Tarbimisühiskonna diktatuur Praegust ühiskonnakorraldust nimetatakse lisaks tarbimisühiskonnale veel postmodernseks, postindustriaalseks, meedia- ja elektrooniliseks ühiskonnaks. Paljud arvavad, et see on uus ja enneolematu, kuid tegelikult on uued ainult kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Vanema generatsiooni hulluse üle võib küll vaielda, kuid enamik Eesti vanemast generatsioonist on elanud Nõukogude Liidus ja on nüüd, kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes niisamuti pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Sageli ei olegi meile seda "jama" tegelikult vaja. Aga tootjal on vaja, et meil oleks vaja
võib see kaasa tuua suure kahju. Mida rohkem kasvab arvutite kasutamine ja nende kaitsmine, seda enam arenevad ka kuritahtlike inimeste oskused, et seadusevastaseid toiminguid korda saata. Erinevate internetis levivate skeemide läbi võib pahaaimamatu inimene enda teadmata jagada oma andmeid neile, kellel sellega midagi head plaanis ei ole. Kõige enam rünnatakse kergeusklikke vanainimesi või väga noori internetikasutajaid. Nende naiivsuse tõttu on neid kerge ära kasutada ja enne kui keegi märkab on nende pangakonto tühi või arvuti häkitud. Muidugi ei ole võimalik küberkuritegusid täielikult kõrvaldada, kuid neid on suures osas võimalik vältida. Selleks tuleks juba noorest east tegeleda üha rohkem inimeste harimisega teemal kuidas ennast internetis kaitsta. Enim tuleks teha selgeks oma õigused ja kohustused inimestele, kes kasutavad internetti kodus ja kelle arvuti ei ole tööandja poolt kindlaks tehtud.
Ilmselt seda, et ka igal nurgal võib valitseda sind oht ning sa pole mitte millegi eest tegelikult kaitstud. 11) Kirjelda, milliseid tundeid ja mõtteid tekitab see maal Sinus! Nagu ka eelnevalt öeldud, siis maal tundub iseenesest tõeliselt süütu, mängu on toodud ka plikalikku naiivsust ja mängulisust. Pikk tänav jätab endast väga ohutu ja tühja mulje, kuid tänava lõpus silmitseb suure tõenäosusega oht. Maalil olev mehe vari peletab pildilt naiivsuse ja toob mängu ka veidi salapära, kõledust ja ängistust. 12) Otsi lisamaterjali kunstniku isiku ja eluloo kohta. Kas kunstniku sugu, vanus, varanduslik seisund, ühiskondlik positsioon, teose valmimise aeg, ajalooline taust ja muud taolised asjaolud on Sinu arvates mõjutanud selle töö ilmet? Kui on, siis kuidas? Giorgio de Chirico oli itaalia maalikunstnik. Ta õppis Ateena polütehnikumis ja Müncheni Kunstiakadeemias. Piiritles 1917.
Ühtegi Kareva luuletust viisistatud pole. Luulekogu koosnebki põhilisel metafooridest ja võrdlustest. Mulle meenutasid need luuletused valme. ,,Perekonnaalbumis" on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Need lood leiavad aset meie igaühe perekonna, suguvõsa, sõprade ja töökaaslaste eludes. Kareva ütleb täpselt ja lõikavalt, isegi pilkavalt elu kohta ja samas õigesti: Kadedus usub, et Headus Teab mis varandust varjab. Kelmusest kõneldakse, Et noolib Naiivsuse maja. Luulekogu sobib lugemiseks ka neile kes seda eriti ei armasta, seal ei ole pikka teksti: Kui kohtusid Sõna ja Suhe, sündis selline Lugu. Ehk aitab veeta Aega Sinul, kes Luulet ei loe.
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Ühiskond on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele - ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks võtmeks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks. Kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes ollakse pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Samamoodi võib praeguse tarbimisühiskonna mõjude arvele panna ka inimeste väärtushinnangute muutumise ja mitmesuguse halva käitumise.
Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal. Võideldi asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Kunstnikult hakati nõudma originaalsust . Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 1904. aastal korraldati II suurem rahvaluule kogumine, kus pöörati tähelepanu just vanemale rahvaluulele. 20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks. 1900 avati Tartus orkester, 1906 oli see juba kutseline. 1906 valmis Vanemuise teatrimaja. 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses ka kutseliselt.
