Paljud sakslased süüdistasid riigi halvas majanduslikus seisus ja sõja kaotamises just demokraatiat, mis muutis totalitarismi tekkimise Saksamaal eriti tõenäoliseks. Arvata võis, et seda võimalust niisama kasutamata ei jäeta ning üsna varsti hakkaski selle eesmärgi poole pürgima Saksa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei mille esimeheks oli 1921. aastal saanud Adolf Hitler ning millel õnnestus 1930. aastate alguses Saksamaal võimule tõusta. Et küsida, kuidas õnnestus natsidel võimul püsida, tuleks arvesse võtta seda, kuidas nad üldse võimule tulid. Esimese maailmasõja käigus oli Saksamaa saanud suure löögi. Seda mitte ainult oma majanduse ja rahva, vaid ka oma rahvusliku uhkuse pihta, mille tõttu kujunes rahvuslik uhkus Saksamaal üsna hellaks teemaks. Seepärast kujuneski Hitleri eesjuhtimisel natsipartei põhieesmärgiks taastada Saksamaa kunagine hiilgusaeg ning saavutada täielik sakslaste domineerivus. Hitler teadis, mis valmistas
..................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................18 Sissejuhatus Üle maailma on Auschwitzi koonduslaagrist saanud terrori, genotsiidi ja holokausti sümbol. Laager asus Lõuna Poolas ja oma nime sai ta Poola linna Oswiecimi järgi. Auschwitz rajati 1940 aastal sakslaste poolt. Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid. Laagrid Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest. Auschwitzis oli kokku 48 laagrit. Kolm põhi laagrit olid Auschwitz I, Auschwitz II ( tuntud ka Brikenau nime all) ja Auschwitz III ( tuntud ka Monowitzi nime all). Auschwitz I oli
Mis on totalitaarne diktatuur?- Vägivaldne, väikese grupi võim Nimeta 3 totalitaarse diktatuuriga riiki ja nende juhid.- NSV liit-Stalin/Lenin, Saksamaa-Hitler, Itaalia- Musselini Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ja natsidel Saksamaal võimule pääseda?- NSV-Vägivaldne riigipööre, Itaalia/Saksamaa-Rahva toel, valimised. Diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal (Mis ideoloogiatel põhinesid? Kes juhtisid? Välispoliitilised eesmärgid).- NSV-Kommunism, Lenin/Stalin, Kommunistlik maailma revolutsioon, hiilguse taastamine. Itaalia-Fašišm, Mussolini, hiilguse taastamine. Saksamaa-Natsionaal sotsialism, Hitler, Versailles` süsteemi kaotamine, eluruumi laiendamine.
3. Teose põhiteemaks on armastus Ravici ja Joani vahel. Veel näidatakse selles romaanis, kuidas elati ajal, kui sõda oli kohe-kohe uksele koputamas. 4. Põhisündmused: 1.) Ravic kohtub Joane´iga sillal ja viib ta enda hotelli, tänu millele nad mõlemad armuvad. 2.) Ravic näeb Prantsusmaal Haaket, kes oli teda kunagi peksnud ja piinanud. Ravic sõbruneb Haakega, meelitab ta metsa ning siis tapab ta. Kuna Haake oli natsidel ainult üks väike lüli, siis ei hakatud tema kadumisest suurt numbrit tegema ja ilmselt ei pandud seda tähelegi. Ravicil ei olnud üldse kahju, et ta Haake ära tappis, vaid pigem tundis röömu, et sai kätte maksta .3.) Ravic arreteeriti, kui ta aitas ühe õnnetuse ohvrit. Ülekuulajaks oli mees, keda Ravic oli opereerinud. Ravic topiti kolmeks kuuks vangi ja peale seda saadeti riigist välja. 4.) Näitleja,
Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. Aastal üritas Hitler võimu haarata Münchenis, kuid mässukatse suruti kiiresti maha. Pärast seda mõisteti Hitler koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose" Meine Kamf" . Oma raamatus kuulutas ta Saksamaale suurt tulevikku. Saksamaad ahistavate lepingute tühistamist ja Aarja rassi kuulutamist teistest rassidest kõrgemaks. 1929.aastal algas Ülemaailmne majanduskriis, kus avanes natsidel uus võimalus. Saksamaa majandus hakkas kokku varisema ning Hitler üritas oma lööksalkade abil demokraatist maha teha ja agressiivselt võimu haarata. See tõi kaasa natside populaarsus ja 1933. Aastal õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada. Nii Hitleril kui ka Mussolinil oli menu ja rahva heakspanu. Kuid just nende võimule tulek ja menu sai alguse Esimese Maailmasõja lahendamata jäänud probleemidest. Rahva pettumine
Baltiriike. Okupeeritud aladel loodi range okupatsioonirežiim, mis hävitas milj. inimesi. HITLERI SURM Ametlikuks Hitleri surma versiooniks peetakse, et ta oli 30. aprillil 1945 lasknud enda maha koos oma naise Eva Brauniga. Teised Hitleri surma legendid/versioonid: -Maha lastud olid Hitleri ja Eva teisikud, nemad ise aga varjasid end Argentiinas, kus nad elasid rahulikult oma elu lõpuni. -Hitler varjas end Antarktikas, kus varem natsidel oli oma baas, kus nad erinevaid uuringuid tegid. KASUTATUD MATERJAL http:// www.museumsyndicate.com/artist.php?artist=12 http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler http:// www.biography.com/people/adolf-hitler-9340144#syn opsis http://www.bbc.co.uk/history/people/adolf_hitler TÄNAN KUULAMAST!
elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei.
Tema ajal kujunes Nõukogude Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Natsliku diktatuuri kehtestamine Saksamaal algas siis, kui seal said võimule natsid. 1993. aasta jaanuaris nimetati riigikantsleriks Aadolf Hitler, kes oli Natsionaalsotsialistliku partei juht. Tema meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks tuli aga tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ja laiendama sakslaste eluruumi. Natsidel oli palju pooldajaid , kuna inimestele meeldis Versailles' lepingute tühistamine, sest neid oldi alandatud ja nad tahtsid oma häbist lahti saada. Siseriiklikult oli natside eesmärk demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste ,,õõnestavate tegurite" kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Pärast presidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti. Tegelikkuses hakkas ta diktaatoriks. Seega sai Saksamaast natslik diktatuuririik.
Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, mille autoritest kuulsaim oli ALBERT SPEER. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade (Egiptuse ja Mesopotaamia) arhitektuurist. Tuhandeid aatsaid muutumatuna püsinud monumentaalsed ehitusvormid tundusid sõbivat natside, kes kavandasid oma tuhandeaastast riiki ning mõningas ehitusprojektid olid neil natsidel omadega hämmastavalt sarnased. Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgus kunsti efektid. Üks kõmulisemaid filmiajaloo suukujusid Leni Riefenstahl tegi natsidele mitmeid propagandafilme, näiteks ,,Tahte triumf", mida peetakse ka kõigi aegade võimsamaks propagandafilmiks. Saksamaa avangardivastane võitlus avalik, ainulubatud kunst, mis toetub
võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kmapf ,, kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi, riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidid kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised õõnestavad tegurid , natsidel avanes võimalus kui puhkes ülemaailmne majanduskriis, Stalin pidas Hitleri asemel suurimaks vaenlaseks sotsiaaldemokraatiat, 1933 nimetati Hitler kantsleriks, koondas kogu võimu enda kätte, kasutades Riigipäevahoone süütamist, asus Hitler piirama demokraatlikke vabadusi, mitme erakorralise valimise järel saavutas ta oma parteile terrori ja hirmutamisega lõpuks absoluutse enamuse, natslik Riigipäev võttis 1933 märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai
· Plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste legaalne tee · Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels · Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler · Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti · 1930 murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. · 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised Hitler kandideeris presidendiks jäi Hindenburgile alla · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid: · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks
koonduslaager. Selle nimeks sai Auschwitz-Birkenau. Esimesteks ohvriteks olid poolakatest poliitvangid, aga varsti transformeerus laager juutide massihävituskeskuseks. See laienes kiirelt. Inimesi toodi Auschwitzi iga paari tunni tagant loomavagunites kogu Saksamaa okupeeritud aladelt. Enamus inimesi leidis oma lõpu gaasikambrites, paljud surid nälga, paljud mürgitati. 1945. aastal sai punaarmee linna üle kontrolli. Natsidel õnnestus evakueerida need vangid, kes suutsid omal jalal kõndida. Enne lahkumist hävitati paljud arhiivid, kambrid ja krematooriumid, mille tõttu on täpse ohvrite arvu leidmine võimatu, aga seda arvatakse olevat 1,5 2 miljonit. Peale juutide olid laagris veel poolakad, venelased, mustlased ja veel üle kahekümne eri rahvuse. Kasutatud kirjandus: "Eesti Nõukogude Entsüklopeediake", Kolmas köide. "Eesti Entsüklopeedia", Seitsmes köide. http://www.staypoland
koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ``Mein Kampf´´ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud, riigis tuleb kehtestada uus kord , mis pidi kõrvaldama demokraatia, aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks Natsidel avanes uus võimalus siis kui tekkis ülemaailmne majanduskriis Paljude sakslaste arvates ´´punast katku´´ oli ainult võimalik peatada ´´pruuni katku´´ abil. Sellega said natsid populaarsuse kasvu 1933.a sai Hitler kantsleriks Esmalt tegutses Hitler põhiseadust täites, aga peagi suutis ta kogu võimu endale koondada Natslik Riigipäev võttis 1933.a märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused
See aitas Hitleril 30. I 1933. a. võimule tulla, sest Hitler eitas natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist. Tulnud võimule, alustasid natsid arvete klaarimist kommunistidega. 28. II 1933 süttis Riigipäevahoone. Kohe süüdistati kommuniste ja alustati nende arreteerimist. Põlengut ettekäändeks tuues tühistati Weimari konstitutsiooni need paragrahvid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus. Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P.von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte.
