füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise- mis seisneb selles et mullas toimub pidev ainevahetus tahke ja vedela faasi vahel katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon- kujutab sellist ioonide neeldumist, mille korral pole neid enam võimalik lahusesse tagasi tõrjuda Mullas neeldunud katioonid jaotatakse: neeldunud alused- Ca2+, Mg2+, K+, N+ ja NH4 neeldunud vesinik ja alumiinium- H+, Al3+ Neelamismahutavus- (T) näitab ühes KG-s neeldunud katioonide ja anioonide hulka , (cmolc/kg) Küllastusaste- arv mis näitab mitu % moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest Puhverdusvõime- mulla võime osutada vastupanu reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul Reaktsioon- nim H+ ja OH- ioonide teatud kontsentratsiooni mulla lahuses aktiivne reaktsioon- tingitud mulla lahuses lahustunud hapetest ning nende sooladest
vesinikioonidest põhjustatud mullaleotise happesus. Hüdrolüütiline h on alati suurem kui asendushappesus. Tähtsus: muldade lubjatarbe määramisel lähtutakse peamiselt hüdrolüütilise h suurusest (lupja doseeritakse ekvivalntselt hüdrolüütilisele happesusele. Levinuim meetod. Kasutatakse neeldunud vesiniku väljatõrjumiseks kas naatrium- või kaltsiumatsetaati. Neeldunud aluste hulka kuuluvad peamiselt kaltsium- ja magneesiumioonid ning soolakmuldades ka Naioonid. Neelamismahutavus(T)- 100 g mulla poolt neelatud asendatavate katioonide summa ja seda väljendatakse tavaliselt milligrammekvivalentides või ka massi%. Neelamismahutavus kujutab endast neeldunud aluste ja neeldunud vesiniku summat. Üldlämmastiku määramine- kuulub kõigi aminohapete koostisesse. N esineb mullas org ainena, millest ta mikrobioloogiliste protsesside tulemustena vabaneb taimedele omastaval kujul-mineraalühendina. Kjeldahli
5) Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. (liivaste muldade väetamisega peab ettevaatlik olema) Viljakuse tähtsamaid tunnuseid on mulla neelamismahutavus T mg/100g/muld Katioonid võivad olla: Ca, Mg, K, NH4, Na, H 1) S neeldunud alused kõik katioonid v.a. H ja Al. 2) H neeldunud alused H ja Al T = S + H mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. V=S/T*100% H ja Al on kahjulik ja põhjustab mulla happesust. Neelamismahutavus kujutab ennast neeldunud aluste ja neeldunud vesiniku ning alumiiniumi summat. N.m. (T) seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide.
füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - seotakse mulla kolloididega neeldunud alused pidurdavad reaktsiooni hapestumist neeldunud vesinik kahjulik, põhjustab t neeldunud alumiinium kahjulik, põhjustab mulla happesust neelamismahutavus - on suurim ioonide hulk, mida mullakolloidid on võimelised kinni pidama küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused puhverdusvõime - mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele hapestumine muutumine happeliseks/happelisemaks reaktsioon Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni mullas. aktiivne reaktsioon
eesti tingimustes, taimejäänuste lagunemise algul vabanevad Ca ja Mg ning lasuvva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub 14. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. mulla orgaanilise aine pakutavad ‘'hüved'' bioloogilised: energia allikas (C), toiteelemendid(N,P,S) füüsikalised: struktuursus, veehoiuvõime, soojusrežiim keemilised: pH puhverdus, neelamismahutavus, saasteainete sidumine 15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Orgaanilise aine juurdeviimine mulda-sõnnik, haljasväetised, kompostid, mullaharimise minimmeerimisega, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, kuivendus 16. Eesti muldade huumusesisaldus. parasniiskestes tingimsutes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5-3,5% gleistunud mullas 0,5-1% võrra suurem 17. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus.
