Nüüdisajal kasutatakse puurauke, neist purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest läheb nafta separeerimisele. Seal eraldatakse toornaftast sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Ometi peale seda leidub naftas ikka mõningaid komponente sp. viiakse läbi nafta stabiliseerumine,kus naftat kuumutatakse 80 120 kraadi juures. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstuse toorainena. Maagaas koosneb pealmiselt metaanist. Maagaas vajab puhastamist kohapeal, kuid erinevalt naftast on maagaasi transportimine kallis. Maagaas on muutunud keemiatööstuse oluliseks tooraineks. On hakatud rajama maagaasi töötlemise
selle maailma loomulik osa. Kombeks on saanud suurettevõtetel oma tootmiseks vajaminevad tehased ehitada vaesematesse riikidesse, kus on odav tööjõud ning maksud. Sellest saab see arengumaa küll kasumit, kuid reostatakse hirmsasti ka loodust. Kahjustatakse inimeste tervist ning see põhjustab lühema eluea ja negatiivse iibe. Transpordi rikke tagajärjel tekkinud naftareostus on üsna tavapärane juhtum. Sõna otseses mõttes ujuvad siis linnud naftas ning auto bensiinipaaki ei ole midagi panna. Selle arvelt tõstetakse olemasoleva kütuse hinda. Arvatakse, et maailma naftavarud on järgneva saja aasta jooksul lõppemas ning on vaja rakendada uus alternatiivenergiaallikas. Merre voolanud saasteained aga kahjustavad toiduahelate tasakaalu ning võivad põhjustada mõnede liikide väljasuremist. Mis kõige hullem, loomadel ei olegi varsti enam kohta kus elada, kui metsad raiutakse ja veed saastatakse.
10. Alkaanidel esineb 3 liiki keemilisi reaktsioone: põlemine, pürolüüs ja asendusreaktsioonid halogeenidega (halogeenimine). 11. Metaan on loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Teda leidub maagaasis 70 kuni 90% Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on ka kasvuhoonegaas. Biogaas sisaldab samuti 70% metaani. 12. Etaani leidub looduslikus gaasis kuni 10% 13. Propaani leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas. 14. Butaani leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15. Teda kasutatakse koos propaaniga kütusena ja viimasel ajal ka freoonide asendajana aerosooltoodetes. Põhiosa butaanist kasutatakse bensiini lenduvuse tõstmiseks. 16. Bensiinis leidub alkaane pentaanist kuni oktaanini. 17. Undekaan ja tridekaaan on sipelgatele omavaheliseks ,,teabe`` vahetamiseks kasutatavad ained ja selliseid aineid nimetatakse feromoonideks. 18
Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Naftale on raske leida võrdset. Pole sugugi juhus, et kasutame seda niihästi veokite, lennukite ja autode käivitamiseks kui ka majade kütmiseks: tegu on äärmiselt mugava ja kompaktse energiakandjaga. Niisama mugav on kasutada naftat keemiatööstuse toorainena. Naftas leiduvad süsinikku sisaldavad molekulid on hõlpsasti aurustuvad ja mitmesuguste katalüsaatorite abil kombineeritavad. See omadus innustas keemikuid terve inimpõlve vältel neid molekule aina uutmoodi kokku klapitades välja töötama üha uusi kasulikke materjale, millest tänapäeval saab valmistada kõike alates kuulivestidest ja lõpetades hambaharjadega. Koostis Nafta kujutab endast vedelate ning nendes lahustunud gaasiliste ja tahkete süsivesinike segu.
Alkaanid ja maailmapoliitika Üks tuntumaid alkaane on nafta, see on ühtlasi ka üks olulisemaid maavarasid. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, mida kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Kunagi ammu kasutati naftat Hiinas petrooleumi valmistamiseks. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahel sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida
Vesinik moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. LEIDUMINE JA SAAMINE Leidumine lihtainena: 1. maailmaruumis 2. atmosfääri ülemistes kihtides 3. nafta puuraukudes 4. vulkaanipursetel Leidumine liitainena: 1. vees 2. maagaasis 3. naftas 4. elusorganismides Saamine laboris: Metall + Hape Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Saamine tööstuslikult: Vee elektrolüüsil 2H2O = 2H2 + O2 Vesinikku saab looduslikust gaasist... 3 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Füüsikalised omadused: 1. värvuseta 2. lõhnata 3. maitseta
ega lahustu vees, ei saa mood.vesiniksidemeid. Radikaal: on aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone. Radikaal on tavaliselt väga lühiealine intermediaat ja reageerib kiiresti teiste radikaalide või molekulidega. Nafta on looduslik kütus ja on üks tähtsamaid maavarasid, millest toodetakse peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest. Nafta koosneb peamiselt süsivesinikest, tema tihedus ja koostis võivad olla erinevad sõltuvalt leiukohast. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Kütteväärtus on üsna kõrge - 43,5-46,0 MJ/kg. Kütteväärtus on kütuseid iseloomustav suurus, mis näitab, kui palju energiat saadakse mingi kindla kütuseühiku kohta põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid.
