Tom püüab elamiseks raha leida. Tom käib välja mõtte varastada panka, Paul ei oleks sellisele asjale aga kunagi tulnud ning suurest igavusest peab ta seda põnevaks. Mõte olemas, plaanid tehtud ja röövima. Poisid jäävad aga vahele. Tom on politseile juba vana tuttav, tema elu on allakäinud ning tal pole enam midagi kaotada. Kuid Paul on poiss, kellel polnud varasemaid rikkumisi ning kelle tulevik paistis helge, kuid nüüd määras mõttest sündinud tegu talle kindla saatuse. Fakt on see, et mõttele järgneb tegu, teole tagajärg. Arvan, et kui mõte on juba tekkinud, peaks selle kindlasti enne teostamist hoolikalt läbi mõtlema ning tagajärgedena arvestama. Õnn on see, kui sulle antakse võimalus oma tegu heastada, kuid kõik võib minna ka teisiti. Lause, et ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" on minu arvates vägagi õige. Mitte ükski asi ei sünni ilma mõtteta
manipulatsioon või paratamatus? Keel, kui suhtlusvahend, on oluline osa meie elust. Me kasutame seda erinevateks eesmärkideks – info edastamiseks, emotsioonide väljendamiseks või lihtsalt suhtlusvahendina. Igal inimesel on erinev arusaam keelest, sõnadest või lausetest, mida mõjutab sotsiaalne keskkond. Tihti satume igapäevaelus olukordadesse, kus me mõistame asju teistest erinevalt. Raamatute mõttest saavad inimesed aru neile vajalikul moel. Kõigil ei ole sama arvamus, näiteks raamatu sisu mõttest või tähendusest. Me loeme tekstist välja täpselt seda, mida me tahame ja mis meile hetkel tähtis on. Võin tuua näite omast kogemusest. Õpetaja andis meile ülesandeks läbi lugeda raamat „Väike prints“ ning kirjutada meil oma arvamus raamatu mõttest. Oma üllatuseks sain õpetaja käest tagasi oma töö märkega, et olin raamatust valesti aru saanud
esimesena vastus: "Ma ei tea", kuid kui anda vastamiseks rohkem aega, siis kõlab vastuseks, et ühe elu mõte on võimalikult palju pidutseda ja niisama oma elu ära raisata, proovides ära kõikvõimalikud ekstreemsused ja sellised asjad, mida tavainimesed ei tee. Kuid paljud vastaksid, et nemad ei tea mis on nende elu mõte, sest nemad ei ole selle peale üldse mõelnud ja neid ei huvitagi, mis saab, sest nemad elavad vaid päev korraga ja ei huvitugi oma elu mõttest. Samas leidub ka selliseid isikuid, kes võivad oma elu eesmärkidest ja mõttest kirjutada kasvõi terve romaani. On olemas selliseid isikuid, kes teavad juba maast-madalast, kelleks saada tahetakse, kellena töötadakse või milline nende elu tulevikus olema peab. Nende elu mõte ongi saavutada see, millest ollakse unistanud, kuid sageli ei täitu need unistused, mistõttu võib see inimene langeda sügavasse masendusse ning kaaluda isegi suitsiidi ideed
Seda muidugi ei tohiks juhtuda, aga paraku juhtub seda siin ilmas tihti. Elu mõte tähendab mingit eesmärki, mille oled omale seadnud, et mille järgi sa elad ja mille nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täita ei olegi võimalik, siis kaob see ja koos sellega kaob ka sinu elu mõte. Iga inimene peaks leidma omale sellise elu mõtte, mida ta suudab oma elu jooksul täita ja millega tema ise rahul on. Samas ei saa rääkida ainult elu mõttest, kui sellisest. Tuleb rääkida elu mõtetest, kuna ainult ühe mõttega ei saa elada ja ka kõik teisedki eesmärgid ja pühendumused oma elus, on tähtsad ja vajavad äramärkimist. Kui sa oled oma elu mõtte saanud täita ja oled sellega ise rahul, saad olla ka õnnelik ja saad elada oma elu lõpuni õnnelikult. Nagu ka eelpool mainitud, siis kõigil seda elu mõtet ei ole ja ei saagi olla, kui elatakse sellistes tingimustes ja kohtades, kus seda tekkida ei saa, kuna lootust ei ole. Lootus
Mõte ja kogemus. Kuidas erinevad või sarnanevad mõte ja kogemus? Minu arusaam mõttest kui sellisest on, et mõte on kui idee või plaan, millegi teostamiseks või siis mõte kellestki või millestki. Kogemus aga on juba teoks tehtud mõte või siis improviseeritud tegu mille tagajärg on kogemus. Inimesed ei tee alati nii nagu nad mõtlevad vaid on juhtumeid, kus inimesed tegutsevad hetkeajel. Alati ei tehta kindlat plaani või ei mõelda läbi mida nad teevad või tegema hakkavad. Mõte võib eksisteerida ilma kogemuseta. Mina nimetaks seda siis
Ülane Vilumets. 1.Sisu:Tema kõnes oli arusaada,et kõne oli vähe argumenteeritud,kuna ta põhjendas väga vähe oma igat mõtet.Mõne asja juures oli kahjuks vähem seletust,ta hüppas ühest mõttest kiiresti teisele,kuid alati ta üritas oma mõtet argumenteerida.Mina arvan,et ta oleks pidanud rohkem oma mõtteid põhjendama,mul jäi segaseks paljud tema mõtted kuna ta liikus nende juurest kiiresti uue mõtte juurde.Tema paljud väited jäid tihti tõestuseta ja järelduseta,õige kõneleja viis oleks olnud selline,et ta oleks esitanud väite,siis oleks ta selle lahti seletanud,ja hiljem oleks tõestanud et see nii on ja siis sellest väitest järelduse teinud. 2
Artur Alliksaare luuleanalüüs Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust(Mõtted on nagu õied, mis tolmlevad puul). Luule on kõlarikas(Ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu). ja sõnaleidlik
· samal lainepikkusel · täielik kooskõla · see on minu jaoks täielik hiina keel · räägin kurtidele kõrvadele · ennekuulmatu uudis · muusika minu kõrvadele · kõik on selgelt väljendatud · sõnaselge · võtan sind kuulda · luba, ma seletan · kuula iseend KINESTEETILISE sõnavara: puudutama käsitlema kontakteeruma lükkama kõva kare külm soe käsile võtma käegakatsutav hoidma kannatama taluma riivama · ma võtan sinuga ühendust · haaran mõttest kinni · haakusin kohe selle teemaga · kui sa kergitaksid saladuskatet · mul tuleb kananahk ihule · külmavärinad üle selja · kindel alusmüür · pea hoogu · tunnen iga ihukarvaga · kontrolli ennast · mulle tundub, et... HARJUTUS · Kirjuta loovtöö kuuldu-nähtu-loetu-kogetu põhjal, kasutades võimalikult paljusid järgnevatest sõnadest ja väljenditest ( ~ 10 väljendit ja 15 sõna peaksid olema siintrükituist kirjutatud tekstis)
ÄRIÕIGUS ÜLDSÄTTED *eraõigus on õiguse osa või valdkonnad, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja erantonoomia ( iseloomustusõigus ) alusel KUI ÜLDOSA SÄTE ON VASTUOLUS ERIOSA SÄTE TÄPSUSTAB ALATI ÜLDOSA SÄTET Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime: Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi...
