..............................................34 NB! VIVII klass: peatükid IVIII VIIIIX klass: peatükid I XI XXII klass: kogu materjal 1 1. KA TEMA ON ALEKSANDER! (Aleksander Suur Darius III emale) Aleksander Suur Pompeist leitud mosaiigil Issose lahingus (333 eKr) naeratas õnn taas Aleksander Suurele. Pärslaste kuningas Darius III põgenes lahinguväljalt, jättes pealinna, kuid ka oma ema, naise ja kaks tütart saatuse hooleks. Aleksander soovis end näidata üllameelsena ja kinkis Dariuse perekonnale vabaduse. Kui aga perekond suure väepealiku ette juhatati, langes Dariuse ema tänusõnadega põlvili hoopis Aleksandri lapsepõlvesõbra Hephaistioni ette. Elatunud naise arusaama kohaselt pidi
Tüdruk mõtles natuke ja ikkagi läks ukse juurde. Ta vaatas silma avasse ja nägi seal isa, kuid isal olid imelikud silmad. Nad olid kollast värvi ja nägu oli verine. Tüdrukul veri tardus soontes. Ta ei teadnud mis teha, ta kartis, värises, ta ei suutnud uskuda, et see oli tema isa. Tal tuli jälle meelde, et ust ei tohi avada. Siis Inge kuulis jälle koputusi ja vaatas igaks juhuks uuesti ning nägi täpselt sama pilti. Ukse taga kollase silmadega, verise näoga mees nüüd naeratas. Kui see olend naeratas nägi tüdruk ta hambaid, nad oli teravad nagu hundil, isegi teravamad. Inge veelgi rohkem sattus paanikasse, ta nuttis, ta ei suutnud uskuda mis toimub. Inge kartis, kuid ta otsustas mitte avada ja kõndis koridori lõppu. Seal Inge libises seinalt alla ning nuttu krampides kaotas teadvuse. Saabus hommik, tüdruk avas silmad ja läks koheselt ukse juurde. Nüüd ta nägi isa, kuid tema pea oli ära lõigatud, kaelast ja näo külge kleebitud kiri
Ühel päeval otsustas ta mitte enam kooli minna,vaid hommikul kasuema kahtluste peletamiseks küll välja minna aga hoopis parki või mere äärde.Ta puudus koolist 3 päeva,kuid lõpuks pöördus tagasi ja üritas õppida aga ta ei suutnud,sest tal olid lihtsalt nii lapsikud ja nõmetsevad klassikaaslased. Kooli pöördudes oli selle kolme päevaga tulnud klassi uus poiss.Ta tundus teistest erinev,sest ta naeratas alati,mitte ei karjunud nõmedusi.Tuhkatriinu sai juhuslikult ta e-maili ning nad hakkasid suhtlema,kuid kumbki ei öelnud,kes nad on.Poiss,tegi ettepaneku saada kokku kevadballil,täpselt kell 00:00.Tukatriinu nõustus sellega ,kuid tal polnud kleiti ega midagi aga tema tädil oli,keda ainukesena usaldas.Ta oligi talle nagu tema päeviku ja pärisema eest.Ta tädi ulatas talle sellel õigel õhtul imeilusa lumivalge kleidi ning lausus:''Nüüd on sinu aeg,mine otsi oma õnn üles.''
Oma viieteistkümnendal sünnipäeval, vanaema poolt kaunilt ehituna, esma- kordselt veepinnale ujudes, märkas toredat purjekat, seal peeti kauni printsi sünnipäeva. Öösel tugeva äikese tormil purjed purunesid, laev murdus pooleks. Väike Merineitsi nägi palju vaeva, et selle risu seest prints päästa ja kaldale viia. Maapeal olid ilusad mäed, loss, kirik. Rannale jooksis noor tüdruk, leidis sealt printsi, tulid ka teised tüdrukud. Prints ärkas ja naeratas neile, nad lahkusid. Kurb Merineitsi palus merenõialt abi, et pääseda printsi lähedusse. Tee nõiani oli väga hirmus ja täis raskeid takistusi. Nõid kuulas ta soovi ja ütles, et kui prints sind ei armasta ja pastori ees seda ei tõota, muutud sa vaid vahuks veepinnal. Väikese Merineitsi tungival palvel andis nõid talle võlujoogi, vastutasuks lõikas tema keele ja võttis ka kauni hääle. Jõudes lossi lähedusse, jõi võlujoogi tugeva valuga, sai ta saba asemel kaks jalga.
Romeo hoomas Juliat riigikaitse bivakis. Julia andis automaadile valu. Ta lasi lamaasendis püstolkuulipildujaga märki. Romeo vähendas Julia jalavaeva ja tõi ära sõelapõhjaks lastud märklaua. Julia muhatas talle ja nimetas teda oma järgmiseks märklauaks. Romeol tõusis puna palgele ja kukutas granaadi. Julia oli ainuke kellel põlved nõrgaks ei läinud. Ta jooksis nagu oja granaadi juurde ja viskas granaadi kuivkäimlasse. Plahvatus oli meeldesööbiv.Õnn naeratas, et keegi viga ei saanud.
DEGUSTEERIMISE ARUANNE Täida siia poole Kuupäev: 25.09.2013 Koht: Kaubamaja Degusteerija: Anna Popova Toode: Gutta Väljamüügi hind poes: 1.39 Kui palju oli enne degusteerimist tooteid 6 kastis: Kasutatud kogus kastist: 6 Müüdud kogus: Pirniõuna 4, Ananassibanaani5, Mangoõun5 Keskmine kontaktide arv: 100 Tarbija arvamus: Kõikidele maitsesid mahlad Kommentaar (vajadusel kirjuta: nt Kõik oli olemas laudlina, pluusid vajaks pesemist, salfrätid on otsas vms vajalik info): ,,Päev nõnda süngelt peale hakkas, et kartsin, täna kõ...