Butaan. Butaani (C4H10) struktuurivalem on CH3CH2CH2CH. Ta on nelja süsiniku aatomiga alkaan. keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Butaan leiab noorte seas tarvitamist rekreatiivsetel eesmärkidel, põhjustades eufooriat. Samas on gaasi sissehingamine ohtlik, takistades tarvitamise järel hapniku normaalset omastamist õhust. Hapnikuvaeguse ja
Teist varianti kasutatakse enamasti sellisel juhul, kui esimest varianti ei ole võimalik kasutada. · Kui areenis on mitu asendusrühma benseenituuma küljes, siis kasutatakse nende nimetamisel ka sõnalisi lühendeid: orto asendusrrühmad 1,2 meta asendusrühmad 1,3(,5) para asendusrühmad 1,4 Leidumine · Areene kasutatkse lahustitena (näiteks benseen, tolueen mürgised vedelikud) · Areene leidub kivisöes, naftas · Füsioloogiliselt aktiivsetes ainetes alkaloidides (näiteks nikotiin, kofeiin) · Aromaatseid tsükleid leidub valkude koostisainetes aminohapetes.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- 1. Nafta ja maagaas on moodustanud bakterite ja vetikate biomassist. 2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikide vaheliseid kriisikoldeid ja isegi sõdasid: Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted solaarõli- määrded 7. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperaaturi või katolüsaatorite toimel väiksemadeks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on väärtuslikum,
· Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Nafta ja selle koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: · Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), vää vlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). · Sisaldab ka väiksemal määral muid ühendeid · Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Nafta omadused ·Nafta on väga tuleohtlik. ·Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. ·Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. · Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. ·naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta teke
Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike arv on 50 ringis. Peale nafta väljapumpamist toimub tema fraktsioneeriv destillatsioon. See tähendab, et üritatakse vabaneda naftas leiduvatest gaasidest. See toimub kuumutamise teel. 1. fraktsioon: gaas 2. fraktsioon: bensiin C5-C10 3. fraktsioon: petrooleum 4. fraktsioon: diiselkütus 5. fraktsioon: masuut 6. fraktsioon: vahad, bituumen Bensiini saagise suurendamiseks viiakse läbi krakkimine. See on pikkade süsivesikuteahelate lõhkumine sobiva pikkusega ühenditeks. Füüsikalised omadustest: Süsivesinikus on hüdrofoobsed. Vetthülgavad seega. Veest kergemad. Tihedus väiksem kui 1
NAFTA JA GAASI TOOTMINE Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, millest purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressormeetodil SURUDES VETT NAFTAKIHI ALLA. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat ja gaasi mere põhjast(Kaspia,Põhjameri,Norra). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist mineraalsooltest ja veest, läheb nafta separeerimisele-ERALDATAKSE TOORNAFTAST SISALDUVAD GAASILISED SÜSIVESIKUD JA ALLES JÄÄNUD VESI. STABILISEERIMINE-NAFTA KUUMUTATAKSE TEMPERATUURIL 80- 120KRAADI. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstustes toorainena
Leidumine Omadused Kasutus M Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine Värvuseta, Kütteks et koostis. Tekib looduses looma ja taime maitseta, lõhnata, (võrgugaasina) aa jäänuste anaeroobsel käärimisel. Tekib tihti õhust kergem, ei n märgadel aladel. Kaevandustes söekihtide lahustu vees, peal ja vahel. atmosfääris. Pr Looduslikus gaasis ja lahustamata naftas. Värvusetu, Kõrgahju op lahustumatu. kütusena, aa automootri kütus, n gaasigrillid.