Raamatu ,,Naeruväärsed eputised" kokkuvõte Raamat rääkis kahest ärahellitatud preilist, kes olid omavahel sugulased. Üks oli Gorgibusi tütar Madelon ja teine Gorgibusi vennatütar Cathos. Isa- ja onurolli mängiv Gorgibus oli juba liiga vana ja väsinud kasvatamaks ja ülalpidamaks sellist kahte eputist ja otsustas nad mehele panna. Tüdrukud polnud sellest mõttest eriti vaimustuses. Neile tulid kohale kaks kosilast, kellega Gorgibus ise täiesti rahule jäi. Neil oli vara, mis tähendas, et tüdrukud ei pea millestki puudust tundma ja pärinesid ka headest perekondadest. Tüdrukutele aga ei meeldinud, et noormehed kohe juttu alustasid abieluettepanekuga. Nemad soovisid mademoiselle de Scudery raamatu järgi kujunevat suhet- et algul oleksid tunnete mahasurumine, vastupuiklemine, vanemate vastuolek ja
Mis on elu mõte? Igaüks meist on siia ellu määratud, millegi pärast elame me siin ja peame oma elu kindlat eesmärki täitma. „Olla või mitte olla – selles on küsimus“ ja Hamlet vastas: „Olla“... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Elu on värvirikas ja huvitav. Kui sündmusterohke on inimese elu, oleneb inimese iseendast ja tema tegudest. Inimesed on erinevad ja igal ühel on erinev arusaam elu mõttest. Elu mõte võib seisneda mingil kindlal eesmärgil. Elu mõte järele küsides võidakse küsida muu hulgas inimese elu olemuse, elu otstarbe või eesmärgi kohta või selle kohta, kas üldse millelgi on tähtsust ja kui, siis millel. Õnne võib tunda isegi pisimatest asjadest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda
on.Võetakse endale eeskujud, keda järgida, või aetakse ideaalsust näpuga taga. Tuleks lõpetada õnne kui asja otsimine ja vaadata omaenda nina alla. Sul ei pruugi küll olemas olla kõike, mida sa oled kunagi ihanud, kuid kindlasti on su ümber keegi või midagi, mida sa armastad. Goethe ,,Faust" on ilmselge näide sellest. Endale järjekindlalt sisendades, et maailmas ei ole midagi, mis teeks sind õnnelikuks- jäädki seda lõpuks uskuma. Kui aga lasta sellest mõttest lahti, võid avastada enda jaoks palju uut. Välised tegurid nagu ilu, alkohol ja naised ei toonud ei Faustile ega arvatavasti ei kellelegi õnne. Tuleb leida rahu iseendas, küll siis avanevad uksed ka õnnele! Tuleb avada vaid oma silmad, et õnne näha, avada oma süda, et see sisse lasta. Õnn peitub naeratuses, päiksepaistelises ilmas, toetaval õlal- õnn on kõikjal! Vaadates üle õla, on kindlasti igaühel olemas keegi, kes toetab teda raskel ajal.
töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. 2) Ta abiellus, kirjutas ja tõlkis, millest väga vähe võeti avaldamiseks, mõnikord oma abikaasa Linda Alamäe nime all. Nendel oli 1 laps. 3) 4) Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle .Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust. Luule on kõlarikas ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni. 5) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa
oodata? TALLINN 2007 Ma ju tahan olla parem suhtleja. Järelikult... Kuulan teisi ning Avaldan ka oma annan ka nõu kui seda arvamust asjade kohta, palutakse... millest parasjagu Ei kõnni minema räägitakse! poole sõnapealt.... Püüan mitte segada vahele ning lasen tal oma lause lõpuni rääkida... TALLINN 2007 TALLINN 2007 Loodan, et saite aru minu mõttest ja minu tööst! TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Mis on muusika? Muusika on kunst. Kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Muusika abil saab helilooja edasi anda oma tundeid, emotsioone, arvamusi. Kuulaja saab muusikat kuulates tunnetada ja aru saada helilooja tunnetest, mõttest mida helilooja tahtis edasi anda. Kui helilooja ja kuulaja tunded on samad, kuulajale meeldib see muusika. Erinevatel elu hetkedel elab inimene läbi palju emotsioone. Tal muutub tuju, enesetunne ja arusaam maailmast ning sellepärast tema muusika eelistused muutuvad. Raske on kindlalt öelda milline muusika on hea ja milline halb. Rahulik, vaikne ja loodushelidega instrumentaalmuusika sobib ideaalselt näiteks mediteerimiseks. Kuid see pole absoluutselt sobilik muusika, kui sa tahad tantsida.