koostis on erinev. Mida raskema lõimisega on muld ja huumusrikkam on muld, seda suurem on selle mulla neelamisvõime. NB! Mulla neeldunud katioonid, neeldumismahutavus ja küllastusaste 04.09.09 Neeldunud katioonidest on tavaliselt mullas Ca, Mg, K, Na, NH4 ja H. Anioonidest H2PO4, PO4, HBO4, SO4, HCO3 ja CO3. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1) neeldunud alused S: Ca, Mg, K, Na, NH4 2) neeldunud vesinik H Mulla neelamismahutavus T = S + H. Mida raskema lõimisega, mida huumusrikkam muld, seda suurem on neelamismahutavus. Küllastumisaste: V = S/T * 100 (%) näitab mitu % kogu neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Kui see on alla 50%, siis muld on väga happeline. Isegi kui see on 70-80% on mõtekas lubjata, sest lupjamise mõte on likvideerida happesus. Mulla happesus NBNB! ..on põhjustatud vesinikioonidest mullas ja olenevalt sellest, kus need vesinikioonid
aurumise tekitab happelise keskkonna C vett hästi läbilaskev kruus või liivakivi Leetumine O happeliste huumusainete mõjul A mulla mineraalosa lagunemine ja lagusaaduste E liikumine koos laskuva veevooluga sügavamale. L-l suureneb mulla happesus, väheneb B neelamismahutavus ja küllastusaste. L. tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene C ning vett hästi läbilaskev http://nesoil.com/images/massasoit.htm Leetumine O A · kujuneb kvartsirikas väljauhte e E leethorisont E, · huumus- ja raud- B alumiiniumirikas sisseuhtehorisont B
atsidoidsed kolloidid, peamiselt katioonide vahetus.) 12. katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon - katioonide neeldumine, mille korral neid ioone ei ole enam võimalik tavapäraste neutraalsoola - ega puhverlahustega lahusesse tagasi tõrjuda. Kõige sagedamini on mullas K ja NH ioonide fiksatsioon. 13. neeldunud alused - Ca, Mg, K, Na, NH4, tähiseks on S 14. neeldunud vesinik - H, tähiseks H 15. neeldunud alumiinium - Al3, tähiseks H 16. Neelamismahutavus - Tähis T, näitab ühe kg mullas neeldunud katioonide või anioonide hulka. See on üks mullaviljakuse põhinäitajaid. 17. küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest. 18. puhverdusvõime - mulla võime vastu panna reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul. (Näiteks orgaanilise aine lagundamine, väetised jne) 19. Hapestumine - Mulla pH langeb alal 5,6
, keemiline – mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini 2 lahustuvateks, bioloogiline – mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse, füüsikaline – mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine, mehhaaniline – mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mulla neelamismahutavus – 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulk milligramm ekvivalentides (mg ekv. 100g; cmol/kg). Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis: ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks.
Looduslike alade leetjate muldade huumushorisondi keskmine pH KCL on 0,5-0,7 ühiku võrra madalam. Alumistes horisontides pH järjest suureneb, olles lähtekivimis üle 7. Asendushappesust võib esineda vähesel määral (<0,5 cmol kg -1), kusjuures kõrgem on ta looduslike muldade huumushorisondis. Ka hüdrolüütiline happesus on metsamuldade huumuskattes suurem kui põllumuldadel (vastavalt 4-5 ja 2-3 cmol kg -1). Leetjate muldade neelamismahutavus on kõrge (keskmiselt piirides 15-20 cmol kg -1), kusjuures sellest lõviosa moodustavad neeldunud alused. Leetjate muldade küllastusaste on haritavates muldades ligikaudu 90+/- 5% ning looduslikes 78+/-5%. Liikuva alumiiniumi sisaldus võib probleemiks olla vaid mõningatel erandjuhtudel.Lämmastiku üldsisaldus on leetjates udlades keskmiselt 0,14-0,16%, süsinikusisaldus aga vahemikus 1,3-1,5%. Liikuva kaaliumi sisalduse poolest on rikkamad savilõimisega leetjad mullad. Mikroelementide
praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid · Neeldunud alused Ca2+ , Mg 2+, K+, Na+, NH 4+ Tähistus -S · Neeldunud vesinik ja alumiinium H+, AL +3, Tähistsu -H. Anioonid- H2 PO4 üleval - , HPO4 üleval -2, PO4 üleval 3- , SO4- üleval -2, HCO3 üleval - , CO3 üleval 2, vähem Cl üleval - ja NO3 üleval - 24. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Tahis on T. Selle all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Neelamismahutavus on seda suurem . 25. Mulla aktiivne happesus- Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+,
sügavamatest mullakihtidest künnikihti. Liblikõielised haljasväetised elavdavad ka mulla mokroobilist tegevust. Sügavamaid mullakihte juurtega kobestades soodustub järgnevate kultuuride juurte tungimine sügavamale mulda. Liblikaõielistel haljasväetistel on ka suur mõju mulla huumusesisalduse tõusule. Huumusesisalduse tõusuga on seotud mulla struktuuri paranemine ja üldlämmastikusisalduse tõus. Märgatavalt paraneb ka muldade vee-ja neelamismahutavus. Haljasväetiste toimel paraneb ka veeläbilaskvus, intensiivistub toitainete bioloogiline neeldumine, väheneb savimuldade sidusus, ning suureneb liivmuldade sidusus. See kõik siis pidurdab orgaanilise aine mineraliseerumisprotsessis vabanevate toitainete väljaleostumist. Liblikaõieliste haljasväetiste mõju võib kesta mitmeid aastaid, kuna need avaldavad mõju kõigile olulisematele mulla füüsikalis-keemilistele omadustele. Kõige