d)konvensioon veeauruga(toimub kõrgel temp, 1000C, nikkelkatalüsaatori toimel) e)oksüdeerimine alkoholiks 12.metaan: tekib looduses looma ja taimejäänuste anaeroobsel käärimisel, olles loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa.tekib märgaladel, nim ka soogaasiks.kaevandustes kogubeb söekihtide peale ja vahele, tuntakse ka kaevandusgaasina.leidub teda looduslikus gaasis olenevalt leikohast 70-90%, aga ka naftagaasides ja lahustatuna veidi ka naftas.palju on teda ka atmosfääris.peamised tekitajad on riisipõllud ja ka loomakarjad nt lambakarjad.omadused.värvuseta,maitseta, lõhnata,õhust kergem gaas.vees ei lahustu.raskelt veeldatav.veekogudes moodustab vee molekulidega tahkeid kristallaineid-hüdraate.kasutus.valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse veel metanooli ja ammoniaaki.etaan:leidumine looduses on sama, mis metaanil.omadused:värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas
esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT: Gaasi sattumisel keskkonda tekib suletud aladel kiiresti hapnikusisalduse langus. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas Kasutusalad: Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. propaan on väga tule ja plahvatusohtlik ning sissehingamisel mürgine Bensiin bensiin on aine, millel puudub keemiline valem. bensiini eraldatakse toornaftast temperatuuri tõstmisel. Kasutatakse bensiinimootorite kütteks ja õlide ning rasvade lahustamiseks.
keemiatööstuse tooraine neist saadakse süsinikühendeidja mitmesuguste materjalide tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea fossiilkütused(turvas,pruunsüsi,kivisüsi ja anatratsiit) on moodustunud taimede tselluloosi ja ligiini keemiliste muundumiste tagajärjel.Suur väävlisisaldus kütustes(põlevkivis, naftas,kivisöes)toob kaasa keskkonnasaaste nende põletamisel.naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa,naftagaasi kasutatakse aga keemiatööstuses toorainena.Maagaas koosneb peamiselt metaanistsuurimad maagaasitootjad on venemaa, alzeeria,holland,suurbritannia ja indoneesia.naftatöötlemistehastes kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes,aurudjuhitakse destillatsioonikolonni
sobivad hästi sisepõlemismootorite kütuseks. Neil kütustel on suur eripõlemissoojus ja seeläbi kõrge energiakontsentratsioon ehk kütteväärtus. Naftapäritoluga vedelkütuste eelised: lihtne doseerimine ja õhuga segamine piisavalt heitmetevaba põlemine väliskeskkonnaga sobitatav kasutusvalmidus väljakujunenud hoiuterminaalid ja tanklatevõrk Kütused peavad vastama kehtivatele (EL, Eesti) standarditele ja olema keskkonna- ja ressursisäästlikud. Naftas sisalduvad küllastumata ja küllastunud HC ühendid jagunevad järgmiselt: alkaanid e. parafiinid tsükloalkaanid e. nafteenid aromaatsed süsivesinikud. Biokütused Biokütused on üks taastuvenergia vorme. Tegemist on biomassist saadud vedel- või gaaskütustega, milliseid kasutatakse nii mootorikütustena kui ka muuks otstarbeks. Biokütuste lähteaineks on taimse päritoluga tooraine nagu
olla erinevad sõltuvalt leiukohast. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega 3 naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Nafta töötlemine Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks
8. Okt- 9. Non- 10. Dek- Alkaanide keemilised omadused: Põlemine(täielik) CH₄ + 2O₂ -> 2H₂O + CO₂ C₃H₈ + 5O₂ -> 4H₂O + 3CO₂ Asendus reaktsioonid halogeenidega CH₃CH₃ +Cl₂ -> CH₃CH₂Cl + HCl Metaan (soogaas, kaevandusgaas) : Tekib looduses looma ja taimejäänuste anaeroobsel käärimise, olles loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa Leidub veel naftagaasides ja veidi lahustununa ka naftas Tekib rohkesti märgaaladel Kaevandustes koguneb metaan nii söekihtide peale kui ka vahele, tekitades seal tänapäevani plahvatusi Kütteks kasutatava võrgugaasi saamiseks puhastatakse looduslik gaas eeskätt süsinikdioksiidist ja väävliühenditest Värvuseta, maitseta ja lõhnata (gaasilekete kiireks avastamiseks lõhnastatakse võrgugaas) õhust kergem gaas Vees praktiliselt ei lahustu
Sulamistemperatuur on -255C ja keemistemperatuur -253C. Vesinik esineb mitme isooobina nagu näiteks: tavaline vesinik prootium, raske vesinik deuteerium ja üliraske vesinik triitium. Omadustelt on vesinik ilma lõhna maitse ja värvita gaas. Vees lahustub väga vähe. Eriti tuleohtlik ning vees praktiliselt lahustumatu. Kuna vesinik on õhust ligikaudu 14,5 korda kergem hajub teda pidevalt kosmosesse. Maakeral leidub vesinikku peaaegu igal pool- vees, naftas, elusolendites jne. Inimorganismi koostisest moodustab vesinik umbes 10%. Kuigi maal leidub vesinikku peaaegu igal pool on ta siin keskmiselt levinud. Kuid kosmoses on vesinik rohkem levinud kui teised elemendid kokku. Seda sellepärast, et tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust. Päikesel on vesinikku koguni 92,1% kogu aatomite arvust, ning moodustab päikese massist 75%. Vesinik oksüdeerijana käitub nagu tüüpiline halogen: moodustab halogeenidega