· 1923 üritas Hitler võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose "Mein Kampf". Sisu: Saksamaale suur tulevik, milleks tuli tühistada Versailles' rahuleping ja laiendada sakslaste eluruumi. Tuli kehtestada uus kord, mis pidi teised kõrvaldama. Aaria rass teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa suurimaks eesmärgiks. · Ülemaailmse majanduskriisie puhkemisel avanes natsidel uus võimalus. Sakslased arvasid, et "punast katku" saab peatada vaid "pruuni katkuga" - natside populaarsuse kasv. · 1933 lasi Hitler ennast kantsleriks nimetada.. Peagi kogus võimu enda kätte, terroriga saavutas oma parteile enamuse. Riigipäev võttis 1933 vastu seaduse, millega parlament loobus võimus ja Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk Füürer.
Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ning korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ning tööseisakud. Mussolini püsis võimul tänu intensiivsele riiklikule propagandale, kuigi tegelikult ta ei suutnud Itaaliat majanduse languses aidata. Agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia napid ressursid. Saksamaal moodustati pärast sõda Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), mille juhiks oli A. Hitler. Esialgu ei õnnestunud natsidel võimu haarata, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal (1929. a) avanes neile uus võimalus. Saksamaa kokkuvarisemist kasutasid ära ka kommunistid, kes kritiseerisid demokraatliku riigikorraldust ning üritasid võimu haarata. Kommunistide võimule tung oli võimalik ära hoida vaid natside võimule tõusuga. Kuigi Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus tal 1933.a valimised võita. Hitler koondas kogu võimu enda kätte ning keelustas enamus erakondi- üheparteisüsteem
läbi parlamendivalimiste- legaalne tee. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid. Juudivastased rassiseadused- kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine, vallandati kõik juudid ja ebalojaalsed isikud (ametnikkonnast). 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid- Füürer. 8. Millised olid Hitleri võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused.
· pettumine demokraatlikus riigikorralduses · majanduslikud raskused 5. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsostsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Ta püüdis haarata võimu, kuid natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi. Seal kirjutas ta teose ''Minu võitlus'', kus ta Saksamaale suurt tulevikku lubab. Ülemaailmse majanduskriisi ajal tekkis natsidel uus võimalus, nad kogusid populaarsust 6.Itaalia oli I maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi, seega pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Mussolini kasutas seda võimalust ära ning tekitas veel suuremat kaost korraldades streike ja väljaastumisi. Mussolini oli karismaatiline juht - tema meelest polnud üksikisikul mingit tähtsust rahvuse kõrval ja klassihuvid, teised egoistlikud püüdlused tuli alla suruda. Diktatuuri tunnused 1
hweigi liidumaa majandus-esinduse nõunikuna Berliinis. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja 4. märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. 1933. aasta 30. jaanuaril määraski Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848-1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Et valitsuses oli natsidel vähe kohti, kuulutas ta kohe välja ennetähtaegsed valimised. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse
aasta aprillis. ■ Tänu varasematele kokkulepetele sai ta vähendatud karistuse (9 kuud) ● 1920. aastatel taastus Saksa majandus, laenates raha ameeriklastel ● Saksa juutidel ähvardati ära võtta kodakondsus ning maalt välja saata. ● Natsid propageerisid juudivastasust avalikult ○ Rahva seas levis uskumus, et vägivald ongi poliitika vajalik osa ○ Natsidel oli oma sõjaline jõud, pruunsärklased, mis pidi parteid kaitsma. ● Natside plaan Euroopat juhtida oli kummaline ○ Hitlerile ei meeldinud komiteekohtumised ning ta jäi alati hiljaks ○ Partei juhtimine üldse oli kaootiline ○ Hitler ei arvanud ka, et partei juhte peaks valima. ● Partei entusiasmist hoolimata ei saanud natsid kuidagi võimule ○ 1928
elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle.