kõik hubane , puhas , dekoratsioon oli superhea - oli atraktiivne nii seest kui ka väljast , väga silmapaistev just sellepärast ,et väljas oli juba maja ees tuli muusika .. aknad olid kõik puhtad ja ühel maja nurgal olid ürituste toimumise plakatid ning akendel olid kutsuvad dekoratsioonid . Uksest sisenedes võis esijalgu näha ukse peal lahtioleku aegade kohta informatsiooni , mis oli kättesaadav . Vastuvõtt Art Caffe's oli meeldiv , sest klienditeenindaja naeratas koheselt kui sisenesime ja soovis " Head päeva ! " tal oli meiega silmside ning lisas ka veel ,et menüü tuuakse lauda meile , mis oli üsna meeldiv , need kõik asjad toimusid esimesest sekundist. Klienditeenindaja tõi menüüd ( 09:57 ja lasi meil neid uurida kuni 10 : 05-ni ja seejärel tuli küsima , mis on meie sooviks ja kirjutas need asjad kõik ülesse ) Tellimuse vastuvõtt , sellega sai klienditeenindaja suurepäraselt hakkama , sest nagu juba
siis hakkad meeldima neil kahel koos ratsutada, vestelda. Siis tuli suur sümpaatia. Nii sõprust sõlmitakse vahel Seepärast vaid (mu põlispatt!) et pole teha targemat." ,,Kuid iga sõprus, nagu teame, ,,Poeedi hoogne kõnerikkus ja tundmused on iganend, ja pilgus lõkendav ekstaas, sest nullideks üheks iseend. liig noore aru ennatlikkus Me oleme kõik napooleonid, Oneginit kõik üllatas. kaastrügijate leegionid Ta naeratas vaid endamisi: on meile instrumente ei muud. miks pilgata? Eks tasapisi Nii külmalt küll ei kohelnud aeg temale kõik selgeks teeb ; Onegin oma ligimesi: kord kurvalt kokku variseb ta tundis ja ka põlgas neid, - ta täiuslik maailmahoone. kuid reeglis on ju erandeid, Küll tuleb tund, küll tuleb tund! mispärast mitmeid inimesi Las enne aga õnnetund nii nagu teiste tundeidki ja imekõrgeid illusioone ta respekteeris igati
abielu edasi lükkama. Geneviéve oli nõrgaks ja kõhnaks jäänud, ta teadis, et Colomban`ile meeldib Clara. Möödus mitu kuud. Daamide Õnn aina kasvas ja väikekaupmehed jäid pankrotti. Clara`st olevat saanud patrooni armuke. Saabus märts. Daamide Õnnes oli tehtud väga suured ümberpaigutused. Denise oli veebruari algul tööle tagasi tulnud. Kaasteenijad olid tema vastu viisakad, isa Jouve lasi pea häbeliku moega longu, Deloche oli veidralt kurb ning Pauline naeratas salapäraselt. Peagi tekkisid ka meelitajad, peamiselt uustulnukate hulgas. Üksnes Bourdoncle ei pannud relvi maha. Kõik naised jätsid Bourdoncle külmaks, ta kohtles neid kiretu mehe põlastusega, sest tema elukutseks oli neist elatuda, ta oli naiste suhtes kaotanud viimaseidki illusioonid, seepärast hakkas ta niipea, kui oli astunud üle koduläve, peksma oma armukesi. Denise oli Bourdoncle jaoks ohtlikult mõistatuslik naine, surm ise.
kohta O Ekspressionism O Hingepuhtusest igatsuseni O Aktuaalsed teemad O Fašismi ründab O Ennastavastav – ja otsiv ‘’Milleks mulle tiivad...’’ Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, kui lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopas käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meelt? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval. Tänan kuulamast!
1.JUMALAD 1.8.Aphrodite(Venus) Aphrodite oli armastuse-, viljakuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alla andsid. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peas. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, kuid hilisemates poeemides kirjtatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt (mõnikord ka varblane ja luik) ning tema puuks oli mirt. Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumala...
juht ja õpetaja. Tal on palju minutaolisi lapsi, nii abielus kui väljast sellel pole vahet. Kuid on üks reegel, millest iga kümnend aasta oma nõuab: inimohvri, et perekonna jõukus ei kaoks." ,,Kui julm!" ,,Eelmine valik oli mu ema, järgmine mina. Kas sa mõistad nüüd?" ,,Kuid... see ju tähendab, et me ei saa enam koos olla." ,,Sellepärast ma palungi sind jää! Nii kauaks, kui vähegi võimalik!" Ta haaras tüdruku käest ja naeratas, kuigi see oli muserdatud ja kurb naeratus. ,,Isand on mind eemale tõrjunud seinatagusest maailmast, reaalsusest ja... sinust." ,,Siis sa tuled minuga." ,,Mida?" Mõlemad olid sellest ideest samavõrra jahmunud. Oskamata leida mõistlikumat vastuväidet, tõi Prints taas oma suguvõsa lauseisse, kuid tiivakandja vihkas neid kordagi nägemata juba sellise põlgusega, et ei tahtnud seda juttu kuulatagi. ,,Sa tuled minuga, Prints
mulje. Samuti polnud kaupluse müügisaal korrektne – erinevad kaubamärgid olid ühte pandud ning orienteeruda oli raske. Häirima jäi veel asjaolu, et mõnedel toodetel puudusid hinnasildid. Järgmise asjana pööras autor tähelepanu juba teenindusprotsessile. Teenindaja välimuses puudusid häirivad detailid – riietus, meik ja soeng olid korrektsed. Teenindaja lõi minuga koheselt kontakti, tervitas ja naeratas ning lõpetas koheselt oma tegevuse leti taga. Teenindaja otsis silmadega kontakti, et olla valmis teeninduskontaktiks. Kaupluse teenindaja pakkus abi omal initsiatiivil, küsides toote suuruse sobivuse kohta. Teenindaja kiirgas positiivsust, näidates, et siia on kliendid oodatud. 8 Kliendi vajaduste määratlemine on järgmine teenindusprotsess, mida analüüsitav jälgis.