õigekirjavigu. Nõrkused: Oma suurimaks nõrkuseks kirjalikes töödes pean kiirustamist. Tihti jätan asjad viimasele minutile, mille tõttu võib töö tõsiselt kannatada. Proovin alati tähtaegadest kinni pidada ja soovin kellaajaliselt õigel ajal esitada, kuid seejuures võin tehtud töö pealiskaudselt läbi lugeda ja mitte märgata rumalaid vigu. Kiirustamise tagajärjel võivad mul tekkida väga pikad liitlaused. See teeb lugejale lause mõttest arusaamine keeruliseks ning lause alguses esitatud mõte võib ära kaduda. Näiteks 12ndas klassi kirjandis kirjutasin: ,,Kui praeguste 14-22-aastaste inimeste vanemad olid samas vanuses iseseisvamad, egoistlikumad ning üritasid ise eesmärke saavutada, siis 2009.aastal tehtud uuring 15-29-vanuste seas näitas teistsuguseid tulemusi, mida võib pidada tänapäeva noorte üheks suurimaks probleemiks." Arvan, et korrektselt peaks seda
Toon lihtsa näite keerulistest inimsuhetest tänapäeval: tahes püstitada oma eesmärke ja luua helget tulevikku, tõrjume endast eemale lähedased ning sõbrad, tundmata huvi nende rõõmude või murede vastu. Armastus on teada-tuntud, silmale nähtamatu ja kõrvale kuulmatu, kuid ka selle nimel ollakse võimelised palju korda saatma. Parimad sõbrad võivad teinekord saada vihavaenlasteks ning vend võib tõsta käe venna vastu. Või siis sõjad, mis samuti on tekkinud tühipaljast mõttest, et kellestki parem ja võimukam olla. Selle võivad reaalseks teha ükskõiksus, kadedus, egoism ja teineteisemõistmise puudumine. Tuhanded, isegi miljonid süütud inimesed aga peavad seetõttu kannatama ning maksma kalli hinna oma elu. Kuidas kontrollida oma mõttetegevust? Pahatihti puudub inimestel tahtejõud ja ehk seisneb põhjus ka selles, et inimesed on pimedad ega julge näha elu enda ümber. Tuleb võitu saada iseenda sees elavast kuradist ja muuta oma vaateid elule
Kui hävituslikud me võime olla ? Lugupeetud kaasõpilased ja õpetaja! Ma tahan teile rääkida ühest probleemist, minu arvates meie ühiskonna suurimast probleemist Maa ja kaasinimeste hävitamine. Film ,,Avatar" räägib inimestest, kes on läinud teisele planeedile Pandora. Nad tahavad võtta pärismaalastelt ära väga kallist varandust, Unobtaaniumit. Põhimõtteliselt räägib film siiski kui jubedad meie inimesed tegelikult oleme. Sellest, kui halvad me oleme, me lihtsalt võtame teistelt elu, sest neil on midagi paremat, mida me endale tahame. Afganistani ja Iraaki ründavad paljud rahvad, kuna neil on nafta. Ja nafta on raha! Algul inimesed üritavad teha kõike diplomaatiliselt, aga lõpuks pakuvad naftatahtjad neile seda kõike kamandades, et neid lihtsalt vihaseks ajada. Ründajad teadsid seda niigi, et nende riikide elanikud ei lahku oma kodukohast. Kui pärismaalased hakkasid neile vastu siis ,,Reeglite" järgi oleks neil õigus kõik, kogu riik ...
VERONIKA, NOVIKOVA SOFIA Johan Voldemar Jannsen Johann Voldemar (sündis 15. mail 1819.aastal Vana - Vändra vallas) - ajakirjanik, rahvusliku liikumise ja kultuuritegelane, Lydia Koidula isa. Lapsepõlv ja haridus Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, siis pühendus ta vabal ajal: raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. 1838. aastal, 19-aastase noormehena, Jannsen algas töötada Vändra köstrina. Johan Voldemar Jannsen Kuulus ta ka Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Tartus ehitati monumen esimene laulupeo eest. üldiselt Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli aastast 1838 Vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, 1850–63 Pärnu Ülejõe
4.) Kagu-Eesti läks Tartu piiskopile ja sai nime Tartu piiskopkond, maahärra oli piiskop. Peale Stensby lepingut otsustas Liivi- Ordu teha katset rünnata Vene-Vürstiriike, keda idast oli vallutama asunud Mongoli-Kaani riik. 1242. Aastal ründasid Saka rüütlid Novgorodit. Pealahing toimus aprilli kuus peipsi järve jääl ja sai seega nime jäälahing. Lahing lõppes Saksa ristirüütlite lüüasaamisega, pärast seda saksa feodaalid loobusid mõttest vallutada venemaa. Peale Eestimaa vallutamist hakati looma feodaalkorda. Vähehaaval hakati talupoegadel maid ära võtma ja moodustama mõisaid. Esimesed mõisad loodi Taanlaste alal. Eestlastele pandi peale kohustused vallutajate vastu. Esmane kohustus oli naturaalmaks, mida nim. Hinnuseks. Kirikule tuli maksta künnist. Raske kohustus oli linnade ja kirikute ehitamine. Koos mõisate rajamisega tekkis teokohustus, mida eestlased hakkasid hiljem nim. Teoorjuseks.
