud 1816. EESTIMAA TALURAHVASEADUS: Maa kuulub mõisnikule Talupja ja mõisniku vahel rendileping Talupeg kuulutatakse isiklikult vabaks Talupoeg võib tegeleda vaid põlluharimisega, ei tohtinud mõisiku loata lahkuda Loodi talurahva kogukonnad
Nikolai II · Vene koloniaalimpeerimu põhimõtted: 1) Venestamine 2) Bürokratiseerimine 3) Unifitseerimine · 1825.a sõjaväe eliidi mäss e. Detsembrimäss>uus valitseja Nikolai I rajas politsei riigi · 19. Saj rahvaarvu kiire kasv · 19. Saj kehtis kesk-ja uusaegne sotsiaalne struktuur 1) Domineerib aadel (makse ei maksa ja sõjaväes ei pea olema) 2) Kaupmehed ja vaimulikud: keskklass (makse ei maksa, nekrutiks ei võeta, ihunuhtlust ei anta) 3) Talupojad ja linnakodanikud maksid makse ja said kolki 4) 1861.a kaotati pärisorjus · 1855.a sai võimule Aleksander II, kelle ajal Tsetseenia ... edasi on vihikus tühi maa :D Ameerika Ühendriigid · Kolooniate rajamine 1) 16. Saj käisid Põhja-Ameerikas hispaanlased, prantslased ja inglased 2) 1607.a rajati esimene püsima jäänud koloonia 3) 1608
gikaudsed ja lähevad omavahel lahku. tõusma. Sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul Baltimaade rahvaloendus (1881) andis tõus linnades üldiselt kiirenes, aastail 1863 Eesti ala elanike arvuks (ilma Narva ja Valga mineerima, sakslaste osatähtsus kahanes üldine sõjaväekohustus, oli Eestist nekrutiks 1913 kasvas linlaste arv 4 korda: 1863. aasta 64 linna ning Petseri maakonnata) 881 tunduvalt ja venelased jõudsid neist koguni võetud üle 000lt 455. 100 000 (8,7% mehe.
4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon 1696.aasta majandusreglement jäi küll kehtima ka pärast Eesti minekut Vene võimu alla, kuid talupoegade olukord halvenes siiski, sest toimus mõisate restitutsioon. Enamus talupoegadest muutus sellega pärisorjadeks. Samas ei langenud eesti talupoeg sellisesse õiguseta seisundisse kui vene talupoeg, sest ta võis mõisniku peale kaevata ja kuni 18.sajandi lõpuni ei pidanud minema nekrutiks (sõjaväelaseks). Talurahva õiguslikust olukorrast Liivimaal saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni kirjast Vene valitsusele 1739. Talurahva olukord: Rüütelkonnad määravad talupoegade koormised oma suva järgi. Talupojad muudeti pärisorjadeks. Pidid maksma andamit ja tegema teotööd; ülejäänu, mis teenivad/omandavad saavad endale. Võidi määrata talupoegadele ihunuhtlust. 5. G
Tartusse · 1796 võttis Eestimaa maapäev vastu talurahva kaitseseadused, mis sarnanesid positiivsete määrustega Liivimaal · 1796 ilmus Leipzigis Garlieb Merkeli teos ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", milles esitatud avameelne seisukoht Liivimaa talurahva olukorrast avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju · 1797 - eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma. · 1797 keelustas Paul I väärtkaupade sisseveo Eesti sadamatesse (lubatud vaid Riiga ja Peterburi) · 1802 Tartu ülikooli taasavamine · 1802 - Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes. · 1802 ilmus Johann Christop Petri tuntuim töö ,,Eestimaa ja eestlased", mis analüüsis eestlaste majanduslikku ja õiguslikku olukorda
Talurahva olukord pärast Põhjasõda. 1696. aasta majandusreglemant jäi küll kehtima ka peale Eesti minekut Vene võimu alla, kuid talupoegade olukord halvenes siiski, sest toimus mõisate restitutsioon. Enamus talupoegadest muutusid sellega seoses pärisorjadeks. Samas ei langenud Eesti talupoeg sellisesse õiguseta olukorda nagu Vene talupoeg, sest ta võis mõisniku peale kaevata ja ei pidanud minema 18. saj. lõpuni nekrutiks (see, kes värvati sõjaväkke 25 aastaks). Pärisori talupoeg, kes kuulus mõisnikule ning pidi tema heaks tegema teotööd, maksma andamit, temaga võis teha tehinguid maast lahus, oli sunnismaine. Talurahva õiguslikust olukorrast saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni seletuskirjast Vene valitsusele 1739. aastal: * Talupoeg kaotas vabaduse pärast muistset vabadusvõitlust. * Talupoegade koormised määrab rüütelkond.
peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. Linnavalitsustes tähendas see seda, et linnu valitsevad sakslased läksid üle teisele keelele, vallavalitsuses aga seda ,et 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu oma kohalt lahkuma. Maale saadeti erilised talurahvakomissarid, kelle
Tavaliselt maksis mõisnik talupoja eest ära, kuid nõudis vastu teotööd. Riigitalupojad maksid ise. Nekrutiandmine: kehtestati 1796, võtmine toimus reegliteta, hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Priid olid taluperemehed, kooliõpetajad ja ametimehed. 1819. võisid Liivimaa talupojad end raha eest väeteenistusest vabaks osta. Põhja-Eestis alles 1861.aastast. Nekrutite varustamine raha, teemoona ja riidevarustusega oli kogukonna kohustus. Mõisnikul õigus karistada allumatuid talupoegi nekrutiks andmisega. Nekrutivõtmistele lisandusid sõjaajal veel teenistus maakaitseväes, ka vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohtustused. 1874. kehtestati üldine sõjaväekohustus, mis lühendas teenistusaega 3-5aastani. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine ja muud tööd vallas (kirikumaks). Passikorraldus Talupoegade viibine väljaspool kodukohta oli võimalik ainult passi olemasolul. Passe välistati
Erich oli lahtise peaga poiss, kelle meelest oli õppimine kerge ning seetõttu ta kodus eriti ei õppinud. Kujunemisaastatel käis Erich ainult kahes koolis, mis tähendas teretulnud püsivust ja katoliku usu stabiilset mõju. Pärast põhikooli lõpetamist, mis oli esile toonud tema märkimisväärselt tugeva õppimisvõime, jätkus Remarque haridustee kohalikus katoliiklikus õpetajate seminaris. (Tims 2004: 17- 21) 26. novembril 1916 mobilisatsioonikutse saanud Erich läks nekrutiks vastumeelselt, kusjuures ta oli üks Saksa kutsealuste teismeliste kiiresti kasvavast hulgast, kelle illusioonid oli hävitanud sõda ja rindel tagalasse imbuvad õuduslood (Tims 2004: 23-24). Rindel sai Erich mitmeid kordi haavata ning oli üsna ruttu sunnitud sõjast tagasi tulema, töötades lühikest aega abiõpetajana, hiljem juhutöödel raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina ning kirjutas teatrikriitikat Osnabrücki
üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- "meeste püüdmine", hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed.Liivis võisid alates 19a määratud rahasumma eest teenistusest vabaks osta, eestis see õigus 61a. kogukond pidi varustama nekruteid raha, teemoona, riietega.. 1874 üldine sõjaväekohustus-teenistusaeg alandati 3- 5 aastani. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud. 1866a. vallareform-1866, jäi püsima iseseisvuse kokkuvarisemiseni 1917aastani.