Lõhkeainena kasutatakse trinitrotuleeni. Neil on kantserogeenne ja tetratogenne (ehk loote väärarengut põhjustav) toime, mõjutavad ka immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV´iga sarnaseid nähteid. Areene kasutatakse lahustitena (näiteks benseen, tolueen-mürgised vedelikud). Füsioloogilistes aktiivsetes ainetes alkaloidides (näiteks nikotiin, kofeiin) Aromaatseid tsükleid leidub valkude koostisainetes- aminohapetes. Areene leidub ka kivisöes ning naftas. Fenoolid on aromaatsete süsivesinike hüdroksüühendid, mille aromaatses tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust erista- takse ühe-, kahe- ja kolmealuselisi fenoole. Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tah- kekütuste) utmisel. Neid leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenooleesineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades)
Lahustub halvasti vees, kuid hästi mõnedes metallides näit.pallaadiumis. Vesiniku leidumine looduses Seotud olekus on vesinik Maa peal väga levinud. Maa massist moodustab vesinik umbes 0,12%. Maakoores ning hüdrosfääris ja atmosfääris kokku on umbes 1/6 aatomitest vesinikuaatomid. Nad moodustavad 0,74% nende kogumassist. Levinuima vesinikuühendi vee massist moodustab vesinik 11,9% või 11,2%. Vesinik esineb ka näiteks savides, kivi- ja pruunsöes ja naftas, samuti kõigis organismides. Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik. See moodustab ka suurema osa Päikesesüsteemi massist. Aatomituumade arvu järgi arvestatuna on vesinikku Päikeses 80%. Vesinik moodustab ka suurema osa Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab. Tohutute rõhkude juures Jupiteri ja Saturni sügavustes võib vesinik esineda metallilise vesinikuna
C 82 %...87 % H 11 %...14,5 % S 0,01 %...6 % (vahel kuni 8 %) O 0,05 %...0,35 % (vahel kuni 1,2 %) N 0,0001 %...1,8 % Erinevad metallid (Fe, Ni ja Cu) 0,001 %...0,1 % Tabel : Nafta elementkoostis Kokku leidub naftas üle 50 elemendi. Nafta omadused Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla erinev koostis ning selle tõttu on ka omadused kohati erinevad. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta on veest hõredam (nafta: 800 kg/m3, vesi: 1000kg/m3). Nafta värvus on enamasti tumepruun. Naftal puudub ühtne keemis- ja sulamistemperatuur, kuna nafta võib olla paiguti erinevate ühendite segu, millel on erinevad keemis- ja sulamistemperatuurid. Kasutusalad Nafta on üks olulisemaid maavarasid
Sahhi vastu häälestusid paljudja nõudsid ranget islami korda. 1970 - rahulolematused suurenesid veelgi . Rahvatõusu oli juhtinud Pariisist Ajatollah Homeini, kelle töö tulemusena Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. 6. : Sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks ; Vallutati Kuveit- põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud Iraagile, kuid tegelik põhjus oli naftas. ; Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed ; Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuiveit ; Kaubavahetus Iraagiga peatati; Iraagi majandusliku taseme langus ; Elatustaseme langus 7. 1947. aasta ÜRO partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiina. Juudid nõustusid
Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on üks olulisemaid maavarasid
sünteetilistest kõrgmolekulaarsetest ühenditest(polüamiid,polüester).Keemilised- tugevamad,kulumiskindlamad,vähem kor tsuvad,vastupidavamad,odavamad kui looduslikud.Puudused-väike kuumakindlus,kergesti elektriseeritavus,ei lase läbi õhku/niiskust,võib eralduda kahjulikke aineid-allergia.Kautšuk-elastne materjal,niitjad molekulid on keerdunud,venitamisel läheb niitjate molekulide polümeeri ahel sirgemaks ja pikemaks,kleepuv materjal,kuumas muut.pehmeks,külmas hapraks,naftas mood.kolloidlahuse-saad.immutati vihmamahtli riiet.Kautšuki kuum.vää vliga kaob kleepuvus ja tekib kummi.Sünteeskautšuk-1920 Skm ja Vm töötati välja tootmisviis,tehiskautšuki saamise lähteaineks on nüüdisajal nafta töötlemissaadused,sest lood.kautšuki tootmine ei suuda rahuldada maa ilma kummivajadust.
Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan.
Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. Riigis kehtestati islami seadused. Võeti vastu uus põhiseadus. Iraagis elavad peamiselt araablased. Kuni 1958. aastani oli seal konstitutsiooniline monarhia. Seal käis pidev võimuvõitlus ja 1979. aastal tuli võimule Saddam Hussein. Selleaga kaasnesid sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. Okupeeriti Kuveit. Põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud Iraagile, kuid tegelik põhjus oli naftas. Iraagiga lõpetati majanduslik kontakt. Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed. Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuiveit. Husseini valitsus peatati USA poolt aastal 2003. Lähis-Idas elavad juudid ja islamiusulised araablased. Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile. 14. mail 1948 kuulutasid juudid välja Palestiinas oma riigi - Iisraeli
iseseisvust ja eneseusku. Samas oli tal nii palju õnne, et ta jäi kõrvale reaalsest sõjaolukorrast (Afganistaani sõda oli lõppenud ning Tsetseenia sõda polnud veel alanud). Pärast sõjaväest naasmist oli Venemaa poliitiline olukord täiesti muutunud: Nõukogude liit oli lagunenud ning seadusloome ei jõudnud Jeltsini edumeelsetele majandusreformidele kuidagi järgi. Abramovits oli piisavalt tark selleks, et näha naftas tulevikupotentsiaali ning seaduseauke ning isiklikke suhteid osavalt ära kasutades sai temast oligarh, kes ei omanud mitte ainult suurt hulka raha vaid ka poliitilist võimu. Teadmised, õnn, julgus ja ka paras ports nahaalsust viisid ta tippu- tehes kolkaküla poisist maailmatasemel rikkuri.
Sünteetiliselt võib metaani saada juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 → CH4 4 Tuntumad esindajad METAAN: Maagaas (70-90%) Naftagaas Soogaas Kaevandusgaas ETAAN: Metaani järel tähtsuselt teine koostisosa maagaasis PROPAAN, BUTAAN: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas 5 Alkaanide nimetused 1. Metaan 2. Etaan 3. Propaan 4. Butaan 5. Pentaan 6. Heksaan 7. Heptaan 8. Oktaan 9. Nonaan 10. Dekaan 11. Undekaan 12. Dodekaan 20. Ikosaan 21. Henikosaan 30.Triakontaan 40.Tetrakontaan 50.Pentakontaan 100. hektaan 6 Füüsikalised ja keemilised omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED:
tsüklaanid gaasid, kui 5...7 süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu korral tahked. Kui ringahelale lisanduvad külgahelad nimetatakse tsüklaane samuti isomeerideks. Tsüklaanide oksüdeerumine on väga aeglane, isesüttimistemperatuur kõrge ja hangumistemperatuur madal, mistõttu sobivad nad bensiinide koostisesse. Tsüklaanide isomeerid on sobilikud oma omadustelt jälle õlide koostisesse. Areenid Areenid on aromaatsed süsivesinikud ja neid leidub naftas kuni 10%. Lihtsaimad areenid on benseen, tolneen, ksüleen jt. Kõrge isesüttimisetemperatuuri tõttu on areenid sobilikud bensiini detonatsioonikindluse tõstmiseks. Suure molekulmassiga areenid on suure viskoossusega või tahked ja halvasti põlevad, mistõttu ebasobivad komponendid nii kütuste kui õlide koostisesse. Tahked areenid eralduvad koos tsüklaanidega ja seda segu nimetatakse tseresiiniks. Alkeenid
ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Ohutegurid Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse Propaan Saamine või leidumine Looduslikus gaasis Lahustununa naftas Kasutusalad: Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Ohutegurid propaan on väga tule ja plahvatusohtlik ning sissehingamisel mürgine Isobuteen Valem: (CH3)2C=CH2 Saamine või leidumine Tööstuslikult toodetakse isobuteeni isobutaanist selle katalüütilisel dehüdrogeenimisel 500600 ºC juures. Kasutamine
Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinke veel teisigi lisandeid, nagu lämmastikku ja väävli ühendeid. 18. Mida näitab kütuse kütteväärtus? Kütteväärtus näitab kui palju energiat saadakse kütuse ühiku (kg, tonni, m³) põletamisel. 19. Millised on põhilised nafta tootmise piirkonnad maailmas? Peamised nafta tootjad: Mehhiko, Araabia ÜE, Venemaa. 20. Mida sisaldab maapõuest väljuv nafta (toornafta)? Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4 % lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. 21. Mis toimub toornafta separeerimise käigus? Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinukud ja alles jäänud vesi. 22. Mis toimub nafta stabiliseerimise käigus? Ometi sisaldab nafta ka pärast separeerimist kergesti lenduvaid komponente ja seepärast viiakse läbi
..200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API- skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10,
.................6 Kasutatud materjalid.................................................................................................... 6 3 Nafta Nafta koosneb: Süsinikust 82-87% Vesinikust 12-15% Väävlist 1,5% Lämmastikust 0,5% Hapnikust 0,5% Metallid Mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine Nafta (kreeka k naphta) koosneb põhiliselt süsivesinikest (peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest, mõningate leiukohtade naftas on kuni 40% aromaatseid süsivesinikke) ning sisaldab alati ka orgaanilisi väävli- (tioole, sulfiide, tiofaane, tiofeene), hapniku- (tõrvaineid, nafteenhappeid, fenoole) ja lämmastikuühendeid (püridiini, piperidiini ja kinoliini derivaate). Nafta on väga tuleohtlik, tumeda värvusega, õlitaoline ja iseloomuliku lõhnaga vedelik. Ta ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustites. Tihedus temperatuuril 15-20 kraadi on 800 kg/m3 kohta. Elemendiline koostis on lihtne,
energia, siis võiks ta liitri bensiiniga läbida 500 kilomeetrit. Kuid inimkonnal pole vist siiski võimalik hüpata ajas edasi kümme miljonit aastat, et jõuda ajastusse, kus tänasest planktonist on uus nafta tekkinud. Tähendab, iga päevaga vajame üha enam ja paremaid alternatiivseid energiaallikaid. NB! Mõned aga usuvad, et kui juhtuks ime ja nafta täna otsa lõppeks, siis kindlustuks maailm rahu, sest lennukid, laevad, tankid jäävad seisma. Sõnaseletus Nafteen naftas esinev tsükliline küllastanud süsivesinik. Alkaan küllastanud süsivesinik. Kokkuvõte Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ning hapnikust. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta on loodusele kahjulik . Nafta on inglisekeelsest nimest North American Free Trade Arfeement Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat
Lahesõda 1990- 1991 oli lääneriikide sekkumine kohalikku konflikti, et säilitada kontroll Pärsia lahe naftavarude üle. Teises maailmasõjas tungisid saksa väed Venemaale, et sealt saada naftat, millest teha energiat. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta toomiseks puurauke. Kus gaasi mõjul purskab nafta välja või see pumbatakse sealt. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmalt eraldatakse naftast vesi ja mineraalosakesed, ning pärast seda läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Peale seda stabiliseeritakse nafta, millega käigus eraldub naftagaas, mis saadetakse keemiatööstusesse tooraineks
1930 aastatel olid peamised naftatootjad USA ja Nõukogude Liit, kattes seejuures kõik oma vajadused. Ülejäänud riigid pidid lootma Lõuna-Ameerikale ja Lähis-Idale. Nafta on saanud maailma majanduse ja poliitika väga jõuliseks mõjutaks. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikidevahelisi kriisiolukordi ja isegi sõdasid. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Töötlemata naftat kasutada ei saa. Töötlemine toimub: 1. Nafta eraldamine veest ja mineraalosakestest. 2. Separeerimine eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. 3. Stabiliseerimine . kuumutades temperatuurini 80-120 °C. 4. Selle tulemusena eraldub naftagaas 5. Nafta töötlemine Nafta jaotatakse fraktsioonidesse keemistemperatuuri järgi.