sotsiaalala teenindamist. Toon välja positiivseid ja negatiivseid kogetud situatsioonidest. Loetlen kümme märksõna, mis minu arvates iseloomustavad head teenindust. Analüüsin ettevõttete teenindust. Tabel Külastus koht Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus ,,Kadri Tare'' 21.01.2013 14:00 Positiivne: Ettevõttesse sisenedes, märkas mind teenindaja koheselt, ning naeratas siiralt. Teenindaja pööras tähelepanu ja soovitas veel salatikastet salati kõrvale. Teenindaja oli abivalmis hoiakuga. Lahkudes ütles sõbralikult headaega
kuulnud, vaibusid. Bard julges kübara alt veidi piiluda, kuid sealsamas tõmbus üllatunult tagasi kaks paari rohelisimaid silmi põrnitses talle sõbralikult vastu, täis säravat aukartust ja lapselikku uudishimu. ,,Kuidas te nii teete?" päris vanem laps. ,,Mida?" ei suutnud bard mõista mitte kunagi enne polnud keegi temaga avameelseimalt vestelnud. ,,Mängida seda kaunist viisi pillikeeltele pilkugi heitmata." Bard naeratas ja lausus: ,,Neid vanu hällilaule olen teadnud nii kaua, et nad on saanud osaks minust. Iga kord, kui näen päikeseloojanguis lillepäid, pilvi, järvi, põlde või kõrgeid tornilippe, meenub mulle mu kodu, kuhu kord naasema pean, et mitte eal enam seigelda." ,,Miks mitte praegu, kui nii igatsete?" uuris pisem, julgelt sõrmi üle harfi libistades. Magusad helid kajasid alleel uinutavalt vastu. ,,Pole põhjust," vastas mees ja võttis kübara peast, selle pehmemaile rohule
oma täies ilus ja võimuses. Martin ei jõudnud suudki tervituseks avada, kui juba peahaldjas kõnelenud oli. "Ma tänan sind nende tarkade sõnade eest, Martin," lausus kuninganna majesteetlikult, kuldsed kiharad hommikutuules vabalt õõtsumas, " Ning vastu kingin sulle kolm soovi, mis täituvad siin ja praegu, nii et mõtle hoolega, enne kui nad lausetesse ritta sead, sest enam me ei kohtu, vähemalt mitte see aasta!" Siis ta naeratas ja haldjad jätkasid oma tansupidustust. Martinit polnud vaja kakskordselt paluda tal olid kaks soovi juba valmis. Seega ta ütles: "Ma soovin, et mu isa leiaks lõppude lõpuks hästitasutava töökoha, et ema enam põllul rabama ei peaks. Teiseks tahan ma, et Mariil elus veaks ja ta endale armastava abikaasa leiaks. Ja kolmandaks..." Kuninganna naeratas. "Ma tean, mis sulle endale ära kuluks!" lausus ta hellalt ja nipsutas sõrmi, mispeale ümber laste
,,poeet" - lõpp optimistlik; ,,jõuluöö"; ,,eleegia"-kurblaul; ,,sügise laul"- lihtne olupilt; ,,fööniks"- vaim on see mis jääb (1945) ,,Milleks mulle tiivad..." 1926 Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, Kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, Kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, Kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meelt? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, Et võiks rahu leida kustunute kõrval.
Üks venelastest ütles ,et lõpetame ja jookseme enne kui keegi näeb. Mõned tunnid hiljem hakkas päike tõusma. Hommikused esimesed liikujad märkasid kohutavat vaatepilti tunnelikäigus. Helistati politseile ja ka kiirabile ,kuid soomlase tuvastamine kiskus keeruliseks ,kuna soomlase näost polnud midagi alles jäänud. Ainuke mis andis mingit infot mehe kohta oli foto ,mis lebas soomlase kõrval ,kus mees hoidis oma elukaaslaselt ümbert kinni ja naeratas õnnest ning ta silmad olid täis rõõmu. Nende ees seisid pildil veel kaks väikest tütart. Kahjuks ei olnud kiirabil enam midagi päästa.
· Või · Ehk · Nii kui ka Õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud andsid tänavu head saaki. Tegime palju õunamaha, -moosi ja kompotti. Kokkuvõttev sõna : loe , te ja lu. Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi-, kadri- ja andresepäev. Loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Mardi-, kadri- ja andresepäev need on rahvakalendri tähtpäevad novembris. Rindlause Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde ja tüdruk naeratas klassile. Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde : tüdruk oskas ainet hästi. 1. iseseisev lause 2. iseseisev lause 1. Isa kutsub arsti ja vend jookseb apteeki. ning või 2. Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki. 3. Juhata rääkis pikalt, aga teda ei tahetud uskuda. ent kuid 4
Neljas lugu Kalevipoeg läks oma ema otsima, ning seda ilma hobuseta ja ujudes. Ta soovis päästa oma ema röövli käest. Öösiti juhatasid talle teeraja kätte põhjanael ja Suur vanker. Järsku nägi ta saart, kuhu poole ta ka ujuma hakkas. Kalevipoeg tahtis puhata seal, ning seda ta ka tegi. Järsku kuulis et keegi laulab,et kaugel vetetaga on tema kaasa. Kalevipoeg tahtis näha kes see seal laulab, peale seda hõikas ta lauljale, ning laulja hakkas tema poole tulema, ja hakkas küsima, et kas ta on soomest või eestist. Saarepiiga läks peale kalevipoja juttu julgelt tema juurde, ning libises sammaldunud kivil, ning väänas jala välja. Saare piiga hakkas nutma ,ning seda kuulis ka tema isa. Isa läks vaatama juba ,et ega pole tütart ära varastatud. Kui isa silmad nägid kes on kaldal, ehmatas ta ning vemmal kukkus käest. Kalevipoeg aga küsis julgelt ega ta pole näinud siit mööda sõitmas tuslarit, aga taat ütles kahjuks ,et...