Tundub lihtne, kuid tegelikult tuleb avalikustada kõik oma, ning lähedaste probleemid. Valgust näevad kõige kardetumad saladused. Sellel saatel on palju pooldajaid, kes naeravad mängus osaleja üle. Mina pean seda mõnitamiseks ning alavääristavaks ning seda mitte ainult saates osaleja suhtes vaid see on kõigi eestlaste pilkamine. Teleprogrammi koostajad teadsid, mis tagajäried saatega kaasnevad. Vaatamata sellele otsustati saade ekraanile tuua ning raha teenida inimeste naiivsuse ja nõrkustega. Kuid mindud on veel kaugemalegi, pilke objektiks oleks peaaegu saanud laste fantaasia ning uskumused. Kevadel kogus tuure tüli kahe kodumaise telekanali vahel. Probleemi aluseks oli saade ,,Täna õhtul Leo Põld". Televisioon kolm tahtis anda kunagise lasteekraani ,,Kõige suurem sõber" tegeleaskujudele uue pilkava rolli. Kuid ETV ei nõustunud sellega. Seega saade ei jõudnud ekraanile vaid kohtusse.
Raamatu põhilised tegelased olid kindlasti Esmeralda, Quasimodo, Gringoire ja Phoebus. Esmeralda oli positiivsuse kehastus. Teda on võimalik iseloomustada vaid heade omadussõnadega: ilus, õrn, kaastundlik, armastusväärne, naiivne. Samas võib ka headus hukutav olla, kui seda on korraga nii palju ühes isikus. Võib juhtuda, et üdini hea inimene ei oska halba enda ümber ära tunda ja see võib talle endale lõpuks saatuslikuks saada. Nii juhtus ka Esmeraldaga, ta hukkus oma naiivsuse tulemusel, oli usaldav ja annastsalgav ja ei osanud näha reeturlikkust enda ümber. Quasimodo oli minu arvates armas tegelane. Olgugi, et kole ja kohati ka kuri ning ettearvamatu, oli tal siiski hea süda. Ka Esmeraldal oli hea süda ja ta oli puhtuse ning headuse kehastus, kuid koos oma naiivsusega muutus see imalaks. Quasimodo seevastu oli nagu tasakaalustatud, oma koleda välimuse tõttu leidis ta minu kaastunde ja tänu oma
kaootilistel aastatel. Peategelasteks on Taavi Raudoja ,soome ohvitser,tema naine Ilme ja nende perekonnad.Raamatust käivad läbi ka paljud negatiivsed ning positiivsed kõrvaltegelased.Peamisena võib valja tuua Roosi Marta keda alguses peetakse sõbraks ja kes osutub hiljem kelleksi teiseks ja Võllamäe Reku,nõdrameelne poiss,kes hirmsati tahtis venelastega võidelda.NKVD tegelased kes esmalt tekitavad lugejase vastikust ja vihkamist tesalt ka halesust ja kaastunnest nende naiivsuse tõttu.Nagu Ilme teada ülekuulavale ohvtserile ütleb ,et nemad on ise ohvrid Sündmustik algab Taavi Raudoja tagasi tulekuga kodukanti koos oma kaaslastega .Taavi saab Hidalt teada,et Hiie talu elanikud on lahkunud rannikule katseks üle mere Soome minna.Taavi lahkub,et minna Tallinnna.Oma kkaslased jätab ta Hiiele.Hiljem saabubm Hiie rahavs tagasi ülemineku katse luthus .Saades teada abikaasa Tallinnase mikekust,otsustab Taavi naine Ilme koos poja Lembituga mehele järgi minna.