- Inimesed Naftareostus võib mõjutada inimese tervist, heaolu ning ka majanduslikke huve. Nafta sattumine inimese nahale põhjustab ärritust, kuivatab nahka ja suurendab vähki haigestumise ohtu. Naftast pärinevate mürgiste gaaside sissehingamine võib ärritada hingamisteid, põhjustada närvisüsteemi häireid (peavalu, peapööritus) ning tekitada halba enesetunnet. Samuti võib nafta sattuda toiduahelasse, mille üheks lõpptarbijaks on inimene. Naftas olevad lahustumatud kahjulikud ühendid kogunevad elusolendites, mitmekordistades kahjulike ühendite osakaalu organismis. 5
ka lähkritaolisi kotte vedelike hoidmiseks. Lateksi nätsutamise tulemusena saadi aga hästi põrkuvaid hüpikpallikesi, millega nad end lõbustasid. Euroopasse tõid esimesena kautsukipallikesi Kolumbuse madrused. 1770. aastal märkas tuntud Inglise keemik J. Priestley, et kautsukitükikesega saab kergelt kustutada pliiatsiga kirjutatut ning nimetas selle India kummiks .1823. aastal pani soti insener Ch. R. Mackintosh tähele, et kautsuk lahustub suurepäraselt naftas ja kivisöe 12 koksistamisel saadud kergõlis Naftas või õlis immutatuna sobib kautsuk suurepäraselt vihmamantlite valmistamiseks, mida nimetati mäkintossideks.Veel samal aastal hakati ka kautsukikalosse tootma. Mantlid olid küll veekindlad, kuid muutusid palava ilmaga kleepuvaks ja jahedas rabedaks. Vabrikandid lubasid suuri summasid neile, kes leiutab mooduse nende puuduste kõrvaldamiseks.
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega.
Külmkapis on freoonid külmutusagendiks. Tsükloalkaanid Küllastunud tsüklilisi süsivesinikke nimetatakse tsükloalkaanideks. NT: CH2 CH2 CH2 CH2 / / CH2 CH2 tsüklopropaan CH2 CH2 tsüklopentaan I LEIDUMINE LOODUSES Tsükloalkaane leidub mõnede leiukohtade naftas. II FÜÜSIKALISED OMADUSED Tsüklopropaan on normaaltingimustel gaas, tsüklobutaan madala keemistemperatuuriga vedelik, järgmised homoloogid on vedelikud ning suurema molekulmassiga tsükloalkaanid on tahked. Tsükloalkaanide keemistemperatuurid on umbes 10oC võrra kõrgemad kui sama süsiniku aatomite arvuga alkaanid. III KEEMILISED OMADUSED 1. Tsüklopropaanile, tsüklobutaanile ja tsüklopentaanile a) liitumisreaktsioon H2-ga. + H2 CH3 CH2 CH3
Küllastunud tsüklilisi süsivesinikke nimetatakse tsükloalkaanideks. NT: CH2 CH2 CH2 CH2 / / CH2 CH2 tsüklopropaan CH2 CH2 tsüklopentaan Created by Riho Rosin 7 13666324649407.doc.doc I LEIDUMINE LOODUSES Tsükloalkaane leidub mõnede leiukohtade naftas. II FÜÜSIKALISED OMADUSED Tsüklopropaan on normaaltingimustel gaas, tsüklobutaan madala keemistemperatuuriga vedelik, järgmised homoloogid on vedelikud ning suurema molekulmassiga tsükloalkaanid on tahked. Tsükloalkaanide keemistemperatuurid on umbes 10oC võrra kõrgemad kui sama süsiniku aatomite arvuga alkaanid. III KEEMILISED OMADUSED 1. Tsüklopropaanile, tsüklobutaanile ja tsüklopentaanile a) liitumisreaktsioon H2-ga. + H2 CH3 CH2 CH3
maitseta, vees mittelahustuv, õhust kergem gaas. Ohtlik on see sellepärast, et ta on umbes 10 korda mõjusam kasvuhooneefekti põhjustav gaas kui seda on süsinikdioksiid. Kaevandustes võib ta koguneda söekihtide peale ja vahele tekitades seal tänapäevani plahvatusi. Kui orgaanilisi jäätmeid kääritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kääritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mõlemad alkaanid on värvuseta, lõhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootorikütusena. Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas)