Ei, Peeter, mina olen oma sõna öelnud. Poiste süü see ei ole selles ei tasu kaheldagi! Nendest kasvavad tublid noormehed sulle abilisteks." "Ei ealeski!" käratas Peeter, "Need neetud olevused minu maja enam ei jää! Hommepäev saadan nad sõjameesteks, las teenivad parem au!" Tuuletark raputas taaskord pead ja lausus: "Anna nad parem juba mulle poegadeks, Peeter. Kui sina neid kasvatada ei taha, teen mina nendest sortsid! Seegi parem kui raudmeeste sõjavägi!" Peeter naeratas ja sõnas: "Olgu! No saagu siis nii!" Nende sõnadega ta ka lahkus, et minna oma poegi tuuletargale tooma.
Tänavaküsitlus: Mis toimus 10 aastat tagasi 11. septembril? Katre Sarv Raili Liiva 11. september 2011 11. Septembri õhtul käisime Ardu ja Kose inimestelt uurimas, kas nemad mäletavad, mis juhtus samal kuupäeval 10 aastat tagasi. Esimesena jäi meile silmapiirile 10- aastane Tommi, kes samal ajal jäätist limpsides vastas meile lühidalt, et tema ei tea midagi ning teda ei huvita ka. Järgmisena palusime 36-aastasel Tiinal meile paar minutut oma ajast pühendada. Küsides talt küsimuse, et mis toimus 10 aastat tagasi jäi ta mõttesse. Kuid sõbranna abiga meenus talle. Uurides, et kes selle taga oli, kas USA valitsus või terroristid, oli ta enam kui kindel, et terroristid. Veidike hiljem väljus Ardu poest noormees Karel, kes vajas esimese küsimuse osas meeldetuletust.Kuid peale seda hakkas jutt tulema sujuvalt. Teisele küsimusele kõlas kindel vastus: ,,Terroristid, keegi teine nii ei teeks." Pärast Kosele jõudmist, tuli meile tee peal va...
kõikides angaarides Mind üllatas see, et seal oli vähe kajakaid prügimäe kohal ja see kui hea riietusruum seal oli . Mmmmm ... Mõtlema pani see, et töötada prügilas , tähendab armastada oma riiki , ja hoida Eestit puhtana. Ja see , et inimesed kes seal töötavad , naudivad seda tööd . Ehk see ei olegi siis nii hull koht töötamiseks Prügilas oli töökeskkond haisev , aga rõõmsameelne . Igaüks töötaja naeratas kogu aeg . Neid oli küll ainult kaks , aga see ei muuda midagi Prügilaid on vaja selleks , et me ei elaks kaka sees Prügi on ju vaja kuskil maa alla matta Muidu oleks nagu pärast prügitöötajate protesti
Pole ka ime!" Auto juurde jõudnud, avas isa pagasiruumi kaane ning Jasper viskas reisikoti ja kohvri sinna. Isa tahis ka ruudulise pambu sinna visata, aga pamp oli viskamiseks liiga raske. "Uhh," oigas isa. "Mis tal võib küll seal sees olla?" Ähkides vinnas isa ruudulise rätikusse seotud pambu pagasiruumi. "Vähemalt kakskümmend kilo!" "See on kindla peale tema jõekivide kogu," ütles Peter. "Seda tassib ta ühtelugu endaga kaasa!" "Huvitav, väike kollektsionäär," ütles isa, naeratas Jasperile ja osutas ruudulisele pambule pagasiruumis. "Stones?"(,,Kivid?") küsis ta. Jasper ei vastanud. "In Austria we have many stones, " jätkas isa vapralt. "If you are interested in stones, you will make eyes by us!"( Austrias meil on palju kivisid. Kui sa oled huvitatud kividest, sa saad tegema silmi meiega!") Jasper ei vastanud jällegi. Ta ignoreeris isa täiesti. Isa ohkas ja istus autosse. Ka meie istusime. Jasper ette, isa kõrvale. Ema taha, Peteri ja minu vahele. Ma
keldrisse. Merel kuuldi häälitsemist ja laulmist ning lugu läks liikvele, et üks neiu oli läinud oma kanaga merele ning näinud kaugel helkimas kuldmõõka, hõbeoda ning vaskambu, kui aga nendeni jõudis siis selgus, et neid valvab vasest vanamees. Vasest vanamees ütles, et kuldmõõk on Kalevite oma, hõbeoda on Sulevite oma ning vaskamm on Alevite oma. Vanamees aga lubas need kõik neiule anda kui ta talle naiseks tuleb. Neiu aga ei olnud sellega nõus, vanamees naeratas ning neiu komistas, kukkudes vette, kus ta uppus. Pärast läinud tema eit ja taat teda otsima, leidnud tema riided aga neiust polnud jälgegi. Äkki aga kostus vee alt hääl mis ütles: ,,Ära nuta, eidekene, ära kaeba taadikene, merella on minu koda, alla laine salatare, kalakudus kambrikene, mereudus pesakene, läksin kuldamõõgakesta lainetesta tabamaie, hõbeoda otsimaie, vaskiambu võttemaie: sinna ma, kana, kadusin, sinna surin,
oma arusaamades uuendusi teha. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Mäletan algklassidest, et hea õpetaja oli see, kes naeratas ja vastama kutsus. Klassis oli 34 last ja mõne aja möödudes ootus ja tõekspidamine muutusid hea õpetaja oli hoopis see, kes vastamakutsumisega ei ehmatanud. Või see, kes ei esitanud raskeid küsimusi. Siis tuli aeg, kus väärtustasin õpetajat, kes ei jooksnud lapsevanemale või direle kituma. Mõnda aega tundusid kõik õpetajad nõmedad. Seejärel tuli aeg, kus tundsin hea õpetaja ära selle järgi, et ta nägi ja kiitis mind ning tunnustas minu pingutusi
terviklikku, stiiliühtset kujundit. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik" 1937. aastal ilmus tema teine luulekogu "Kohtupäev" Milleks mulle tiivad... Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilvi pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meeli? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval. Magaja ... Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. ... Pohmelus ... Kuis jälk on elu! Liikmed hallahigis, kõhn joomar köie heitnud kase tippu. Käes väriseb tal silmus. Tuhmuv sügis ta üle musta langetamas lippu. Videvik ...