Ta tõmbus kokku kui koonal, tal polnud raskust rohkem kui tema poeg tuleb nii-sama äkki, võõrana ja kõhutavana, kuid niisama arm-sana, nagu nukul. Ta oli otsekui alandlik kääbus, maad ligi küürus, täis ar-mastust. olid kõik teisedki oma emadele. l Ta luges aastaid ja kuid ning päevi: sellest oli palju Kuid hoolimata poja suurusest ja jõust ning ta enese väiksusest ja jõuetusest hakkas aega, kui poeg nekrutiks läks. See oli ammu enne sõda, ja sõda isegi oli aastaid kestnud. Maret teda peagi jälle haletsema. Ta oli nii kaugel ja ta ei näinud teda enam hästi. Ja ta arvutas uuesti ning luges sõrmedel: sellest oli seitse aastat. Seitse aastat! Ta ohkas, Maailm oli ta ees lahti, kuid ometi kannatas ta nälga ja janu. Ta oli rikas kui kuningas ja ja pisarad tulid ta silmi, jät-kuks musttuhandeile varem valatuile. magas siiski paljal maal
Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks 1765 Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse 1783 Paldiski sai linnaõigused 1784 Võru sai linnaõigused 1783-1796 Asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust 1797 eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma 1802 Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes 1802 taasavatakse 1710 aastal kinni pandud Tartu Ülikool 1804 Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud
Venemaal nekrutikohustus oli sisse seatud 1705, teenimise aeg 25 aastat. Napoleoni sõdade ajajärk, revolutsioonid olid kaasa toonud uue fenomeni, massiarmeede rakendamise. Balti aadel oli nekrutikohustuse vastu, kuna pidi ära andma töökäsi mõisatest. Iga 500 meeshinge pealt kaks nekrutit. Abiteenistusse võeti ka lapsi, alates 12. Nekrutikohustusest olid vabastatud taluperemehed, vanemad pojad talus, osa mõisateenijatest. Esialgu otsustasid mõisnikud, kes nekrutiks lähevad, 19.saj alguses talurahvaseaduste vastuvõtmise järel, vallakohtute loomise järel otsustasid nemad, kes nekrutiks lähevad. Üsna levinud oli, et nekrutiks saadeti inimesi karistusena. Kasutati ka liisutõmbamist, kes läheb, kes mitte. Nekrutisse võetutest tuli tagasi mitte üle viiendiku ja needki enamjaolt invaliididena. Kui nekrutissevõtmist poleks olnud, oleks Eesti rahvaarv võinud olla suurem 200 000 inimese võrra. Rahvastik 18.sajandil 1695:
(Vahtre, 2000). Sõjaväeteenistusse sobivad mehed pidid vastama kindlatele nõuetele ja normidele. Nad pidi olema ilma sisemiste haiguste ja väliste defektideta, terved, tugevad, sõjaväeteenistuseks kõlbuliku kehaehitusega, raskete kuritegude eest karistamata ning leeris käinud. Nekrutitele esitatavad vanusepiirid muutusid eri aegadel ning sõltusid tsaaririigi sõjalisest aktiivsusest mida suurem see oli, seda rohkem aastakäike kuulus nekrutikohustuse alla. Kuni 1817. aastani võeti nekrutiks üldjuhul 17-37-aastaseid mehi, kuid oli ka erandeid. Näiteks ühel 1812. aasta nekrutivõtmisel lubati sobivas vanuses meeste vähesuse tõttu sõjaväeteenistusse anda 12-40-aastaseid (Laur, 2003). Nekrutikohustuse kehtestamisega lisandus talupoegadele veel üks põgenemismotiiv pääseda ränkraskest soldatisolekust. Pageti enamasti metsarikastesse piirkondadesse, sageli ka kaugemale Venemaale, Soome ja Rootsi. Talupoegade pagemine
Enn, mitte kuskilt mujalt. Selle peale vaatavad kõik, ükski ei suuda aru saada, kuidas just liisuvõtmine - ülemineval liisuvõtmise ajal sulle see õnnetus raskemaks puid raiudes kaela pidi langema? Olid number kohustuseks, ühe tõmmanud paar päeva enne seda, ja terve mida talumehel olid sa ikka olnud, Enn, õige terve poiss! No oli kanda riigi kes õnnetuse vastu võib parata? (Tähtsalt.) vastu, oli Aga – see on omal ajal ometi hea, Enn, kui nekrutiks, nn mehel KÕIK sõrmed käe otsas on, seda sa liisupoisiks näed nüüd! Kui MINU kosija peaks olema liisu minemine. alla langenud, siis tahaksin ma teda Kahekümne minupärast 30 aastat oodata, kui ma ka viieks aastaks sealjuures vanaks ja nüriks läheksin, aga – sõjaväkke sõrmed peaksid temal kõik otsas olema! – minna Vaata, Enn, sellepärast meist mõlemast sõpru tähendas kogu ei saa, – ära pane pahaks! (Uksest õue