Nad elasid Baltimaades, Poolas, Ukrainas, Venemaal ja Rumeenias.Antisemitismi juured olid sügaval Ida-Euroopa kultuuris. Jõudu andis neile valitsuste juudivastane propaganda ja poliitika. Raskete elamistingimuste tõttu emigreerusid miljonid juudid teistesse maadesse, peamiselt Ameerika Ühendriikidesse. Kuigi juudid moodustasid alla ühe protsendi elanikkonnast, süüdistasid natsid neid selles, et nad olevat saanud Saksamaa peremeesteks. Oma eesmärkide saavutamiseks tuli natsidel juudid ühiskondlikust elust täielikult ära lõigata. Protsess algas 1933. aasta aprillikuus, mil partei ja valitsus algatas boikoti juudi poodide ja äride vastu. Boikott kukkus läbi, sest rahvas ei läinud sellega kaasa. Natside liidrid mõistsid, et juutide vastu tuleb tegutseda ettevaatlikumalt. Seega üritasid nad saavutada raha aktiivset või vähemalt passiivset nõusolekut juudivastase tegevusega.
Vasakrinne (sots. + kommunistid) on Weimari Vabariigis välistatud. Baierist sai 1920'tel Saksamaa pettunud paremäärmuslaste ja rahvusradikaalide taimelava. Vabariigi põhiline toetuspiirkond on sotsiaaldemokraatlik ,,punane" pealinn (moodne suurlinn) Berliin, oli ka Preisimaa pealinn. Preisimaal on alati pandus suurt rõhku riigitruudusele. Nt Preisimaal loodi vabariigile lojaalne politsei (riigitruuduse traditsioon ja sotsiaaldemokraatide mõju). Berliini vallutus õnnestus natsidel alles 1930'te alguses (majanduskriisi tingimustes). Parema ja vasaku tiiva rahulolematus vabariigi vastu väljendus poliitilistes mõrvades. 1919-1922 pandi toime 376 poliitilist mõrva. Mõrvati muuhulgas M. Erzberger ja W.Rathenau. Kohtunike leebus paremäärmuslaste suhtes. Poliitiline vägivald = uus asi Saksamaal. Tulemuseks permanentne parlamentarismi kriis 1930'te alguses. Vabariigi loomine (1919a veebruar) Asutav kogu (rahvuskogu) kogunes kõrvalises Weimaris, kuna kardeti rahutusi,
ümbruses. Laagri esimesed ohvrid olid Poola poliitvangid, kuid peagi muudeti laager massiliseks juutide hävituslaagriks, mis oli Hitleri ettekujutus "viimasest võimalusest". Inimesed toodi Oswiecimi kinnistes veiste vedamiseks mõeldud rongides üle kogu Poola ja Euroopa. Seal kasutati neid orjatöödel, näljutati või tapeti. Enamik neist surid gaasikambrites, kus neid mürgitati gaasiga nimega Keeristorm B. Aastal 1945 vabastas Punaarmee laagri, kuigi natsidel õnnestus evakueerida mõned vangid. Enne kui natsid lahkusid laagrist, hävitati mõned kambrid ja krematoorium, 18 samuti ka suur osa arhiivimaterjalidest. Seetõttu pole võimalik kindlaks teha kõikide ohvrite arvu. Arvatavasti suri natside eksperimendi tõttu 1,5 2,5 miljonit inimest. Neist enamik olid juudid, kuid samuti ka poolakad, venelased, mustlased ja veel inimesi 20 rahvusest. 5. Masuuria järvistu
Teised poliitilised jõud ei tahtnud üksteisega koostööd teha ning Natsid said võimule. Kardeti kommunismi levikut. Oldi pettunud Weimari vabariigis, oli majanduskriis ning pöörduti eemale demokraatiast, et leida majandusprobleemidele ehk paremaid lahendusi. Natsid kasutasid vägivalda, et oponente eemale lükata. President Hindenburg arvas ka äkki, et suudab mingil määral Hitlerit kontrollida, kui määras ta kantsleriks. Natsidel oli hea propagandakampaania, spetsiifilistele gruppidele suunatud. Oldi pahased Versailles lepingu pärast, taheti seda ümber pöörata. 25. Kolmanda Reichi “kahepalgelisus” (Fraenkel) Kolmanda Reichi kahepalgelisuse all mõtles Fraenkel, et selle riigi all oli nagu kaksik-riik kahe poliitilise süsteemiga. On normaalriik, et säiliks riigi tavaline elukorraldus, seal all olid administratiiv ja kohtuõigus ning need seadused ei muutunud, need olid selleks, et