Miks nad seda teevad? Nad elavad elu pinge all, neil on raha, nad saavad aru kui mingi asi on kaduvuses, nende elu on kui üks suur koht kus ei taha enam olla. See on võrreldav samaga kui kaotad mõne oma väga lähedase inimese, teda lihtsalt enam pole. Üks moment elad sa selles hetkes, räägid temaga, suhtled ja siis korraga käib läbi raksatus sa tead et teda pole enam, see kõik on läbi, sa ei saa enam kunagi tunda seda kuidas ta naeratas, rääkis, temaga koos olla. Aga kõik mis kaob seda ei saa enam tagasi, iga inimene on omamoodi vägagi erinev, meile on antud sündides kaasa jälg kuidas me siin maailmas läbi lööme, elu on ette planeeritud aga me peame selle ise endale meeldivaks muutma.
Käisin 7. detsembril Kuressaare Linnateatris vaatamas näitetükki „Pildikesi seltsimajast”. Peaosalised olid Karl Villem Viss, Taavi Sink ja Robin Soolind. Ma ei ole neid kunagi varem näinud mingit tükki näitlemas, sest see oli nende elu esimene näitetükk, kuid siiski nad näitlesid väga hästi välja arvatud see, et Karl Villemil unus korraks ühes kohas tekst ära. Minu lemmik näitlejaks osutus Karl Villem Viss, kuna ta naeratas terve aja laval olles olenemata Rita Ilvese karmist pilgust. Väga meeldis mulle ka üks kloun kelle nime näidendis ei mainitud aga teda kehastas Ekke Kaarel Rand. Ta meeldis mulle, sest ta viskas väga lahedaid kukerpalle kõva põrandaga lava peal. Robin sai ka oma rolliga väga hästi hakkama, sest kui tal oli tüdruku osa tegi ta väga hästi tüdruku häält järgi, ise alguses arvasin et see oli lindistatud. Karl Villem Viss ja Robin Soolind õpivad Saaremaa
Kaks tulelohet suutis jäälohe hävitada, kolmas, aga sai jäälohele pihta ja ta langes maha. Viimase karje ja hingetõmbega hävitas ta ka kolmanda tulelohe. Adera tormas perele appi ja nad põgenesid. Lohet polnud näha kuskil, aga kohas kus lohe oli lebanud, oli tekkinud väike tiik, mida enne seal polnud. Tegelased: Adara, onu Hal, isa Jhon, vend Geoff ja õde Teri. Adara oli eriline laps. Ta ei kartnud külma ja ta ei nutnud kunagi kui oli väike. Adara naeratas harva. Ta ema oli surnud kui ta sündis ja kõik väitsid, et talv oli teda juba enne sündi puudutanud. Sündides oli ta sinine ja külm olnud ja see ei läinud ka üle järgnevatel aastate. Ta suurimaks sooviks oli, et saabuks talv ja külm. Ta teadis seda selle järgi, et alati ta sünnipäeval saabus ka külm. Külmaga saabus jäälohe. Ta soovis minna maale, kus on alati talv. Kahjuks ta soovid ei täitunud. Ta kaotas oma jäälohe ja ta muutus tavaliseks
Tiina oli 25. aastane. Oskarile hakkas Tiina meeldima. Tiinat huvitas aga Indrek. Perre võeti 25. aastane sulane Ott. Ott tahtis Oskarilt ratast laenata, kuid too ei usaldanud teda. Seejärel lubas Ott Tiina talt üle lüüa. Ta hakkas Tiinale ligi ajama ja käsi umber panema. Oskari ja Oti vahel tekkis kähmlus. Tiina jooksis tuppa Sassi appi kutsuma, kes poisid ka ära lahutas. Mareti tütrele Ellile hakkas Ott meeldima. Ott pööras tallegi tähelepanu, kuid samas naeratas ka Tiinale ja käis teiste tüdrukutega pidudel tantsimas. Karla peastpõrunud poeg Eedi käis Tiinaga juttu räkimas. Tiina õpetas talle viisakust. Eedi rääkis, et Ott käib tema õe Juuli juures. Elli oli Tiina peale vihane, sest see Otile naeratas. Seda tegi Tiina aga hirmust. Elli ei uskunud, mis Tiina Oti ja Juuli kohta rääkis. Kui ta Otilt küsis, siis see sugugi asja tagasi ei ajanud. Ott lubas, et jätab Orule minemata, kuigi ta seal ikka käis
Barbaraläks Liisa ja Karlaga juttu ajama ja me jäime Kerstiga sinna pingi peale istuma.Me rääkisime absoluutselt kõigest. Ta tahtis minna randa jalutama.kõndides ta rääkis kui ilus loodus siin on ja üldse rääkis endast.muiudgi ma kuulasin huviga. Kui me mere äärde jõudsime oli päike juba loojunud ja taevas oli meeldivalt punane.me istusime kivi peale ja rääkisime..See hetk oli maagiline nagu aeg oleks seisma jäänud.Ta vaatas mulle silma ja naeratas. Kui päike oli juba loojunud, otsustasime me tagasi minna. Siis tahtis Karla koju minna ja me sõitsime selle sama autoga tagasi millega olime siia tulnud.See oli üks ilusamaid päevi minu suves.See suvi jääb meelde veel pikaks ajaks.
73) N: Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö: ta on aastate hool ja valude töö. Kuid mu õnn, minu ainus, kuis hoian ma sind. ( 1, 5; lk. 14) M: Kuis sülelusis teadlikuks sai keha: see saatus on, mis viinud ühte meid. Nüüd enam pole väljapääsu teid - Siis kainestust tõi karmilt jahe eha. ( 1, lk. 47) M: Päevadest nii lennulistest kahju õhtul sel Kuldkrookus täna peenral naeratas ju - Päev oli täis neid armsaid väikseid asju ja elusüle tulvil andidest. ( 2, 3; lk. 72) N: Ei lahkuks veel, kui oleks meie teha: ma sinu naine olen, sinu neid. Muust võõrutanud meid teineteise leid: muud nüüd ei tahagi kui üksteist näha. ( 2, lk. 47) Kasutatud kirjandus: 1. Under, Marie 2006. Lauluga ristitud. Kirjastus Tänapäev.