,,Inimene on oma tegude summa.’’ (Jean-Paul Sartre) Inimesed seisavad silmitsi otsuste langetamisega iga päev. On küsimusi, millele on kerge vastust leida, kuid on ka selliseid, mis panevad endas kahtlema ning pikemalt järele mõtlema. Kuidas siis teada, milline valik on tähtsam ja milline vähem tähtis ning mille järgi saaks otsustada, kas tühipelgast mõttest peaks saama tegu? Mina jagaksin inimesed kaheks. On need, kes ei suuda ja ei tahagi ise ühtegi valikut teha, ning need, kes arvavad, et teavad kõike ning teevad alati õige valiku. Mõlema poole puhul tuleb valik alati langetada ning ei saa ettekäändeks tuua, et inimesel pole valikut, sest alati on mõni alternatiiv tegutsemiseks. Lisaks võib kartusi tekitada vastutuse võtmine tagajärgede eest, mis võivad osutuda negatiivseteks. Jah, tõsi, ei saa ette
Töö oli rohekates toonides. Paljud objektid nagu näiteks tool olid pildil väiksemad, kui naine. Seega tekitas see pilt sürrealistliku tunde. Ühe näitusel oleva maali nimi oli „Nimetu“. See oli akrüülmaal. Maalil oli kujutatud mägist maalappi, kus tundus üks kohalik põllumees tööd tegemas. Pildil oli kujutatud ka kivisilda, mille alla oli end peitnud mingi hirmsa näoga loom. See elukas oli sinakas-rohelist värvi ning üsna jubeda näoga. Ei saanud selle pildi mõttest kahjuks väga aru. Üldiselt mulle näitus väga meeldis, kui minu arvates oleks võinud teostel rohkem autori poolt kirjutavaid tekste juures olla, siis oleks maalidest ka lihtsamini aru saanud. Samuti oleksin meeleldi tahtnud näha veel rohkem kolmemõõtmelisi teoseid. Gevin Milpak
poole. Elu mõte on kui mingi eesmärk, mille oled omale seadnud, et mille järgi ja nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täita ei olegi võimalik, siis kaob see ja koos sellega kaob ka sinu elu mõte. Mõelda võib küll suurelt, aga siiski võiks jääda inimlikuks. Iga inimene peaks leidma omale sellise elu mõtte, mida suudetakse elu jooksul täita ja millega ollakse ise rahul on. Samas ei saa rääkida ainult elu mõttest, kui sellisest. Tuleb rääkida elu mõtetest, kuna ainult ühe mõttega ei saa elada. Kui suudetakse elu mõte täita ja ollakse sellega ise rahul, ollakse ka õnnelik ja saad elada elu lõpuni õnnelikult. Kuid muidugi tuleb elada ka peale elu mõtte täitmist täisväärtuslikku ja õnnelikku elu edasi. Kui inimene on juba sisenenud on raske seda ületada, leida motivatsiooni ja rõõmu. Igapäevaelu juures unustatakse tihti mis on elu mõte või milleks käiakse koolis või
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava ÕIGUSAKTI TÕLGENDAMISE MEETODID Essee Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Iga tõlgendamine on millestki arusaamine, millegi mõtestamine. Õigusteaduses on tõlgendamine tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte. Seaduse kui ka põhiseaduse tõlgendamine on normiteksti mõttest arusaamine, mille käigus asendatakse teksti mitmetimõistetavus argumentide abil ühetähenduslikkusega. Seega on tõlgendamise funktsiooniks suurendada õiguse rakendamise ratsionaalsust. Samuti aitavad tõlgendamisreeglid ära hoida või vähemalt minimeerida kohtuniku omapoolse sisu lisamist otsustamisprotsessis ja muuta see protsess kontrollitavamaks. Tõlgendamine on ka seaduse tasemel reguleeritud. Nii sätestab tsiviilseadustiku üldosa
Minu arvamus raamatust on ükskõikne. Raamatus sündmustik oli enamasti külm ja kõhe. Väikelinna, kus tegelased elasid oli juba enne haiguse saabumist väga kalgilt kirjeldatud. Ma ei soovita raamatut lugeda teismeeas. Raamat on kirjutatud elukogemustega inimestele, kes oskavad sellist elu enam-vähem ette kujutada ning end sellesse olukoda panna. Teismelisena oli mul raske raamatule keskenduda ja pidin mitmeid lehekülgi mitu korda lugema, et mõttest aru saada. Ma arvan, et kui kümne või kahekümne aasta pärast raamatu uuesti ette võtan, pakub see mulle juba rohkem huvi. Siiski pean tõdema, et vahelduseks oli värskendav tõsist ja reaalset raamatut lugeda. Raamatule annan kümne palli süsteemis kuue, kuid olen enam kui kindel, et kümne aasta pärast oleks hinne kõrgem ja suhtuksin raamatusse teisiti.