Partei keelustati. Istus ära peaaegu aasta Dikteeris vanglas Rudolf Hessile raamatu "Minu võitlus" /"Mein Kampf" ilmus 1925 Natside võimuletulek Uus strateegia - plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels. Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti. 1930. a natsidel 107 kohta parlamendis Hitleri nimetamine kantsleriks 1932. a presidendivalimistel kandideeris Hitler presidendiks jäi Hindenburgile alla. 1932. Riigipäeva valimiste järel said natsid 230 saadikukohta sotsialistid 133, kommunistid 89 Poliitilise kriisi süvenemine ja natside populaarsuse kasv. 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Natside ideoloogia 1
pooldasid demokraatia säilitamist, kommunistide eesmärgiks oli aga proletariaadi diktatuur. Tulnud võimule, alustasid natsid arvete klaarimist kommunistidega. 28. II 1933 süttis Riigipäevahoone. Kohe süüdistati kommuniste ja alustati nende arreteerimist. Põlengut ettekäändeks tuues tühistati Weimari konstitutsiooni need paragrahvid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus. Riigipäev kiitis heaks valitsuse erakorralised sammud, millega likvideeriti Weimari konstitutsioon. Erakorraliste volituste vastu julgesid hääletada vaid sotsiaaldemokraadid, kelle tegevus peagi keelustati. Ka ülejäänud parteidelt võeti varsti tegutsemisvabadus, mis viis Saksamaa ühepartei diktatuurini. Ametiühingud allutati jäigalt natsiparteile, streigid keelustati. Oma senise funktsiooni minetas ka Riigipäev
Juhani). Allikas 9 Miks juudid ei lahkunud? Kuna Saksa rahva enamik suhtus juutidesse üsna sõbralikult, meenutades saksa juutide suuri teeneid oma kodumaa kultuuri arendamisel, ei olnud Hitleril esialgu kuigi kerge poolehoidu leida. Partei oli vaene ja nõrk, liikmeskond koosnes töötuks jäänud sõjaväelastest, laostunud aadlikest, tumeda taustaga lumpenproletaarlastest. Natsidel oli vaja raha ohjeldamatu propagandakampaania käivitamiseks, 1922. aastal asutatud osakonna – SA — „Sturmabteilung“ (Rünnakrühm) kulude katteks, nende ülalpidamiseks ja relvastamiseks. Mehed, peamiselt endised töötud, olid eluga rahul, Hitlerile truud ja talle võimu haaramiseks vajalikud. Rahaallikad leiti. Saksamaal elas ligi pool miljonit juuti. Nende hulgas oli üsna palju jõukaid inimesi
Seda oli oluline rõhutada, sest toonane arstieetika käskis arstil olla terve. Seletusi juutide kehvale tervislikule seisndile oli erinevaid. Nt rõhutati nende diasporaas elamist, kaugel Palestiina kodumaast. ,,Vales" kliimas elamine pidanuks andma tugeva stressi fooni. Juute käsitleti segarassina, eeldusel, et nad on kindlasti nende rahvastega segunenud, kelle hulgas nad on elanud segarasse, bastard-rasse, aga vaadeldi kui nõrku ja alaväärseid (sama põhjus nt natsidel slaavlasi alaväärtustada needki pidanuksid olema kas türklaste või soome- ugrilaste poolt ,,rikutud" indo-euroopa tõusg.) Tartu ülikooli antropoloogidest kirjutas juutide tervise teemal töö B. Blechmann (Ein Beitrag zur Anthropologie der Juden, 1882), kus vaagib juutide kehaehitust ning väidab, et juudid on Vene impeeriumi kehaliselt kõige nõrgem rahvas. S. Freud, olles ise juut, analüüsis juutide psüühhikat ja leidiski teatavaid patoloogilisi suundumusi.
annaabi.ee 