aastal Eestimaa ja 1819. aastal Liivimaa pärisorjusest vabastamine; ● Vabastamise järel: ○ orendileping mõisnikuga; ■ isiklikku maad enamasti ei saadud; ■ rendi tasumiseks rügati edasi mõisapõllul. ○ oprii- ehk perekonnanimed. Talupoegade kohustused: ● Mõisakoormised: ○ teotöö; ○ naturaalandam; ○ maksud. ● Riiklikud: ○ pearaha; ○ nekrutiks võtmine – Vene sõjavägi. ● Kogukondlikud (vallas): ○ teede korrashoid; ○ magasiait (tagavarad); ○ ehitustööd; ○ vaeste hoolekanne. ● Kirikumaks. Uued tuuled: ● Soov pageda Venemaale – (asjatu) lootus saada maad; ○ 1841. aasta- Pühajärve sõda. ● Kartul ja lina – uued põllukultuurid; ● Usuvahetusliikumine– soov saada maad ja muid soodustusi, selleks mindi vene õigeusku;
Usun, et võib väita, et märkimisväärsed muutused hakkasid tekkima ja levima peale tööstusrevolutsiooni. Näiteks talupoja pojast sai talupoeg ja meremehe perest sirgusid meremehed (tõsi oli ka erandeid, näiteks kui taluperemehel ei olnud anda maad kõikidele poegadele, siis need, kellel ei olnud talutööks füüsilisi võimeid, aga oli näiteks lahtine pea, siis võidi tema saata, kui rahakott lubas õppima, mingit konkreetset ametit. (Õpetajaks, vallakirjutajaks.) Tihti satuti ka nekrutiks. Väga lihtsustatult võiks väita, et kutseoskused oleks nagu tulnud kaasa geenidega (maast madalast tulevase ameti keskkonnas kasvanuna jäid külge vajalikud oskused). Arutelus tõin välja näitena Jaan Kross-i raamatu põhjal. Wikmani poistes peegeldati ju läbi õpilase Tummeli (veinikaupmehe poeg) olukorda, kus sinu elu läbiv kutse on paika pandud perekonna poolt. Ja see ei olnudki nii ammu. (Tummel arutab ladina keele tunnis, miks tal on vaja ladina keelt, kui veinimaailmas saab
saksa rahvastiku osakaal eesti rahvastikus oli suhtleliselt väike (ca 90% oli etnilisi eestlasi sel alal), 10% juurde tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712. aastal jõuti seega 12.-13. sajandisse. 18. sajandit võib pidada rahvastiku taastumise sajandiks. Kuni 1917. aastani sõda Eesti ala suuremas osas enam ei puudutanud. Umbes 200-aastane rahuperiood, mil rahvas saab taastuda. Kuid 18. sajandil hakati poisse nekrutiks võtma, nimetati seda verekümniseks, st oli algul eluaegne nekrutiks minek, seejärel 25-aastane ja seejärel lühem teenistus. Kui tehakse esimesed hingeloendid, 1782, siis on rahvaarv enam-vähem korrektne, hinnanguline osa jääb järjest väiksemaks. Seega võib öelda, et inimesi oli ca 485 000. Liivimaa Eesti osas elas 280 000 inimest ja Eestimaa kubermangus 205 000 inimest 1782. aastal. Alles sajandivahetuseks, 1800. aasta paiku, saavutati poole miljoni tase.
Esimesed said karistada. hilisemad minejad läksid Peterburi ümbrusse, kaukaasiasse, siberisse ja kaugitta (mõningad ka ameerikasse). Kiriku koguduste juhtideks olid eestis talitajad, liivimaal vöörmündrid. 21 Taludes jagunesid inimesed: pererahvas, sulased, teenijad, vabadikud, popsid, saunikud. Taludel olid ka riiklikud kohustused: pearahamaks 1783. aastast alates. nekrutiks andmine 1796. aastast. Nekrutiks ei võetud kooliõpetajaid. sõja ajal majutamis ja küüdiandmise kohustus. MUUDATUSED MAJANDUSES. 1840ndatel hakati kasvatama kartulit ja lina. Talude kruntiajamine - ühele talumajapidamisele kuuluvad põllulappid koondati ümber talumajade. Talude päriseks ostmine sai alguse lõuna-eestist. Esimesed talud osteti 1853 aastal. Taludes hakati kasutama palgatöölisi, masinaid, väetisi ja kasvatama uusi looma tõugusid ja vilja sorte.