nende esinemiste vahel käis ta erinevates baarides ja mujal aega veetmas. Jäi mulje, et ta on justkui sübariit, kuid väga kiire elutempoga. Talle tekitas see kiire elutempo stressi ning lõpuks ta enam ei jaksanud seda taluda. Etenduses tulid välja ka tema elu kurvemad hetked. Mina polnud enne sellist sorti teatritükki näinud. Käisin ka esimest korda Nukuteatris. Etendus mulle kohati meeldis ja kohati tundus see segane ning paljudest asjadest ei saanud aru, kuid lõpuks sain mõttest aru. Lavakujundus oli lihtne ja samas geniaalne. Laval rippusid kõigest kardinad, aga neid kardinaid osati lavastuses efektiivselt ära kasutada, illustreerides erinevaid ruume, kohti ja aegasid. Helle Laas näitles enda vanuse kohta suurepäraselt ning kõikide erinevate häälte ja häälitsuste tegemine tuli välja hästi, mis tegid tema etteaste kohati koomiliseks. Kuid kindlasti oli Hellel raske ja valulik uuesti läbi elada stseene omaenda elust,
Kuulajatele seevastu paistab meeldivat võimalus end muusikuga samastada. Sellest annab tunnistust ka hiljuti ilmunud uudis, et Marshall Mathers on nüüdsest kolmas inimene maailmas, kelle videosid on populaarses portaalis Youtube vaadatud üle miljardi korra (varem on miljardi vaatamiseni jõudnud popstaarid Justin Bieber ja Lady Gaga). Mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda selgemaks mulle saab, et millegi tõeliselt hästi tegemiseks ei piisa üksnes kellegi heast mõttest või ülaltpoolt tulnud korraldusest. Oma tegudesse tuleb ka uskuda. Ainult siis on võimalik särinal süüdata leek ka kaasinimeste südameis.
kroonile. Samuti meeldivad mulle nende poolt korraldatavad kampaaniad, mis aitavad meie ühsikonda ja inimesi. Näiteks korraldasid nad kampaania nimega " Aita vanemat! ", kus Rahvaliidu Noored aitasid Tartus kümneid vanureid töödega, mis eakatel üle jõu käivad. Samuti eelmainitud kampaania " Vanapaber ei ole praht! " , mille käigus on kokku kogutud Eesti suurimatest linnadest kokku 116, 4 tonni vanapaberit, mis läks ümbertöötlemisse. Nende üheks projektiks oli ka " Väikesest mõttest suur rõõm! ", kus osalesid/ osalevad 2.- 4. klassi õpilased, kes joonistavad, kirjutavad ja luuletavad sellest, mis nende kodukohas ja selle ümber tahaks parandamist või muutmist. Neid joonistusi ja kirjutisi võetakse arvesse ja üritatakse anda endast parim, et need asjad saavad parandatud. Ja ma olen üsna kindel, et Rahvaliidu Noored saavad sellega hakkama. Kuna ma ise poliitikast eriti huvitatud ei ole, aga nende kampaaniad mind huvitavad, siis üritan nendest aktsioonidest osa võtta
Kodutunne Kirjutan arvamuslugu saatesarjast Kodutunne, sest tahan analüüsida saate tegijate kõne, käitumist ja välimust. Tahan edastada Teile oma arvamust sellest saatest. Mina arvan, et Kodutunde saatejuht Anneli Lahe peaks olema natuke emotsionaalsem. Mulle meeldib saatejuhi juures see, et tema kõne on selge ja diktsioon hea, kuid kõige rohkem meeldib mulle tema juures see, et ta teeb oma kõne huvitavaks. Tema jutu mõttest saan alati aru ning mulle meeldib, et ta ei kasuta erinevaid häälitsusi. Mõnikord on tal rääkimisel abiks käed, kuid see mind ei häiri. Kõne tempo on tal valitud hea. Kodutunde saate tegijatel pole stuudiot, iga saade on erinevas kodus.Näidatakse iga tuba enne ja pärast remonti, see mulle selle saate juures meeldibki, sest siis näeb võrdlust vana ja uue vahel. Publikusse suhtub proua Lahe suure austusega, sest nemad aitavad selle saate toimimisele kaasa annetustega ja
meelest läinud. Ühe näitena tooksin välja sellise lause: ,,Nii nagu rahvusvahelise üldsuse poolt heaks kiidetud rahvaste enesemääramisõiguse põhimõte on taganud iseseisvuse paljudele väikerahvastele, sealhulgas ka Ungarile, Soomele ja Eestile, nii aktsepteeritakse ka tõde, et erinevad keeled, usud, kultuurid ja kombed on rahu ja rahulolu allikaks, mitte aga arengut takistavateks piduriteks". Palju lihtsam on aru saada mõttest, kui see on kirja pandud lühemate lausetena, samuti jääb see ka paremini meelde. Minule jäid kõnest meelde ainult üksikud huvitavamad kohad, ümber ma seda jutustada ei suudaks, kuna väga palju teksti läks lihtsalt kaduma eelkõige ebahuvitavuse tõttu. Aga antud kõne peakski huvitama eelkõige selle valdkonnaga tegelevaid inimesi. Teine miinus, mis minule silma jäi oli segane lauseehitus, mida esines vaid paaril- kolmel korral
Eesti probleem: põlevkivi kaevandamine Eesti kasutab elektrienergia saamiseks põlevkivi. Seda maavara kaevandatakse nii karjäärides kui ka maa alustes kaevandustes. Põlevkivi põletatakse ahjudes, tootes sellest elektrienergiat, kuid tundub, et tagajärgedele üldiselt ei mõelda. Põlevkivi sisaldab suhteliselt palju erinevaid väävli ning lämmastikuühendeid, mis põletamisel sattuvad atmosfääri, põhjustades seal päikeselt tuleva soojuse neeldumist ning seega ka globaalset soojenemist. Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaev...
kohas, nende inimestega ja selliste tunnetega. Lõpp on koht,paik,piir, kust midagi lõppeb. Õnn lõppeb, kui oled kaotanud millegi, mis tegi sind õnnelikuks või kellegi, kellega koos olles tundsid end õnnelikuna. Iga inimene ei saa just alati aru, mis hetkel ta on õnnelik ja mis hetkel mitte. Mina kutsuks neid inimesi tundetuteks või siis hoopiski ükskõikseteks inimesteks, kellel pole ei sooja ega külma mõttest olla õnnelik. Õnne piiris püsimiseks tuleks mõelda nendele hetkedele, mis on sind kunagi õnnelikuks teinud või leida uusi tegevusi, mis võivad sind õnnelikuks teha. Minu õnne piiri algus kulgeb hetkest, millal leidsin enda kõrvale inimese, kellega koos olles kaovad ülejäänud mured. Isegi sellistel momentidel, kus tuju on kadunud piisab vaid temale mõtlemisest, et tekitada endale pisemgi rõõmu tunne. Oma õnne piiri lõppu ei tahakski hetkel teada ega ette näha.