Algab Kaini sõnelus Aabeliga. Kain tapab Aabeli kogemata. Eeva neab Kaini ära. Ilmub Issanda ingel, kes määrab Kaini igaveseks pagulaseks ja ekslejaks. Byronism üksikisiku piiramatu vabaduse ülistamine ja kõikide sotsiaalsete normide põlgamine. Byroni värssromaani ,,Don Juan" nimikangelane erineb varasemaist tõlgendustest selle poolest, et ta on pigem võrgutatav kui võrgutaja, looduslaps, kes satub oma naiivsuse tõttu täbaratesse olukordadesse. Vene romantism Venemaal tekkis romantiline kirjandusvool 19. sajandi alguses. Vene romantismi võib jagada varasemaks romantismiks 18011815 (Zukovski, Batjulskov), periood 18161825 (Puskini luule ja periood pärast dekabristide ülestõusu) ja 1820.a teine pool1830ndad (Baratõnski, Lermontov, Gogol). A.Puskin Sündis Moskvas. Sattunud noore poisina Venemaale, sai temast Peeter I soosik
põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal, võideldes asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Loomeinimestelt hakati nõudma originaalsust. Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks, näiteks 1900 aastal avati Tartus orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti
• Sissepiiramine. Küsida aina ja aina täpsemaid küsimusi. Tekitada paranoiat allikas, et reporter teab asju. • Tõestuse nõudmine. Küsida fakti, et reporter on eksinud. • Teistele allikatele viitamine. Reporter näitab, et teab juba teist poolt või on saanud info teistelt allikatelt. • Täpsuse rõhutamine. Öelda, et ajaleht avaldab ebaselge info, siis allikas annab täpse info. • Naiivsuse teesklemine. Reporter teeskleb, et ei tea palju asjast, allikas täidab neid tühimikke. • Paus. Tekitada allikas ebameeldivus tunne ja annab info, mis võib olla ootamatu. • Spontaansuse teesklemine. Jätta mulje, et raske küsimus tuli reporterile alles pähe. • Küsimuse modifitseerimine. Kui allikas vaikib, siis võib mängida, nagu oleks küsimusest valesti aru saanud ning siis muuta küsimust. • Piinlikud järeldused
epilepsia. Haridus: noorikuns sai hariduse pansionaatis, lõpetas insenerkooli ja peale selle andis kohe erruminekupalvet. Isiksusest: tohutult armastab lugemist, kinnine, endasetõmbunud, vastuolude ületamine ja kannatamine, kirglik mängur. Kirjanduslikud katsetuse: katsetab Balzaciga, esimene teos ,,Vaesed inimesed", kirjutab majanduslikul sunnil, esialgu tõlgib teiste töid/teoseid. Otsingud, vaated: ideaalkuju oli tuleviku aimav ja oma naiivsuse tõde mõitev Don Quijote ohverdamises ja ideaali truudese kehastus. Proovis näidata inim ideaal. Liitub Petrasevski ringiga. Unistab kristlikust armastusest. Elu keerdkäigud: 18 aastaselt orb, 8 aastat sunnitööd ja 4 aastat Siberis sõjaväes. Naise varajane surm, epilepsia. Teosed: ,,Vaesed inimesed", ,,Idioot" räägib Lev Mõskinist on nagu Jumal maa peal ja selle pärast teda nim idioodiks, ,, Alandatud ja solvatud", ,,Nooruk", ,,Märkmed surnud majast",
Umbes poole sellest saab Eesti riik kaudselt maksunduse, teeninduse, ostuturismi jms. kaudu tagasi. Ent vaesemaksjäämist tähendab see ometi. Eesti jääb oma naiivse ostupoliitikaga vaesemaks 10 miljardi krooni võrra aastas. Need riigid, kes sellest rikastuvad, võivad rahumeelselt paisata Eestisse toetusi näiteks 800 miljoni eest? Nad annavad sel juhul tagasi vaid 8% saadud rikkusest. Kui aga toetustega kaasneb Eesti poliitikute naiivsuse suurenemine, on see tõeline investeering! Majandusskeemid muidugi nii lihtsakoelised ei ole, ent mõtlemisainet peaks eeltoodud näide andma küll. Tegelikult ei saa toetuseks ja laenuks saadavat raha kasutada vabalt - reeglina tuleb selle eest osta laenaja kaupa või kulutada seda Eesti oludes mõttetutele projektidele. Kui Euroliit annab raha Eesti keskonnaseisundi oluliseks parandamiseks, siis võib tähendada see seda, et toetatakse projekti Eestis hundijahi keelustamiseks
selge, et ainult teisel pool merd saab veel hingata, mitte siin, kui nende jalgu jääb." (Viirlaid 1952: 3) Peamisena võib valja tuua Roosi Marta, keda alguses peetakse sõbraks ja Marta jätab kõigile ülimalt positiivse mulje, kuid hiljem muutub iseloomult hoopis kellekski teiseks ning see hävitab igasuguse usalduse ja positiivse suhtumise tema suhtes. Romaanis on ka NKVD tegelased, kes esmalt tekitavad lugejasse vastikust ja vihkamist teisalt ka halesust ja kaastunnet nende naiivsuse tõttu. Sündmustik algab Taavi Raudoja tagasitulekust kodukanti koos oma kaaslastega. ,,Raamatus ,,Ristideta hauad" omavad nii heroilisus kui ka rahvuslikkus teistsuguse mõõtkava, kuhu mahuvad siiski ära vabadusvõtleja isiklik heroism, tema tõekspidamised, ja tema vankumatu tahe eelkõige väärtustada vaimu ja aadet kõikide olmeliste ja kehaliste kannatuste kiuste. Kui laenata Jaan Krossilt mõiste "kirjandus
tunnetus- ja otsustustaslaadile. 19. ja 20.sajandil peab üksnes tõeotsinguist juhinduv filosoofilinemõte tunnistama, et eetikal poletõele vastavalt maailmatunnetuselt midagi oodata. Kuivõrd on võimalik enesesalgamise vajadust maailmavaateliselt põhjendada? Ikka ja jälle on eetika püüdnud seda teha. Õnnestunud pole see kunagi. Kui tunduski, et põhendus on käes, siis üksnes sellepärast, et ta oli vastava naiivsuse ja optimistliku maailmavaate endale ise välja mõelnud. Tõde taotlev mõtlemine peab tunnistma, et maailmakorralduses headusevaimu egutsemas ei ole. Üksnes eksistents püsib teistega võitlemise ja teiste hävitamise varal. Maailm on õudus keset toredust, mõttetus keset sügavamõttelisust, kannatus keset rõõmuküllust. Eetika ei seisne mitte harmoonias niisuguse maailmakorraldusega, vaid mässus selle vastu. Eetiak on niisuguse vaimu avaldus, mis tahab erineda maailmas avalduvast. Kui
veelgi kummastavamal kombel on veider, kuidas väikese Lolita vastu tekib vahel rohkem viha kui kaastunnet. Kes oleks Humbert ilma kirjanduseta? Ta oleks lihtsalt üks õnnetu pedofiil ning küsimus, kas tema tegusid võiks sallida ei oleks mitte mingisugune küsimus. Dolores Haze on aga lihtsalt üks tavaline Ameerika tüdrukutirts, kellele meeldivad ajakirjad, pulgakommid, kuulsused ning kes tegelikult ei paista silma mitte millegi muu kui oma lapseliku naiivsuse ja teadlikusega oma seksuaalsusest või mõjust meestele. Dolores kui Lolita on vaid Humberti fantaasia. Doloresiga kohtumine leiab aset Haze'de tagaaias, kui Dolores päikese käes ennastunustavalt lamab. Sel hetkel, sel ühel silmapilgul on Humbert temast võlutud. Ta paneb talle automaatselt nimeks Lolita ning teab, et tegu nümfetiga. ,,Tahan vaid rõhutada, et mu pilku peatuma jäämine Lolital, tema avastamine oli mu
Kui "kuuekümnendate Unt" on avameelne ning vahetu, siis üheksakümnendate Unt on võlts, riukalikult lugejat eksiteele ajav, ilutsev, enesekeskne. Hüvasti, kollane kass on realistlik: see taotleb teatavat üldistust. Tere, kollane kass! on antirealistlik; see taotleb üldistuse tühistamist, teisendab kolmekümne aasta tagust teksti sedavõrd jõuliselt, et ületab traditsioonilise travestia piirid. "Uue teksti kõrval kaotab noorpõlve "naiivne romaan" korraga kogu oma naiivsuse." (Krull, 1993) Moekirjanikuna kohandab ta ennast, eriti viimaste raamatute puhul, lugejaga ning pöörab suuremat tähelepanu retseptsioonile, muutes teksti pinnalisemaks, vähem salapäraseks. Teadvustades müügistrateegiaid, teeb ta enesest kui autorist teadlikult kauba, moodsa müüdi. Tiit Hennoste kirjutab pettumustundega uuematest Undi teostest, et need on "pigem kellopeli apelsiinit, väga kergesti analüüsitavad, selged ja lihtsad illustratsioonid. Lugedes
Teoseid: ,,Panatella" (1961), ,,Pakend" (1962). DAVID HOCKNEY (s. 1937) Hockney on olnud Inglismaa sõjajärgse kunsti imelaps. Juba tudengina äratas ta rahvusvahelist tähelepanu ja ta menu on jätkunud tänaseni. E. Lucie-Smithi arvates esindas Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja ,,oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli ,,The Beatles" äkiline ja hiiglaslik kuulsus". Naiivsuse ja lapsemeelsuse näitlemine, laste kunsti kujundite kasutamine koos enamasti delikaatse huumori või irooniaga on Hockney kunsti tüüpilised tunnused. Virtuooslikult kasutab ta fragmentaarset, naivistlikku või moonutatud ruumikujundust, kohati naturalistlikult täpset, teisal hajutatud joonistust, tühjade alade ootamatut vaheldumist lopsakate värvipindadega. Hockney hilisem looming on lähenenud realistlikule traditsioonile.
Babüloonias, Foiniikias, Sküütias. Teos ,,Historia". Palju andmeid Kreeka-Pärsia sõdade kohta, koondab selle ümber tohutu andmestiku. Selle teema raamistikku paigutatakse jutustusi eri maadest ja rahvastest, sedamööda, kuidas nad ilmuvad jutustaja vaateväljale. Herodotos ei kahtle jumalate olemasolus ja võimus, usub unenägudesse, oraakleisse, jumalate kättemaksu. Herodotos on kergeusklik, loomingus folkloori, legendaarset, anekdootlikku ainestikku. Peetakse arhailiseks naiivsuse tõttu. Sageli ka kõned, dialoogid, novellistlik jutustamiskunst. Läheneb eepilisele luulele. Puhtjutustava ajaloo esindaja. Thukydides- väljapaistvaim antiikaja ajaloolane. Peloponnesose sõja ajalugu. Teos ,,Ajalugu". Ülevaade Kreeka ajaloost, sõja põhjustest (ajend vs sügavam põhjus). Sündmuste kronoloogiline järjestus. Olulisim on tõde, rajas ajaloolise kriitika. Poliitiline analüüs on sügav. Näitab Ateena agressiivse välispoliitika
suuda ise oma suitsugi tuhatoosi kustutada, vaid palub seda teha mõnd teist, kunstnik Mägar, kes ilustab maalitavaid oma piltidel, sest et inimene on surelik, ilu igavene, ja seisab istuva laudkonna juures püsti, et kõik näeksid, kuidas ta ümbrusest kõrgemal seisab, suurspekulante, kes usuvad, et just nemad on need õiged ja ausad eesti mehed, teised aga kaabakad. Karin, kes-teab, on selles rühmas isegi kõige sümpaatsem, vähemasti oma naiivsuse ja pinnapealse siirusega, kuid ta täieneb ja areneb kiiresti üldise taseme suunas. Igatahes on talle ta mehe Indreku õilsus ja inimlik väärtus täiesti suletud maailmaks. Jälle seega võõras, mehaaniline, pimescatud hoiang elu suhtes, jälle mingi ebanormaalne hingeelu nina; muidugi ei ole Karin enda ees süüdi, et ta säärane on. Kuid ka sellisena pole ta olemasolu õigustatud. Nii saab ja kujuneb ta osa teoses ainult negatiivseks. Tema endaavaldused, kuju liigläheduse tõttu küll
Teoseid: „Panatella“ (1961), „Pakend“ (1962). ● DAVID HOCKNEY (s. 1937) Hockney on olnud Inglismaa sõjajärgse kunsti imelaps. Juba tudengina äratas ta rahvusvahelist tähelepanu ja ta menu on jätkunud tänaseni. E. Lucie-Smithi arvates esindas Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja „oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli „The Beatles“ äkiline ja hiiglaslik kuulsus“. Naiivsuse ja lapsemeelsuse näitlemine, laste kunsti kujundite kasutamine koos enamasti delikaatse huumori või irooniaga on Hockney kunsti tüüpilised tunnused. Virtuooslikult kasutab ta fragmentaarset, naivistlikku või moonutatud ruumikujundust, kohati naturalistlikult täpset, teisal hajutatud joonistust, tühjade alade ootamatut vaheldumist lopsakate värvipindadega. Hockney hilisem looming on lähenenud realistlikule traditsioonile.
” Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 31 NÄITED AVATUD KÜSIMUSTE KOHTA: “Kuidas sulle tundub olla töötu?” “Millised on sinu tulevikusoovid?” “Mida sa sooviksid saada sellelt kursuselt?” Küsitlustehnikad kliendi rääkima meelitamiseks ja vestluse julgustamiseks COLOMBO TEHNIKA – nõustaja teadlik naiivsuse väljendamine kliendi rääkima meelitami- seks. NÄIDE: “Sa rääkisid … Ma ei saanud sellest päris hästi aru … sul on kindlas ti märksa enam sellealaseid kogemusi … Kas sa aitaksid mul sellest aru saada?” KAJATEHNIKA – üksikute sõnade kordamine vestluse julgustamiseks. NÄIDE: Klient: “Ma olen sageli mõeldud, et tuleks midagi õppima minna.” Nõustaja: “Midagi?!” Klient: “Nojah, olen mõelnud, et võiksin õppida kokaks või …” Hea küsitleja
probleemiga, millele leitakse raamatu lõpus lahendus. Oma artiklites ja intervjuudes väljendatuga vastab Vilep saksa lastekirjandusteoreetiku Hans-Heino Ewersi poolt välja töötatud lapseliku (naiivse) lastekirjaniku autoritüübile, segades sellesse ka mõningaid kirjandusliku lastekasvataja autoritüübi jooni. Lapselik lastekirjanik tekkis romantilise lapselikkuse mudeliga, mille kohaselt saab tõeline poeet olla vaid see, kes on suutnud eneses säilitada lapselikkuse koos selle naiivsuse, lihtsuse ja süütusega. Ta loob oma lapsepõlvemälestustest ning seda lapsepõlve peab ta paradiisiks. Lasteraamatuid kirjutades annab ta endale võimaluse sinna maailma ikka ja jälle tagasi pöörduda. Lapsele kirjutades peab uuesti lapseks muutuma. (Ewers 2000: 162). Kirjanduslik lastekasvataja kohtleb lapsepõlve kasvatusliku protsessina. Tema teosed kujutavad lapspeategelase arenemislugu. Kirjandusliku kasvataja jaoks on kirjandus vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. (Ewers 2000: 161).
Teoseid: ,,Panatella" (1961), ,,Pakend" (1962). DAVID HOCKNEY (s. 1937) Hockney on olnud Inglismaa sõjajärgse kunsti imelaps. Juba tudengina äratas ta rahvusvahelist tähelepanu ja ta menu on jätkunud tänaseni. E. Lucie-Smithi arvates esindas Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja ,,oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli ,,The Beatles" äkiline ja hiiglaslik kuulsus". Naiivsuse ja lapsemeelsuse näitlemine, laste kunsti kujundite kasutamine koos enamasti delikaatse huumori või irooniaga on Hockney kunsti tüüpilised tunnused. Virtuooslikult kasutab ta fragmentaarset, naivistlikku või moonutatud ruumikujundust, kohati naturalistlikult täpset, teisal hajutatud joonistust, tühjade alade ootamatut vaheldumist lopsakate värvipindadega. Hockney hilisem looming on lähenenud realistlikule traditsioonile.
Teoseid: ,,Panatella" (1961), ,,Pakend" (1962). DAVID HOCKNEY (s. 1937) Hockney on olnud Inglismaa sõjajärgse kunsti imelaps. Juba tudengina äratas ta rahvusvahelist tähelepanu ja ta menu on jätkunud tänaseni. E. Lucie-Smithi arvates esindas Hockney ka isiksusena ning oma efektse, nonkonformistliku välimusega uut kunstnikutüüpi ja ,,oli osa Briti kultuuri üldisest arengust, mida sümboliseeris ansambli ,,The Beatles" äkiline ja hiiglaslik kuulsus". Naiivsuse ja lapsemeelsuse näitlemine, laste kunsti kujundite kasutamine koos enamasti delikaatse huumori või irooniaga on Hockney kunsti tüüpilised tunnused. Virtuooslikult kasutab ta fragmentaarset, naivistlikku või moonutatud ruumikujundust, kohati naturalistlikult täpset, teisal hajutatud joonistust, tühjade alade ootamatut vaheldumist lopsakate värvipindadega. Hockney hilisem looming on lähenenud realistlikule traditsioonile.
annaabi.ee 