Nelikvärss elab veelgi seksuaalpärimusena. RIITUSRUNOD Itkud Itkud liituvad lähedalt pihtimuslüürikaga: nii lüüriliste runode kui ka itkude abil ilmutati ning elati välja tugevaid ja valulisi tundeid. Itkudel oli ka muid, ennekõike uskumuslikke ülesandeid: loodeti, et surnuitkud kergendavad surnu siirdumist ja asetumist sealpoolsusesse, ja kui surnuga sooviti kontakti saada, tehti seda samuti itkude kaudu. Itke esitati ka pulmades, mõrsja kodust lahkumine. Nekrutiks astumise puhul samuti, poeg võib-olla ei naase tsaariarmeest. Itkude esitajad olid alati naised. Itkejana võib vastavalt olukorrale esineda ema, naine, tütar, õde jne. Surnud itkevad naispoolsed lähiomaksed, pulmades aga kuulub itkemine mõrsjale ja tema emale. Itke esitati kirstu juures ja kalmistul. Itkudele on omased värsked algriimid, lausete pikendamine äärmise võimaluseni , kordamine ja loetlemine ja omapärane kujundikeel. Loitsud
pantimise maast lahus. Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, kuid mitte raudvarale. Pere- mehed said talu suhtes pärandatava kasumiõiguse. Neid võidi välja tõsta ainult vallakohtu otsusega, mis pidi olema kihelkonnakohtu poolt kinnitatud. Talurahvas sai õiguse maad osta. Koormised viidi vastavusse maa suuruse ja boniteediga. Toimusid talumaade mõõtmised, hindamised ja kaardistamised.Seadus seadis eelisolukorda taluperemehed, kelle müük oli keelatud ja nad ei kuulunud ka nekrutiks võtmisele ega mõisa kodukari õiguse alla. Eestimaa ja Liivimaa maapäevade otsused Talurahva hulgas puhkesid rahutused. Talurahvaseadus vajas revideerimist. Eestimaa maapäev esitas 1811. aastal keisrile omapoolsed ettepanekud. Ettepanekute põhjal tuli talupojad vabastada pärisorjusest, kuid maa jätta mõisnike omandiks. Tsaar kinnitas uue talurahva- seaduse alles 23. mail 1816. aastal, millega: · kaotati pärisorjus; · Eestimaa talupojad moodustasid vaba talurahvaseisuse;
7-12 aasta vanused lapsed peavad õppima lugema kas koolis käies või koduse õppimise teel. Kodus õppijate oskusi kontrolliti vähemalt kord aastas. 1765. aastal andis G. vom Browne välja koolipatendi, mille alusel anti välja koolid igas külas ja mõisas. Koolmaja pidi olema ka korstnaga. Koolitöö kestus oli enamasti argipäevast jüripäevani. Lugemisoskuse õppimiseks kulus kolm talve. 18. sajani lõpuks oli lugemisoskus talupoegade seas u. 40%. Nekrutiks võeti 25 aastaks. Paljud ei tulnud pärast enam tagasi. VENNASTE KOGUDUSE LIIKUMISED Hernhuutlus. Väike rühm protestantismi pooldajaid Tsehhist põgenes sealt saksi piirkonda ning leidsid endale sealt toetaja, Zinzendorff, kes andis neile ka maad. Nad lõid oma asunduse, koguduse. Tegemist oli vaimuliku liikumisega, mis propageeris usulist ärkamist. Eestis olid nad tähtsad kuna: · Tänu nende levimisele võeti ristiusk ka sisuliselt lõplikult omaks.