kriteeriumiks. Pragmatismi puhul on nähtud tõekriteeriumina seda, et uskumus on kasulik, et ta “töötab”. Just tagajärje põhjal otsustamine on tee, mis viib välja lõpututest metafüüsilistest vaidlustest. Ei ole vaja tõestada doktriine nagu tahtevabaduse või jumala olemasolu, vaid uurida, mis meie elus sõltub, kui me ühe või teise uskumuse omaks võtame. Usk on ka oluline sedavõrd kui ta aitab meil tegutseda. Jamesi jaoks ei olnud mõttest kinni hoidmine pelgalt selle pärast, et oleme sellise mõtte valinud, illusioon. Jamesi on kritiseeritud, et “töötamise” printsiip muudab tõeseks ka ekslikud uskumised ja alati ei ole võimalik kindlaks teha, millised on nn head tagajärjed ja kasulikud uskumused. Märt Väljataga on nimetanud aga Jamesi teooriat “temperamentseks konstruktivismiks”, viidates et James on näinud ette 20. sajandi
Nad kurdavad, vinguvad, halavad, aga nad ei võta midagi ette. Just nagu annaks vingumine meile selle mida me tahame, nagu vingumine parandaks midagi. Selleks, et midagi korda saata, tuleb võtta midagi ette – pakkuda lahendusi ja neid täide viia. Sa võid ju mõelda, et sulle ei meeldi mänd, mis kasvab otse su akna ees. Ei meeldi, et see varjab su kaunist hommikupäikest. Aga enne, kui sa seda mändi maha ei võta, midagi ei muutu ka. Jäädki vinguma. Kõik saab alguse mõttest, aga kui seda kunagi teoks ei tee, siis pole üldse mõtet mõtelda. Mida ja kuidas muuta? Hea küsimus. See ei ole aga kahjuks lihtne ettevõtmine. Kahjuks ei ole veel võimalik muuta inimesi sõrmenipsuga. Ei saa nii, et teed nipsu ja kõik mõtlevad ühte moodi, kõik läheb korda. Üleöö tekkinud heaoluühiskond. Pole olemas. Selleks et saaksime üldse midagi muuta tuleb alustada väikselt. Tuleb Panna paika kindel siht, et kuhu me
Ta teeb räpp muusikat. Tema räpilood on erinevad, mõned on kiire tempoga mõned aeglase või ka mõlemat. ASAP on välja andnud kolm albumit ning neljas peaks varsti välja tulema. Näiteks viimase albumi nimi oli ,,Testing’’. Mulle meeldivad kõik ASAP-i lood, kuna need on sarnased. Minu üks lemmik laule on A$AP Forever- https://www.youtube.com/watch?v=BNzc6hG3yN4. Kuna seda lugu o kerge kuulata aga samas on võimalik keskenduda sõnadele ning siis saab aru laulu mõttest. ASAP Roky tegutseb ka praegu ning tal tuleb varsti välja uus album. ASAP Rocky on käinud paljudes erinevates riikide kontserte andmas, võiksin välja tuua näiteks USA, Prantsusmaa, Poola, Norra, UK, Iirimaa, Ukraina, Saksamaa jne. Kuid kahjuks pole veel ASAP Eestisse jõudnud ning ka mina pole ASAP-it enda silmaga näinud. Kindlasti ma tahaksin käia ASAP-i kontserdil, kuna kui olen vaadanud videotest tema kontserdi siis on see nii vapustav välja näinud.
Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise laevastik, Soome valged, Vene valged ja Eesti valged. Eesti valged koosnesid enamjaolt õppursõduritest e. noortest koolipoistest, kellel ei olnud mingeid kogemusi sõjaga. Kõik koolipoisid olid nii vaimustuses ja tahtsid enda riiki kaitsta, ilma et oleksid teadnud, millega nad ennast seovad. Muidugi oli ka seal täiskasvanuid ja sõjaväelasi, aga kõik vanemad inimesed ei olnud nii vaimustuses, sellest mõttest, et sõtta minna. Väejuhtidest oli eestlastest kõige tähtsamad J.Laidoner oli ülemjuhataja, J.Kuperjanov oli partisanide juht ja J.Pitka oli admiral, kes juhtis soomusrongide käiku. Algul ei olnud eestlastel mitte mingit sõdimis meeleolu. Kellegil ei olnud usku, et selline pisike riik, nagu Eesti võiks võita Venemaad. Neil oli kehv relvastus ja ei saanud korraliku sõjaväge kokku. Riigil ebaõnnestus mobiliseerimine, rahval oli sõjatüdimus,
Kui Paan oli esimest korda ilmavalgust näinud siis ma arvan et ka oma ema jubedat karjet ja ilmet kui to Paani oli näinud. Aga Hermesel oli pojast kahju. Ta viis Paani Dionysosse kampa, kes Paani vaatamata tema välimusele omaks võtsid. Oma rõõmsa meele, lamburite ja jahimeeste kaitsjana armastas muude lõbusate asjade kõrvalt Paan üle kõige vilepilli mängu. Nüüd räägin vilepilli valmistamise mõttest. Me kõik teame sõna paaniline. See on tulnud Paani nimest kuna ta ajas inimesed paanikasse. Kui toimus lahing oli ta alati nende poolt kes võitlesid õiglaselt ja samas ajas nende astased paanikasse. Paanile meeldis üks nümf, kelle nimi oli Syrinx. Kuid oma välimusega ehmatas ta kõik elava enda lähedusest eemale, kaasaarvatud Syrinxi. Niipea kui nümf nägi Paani põgenes ta kabuhirmus tema eest. Toimus tagaajamine kuigi võis arvata et Paan on kiire oli nümf kiirem