Asendusneeldumine- mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse huga lahuse ioonide vastu MULLA PIDEVALT IOONIDE VAHETUS TAHKE JA VEDELA FAASI VAHEL 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid- neeldunud alused Ca2+, Mg2+,K+;Na+ Neeldunud vesinik ja heelium H+, Al3+ Põhjustab happelisust Anioonid- Po4 3-, HCO3-, CO3 2-, H2PO4 - , Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja 1 mullaviljakuse näitajat Neelamismahtuvuse all 1kg mulla poolt max neelatud ioonide hulk Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust Kujutab endast neeldunud alust ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi summat Neelamismahutuvus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide 26. Küllastusaste.
ekvivalentsetes hulkades. [M] -- Mg +nKCl [M] --- K + n - 5KCl + MgCl2 + CaCl2 + HCl - H+ - 8 Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. (liivaste muldade väetamisega peab ettevaatlik olema) Viljakuse tähtsamaid tunnuseid on mulla neelamismahutavus T mg/100g/muld Katioonid võivad olla: Ca, Mg, K, NH4, Na, H 1) S neeldunud alused kõik katioonid v.a. H ja Al. 2) H neeldunud alused H ja Al T = S + H mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. V=S/T*100% H ja Al on kahjulik ja põhjustab mulla happesust. Mulla happesus NB! Mulla happesus on põhjustatud H ja Al ioonidest mullas. Jaguneb: 1) aktiivne hapesus, on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pH
ioonide vastu. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 24. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. KATIOONID: 1) Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+,Na+, NH4+ tähis-S. 2) Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3 tähis-H. ANIOONID: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2, vähem Cl-, NO3- 25. Mulla neelamismahutavus. 10 Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (tähistus T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Väljendatakse milligramm ekvivalentides. Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust (tähistus T). Kujutab endast neeldunud aluste (S) ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi (H)
mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. Asendusneeldumise seaduspärasusi kasutatakse väetamise teoorias ja praktikas. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid: 1. Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+, Na+, NH4+. Tähistus S. 2. Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3. Tähistus H. Anioonid: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2; vähem Cl-, NO3-. Mulla neelamismahutavus Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (tähistus T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Väljendatakse milligramm ekvivalentides. Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust (tähistus T). Kujutab endast neeldunud aluste (S) ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi (H) summat. T=H+S (mg ekv/100 g) Neelamismahutavus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide.
ioone, see võime on ekvivalentne., keemiline mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks, bioloogiline mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse, füüsikaline mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine, mehhaaniline mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mulla neelamismahutavus 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulk milligramm ekvivalentides (mg ekv. 100g; cmol/kg). Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis: ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on 1 H ja Al siis on mullareaktsioon happeline
lahuse ioonide vastu. Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, on pöörduv protsess, toimub kiiresti, toimub võrdsetes e.ekvivalentsetes hulkades. Kuna mulla enamik kolloide on negatiivselt laetud, siis toimub mullas peamiselt katioonide vahetus. 30. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas- KATIOONID: 1)Neeldunud alused: Ca, Mg, K, NH4, tähisus-S. 2)Neeldunud vesinik ja alumiinium: H, Al, tähis-H. ANIOONID: H2PO4, HPO4, PO4, SO4, HCO3, CO3, vähem CL, NO3 31. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (tähistus T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Väljendatakse milligramm ekvivalentides. Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust (tähistus T). Kujutab endast neeldunud aluste (S) ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi (H) summat. T=H+S (mg ekv/100 g) Neelamismahutavus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide. 32. Küllastusaste
teoorias ja praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid · Neeldunud alused Ca2+ , Mg 2+, K+, Na+, NH 4+ Tähistus -S · Neeldunud vesinik ja alumiinium H+, AL +3, Tähistsu -H. Anioonid- H2 PO4 üleval - , HPO4 üleval -2, PO4 üleval 3- , SO4- üleval -2, HCO3 üleval - , CO3 üleval 2, vähem Cl üleval - ja NO3 üleval - 24. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Tahis on T . Selle all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Neelamismahutavus on seda suurem . 25. Mulla aktiivne happesus- Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on
2 ümarateralise tüüpilise liiva eripindala 700 … 2000 m /kg, 2 murenenud ning rauasetteid sisaldava peenliiva eripindala on 5000 … 20000 m /kg Kasvupinnase eripindala avaldab mõju tema niiskusrežiimile ning toitainemahutavusele. Suurema eripindalaga kasvupinnase veehoidevõime ning toitainete neelamismahutavus on suuremad kui väiksema eripindalaga kasvupinnaste puhul. 1.3. Vesi kasvupinnastes Vett vajavad oma elutegevuseks nii taimed kui ka aineringes osalevad mikroorganismid ja mullafauna. Kui kasvupinnases on küll piisavalt toitaineid, kuid puuduks vesi, ei saaks taimed toitaineid kasutada, kuna taimed omastavad toitaineid ainult vees lahustunud kujul. Taimede veevajadus on väga suur: ühe grammi orgaanilise aine moodustamiseks kulub 300 … 1000 grammi vett.