Tiina oli 25. aastane. Oskarile hakkas Tiina meeldima. Tiinat huvitas aga Indrek. Perre võeti 25. aastane sulane Ott. Ott tahtis Oskarilt ratast laenata, kuid too ei usaldanud teda. Seejärel lubas Ott Tiina talt üle lüüa. Ta hakkas Tiinale ligi ajama ja käsi umber panema. Oskari ja Oti vahel tekkis kähmlus. Tiina jooksis tuppa Sassi appi kutsuma, kes poisid ka ära lahutas. Mareti tütrele Ellile hakkas Ott meeldima. Ott pööras tallegi tähelepanu, kuid samas naeratas ka Tiinale ja käis teiste tüdrukutega pidudel tantsimas. Karla peastpõrunud poeg Eedi käis Tiinaga juttu rääkimas. Tiina õpetas talle viisakust. Eedi rääkis, et Ott käib tema õe Juuli juures. Elli oli Tiina peale vihane, sest see Otile naeratas. Seda tegi Tiina aga hirmust. Elli ei uskunud, mis Tiina Oti ja Juuli kohta rääkis. Kui ta Otilt küsis, siis see sugugi asja tagasi ei ajanud. Ott lubas, et jätab Orule minemata, kuigi ta seal ikka käis
kätega seda suunamuutjat ning jalgadega anda nii palju gaasi ja pidurit, kui süda ihkas, oli tema jaoks tõeline õnnistus. Samas see kõik tõi talle meelde mineviku, kus ta sai seda teha igapäev, kuni haigus tema karjääri ära rikkus. See oli kurb ja raske hetk. Kuid seal sanatooriumis elasid nad hetkes. Päev korraga. Seega tundis ka tema rõõmu sellest praegusest hetkest ja nautis seda täiel rinnal, kuigi südames voolasid mitmed pisarad. Hollmann naeratas, kui teised, Lillian ja Clerfayt, ära sõitsid. Ära sanatooriumist, tagasi normaalsesse ellu. Praegu oli mehel sisemiselt piinav ja valusalt raske, et tema ei saanud minna, aga ta oli samas õnnelik, et kahel, tema jaoks kallil inimesel, oli ees ootamas uus ja parem elu. Ta sai Lilliani näol lootust ja usku sellesse, et siit sanatooriumist on tõesti võimalik minema saada ja ehk kord tuleb ka tema aeg, kui ta tagasi reaalsusse saab naasta. Lillian oli suremas
Kui ta läks ust avama, kukkus tuppa sisse kauni välimusega kahvatu näoga mees. ,,Kes sa oled?" imestas naine ja ruttas kiirelt noorele mehele appi, aitas ta istuma ja andis talle süüa. Mees ei tahtnud midagi rääkida sellest, kust ta tulnud on ja kes ta on. Kui ta seal tema köögis istus kahvatuna, tundis naine, kuidas tema sees tekkis mingi imelik tunne armastus? ,,Kas sa jääksid siia minu juurde?" küsis ta. Kahvatu ja väsinud olemisega mees naeratas ning nõustus. Nii saigi neist paar. Mees kosus ja osutus väga heaks kaaslaseks, kes oskas kodu ja naise eest hoolitseda ning puid lõhkuda. Eriti hästi sobis mehele õues töötamine, ta armastas lund lükata ja maja remontida. Õhtuti köögis ahju ees olles, muutus mees aga tavaliselt väsinuks ja kaebas valu. Mida lähemale tuli kevad, seda kõhnemaks ja kahvatumaks mees jäi. Naine armastas teda väga ja viis teda arstide juurde, aga keegi ei saanud aru, mis on mehel viga võis olla.
meelepärast. Vaatasime sõbranna magusa letti. Sõbranna valis endale välja küpsised, millel puudus hind, ühel kassas ei olnud just kliente ning sõbranna otsustas küsima minna palju need küpsised maksavad. Nii ta läkski sinna, ning küsis müüjalt et palju see küpsisepakk maksab, müüja vaatas talle imelikult otsa ja küsis et kas seal siis hinda ei olnud? Sõbranna vastas et ei olnud. Seejärel müüja lõi selle kassast läbi ning ütles hinna ja siis peale maksmist naeratas ning peale seda nägime sõbrannaga, kuidas müüa läks sinna küpsiseleti juurde kohe vaatama ning uurima, ilmselt selle hinnasituatsiooni pärast. Analüüs: Minuarust ei olnud see halb ega ka hea teenindus, müüja aitas teda siiski, mis on ka tema kohustus, aga igal tootel peaks olema siiski hind ju juures ja müüja ei peaks tegema imelikku nägu kui minna talt soovitud toote kohta küsima. Tema on seal selleks, et müüa kaupa ning aidata kliente soovikorral
Järsku kuulsid nad merest laulu. Laulus öeldi, et neiu läks merele kiikuma ja laulma ning pani kingad kivi peale. Ta oli laulma hakanud, kui järsku nägi ta kuldmõõka meres ning ta läks merre mõõka võtma. Seda tehes tuli talle vastu vanamees (vaskimees), kes rääkis et kuldamõõk on Kalevite, hõbeoda Olevite ja Veskiambu Sulevite varjul hoitud varandus. Vanamees tahtis et saare piiga temaga jääks ning tema kaasaks saaks, kuid saare piiga ei tahnud seda. Vanamees naeratas ning järsku libises neiu libedal liival ning lained võtsid ta enda vangi. Seda juttu kuuldes tõttasid vanemad neiukest otsima. Nad leidsid kingad kivilt ning hakkasid saare piigat hõikuma, et ta koju tuleks. Tütar kuulis seda ning hüüdis vastu et ta ei või tulla ning on merepõhjas lõksus ja rääkis kogu enda loo ära mis temaga juhtunud oli.