ste. Metaan on lhnatu, vrvuseta, maitseta, vees mittelahustuv, hust kergem gaas. Ohtlik on see selleprast, et ta on umbes 10 korda mjusam kasvuhooneefekti phjustav gaas kui seda on ssinikdioksiid. Kaevandustes vib ta koguneda sekihtide peale ja vahele tekitades seal tnapevani plahvatusi. Kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. 8.) Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mlemad alkaanid on vrvuseta, lhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootoriktusena. 9.) Alkaanide kasutusalad Suure plemissoojuse ja kttevrtuse tttu kasutatakse alkaane ktusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetielikul
põhjustanuid omakorda tööpuudust. BP töötles lekkekohta Euroopas keelustatud kemikaaliga et nafta vee pinnale ei tõuseks. Ometi jõuab Pilt 3. Merikilpkonn naftas (allikas: .glassforthegulf.com) naftat üha enam rannikuile, toimub loterii ning selguvad üha uued kaotajad. Inimesed kirikutes paluvad, et nafta nendeni ei jõuaks. Missuguseks aga kujuneb mõju orkaanide ajal? Orkaanid hooaeg on teatavasti praegu kuni oktoobrini ning missuguseks kujuneb kemikaali kasutamise tegelik mõju, vähendades küll nafta sattumist rannikuile, kuid suurendades mõju sügavamatele veekihtidele ja merepõhjale.
Ohtlik on see sellepärast, et ta on umbes 10 korda mõjusam kasvuhooneefekti põhjustav gaas kui seda on süsinikdioksiid. Kaevandustes võib ta koguneda söekihtide peale ja vahele tekitades seal tänapäevani plahvatusi. Kui orgaanilisi jäätmeid kääritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kääritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mõlemad alkaanid on värvuseta, lõhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootorikütusena. Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas).
piisavalt stabiilsed. Alkaanide omadused · Alkaanidele on omased oksüdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. · Oksüdeerumise all mõeldakse siin peamiselt alkaanide põlemist, mis on üheks inimkonna olulisemaks energiaallikaks. CH4(g) + 2O2(g) CO2(g) + 2H2O(g) H = -890 kJ Alkaanide omadused · Alkaane on suures hulgas maagaasis ja naftas, nendest lähtudes sünteesitakse erinevaid ühendeid. · Selleks tuleb kõigepealt tõsta molekuli reageerimisvõimet, reeglina halogeenimise teel, s.t vesinikuaatom asendatakse halogeeniga. 7 Alkaanide omadused · Tüüpiliseks näiteks on reaktsioon metaani ja kloori vahel: CH4(g) + Cl2(g) CH3Cl(g) + HCl(g) · Reaktsioon toimub valguse (või soojuse) toimel.
· Gaasmootorite kütused 2. Nafta mõiste, elementkoostis, kemokoostis. Naftavarud maailmas Nafta on vedelate süsivesinike ja nendest lahustunud gaasiliste ning tahkete süsivesinike segu. Elementkoostis: 1. 82...87% süsinikku 2. 11...14% vesinikku · 0,01...5,5% väävlit · 0,03...1,7% lämmastikku Neist kaks esinevad peamiselt tõrvainete ja nafteenhapete koostises. Peale loetelu on naftas veel 0,001% vanaadiumi, fosforit, kaaliumi, rauda, jmt. elemente. Maapõuest väljuvas naftas on ...4% lahustunud saategaasi, 0,5..10% vett ja ..0,5% mineraalsooli. Kemokoostis: 1. Alkaanid ehk küllastunud süsivesinikud. Parafiinid 2. Tsükloalkaanid e. nafteensed süsivesinikud 3. Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud 4. Väävliühendid 5. Lämmastikuühendid 6. Hapnikuühendid Naftavarud maailmas: 3
annaabi.ee 