Mulla neelamisvõime on võime hoida kinni tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Liigid: 1. Mehaaniline – toimib filtrina 2. Füüsikaline – molekulide sidumine mullaosakeste pinnal, seotud absorbsiooniga 3. Keemiline – mullas toimuvate reaktsioonide tulemustena moodustuvad kergemini lahustuvatest elementidest raskemini lahustuvad 4. Bioloogiline – elemendid on seotud elusorganismidesse 5. Füüsikalis-keemiline ehk asendusneelamine – kõige tähtsam, vahetatakse katioone Mulla neelamismahutavus – 100g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka milligrammides. Lämmastik On ehituskiviks nukleosiidides ja aminohapetes, millest omakorda koosnevad nukleiinhapped ja valgud. N on biosfääris palju, kuna moodustab atmosfäärist 78%, kuid see pole taimedele otseselt kättesaadav, sest õhus on N molekulid omavahel seotud eriti püsiva kovalentse kolmiksidemega. Kui N on seotud, siis
poolt omastatav. Omastatavate toitainete sisaldust peetakse mulla tähtsamaiks keemiliseks omaduseks. Tähtsaks keemiliseks omaduseks on ka mittesilikaatse raua, alumiiniumi ja räni sisaldus, mis näitab muldade tekke ja arengu iseärasusi ning bioloogilise murenemise intensiivsust ja murenemisproduktide kinnistumist mullas. Mulla füüsikalis-keemilised omadused on seotud ibe-ja huumusesisaldusega. Tähtsaim füüsikalis-keemiline omadus on mulla neelamismahutavus, mis näitab maksimaalset katioonide hulka, mida muld on võimeline kinni pidama ning vahetama lahuse katioonide vastu. See on seda suurem, mida enam leidub mullas füüsikalist savi ja huumust. Negatiivse elektrilise laenguga ibe-ja huumuseosakesed on võimelised oma pinnal kinni pidama ja vahetama katioone mullalahuses olevate katioonide vastu. Kui küllastusaste on üle 75%, siis ilmneb mulla sooldumine (Na korral). Kui mulla küllastusaste on alla 50% , siis on see
5. füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. 31. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid: 1. Neeldunud alused: Ca+2, Mg+2, K+, Na+, NH4+. Tähistus S. 2. Neeldunud vesinik ja alumiinium: H+, Al+3. Tähistus H. Anioonid: H2PO4-, HPO4-2, PO4-3, SO4-2, HCO3-, CO3-2; vähem Cl-, NO3-. 32. Mulla neelamismahutavus. Iseloomustab mulla neelavat kompleksi ja on üks mullaviljakuse näitaja. Neelamismahutavuse (T) all mõistetakse 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka. Väljendatakse milligramm ekvivalentides. Kujutab endast neeldunud aluste (S) ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi (H) summat. T=H+S (mg ekv/100 g) 33. Küllastusaste Küllastusaste (V) näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused.