kuulatakse rahva arvamusi ja mõtteid. Tuleb kohale minna ja arvamust avaldada. Sellistest väikestest sõnavõttudest võib saada midagi suurt ja võimast. Alguse võib saada mingi suur idee, mida korda saata. Näiteks, kui keegi avaldab lihtsalt ühe mõtte, et teeks selle koha puhtaks. Sellest väiksest lausest võis tulla mõni järgmine idee, mis kasvas lõpuks välja üheks suureks ideeks. Ma arvan, et ,, Teeme Ära" võis saada alguse just sellisest väikesest mõttest. Loomulikult on kõige olulisem, tahtmine midagi ära teha. Ilma tahtmiseta ei saa midagi tehtud. Tuleb olla aktiivne ja tähelepanelik ümbritseva suhtes. Peab mõtlema sellele, et kui kõik kodanikud ei teeks midagi ja elaks vaid oma väikeses mullis, siis üsna pea võib riik kokku variseda. Riik ja kodanik on tugevas seoses ja seda tuleb meeles pidada. Iga kodanik võiks enda jaoks välja mõelda mida saab tema teha riigi heaks. Tegelikult on sellele väga lihtne vastus
Kas me üldse teeksidki midagi või on me elu juba täiuslik? Me peame ise korraldama oma elu nii, et see oleks just meile suurepäraselt täiuslik või vähemalt püüelda hea elu poole. Oma elu jooksul olen teinud kindlasti palju halbu otsuseid ja tahaksin neid muuta, aga ei ole selleks võimalust, kuna aeg on juba muutusteks möödas ja ma olengi see inimene, kes muutis ühe otsuse tõttu oma maailma halvemaks. Alati on mõttekam teha oma otsused just sellest mõttest lähtuvalt, et kas see tegevus muudab nüüd minu elu paremaks või hoopistükkis pikemas perspektiivis halvemaks? Mina isiklikult muudaksin paljutki oma elus, kuna ka mina ei ole teinud alati just kõige taibukamaid otsuseid. Võtame näiteks aja, mil olin lasteaias. Miks ma juba tol ajal ei käinud võrkpallitrennis või miks ma juba siis ei lugenud rohkesti head kirjandust ega õppinud matemaatika korrutus tabelit selgeks. Terve mu elu oleks praegusel hetkel palju lihtsam, kui
kunstnikud seda jõudu aju ülesehituse omapära tõttu. Kirjanikke on kahte tüüpi: on selliseid, kes kirjutavad lugu lihtsalt loo enda pärast ning on kirjanikke, kes kirjutavad lugu loos leiduva sügava mõtte pärast. Kui kirjanikul on olemas loo idee, mõte, mida looga edasi tahetakse anda, sünnivad tegelased iseenesest - liikuvaid ja mõtlevaid olendeid on vaja, et lugu oleks võimalik vaimusilmas ette kujutada. Tegelased on need, kes panevad loo elama, kes annavad vihjeid mõttest, mida autor tahtis edasi anda. Kui loetakse lugu, siis lugeja kujutab lugu ja selle tegelasi nii, nagu loetu olekski päriselu. Seetõttu tunduvad tegelased ka iseendale tõetruud (pole ju võimalik, et sa tegelikult ei eksisteeri). Tegelased ei tea, et nad on kellegi väljamõeldud loos, et nad ise on välja mõeldud. Nad on nagu inimesed - elavad oma elu ja draamat, arvavad, et nemad on oma elu kuningad, jumalad, kes juhivad oma saatust (lugu). Ükskõik kui absurdne mingi olukord
varastas maajumalanna Demeteri tütre Persephone ja viis ta endaga varjulisse surmariiki kaasa. Sedasi põhjustas ta Demeterile palju kurbust ja valu. Vana-Kreeka elanikele jaoks ei olnud nende jumalad mitte kauged ja seletamatud, vaid tõelised ja käegakatsutavad. Kuna olümplased olid niivõrd inimeste sarnased tundus kreeklastele, et nad teavad neid kõiki isiklikult. Ka Kreeka kunstnike ja luuletajate teosed näitavad,et kreeklaste mõtteviis keskendus inimestele. Nad lähtusid mõttest, et nähtamatu peab saama mõistetavaks nähtava kaudu. Kiires, rühikas, graatsilises ja tugevas inimeses nähti täiuslikku ilu ja anti see edasi ka oma teostes, kujutades inimest ühekorraga nii loomuliku kui ka idealiseerituna. Paljud skulptuurid ja maalid vaasidel kujutavad müütidest tuntud jumalaid ja kangelasi ning on loodud selleks, et tänada jumalaid eelnenud hea õnne eest ja säilitada nende poolehoidu ka tulevikus.