Pearaha oli riiklik kohustus mis kehtestati 1783a ja algse maksumäära 70kopikaga igalt meeshingelt kavades ajajooksul 5kordseks. Koroonud olid riigitalupojad. Peamiselt Saaremaal. Nekrutiandmine oli riiklik kohusutus, sõja koormis. Alguses ilma reegliteta kus priiid talupojad, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed värbati sõjaväkke. Sellest sai vabaksosta. Halva teo eest võis mõisnik talupoja nekrutiks anda. Nekrutite toitmine ja majutmaine oli kogukonna mure. Nende tööks oli maakaitsevägedes teenimine, vägede majutamine, moonastamine, küüditamisega seotud kohustused. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiniaida ja kooli ehitamine, vallapiires tehtavad tööd jne. Kirikumaksud mis tagasid kirkuorganisatsiooni ülalpidamise. Uued talurahvaseadused (1849- Liivimaa, 1856- Eestimaa, 1865- Saaremaa)
Siis ta nõuab, et pojad hoiaksid kinni tema õpetustest. Vabad inimesed on kasvatatud selleks, et olla vabad, mitte orjad. R ei eira seda mõtet, et eelkõige on vaja muuta olusid, seadust. Heast mõisnikust on räägitud peatükis Gorodnja. Hea mõisnik ei saa olukorda parandada. Üks naine sundis talupoja oma toapoisiks ja sundis abielluma raseda talutüdrukuga, kelle rasestas mingi naise sugulane. Mees ei allunud sellele korrale ja ta anti nekrutiks. Süsteem peab olema muudetud. Ühe hea inimese tahe ei muuda siin midagi. R-i raamat keelati ära ja enne 1905. aasta revolutsiooni seda välja ei antud. R-i raamat on ka sentimentaalne reis. R pidas Sterne'i ,,Tundelist teekonda" oma romaani kirjutades silmas. Reisija peamine tunnus on see, et ta tunneb kõikidele kaasa. Ta ei vaata mitte tuimalt pealt, vaid ta elab kõigi inimeste eludele kaasa. 90ndateks oli vene kirjanduse areng juba enam-vähem sünkroonses arengus Euroopa
Napoleon. Siis tuleb Bezzuhovile järgmine eneseteostusplaan, otsustab, et tapab Napoleoni. Kõik, kellele võimalik, evakueeruvad Moskvast, aga Bezuhhov jääb sinna, näed, kuidas prantlased Moskvasse ja kuidas Moskva põlema pannakse. Igastahes Bezuhhov satub vangilaagrisse, näeb sõjavangina kõikvõimalikke sõjakoledusi. Tutvub talupojaga, kelle kaudu saab aru, kuidas inimesed peaksid elama. Põhiloomus on headus, on kohe nii hea, et on oma venna eest läinud sõjaväkke. Nekrutiks saadi nagu liisu kaudu, sest sõjavägi kestis tol ajal 25 aastat. Õpetab Bezuhhovile ühe elutõe, mis on üsna oluline, tuleb suuta elada ka teiste jaoks. Loomulikult jääb Napoleon Venemaal tapmata. Bezuhhovist saab hoopiski Natasa mees ja tulevane dekabrist. Üks Rostovide vendadest abiellub hoopis Andrei Kuragini õega. Epiloogis on vaidlus, kas aadlik tohib tsaaririiki muutma hakata. Bolkonski poeg esimesest abielust on nüüd juba noorukiks kasvanud ja tema tahaks seda tõde teada
Muidugi. Kes meil nüüd metsnikuks on? VARVARA: Sa müüsid metsa maha. ALEKSANDER: Istu minu kõrvale. (Varvara läheb majja tagasi.) "On taevas kuu, kuid veel ei ole öö..." Kes seal on? SEMJON: Kas ma tohiksin teie kõrgeaususelt paluda luba küsida, härra... Räägivad, et sõjaväest olla tulnd nekrutivõtmise käsk, härra. Keegi ei taha nekrutiks minna, teie kõrgeausus, meie noored poisid on kabuhirmus... ALEKSANDER: (vihaselt) Mis nad on liiga uhkust täis, et teenida oma kodumaad või? Kui ma veel midagi niisugust kuulen, siis ma saadan nad kõik vabatahtlikult armeesse, olgu käsk või ärgu olgu! (Semjon põlvitab ja embab Aleksandri jalgu.) SEMJON: Andestust, teie kõrgeausus! Halastage!
annaabi.ee 