taimedele. Seega optimaalse pH mõiste taimedele on tinglik mõiste. Soodsates kasvutingimustes taluvad taimed mulla happesust paremini, kui ebasoodsates tingimustes. MULLA HAPPESUSE SUHTES ON TAIMED KÕIGE TUNDLIKUMAD NOORES EAS Lubiväetiste mõjul: • Kaob kõige kahjulikum osa mulla potentsiaalsest happesusest – asendushappesus ja liikuv alumiinium. • Suureneb neeldunud aluste hulk ja seoses sellega mulla neelamismahutavus. • Paraneb mulla struktuur. • Paraneb mulla õhu-, vee- ja toiterežiim. • Aktiviseerub mulla kasulike mikroorganismide tegevus. • Paranevad mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused. • Suureneb saak ja paraneb saagi kvaliteet • Sobiv mullareaktsioon taimedele on väetiste kõrge efektiivsuse ja nende keskkonnasõbraliku kasutamise esmane tingimus Lubjatarbe määramise meetodid: Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5
Taimed on kohastunud teatud keskkonnatingimustele. Indikaatortaimed on kohastunud kindlale pH-le. Näiteks rabas kasvab huulhein, seega on keskkond happeline. Põldrõigas, põldkannike, nälghein (näitab ka, et põld on üli toitainete vaene), põld-kaderohi näitavad , et põldu on vaja lubjata. Jusshein on kõige tüüpilisem happesuse indikaatortaim Lõuna-Eestis. Ainult väga lubjarikkal pinnasel kasvab lubikas. Ka põldsinep on lubjarikka mulla indikaator. MULLA NEELAMISMAHUTAVUS JA KÜLLASTUSASTE Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid. Kokku moodustavad need neelamismahutavuse, mida tähistatakse T, mis tähistab 100 grammi mulla puhul neeldunud katioonide hulka. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda
taimekasvatuseks müügi eesmärgil, mistõttu võib neid kasutada üksnes puhkealana, metsloomade asualana, veevarustuse otstarbel või esteetilistel eesmärkidel. Muldade puudused, mis limiteerivad kasutussobivust: · veereziimi ebasobivus. Põuakartlikel muldadel avaldub veepuudus, liigniiskete muldade kasutamine on võimatu või raskendatud; · mullapeenese (mullaosakesed läbimõõduga alla 2 mm) vähesus, mis halvendab oluliselt mulla füüsikalis-keemilisi omadusi (veehoiuvõime, neelamismahutavus jne); · õhuke mullaprofiil, mis on tingitud muldade väljaarenematusest ja mille tagajärjeks on sageli suur koreselisus; · turvastumine, mille tagajärjel toimub orgaanilise aine akumulatsioon, mineralisatsioon puudub; · leetumine mulla pindmine kiht vaesub ibeosakestest ja kergesti lagunevatest mineraalühenditest, mille tagajärjel väheneb toiteelementide sisaldus künnikihis ning halvenevad ka mulla füüsikalised omadused;
Savistumiseks on väga soodne parasniiske mereline kliima, ka lähistroopiline kliima. 4. pH neutraalne või selle lähedane võimaldab saviosakeste koagulatsiooni Olulised: kihi sügavus, mis on aluseks sooladele v. bikarbonaatidele Savistunud mullamass vaesub alustest ja rikastub alati Fe ja Al poolest. Kui palju neid ühendeid on vees ja mil määral võivad välja sadeneda Savistumise tulemusena suureneb alati neelamismahutavus, eripind ja veehoiuvõime. Milline on soolade katioonide ja anioonide koosseis Savistumise tagajärjel: 1. savistunud mullakiht muutub võrreldes lähtekivimiga raskemaks muutus lõimises võib Eluvioakumulatiivsed protsessid olla ühe või mitme astme võrra: ls1 ls2 erinevus võib olla ka sama astme piires Lessiveerumine e. lessivaaz ls3 ls1 savi 20- 30%
(kasutusel katmikaianduses) MULLA OMADUSED Keemilised omadused Keemiliste omaduste all mõeldakse toitainete üldvarusid ja omastavate vormide sisaldust mullas. Keemiliste elementide üldvarust on vaid väga väike osa (mõni kuni mõnikümmend milliprotsenti) vees ja nõrkades hapetes lahustuv ning taimede poolt omastatav. Mulla füüsikalis-keemilised omadused Tähtsaim mulla neelamismahutavus, mis näitab maksimaalset katioonide hulka, mis muld on võimeline kinni pidama ning vahetama lahuse katioonide vastu. See on seda suurem, mida enam leidub mullas füüsikalist savi ja huumust. Mulla happesus Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Leotise pH Mulla reaktsioon 4,5 tugevalt happeline
annaabi.ee 
