50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Spekter........................................................................................................................................4 Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter...................................................................... 4 Spektromeeter goniomeeter.....................................................................................................5 Laboris tehtud katse....................................................................................................................7 Neeldumisspektri uurimine.................................................................................................... 7
Häädemeeste Keskkool Spekter, -liigid, spektraalaparaadid, spektraalanalüüs Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid 3 2. Spektraalanalüüs 6 3. Kasutatud kirjandus 9 Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid. 17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus
· Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. · Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. · Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. 2. vikerkaar: · Vikerkaar tekib siis kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. · Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. *SPEKTRAALAPARAADID JA SPEKTRID 1. spektraalaparaat: · Valguse spektri uurimine annab meile infot aatomite ja aine ehituse kohta. · Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. · Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse (vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks) · Prismas toimub valguse dispersioon. · Absoluutselt must keha ehk absoluutneeldur. 2. spektrite liigid:
valge värvuse. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaagu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. Vikerkaar Vikerkaar tekib siis,kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Selleks ,et vikerkaart näha,peame olema päikese ja vihmapilve vahel,nii et päike jääks meile seljataha. Vikerkaar tekib sellepärast,et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spektraalaparaadid ja spektrid Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lsinepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. Prismas toimub valguse dispersioon ehk erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Spektrite liigid Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid,mida võib jaotada 2-ks liigiks: pidev- ja joonspektriteks. Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused ning selles pole tühje kohti.
Osa sellest energiast läheb elektronide ergastamiseks. Luminestsentsi korral antakse aga ergastav energia enamasti otse elektronidele. Teame, et mingi keha liigutamiseks on vaja anda talle kineetilist energiat, mis on võrdeline keha massiga. Kuna aatomid on palju massiivsemad elektronidest, siis on selge, et aatomite energia suurendamiseks on palju rohkem välist energiat vaja kui elektroni energia suurendamiseks. Spektraalanalüüs Kui spektrid on erinevate aatomite ja molekulide jaoks erinevad, siis peaks saama neid kasutada ainete keemilise koostise analüüsimiseks. Nii ka tehakse. Vastavat uurimismeetodit nimetatakse spektraalanalüüsiks. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Joonspektri annab näiteks päevavalguslamp, mis on täidetud elavhõbeda auruga. Selle lambi spektris on tegelikult lisaks spektrijoontele ka pideva spektriga taust ehk foon. Spektris olev kiirgusjoonte arv ja intensiivsus
1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained on oma olemuselt ristlained, sest val
hapnikuks, avastas prootoni, ennustas neutroni ja deutron 1 H 2 olemasolu, tõestas eksperimentaalselt massi ja energia seose tuumareaktsioonides ( 1933 ) ning teostas deutronite sünteesiteaktsioo ,mille tulemusena tekkis triitium 3 H . " Kuulge, aga millal te siis mõtlete ? ". Abielus Mary Newtoniga, surm ootamatult 1937.a. Lähtuvalt Rutherfordi aatomimudelist lõi 1913 .a. taanlane Niels Bohr teooria, mis seletas nii aatomi püsivuse kui ka neeldumis,- kiirgusspektrid.Bohr jõudis lihtsa, kuid ootamatu ideeni : aatomis on kõikvõimalike elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. See teooria tugineb tõestuseta aksepteeritavatel väidetel - postullaatidel : Aatom võib olla vaid kindlates ( statsionaarsetes ) olekutes, millest igaühele vastab energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela.
........................................................................................................ 76 Kontrollküsimused ............................................................................................... 79 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIVSUSE MÄÄRAMINE ........................... 80 Teooria ................................................................................................................ 80 Aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete neeldumisspektrid. ....................... 82 Töö käik .............................................................................................................. 82 Kontrollküsimused ............................................................................................... 84 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL ........ 86 Teooria ................................................................................................................ 86
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid