Mati Unt "Hüvasti, kollane kass" Mati Unt Sündis 11. jaanuar 1944. Suri 22. august 2005. Oli kirjanik, teatrilavastaja. Romaanid ja näidendid. Mälestustahvel ja pink. "Hüvasti, kollane kass" Kirjutas teose koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". Aarne Veenpere. Tädi Ida, Kornel, Maia, Ando, Indrek. Sisu. Tsitaate "Kuni üks inimene ei mõista teist inimest, ei mõista ta ka tema absoluutset peeglit." Lõppsõna Minu arvamus. Tänan kuulamast!
Ühe jaoks võib elu seisneda rahas, teise jaoks peres, kolmanda jaoks muusikas või isegi ilusas suures majas, kuhu ta plaanib oma kahe lapse, elukaaslase ja koeraga kolida. Mis siis ikkagi on elus põhiline? Kas see üldse on küsimus, millele on võimalik üheselt vastata? Mina ei ole kunagi ette kujutanud oma tulevikku kurva ja üksikuna. Ma ei tahagi mõelda kõigile nendele halbadele asjadele mis juhtuda võivad. Ma ei arva, et see, kui ma loodan parimat teeb mind naiivseks. Mina isiklikult usun, et materiaalsed väärtused on ajutised, need tulevad ja lähevad. Seni, kuni esmased vajadused on kindlalt rahuldatud on olulisim olla õnnelik. Ka see, mis inimesi õnnelikuks teha võiks on individuaalne. Üldjuhul on õnne allikaks kas koos armastatud inimestega aja veetmine , mõni eriline paik või lemmikhobiga tegelemine. Ilmselgelt õnnelikke inimesi pole küll palju, kuid kui sa mõnda kohtad on see silmaga nähtav
Empirism või ratsionalism? Juba pealkirjast lähtuvalt võime väita, et need kaks suunda on vastandid. Need oleks justkui loodud just üksteisega pidevas ahelas olles. Nagu olekski üritatud luua täielikke vastandeid. Hoolimata totaalsest vastandlikkusest, tõmbuvad need kaks kohast, kus käsitletakse inimese olemust ja mõtteid, mitte nii väga nende maailmavaatlikke omadusi. Empirism pühendub oma olemuses inimese tunnetele ja emotsioonidele. Sellele, kuidas inimene mingis olukorras käitub ja mida sellest õpib. Kuidas salvestab ta mingid antud olukorrad oma olemusse ja hiljem kogutud kogemusi-tundmusi kasutab. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Samas aga ei puuduta see suund ainult isiklikku kogemust millegi teada saamisel. Sageli me hoopis tugineme ühiskonnas kujunenud üldveendumusele. Empirism rõhutab, et just nimelt lõppkokkuvõttes pärinevad teadmised tegeliku maailma kohta kogemustest. E...
koolis, Tartu 8. keskkoolis ning 1962-1967 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. 1966-1981 töötas ta kirjandusala juhatajana Tartu Vanemuises ja Tallinna Noorsooteatris. Esimestel Tallinna-aastatel (1972-1974) oli ta lühikest aega kutseline kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris. Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteoses võib märgata jooni,. Mis on iseloomulikud Undi hilisemale proosale: tegelaste hingeelu tundlik jälgimine, inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimine, vajadus mõtestada ühiskondlikke ning üldinimlikke probleeme.
armastatu juures püsida. Elu jooksul oli kirjanikul neli naist: Ela Liimeon (3 aastat), Mare Puussepp(4 aastat, 1 poeg), Kersti Kreismann(10 aastal), Lii Lomp(22 aasat, kuni surmani). Eelmised kolm jäeti järgmise ilmumisel. See asjaolu näitab, et Undil oli raskusii üle oma noorepõlveaegsest kiindumuste vaheldumisest üle saamisega. Lõpuks see tal siiski õnnestus. 4 Pärast on kirjanik küll ,,Kollast kassi" liialt naiivseks nimetanud ja seda pisut muutnud(1967), aga siiski on see jäänud tema kuulsaimaks romaaniks. Mati Undil oli juba noorelt kohutavalt suur lugemus ja ta oskas passiivselt päris mitmeid keeli. Need tegurid olid arvatavasti hästi mõjunud tema analüüsi- ja maailmatajumisvõimele. Juba kollases kassis lahkab ta elulisi probleeme ilma igasuguse kohmakuseta. 19-aastase koolipoisina suudab Unt oma ellusuhtumist ladusalt, lugejale arusaadavalt ning mõjuvalt kirjeldada. Tal tuli see
Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" räägib Pariisi elust 17. 18.sajandil, tolle aja kõrgseltskonnast, vaestest ning nende äärmuste sobivusest või mittesobivusest. Peategelasteks on kunagine jõukas nuudlikaupmees isa Goriot, kes üle kõige armastas oma tütreid ning vaene õigusteaduse tudeng Eugene de Rastignac, kes iga hinna eest tahtis kõrgseltskonda pääseda. Goriot' isaarmastus oli niivõrd tugev, et ta muutus oma tütarde suhtes naiivseks ning ei näinud, et need temalt ainult raha tahavad. Seega tekibki küsimus, kas raha eest saab kõike ning kas see tagab armastuse? Isa Goriot elas pansionis koos paljude teiste värvikate inimestega. Sinna kuulusid näiteks lõbus seltskonnahing härra Vautrin, kes lõpuks osutus sunnitöövangla põgenikuks e."surmanarritajaks", pansioni omanik proua Vauquer, vanatüdruk preili Michonneau, kes Vautrini paljastas, noor neiu Victorine Taillefer,
reaalse eluga, et see ei koosne ainult majakeses istumisest ja lootusest rikkaks kunagi rikkaks saada. Väljumine hallist argipäevast võib olla iga inimese soov ja tahe ning see on ka täiesti teostatav, nagu Toomas Nipernaadi suutis seda tõestada, olles nii nõuandja, muinasteadlane ja südamemurdja. Kuid seejuures ei arvestanud ta oma ohvritega. Olles nõuandja, kaotasid vennad oma talupidamises ühe maja, jäljendades muinasteadlast, jäi Kati kogu valet uskudes ikkagi naiivseks, ning mängides meremeest sai murtud mere ääres elava naise süda ja purustatud tema unistused pärlitest. Samas, kui leidub seiklusi otsivaid inimesi, saavad ka tavalised isiksused sellest kasu. Talupojad mõistsid, et kodu on ikkagi kõige kallim koht ilma peal, Kati tuju sai ilusa muinasjutuga parandatud, ning unistav merepiiga õppis natuke reaalset elu tundma. Inimene võib kalduda hallist argipäevast kõrvale, aga siiski peab selle juurde varem või hiljem tagasi pöörduma
Kuid ta oli kindel nagu raudpolt, et viib oma eesmärgid lõpule ja seab õiguse jalule. Vihavaen naabri vastu, aga sunnib mehe arusaamasid muutma. Tõe eesti võitlev Andres muudkui kaotab naabrimehega võisteldes. Samamoodi kaotab ta üha enam võitluses oma maaga. Ränka tööd ta ei kartnud ning tegi kõik võimaliku oma unistuste poole püüdlemise nimel. Andres oli aus ja tugev mees. Samuti võib tegelast pidada veidi naiivseks, näiteks kui ta sõlmis Peaaruga kraavi lepingu, mõistmata, et too teda ära kasutada üritas. Teda iseloomustaks veel sõna vastupidav. Ebaõnnestumised meest ei morjendanud. Näiteks oli tal probleeme oma heinamaadega, mida ta aastaid oli proovinud korda teha. Päevast päeva kohendanud ja tasandanud, kuid asjata. Võitluses võsastike ja mätastega pidi ta taas kaotama ent siiski ei jätnud ta jonni ning rügas tööd edasi, uskumaks, et kõik korda
ravimeetodite üle. "Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, kus kirjanik kasutab kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. Näidend "Ebahaige" (1673) on aga mehest, kes oma liialdatud surmahirmus kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii kõiki oma lähikondlasi. "Kodanlasest aadlimees" (1670) on komöödia lihtsast kodanlasest, kes püüab iga hinna eest aadliseltskonda pääseda. Auahnus teeb ta aga naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Komöödiates "Meeste kool" ja "Naiste kool" naeruvääristab kirjanik iganenud kiriklikku moraali. Need kaks näidendit toovad Moliére'ile hulga vaenlasi. Tema näidenditest on veel tuntud "Õpetatud naised", "Scapini kelmused", "Ihnus" jt. LÕPPSÕNA Moliére'i loomingu teaduslikku uurimist raskendab asjaolu, et tema käsikirju pole säilinud
Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda, siis Jourdain otsib seda. Naeruväärne ei ole ta mitte selle siira püüde tõttu, vaid oma võimetusega. See komöödia oli Molière'i menukamaid teoseid. Muu hulgas väärib tähelepanu selle sõnakoomika: esindatud on eri kõnelaadid salongivestluste peenutsevast stiilist kuni teenijate värvika keelepruugini.
ümberlükkamisi, siis jälle nende kaitsmist jne. Mingil hetkel ajas segadusse küll. Sellest kõigest hoolimata püüan nüüd kuidagi raamatu lühidalt kokku võtta, tuues välja enda jaoks meeldejäävamad seisukohad. Juba raamatu alguses defineeritakse ära teaduse mõiste, kasutades J.J.Davies'i raamatut ,,Teaduslikust meetodist". Niisiis ,,Teadus on faktidele püstitatud struktuur". Alan Chalmers nimetab teda aga naiivseks (induktivistiks). Autor annab selgelt mõista enda arvamusest ja hinnangust selle (naiivinduktivismi) kohta väites, et selliste arutluste tõesust saab kinnitada või ümber lükata iga üks. Induktsiooniprintsiibi võib kirja panna järgmiselt: Kui suurt hulka A-sid vaadeldakse väga mitmesugustes tingimustes ning kui eranditult kõigil vaatlusalustel A-del leitakse omadus B, siis on kõikidel A-del omadus B. Järgmisena tutvustab A.Chalmers loogilist deduktsiooni
Mozarti huumor on mitmekesine, koosnedes sõnamängudest, paroodiatest, absurdinaljadest ja kõrtsiväljenditest kuni mitmete muude vihjeteni välja, mille moraalijüngrid Mozarti hea maine huvides kahe silma vahele on jätnud. Tavaliselt nimetas geenius end suureks narriks ja tohmaniks, alles viimastel aastatel ilmus juurde suur tahk -sarkastiline eneseeitus. Siiski oleks kohatu järeldada, nagu ei suutnuks Mozart näha elu pahupoolt ning pidada teda naiivseks optimistiks. Ta huumorisoon avanes eriti elu tõsisematel ja ühtlasi absurdsematel hetkedel. Mozart naeris protestiks ja ühtlasi ka selleks, et varjata oma tõelist loomust. Tavaliselt puudus kõikidel kuulsatel heliloojatel naermisvõime, aga Mozart oli alati rõõmus ega hakanud kunagi hädaldama (kui see just polnud teesklus saavutada mingit eesmärki). Eneseimetlus oli Mozartile võõras. Ta teadis oma väärtust, nimetades end "kõige
Lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" Kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) Kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda, siis Jourdain otsib seda. Kasutatud kirjandus Anne Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Tln, 2006 Igor Saitanov. Maailmakirjandus. Barokist valgustuseni Gustav Suits. Molière ja meie Looming 1924, nr. 2, 4, 6 ja 1925, nr. 6; uustrükk G. Suits, "Vabaduse väraval", Ilmamaa, Tartu 2002, lk. 294329 http://et
muutumine annab pildi kirjaniku elutunnetuse teisenemisest. 1960-ndatel aastatel oli peategelaseks noor, avarate vaimsete huvidega inimene. Valuliselt elab läbi inimsuhete poolikust. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb keskpärasusest ja argilisusest välja. 1970-ndate aastate algusest süveneb äratundmine, et ideaali poole liikumine on ülimalt keerukas.Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Eakohase tõsimeelsusega avastavad abituriendid elamise ja inimese-olemise põhitõdesid. Maksimumi kartmata püüavad nad määrata oma ideaale. Sügavalt elab tundliku loomuga nooruk läbi konflikte ja pettumusi suhetes kaaslastega. Raamatu lõpus lööb Aarne lahku väikekodanlikust elu- ja mõttelaadist. Mida esindavad tema tädi Ida ja kooliõde Maia
kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Negatiivset laadi varasema kogemuse tõttu lülitume sageli tüdinud ja väljalülituva kuulaja positsioonile siis, kui teine isik kasutab sõnu: iga kord, kui me..., tuleb, tingimata, vastutus, majandamiskulud, tähtajaks, tuletan teile meelde, pidage alati silmas jne. 3. Sildikleepimeise korral võtame kuuldud kõne vastu paikapanevalt hinnanguliselt, peame esitatud seisukohti lahmivaks, naiivseks, keeruliseks, mõtetult teaduslikuks, vanamoeliseks, seksistlikuks jne. 4. Allteksti otsimisel püütakse valvsalt avastada hääletoonis, ilmes ja sõnades mingeid varjatud nükkeid ning mõistaandmisi või siis kaaluda kohe pärast kuulmist läbi need võimalikud ajendid, miks keegi just nõnda lausus või esines. 5. Mis-ta-minust-arvab-hoiak kuid tõdeda tuleb, et enamasti ei lähe inimestele suuremat korda, millised teised on. 6
kutsuvad meis esile kas positiivset või negatiivset reaktsiooni. Negatiivset laadi varasema kogemuse tõttu lülitume sageli tüdinud ja väljalülituva kuulaja positsioonile siis, kui teine isik kasutab sõnu: iga kord, kui me..., tuleb, tingimata, vastutus, majandamiskulud, tähtajaks, tuletan teile meelde, pidage alati silmas jne. 3. Sildikleepimeise korral võtame kuuldud kõne vastu paikapanevalt hinnanguliselt, peame esitatud seisukohti lahmivaks, naiivseks, keeruliseks, mõtetult teaduslikuks, vanamoeliseks, seksistlikuks jne. 4. Allteksti otsimisel püütakse valvsalt avastada hääletoonis, ilmes ja sõnades mingeid varjatud nükkeid ning mõistaandmisi või siis kaaluda kohe pärast kuulmist läbi need võimalikud ajendid, miks keegi just nõnda lausus või esines. 5. Mis-ta-minust-arvab-hoiak kuid tõdeda tuleb, et enamasti ei lähe inimestele suuremat korda, millised teised on. 6
Mozarti huumor on mitmekesine, koosnedes sõnamängudest, paroodiatest, absurdinaljadest ja kõrtsiväljenditest kuni mitmete muude vihjeteni välja, mille moraalijüngrid Mozarti hea maine huvides kahe silma vahele on jätnud. Tavaliselt nimetas geenius end suureks narriks ja tohmaniks, alles viimastel aastatel ilmus juurde suur tahk -sarkastiline eneseeitus. Siiski oleks kohatu järeldada, nagu ei suutnuks Mozart näha elu pahupoolt ning pidada teda naiivseks optimistiks. Ta huumorisoon avanes eriti elu tõsisematel ja ühtlasi absurdsematel hetkedel. Mozart naeris protestiks ja ühtlasi ka selleks, et varjata oma tõelist loomust. Tavaliselt puudus kõikidel kuulsatel heliloojatel naermisvõime, aga Mozart oli alati rõõmus ega hakanud kunagi hädaldama (kui see just polnud teesklus saavutada mingit eesmärki). Eneseimetlus oli Mozartile võõras. Ta teadis oma väärtust, nimetades end "kõige andekamaks,
KUULAMISTÕKKED On raske sundida end pikemaks ajaks teist kuulama, eriti kui ta juhtub üksluisel toonil kõnelema asjust, mis meid üldse ei huvita. Kuulamistõkkeid kasutavad kõik inimesed, ühte rohkem, teist vähem. Unelemine laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta. Sildikleepimeise korral võtame kuuldud kõne vastu paikapanevalt hinnanguliselt, peame esitatud seisukohti lahmivaks, naiivseks, keeruliseks, mõtetult teaduslikuks, vanamoeliseks, seksistlikuks jne. Teema vahetamine on tuntud manipulatsioon, mis seisneb selles, et kuulav isik haarab kinni esimesest mõtteseosest, et jutt hoopis teise- kuulajat palju enam ja rääkijat märksa vähem huvitavasse- aine valda üle viia. Vastuvaidlemine kutselise vastuvaidleja huuled näivad meid kuulates kohe torru asetuvat, et esimesel võimalusel kuuldavale tuua ,,Oi ei" või ,,Kuidas te võite niiviisi üldse mõelda".
Ajastu hullusele katsub ta vastu panna oma ilusa maailma, püüab mitte alluda nivelleerivale üleüldisusele, Ruuben ja Aarne aga alluvad, olgugi et vastutahtmist. Kuid autor kujutab teda rumalakesena, kes puhtast kohtlusest ignoreerib logos't ja püüab maailma muuta suvast lähtudes. Pealegi on tema subjektiivselt hästikavatsetud tegevus objektiivselt võttes lausa hukatuslik -- autor kujutab teda Heiki surmas kaassüüdlasena. Jakobi ideoloogia kuulutatakse naiivseks ning lastakse sel kokkupuutes reaalse eluga rängalt lüüa saada. Jättes Jakobi kaotajaks, kuulutades tema filosoofia naiivseks, võetakse isikult vastutus, seatakse kahtluse alla tahteline tegevus ja selle resultatiivsus, kui see ei vasta logos'ele. Kuidas elada? -- on Vetemaa kahtleva ja reflekteeriva tegelaskonna küsimus. See küsimus ei vaeva aga kõhkleva ja kahtleva intellektuaali antipoodi
astub vana ontoloogia “kohale” seevastu transtsendentaalfilosoofia. “Puhta mõistuse kriitikas” Kanti poolt antud klassikaline määratlus transtsendentaalsele analüüsile on järgmine: “Ma nimetan transtsendentaalseks igasugust tunnetust, mis ei tegele mitte niivõrd objektidega kui meie objektidetunnetamise viisiga ülepea, niivõrd kui see peab olema võimalik a priori” (B 25). Transtsendentaalne on selline mõtlemine, mis on tunnetanud, et iga teadus jääb naiivseks ja satub vältimatult eksitustesse seni kaua, kui see peab silmas üksnes objekte, mille tunnetamine on tema ülesanne. Mõtlemine on õigel teel alles siis, kui see on mõistnud, et teadmiseni saab jõuda vaid juhul, kui mõtlemine teeb omaenda teadmise enda järelemõtlemise esemeks, nii et mitte üksnes teadmise objektid, vaid ka objektide tunnetamise viis on saanud mõtlemise esemeks. “Prolegomenas” väljendab Kant sama mõtet osutusega sellele, et termin “transtsendentaalne” ei
Arhitektuur muutus mitmekesisemaks, lisandusid idamaised kujud ning hooned muutsud toretsevaks ja dekooriga ülekuhjatuks Skulptuur Kreeka skulptuuri eripära oli vabaplastika. Hakati kasutama ohtralt marmorit. Arhailises skulptuuris oli veel võõraid mõjusid, eelkõige egiptuse kunstist (sama juuste stilisatsioon, jäik kehahoiak ja saamatult kujutatud jalaaste). Näoilmes on üritatud anda edasi rõõmsat meeleolu, venitades suu naljakas ja naiivseks muigeks. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid kuroseid ja riietatud neiukujusid koresid. Kiiresti areneti realismi suunas. Lokid muutusid loomulikuks, naeratust asendas rahulik selge ilme, tekkis klassikaline näotüüp. See nägu ei muutunud pikka aega, sest kunstnikku ei huvitanud konkreetne inimene vaid inimene üleüldse. Klassikalisel ajastul osati kujule anda erinevaid poose. (nt Myroni ,,Kettaheitja"). Täiustus lihaste
argument (eikos). Hippokraatikutelt: sõda kui haigus; jumalikest põhjustest loobumine; deduktsioon nähtava tõendusmaterjali põhjal. 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. Thykidides oli on lähenemistel teaduslikum, samas kui Herodotos oli sarnasem varasematele ajaloo-jutuvestjatele logograafidele. Veel 20. sajandi keskpaigani peeti Herodotost seetõttu naiivseks ja "vähemaks", aga nüüdseks on kultuurilise relativismi ja postmodernistliku tõe subjektiivsuse põhimõtte alusel kriitika leevenenud. 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. "Anabasis" memuaarid Xenophoni enda sõdurielust Kyros Noorema sõjakäigul 401. aastal. Liialdused enda saavutuste ja teenete osas (Xenophon oli üks neist, kes juhtisid pärast Kyrose surma vägede taganemist).
võluvägi, vaid oma tarkus ja osavus. • Lemmiktegeleased : lolliks peetud kolmas vend, tark talutüdruk, kaupmehe poeg, puussepp, kalindlane. • 5) Muinasjutud rumalast kuradist • Kaval-Ants ja vanapagan( maks 100 varianti) Pastor ja talunaine, mõisa preili Muistendid • Peamine Eesti pärimuslik jutuliik, edastab tõeks peetud sündmust. • Peetud rahva naiivseks ja ebakriitiliseks teaduseks • Valdavalt üheepisoodiline, jagatud viide rühma • Hetke ja seletus muistendid • Seletavad, kirjeldavad tegelikke nähtusi ja olevusi, põhjendavad miks just nii ja mitte teisiti. • Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest.
ktiitiline Tõenäosuse argument (eikos) 2. Hippokraatikute mõju Sõda kui haigus (nt kodusõda) Jumalikest põhjustest loobumine Deduktsioon nähtava tõendusmaterjali põhjal Usaldust arstikunsti vastu ei olnud 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 19. saj keskpaik 20. saj keskpaik: ,,teaduslik ajalugu" soosis Thukydidest (täpsus, objektiivsus), Herodotost peeti naiivseks jutuvestjaks 20. saj II pool ja 21. saj: postmodernistlik lähenemine, tõe subjektiivsus, kultuuriline relativism, kultuuriloo ja antropoloogia mõju Herodotose rehabiliteerimine 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. Osales palgasõdurina sõjaretkel Väike-Aasias (autobiograafiline ajalooteos ,,Anabasis") Anabis räägib 10 000 kreeka palgasõduri sõjaretkest. Anabis tähendab ülesminekut.
Teaduste meetoditega tegeles juba Aristoteles, kelle loogika oli tööriistaks teaduste tarbeks. Teaduse alguseks peetakse umbes XVI sajandit, mil inimene hakkas kriitiliselt maailma uurima. Francis Bacon (1561-1626) Tema järgi on teaduse aluseks ratsionaalne meetod induktsioon, analüüs, võrdlus, vaatlus, eksperiment. Kogu teadmine, ka teoreetiline on saadav empiiriliste andmete süstemaatilise induktiivse üldistamise teel. Sellist seisukohta peetakse tänapäeval naiivseks induktivismiks. Filosoof-matemaatik Rene Descartes (1596-1650) tõstis eile ratsionalismi, briti empiristid kogemust. Empirist David Hume (1711-1776) näitas, et induktsiooni rakendamine on problemaatiline, nt ei kinnita mingite nähtuste kordumine veel seda, et tegemist on põhjuslikkusega. Gottfried Wilhelm Leibnitz (1646-1716) arvas, et arvestada tuleb mõlemaga: on olemas mõistuse-tõed (nt loogika, matemaatika) ja kogemustõed ehk faktitõed.