-miks tuju rikud sa? -siis kui täna ei vea, kas homme on parem? -unistused purunevad, killud toovad õnne. -You and me never had love. -Vaid kõige süütum ingel naeratab nii nagu sina! -Oskan kaduda iseendasse, aga sa tule ja otsi! -Mälestus jubedast eilsest paneb mu hirmu tundma veel võõra homse ees. -Tee häält, siis ma kuulen sind! -Ma otsimas tolmunud valest puhast tõde. -Ka võiduta võitlus on võidetav. -Printsess naeratas nõiale, et temalgi oleks oma õnnelik hetk. -Mineviku meenutamine on suurim kuritegu oleviku sisustamisel. -The biggest mistake a girl can make is thinking that the guy who broke her heart once won't do it again. -You had me at hello and lost me at goodbye. And everything in between, I guess it was a lie. -Do you ever wonder if the stars shine for you? -Hug me when I'm there, miss me when I'm not, kiss me every day, and love me for all eternity. -Koos vaid tahan olla igal pool
niivõrd lähedalt nautida. Mulle meeldis kontserdi juures kõige rohkem see, et enne igat muusikapala tutvustas ansambli juht Andres Mustonen selle sisu ja tagamaid, rääkides, mis selles laulus toimub ja kust see pärit on. Mehe hääl oli väga rahulik ja kõlav, mis tekitas ruumi huvitava ning natuke muinasjutulise olustiku. Pillimeestest jäi mulle kõige enam silma kontrabassimängija Taavo Remmel. Seda sellel põhjusel, et ta mängis oma pilli hämmastava kergusega ja naeratas pidevalt publikule. Tema näost võis välja lugeda, et talle väga meeldis, mida ta teeb ja see tõi ka mulle naeratuse näole. Kokkuvõttes võib öelda, et Hortus Musicus on väga eriline koosseis ning nende kontsert oli huvitav ja lõbus. Pean küll tunnistama, et selline muusika mulle isiklikult eriti ei meeldi, kuid see kogemus ja emotsioon, mille endaga sealt saalist lahkudes kaasa võtsin, on kindlasti asendamatud ning silmaringi laiendavad
Maandudes maale Ta otsustas mõelda Mõelda, mis lillekest Kevadel äratab Mõelda, kust kohast Ta aega küll tajub Mõtles ja mõtles Kuid vastus ei teadnud Lill ise siis ütles Mis saladust hoidnud "See Päike, mis soojendab ellu kõik lilled ta uest meid äratab kevade sillal" Jäi luuletus vakka Sest aru ei saand Ei Päike ju soojenda Kogu see maad 1 Kuid sinilill naeratas "Teada on raske" ta magusalt keelitas "ent usk on veel raskem" Luuletus käega lõi "Lill mida teab kel elu vaid ilus on koduses aes Ei eales ta rända Ei maailma ta näe Veel vaidlema tuleb Ja räägib, mis teab" Sinilill turtsatas Arutut juttu Raske on hurmata Peas kui on nuppu "Arvad sa tõesti Põldu vaid tean Ise sa parem või Istud vaid peas" "Kuulsaks vähemalt Saada võin ma Paberil kirja vaid
Kodutöö I TULEB TEHA MÕLEMAD ÜLESANDED Ülesanne 1: Psühholoogiline kontakt. Püüa saada teisega (kes pole sinu hea tuttav) psühholoogilist kontakti (vt. suhtlemisakti etapid). Kirjelda mida tegid ja kuidas kontakti saamine õnnestus. Kirjelda kuidas teine reageeris. Läksin oma uue kursusekaaslase juurde ja naeratades tervitasin teda. Tema tervitas vastu. Küsisin esmalt, et mis tund meil hakkab ja kus. Ta naeratas ja vastas viisakalt. Tahtsin teada, kas tema on saanud aru meie kursustest ja muust kooliga seonduvast nt õis. Juhtisin jutu sinnamaale ja saime asjad ilusti aetud. Hiljem istusime tunnis koos ja suhtlemine oli juba lihtsam. Loengute lõppedes jätsime hüvasti (tsau homme näeme) ja läksime oma teed. Mina arvan, et kontakti saamine õnnestus mul hästi. Kui minna inimese juurde naeratusega ja lahkelt talle otsa vaadata, siis ei juhtu just tihti,et keegi kurjalt vastaks või ära jookseks
Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi. Vaesel poisil ei lastud isegi õppida ,mistõttu tal olid koolist antud kodutööd tihti tegemata ja ta sai pidevalt riielda. Kokkuvõttes võib öelda, et võõrasema ja Ervin olid posi vastu liiga karmid. Kui Timm naeris tekkisid põskedesse väikesed lohud. Oma naeruga võitis ta endale palju poolehoidu . Näiteks kui poiss naeratas leebusid isegi õpetaja koolis, kui kodutöö oli järjekordselt tegemata. Kui naer oli maha müüdud ja peategelane ei naernud enam arvati kohe kõikjal, et poiss on muutunud ülbeks ja upsakaks. Naeru mahamüümise põhjendus oli soov võita kõik sõlmitud kihlveod. Nii ta võitiski kihlveod ja saadud rahaga ostis palju asju nii võõrasemale kui ka Ervinile. Ta soovis ,et nad tema vastu sõbralikumad oleks ja aktsepteeriks.