O'Neill kirjutas mitmetes stiilides, näidendid võib jagada realistlikeks, ekspressionistlikeks ja segatüübilisteks. Karakteritunne ja vormijulgus. O'Neill põhjustas selle, et valdavaks sai psühholoogiline peredraama tõsisemates teatrites. See on valitsenud aastakümneid tänapäevani välja. Selline vorm kodunes ka Broadwayle. 51) Gerhart Hauptmann - 40 lavateost, erinevad zanrid. Rikkalik nii stilistiliselt kui temaatiliselt. Teda on nimetatud viimaseks täiesti naiivseks kirjanikuks, kuna vältis selgeid programmilisi positsioone. Kuulsaks sai naturalistina. Repertuaaris püsinud siiani just tema varasemad teosed. ,,Enne päikesetõusu" 1889, ,,Enne päikeseloojangut" 1932, ,,Kangrud" 1982, ,,Kopranahkne kasukas" 1893, ,,Rotid" 1911. Sündis Sileesias hotelliomaniku pojana. Vanaisa oli Sileesia kangur, kellelt sai tausta ,,Kangrute" kirjutamiseks. Õppis kunstikoolides, uuris poliitikat, sotsioloogiat ja teoloogiat. 1888 kohtas Otto
muutumine annab pildi kirjaniku elutunnetuse teisenemisest. 1960ndatel aastatel oli peategelaseks noor, avarate vaimsete huvidega inimene. Valuliselt elab läbi inimsuhete poolikust. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb keskpärasusest ja argilisusest välja. 1970ndate aastate algusest süveneb äratundmine, et ideaali poole liikumine on ülimalt keerukas. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisiainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Eakohase tõsimeelsusega avastavad abituriendid elamise ja inimeseolemise põhitõdesid. Maksimumi kartmata püüavad nad määrata oma ideaale. Sügavalt elab tundliku loomuga nooruk läbi konflikte ja pettumusi suhetes kaaslastega. Raamatu lõpus lööb Aarne lahku väikekodanlikust elu ja mõttelaadist
Tema kiindumus oli vahelduv ja ta ei suutnud pikka aega ühe armastatu juures püsida. Elu jooksul oli kirjanikul neli naist: Ela Liimeon (3 aastat), Mare Puussepp(4 aastat, 1 poeg), Kersti Kreismann(10 aastal), Lii Lomp(22 aasat, kuni surmani). Eelmised kolm jäeti järgmise ilmumisel. See asjaolu näitab, et Undil oli raskusii üle oma noorepõlveaegsest kiindumuste vaheldumisest üle saamisega. Lõpuks see tal siiski õnnestus. Pärast on kirjanik küll ,,Kollast kassi" liialt naiivseks nimetanud ja seda pisut muutnud(1967), aga siiski on see jäänud tema kuulsaimaks romaaniks. Mati Undil oli juba noorelt kohutavalt suur lugemus ja ta oskas passiivselt päris mitmeid keeli. Need tegurid olid arvatavasti hästi mõjunud tema analüüsi- ja maailmatajumisvõimele. Juba kollases kassis lahkab ta elulisi probleeme ilma igasuguse kohmakuseta. 19-aastase koolipoisina suudab Unt oma ellusuhtumist ladusalt, lugejale arusaadavalt ning mõjuvalt kirjeldada. Tal tuli see
--, siis ütlen Teile saladuse, mis läheb elus tarvis: noored tüdrukud pole kunagi naiivsed, ainult rumalad on nad üsna sagedasti. Mina vähemalt pole kunagi naiivne olnud, küll aga rumal, nagu praegugi veel. Oma isa ja tädi riukad olen ma maast madalast läbi näinud ja olen osanud seda nende eneste eest varjata, sest see oli mulle kasulik. Ise olen aga riugastega kõik saavutanud, mida süda soovis, inimesed olid küllalt naiivsed, et pidasid mind naiivseks samal ajal, kui mina neid tüssasin. Nõnda on lugu noorte tüdrukutega. Naiivseks lähevad tüdrukud vanaduses, aga mina, jumal tänatud, neid päevi ei näe. ...Eelmisel korral jäi mul kõik pooleli, sest ma väsisin ära. Pealegi tuli Dr. R. oma igatsust kurtma. Ma tegin talle luulelised silmad ja, uskuge või ärge uskuge, ma näen nii selgesti, kuis ta ikka rohkem hakkab uskuma, et mina teda usun. Aga ma ei mõtlegi, sest ma saan väga hästi aru, et ta ainult mängib
annaabi.ee 