kontsert sobis toimumiskohta justkui valatult. Tema looming on üks olulisemaid eesti nüüdismuusika mõjutajaid. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Usun, et tal on õigus teooria kohta, kuidas kõik inimesed mõistavad tema muusikat erinevalt ja näevad seda justkui prismat läbiva valgusena, mille tulemusel tekib vikerkaaretaoline elamus, sest kirikus olles võis inimeste nägudelt märgata vägagi erinevaid reaktsioone. Mõni naeratas kaastundlikult, mõni tundus kurb ja osad pidasid üleüldse paremaks klaasistunud näoga vaadata mida neile esitatakse. (Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt, kontserdi kava) Viimasena kõlanud Eric Zeisli lugu ,,Requiem Ebraico" erines eelmistest palju. Kuigi Pärdi lood olid arusaadavamad tänu ingliskeelsele sisule, mida oli võimalik kavas jälgida, siiski meeldis mulle enim just heebrea keelne Zeisli laul. Kavas oli eestikeelne tõlge
ja jättis ta niiöelda haiglasse mõneks päevaks.Küsis ka Martini aadressi igaks juhuks.Martinil oli tükk tegemist ,et veenda aiandi omaniku teda tööle jätmast,koer oli ju haige.Õnneks omanik halastas .Martin tõi koera haiglast ära ja viis köögitädi juurde elama ,niikauaks kuni ta täitsa terveks saab,et siis jälle tööle tulla. Kui Martin koju tuli käima ja emale kotikese tomatite ja kurkidega ulatas küsis ema:,,Kuidas Poikal läheb? '' Martin oli nagu soolasammas.Ema naeratas ja rääkis kogu loo ja ,et doktor oli käinud külas .Ema oli natuke kurb ,et oli lapse usalduse kaotanud ,samas oli Martini üle uhke. Nad leppisid kokku ,et Poika võib koju tulla tagasi ning Martin proovib uuesti lehepoisi ametit.Martin oli rahul,et ei pidanud aiandisse tagasi minema .Poiss rääkis oma murest ka koolis ,et neil raha vähe ja ta käib lehepoisiks koos koeraga,et röövimisi ära hoida ning aega kuluks vähem kui koer võiks kooli juures oodata.Direktor
Ära helista. Ära küsi. Kõik läheb korda; õhkki teeb haiget, puud puudutavad Mu silmad on sala stalaktiidid öö koopas. nii lähedalt, et tahaks surra, Mu süda lööb: kivikirves pihtis ta arstile, kes valuhele ja pime noogutas, kirjutas, naeratas siis: olge mureta. Kõik läheb korda. Mu oim on ostsillograaf. Luulekogu tutvustus · Stilistiliselt olid antud luulekogus kirjutatud luuletused päris keerukad. Kasutati väga palju võõrsõnu ning laused olid ehitatud keeruliselt. Samas, kõik oli mõistetav ja loogiline. Lemmikluuletused Elu ja uni lehed ühelt ja samalt puult, ruumitust raamatust. Kes loeb järjest, see elab,
Ukse ees asus infolett, kus sa infot küsida muuseumi kohta. Infoletist edasi oli poe kassa. Seal on ka võimalus kaardiga maksta. Poe kujundus jättis väga hubase mulje, olid rahulikud toonid näiteks kollane ja roheline. Lisaks pood oli väga puhas vaatamata ilmaoludele. Seal poes käivad need inimesed keda huvitab Eesti ajalugu ning Eesti käsitöö. Käisin selles ettevõttes esimest korda. Poes oli teenindaja väga sõbraliku näoilmega. Sisse astudes ta kohe tervitas ja naeratas. Vaatasin alguses poes ringi ja minuti jooksul küsis ta minu käest kas sa teid kuidagi aidata, saaksin näidata kus miski asi on? Vastasin talle et vaatan niisama poes ringi. Asjade valik on seal väga suur. Seal müüdi erinevaid eestlaste tehtud esemeid kinnastest kuni võinugadeni. Käsitöö esemed maksavad tavaliselt palju ja seda oli ka näha seal poes. Vaatasin ka esemeid lähemalt. Kõik oli väga ilusasti valmistatud, tekkis tahtmine ka endale mõni kujuke osta
Üks kord koju tulles leidsin laua pealt kirja,milles kirjutati, et emme tuleb homme, ole tubli laps ja pese nõud ära. Saabus hommik, aga kedagi ei tulnudki. Varsti kuulsin koputust ning rutates jooksin avama. Võõrast nägu nähes pidin ma pettuma ja ütlesin kohe, et ema pole kodus, kuid tädi ei teinud sellest välja ja astus tuppa. Naine ütles mulle, et emme palus su kaasa võtta ja sa kolid nüüd kenasse ja meeldivasse kohta ja saad uusi sõpru, ning ulatas mulle pulgakommi,seejärel naeratas väga pehmelt ja siiralt. Ma mõtlen tihti oma lapsepõlvele ja leian, et sellist minevikku ei sooviks ma kellelegi. Ometi elan koos lastega, kes on emata. Siin turvakodus on meil kõigil oma lugu. Vähestel on ligimesed surnud,nendest on tõeliselt kahju. On ka juhtumeid, kus ema loovutab pärast sünnitust imiku ,või ise põgeneb,jättes lapse ilma hooleks. Kõige sagedasem probleem on perekonna toimetulekuraskused või vägivallatsemine. Viimane variant on
ta korjas kokku kik kostmis ja ladus need kohvrisse tagasi nii kiiresti, kui suutis. bruno pani ra piraadimtsi ja musta silma klapi. tiina tstis puzzletkid karpi tagasi. janno korjas kokku vrvipliiatsid, mis prandal laiali olid. kasparile meenus piimapudel, krs ja salvrtt. "kiiresti, laul saab kohe lbi..." ta koristas oma koha laua taga ja kohe, kui ta oli omadega valmis, lpetas ka petaja liisa fldimngu. klass oli jlle ilusti korras. alvin ahvike ja petaja liisa olid vga rahul. Tiina naeratas, janno hetas ja bruno vaatas sna lausumata prandale. kik olid tublisti td teinud! "oeh, tnasest pevast peale koristan ma alati enda jrel!" mtles kaspar.
nägema vaeva oma unistuste nimel. Kuid ma nägin, et Ta oli loobunud enda omadest ja teinud tööd teiste nimel. Armastusest. Ma teadsin, mida on mul talle õpetada. ,,Vanaema, ma õpetaks sulle meelekindlust, ,,minna laskmise" oskust ja enese armastamist. Ma õpetaks Sulle, et inimesed armastavad tõeliselt, kui sa neil lased. Mina laseksin Sul jahtida oma unistusi, mina annaksin Sulle võimaluse olla austatud ja armastatud !" Vanaema vaatas mind ja kogu väsimus oli silmist kadunud. Ta naeratas ja vastas vaikselt: ,,Ma tean, et sa laseksid. Sa oled seda mulle juba näidanud. Mina õpetasin sind."
annaabi.ee 