Jaan Kaplinski ütleb veel, et ka tema hing on ära ja, et und ei tule. Veel ütleb ta ka seda, et kõik käivad hingetuna ringi ning hingavad hingetut hingeõhku. Korraga sa avastad, et sinu maailmal ja sinul endal pole enam keskpuntki, pole kohta kust sa neid hingekesi, omaenda kadunud hinge, tagasi koju hüüad. Kaplinski sõnul on kadunud hinged ja nad on väsinud tulemast. Kuid ta usub, et kuskil kelleski elab või puhkeb hingeke uuesti. Alguses ma ei saanud selle luuleraamatu mõttest aru. Märkisin vaid tähtsamad kohad välja. Kui olin lõppu jõudnud ja siis uuesti sirvisin oma välja märgitud kohad üle, taipasin, et eesti rahvas on hingetu ja, et nad on selles ise süüdi. Hinged on lahkunud ja neil pole plaanis naasta. Peale aru saamist meeldis see mulle väga ja pani mõtlema eesti rahva peale. Ja minu arvates on see tõsi, et eesti rahvas on hingetu, kuid leidub ka erandeid nagu ka Jaan Kaplinski ütles raamatus. Ka minus tekkis hingetu tunde.
ole mõte ega osutuseks tõeväärtus. Näiteks 'See, kes avastas planeetide orbiitide elliptilisuse, suri viletsuses.' Sel juhul tähenduseks pole mitte terviklik mõte, ja osutuseks mitte tõeväärtus, vaid Kepler. Need probleemid tulenevad keele puudulikkusest. Osutuseta näivpärisnimed on ka midagi jubedat (Frege hoiatab st : )). Neile on loogiliselt lähedased liik omadus- ja määrsõnafraase. Nende tähenduseks ei ole mõte ega osutuseks tõesväärtus. Tähenduseks on osa mõttest, iseseisev subjekt puudub. Kuna kohad ja aeg on objektid, on kindel koht ja kindel aeg (st et selle keeleline tähistus) pärisnimi. Tingimuslausetes on teatav määramatult vihjav osa, mis teeb lausest reegli (kuna on üldine). Viitab üksteisele ja ühendab mõlemad laused üheks tervikuks, väljendab ühte mõtet. Eraldi ei väljenda mingit mõtet. Kui sellises lauses esineb ajamääratlus ('olevik'), siis see ei tähista olevikku (see oleks siis see määramatult vihjav koostisosa)
ära. Mina ise arvan, et kirjanikud võiksidki rohkem kirjutada asju peitmata ehk siis dokumentaalselt, sest tänu sellele mõistavad lugejad paremini kirjaniku mõttemaailma ning saavad kogu jutustuse mõttest paremini aru. Ka Eduard Vilde mõte oli lugejaile paljastada, mida inimesed päriselt mõtlevad, millised on nende kaalutlused ning instinktid. Kui ta ei oleks seda teinud üksikasjalikult ja faktipõhiliselt poleks lugejad ilmselt mõttest niivõrd hästi aru saanud. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://www.laekvere.ee/muuga/artikkel/vilde.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde 3. http://www.linnamuuseum.ee/vilde/ 4. http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/vilde.html 10
see 1816 aastal , Liivimaal aga kolm aastat hiljem (1819 a). Sellele mõttele tuli kuulus prantsuse väejuht Napoleon, kuna teda häiris et orjad ei saa sõjast osa võtta. Vabastamine omakorda viis massiarmeede tekkeni. Sõdu peeti üha rohkem ja need nõudsid massiliselt inimelusid! Kui Napoleon ei oleks sellist mõtet välja käinud ,siis ma arvan ,et pärisorjuse kaotamine oleks kõvasti rohkem aega võtnud. XIX sajandil tekkis inimestel rahvustunne. Alguse sai see Martin Lutheri mõttest: "Iga inimene peaks teadma Jumalasõna oma emakeeles". Inimesed hakkasid rohkem raamatuid lugema kuna neid tõlgiti rohkem emakeelde. Üheks suurimaks eestlasi ühendavaks sündmuseks pean 1869 aastal toimunud laulupidu. Näiteks 1845. Aastal peeti Würzburgis esimene Saksa laulupidu. Edaspidi muutusid nad eeskujuks eestlastele ja Eesti esimesele laulupeole. Antud sündmusest alates tunnevad eestlased ennast kui ühtse rahvana! Ka teaduses toimusid XIX sajandil muutused. 1820
Saame unistada rahus ja olla vaikuses. Põgeneda reaalsuse eest, kui kõik tundub mõttetu ja halb. Ainult siis saame olla tõeliselt vabad, sest mitte keegi teine ei saa röövida meie unistusi ja mõtteid. Aeg, mida veedame üksi, kuulub vaid meile endile ja mitte kellelegi teisele. Kes meist ei tunneks õnne joovastust, kui jäädakse üksinda koju. Saab jalad seina peale visata, kõva häälega krooksuda ja paljalt ringi joosta. Olen kohanud inimesi, kellel ainult paljast mõttest teise inimesega koos elamisest tulevad külmajudinad üle keha. Ja tean neid, kes paaniliselt otsivad enda kõrvale kaaslast, sest üksi olla pole inimese loomuses. Lõpuks jääb ikka iga inimese enda otsustada milliseks eluks ta on valmis. Nagu ütles George Burns:" õnnelikkus on omada suurt, armastavat, hoolivat, tihedalt seotud perekonda, aga teises linnas."
mängitud invaliidist doktori roll. Laan oskas selle rolli väga imekalt välja mängida. Arvan, et nii nagu mulle, meeldis ka ülejäänud publikule see lavateos. Näitlejad olid suurepärased, lavastaja oli teinud head tööd ning etendus jättis väga hea mulje. Ise seda ilmselt teist korda vaatama ei läheks, aga ühe korra soovitaks selle teistel kindlasti ära vaadata. Olen kindel, et see on õpilastele palju parem lahendus kui raamatu lugemine. Juba sellepärast, et selle loo mõttest saab niimoodi paremini aru ning jälgimine pole keeruline.
Nende valed saavad alguse millestki , mis ei või omada mingit tähtsustki. Vale ärkab mõttetust asjast ja võib kasvada tohutuks veaks. ,,Valel on lühikesed jalad" on vanasõna öelnud. Üksigi vale ei jää päevavalgele tulemata. Mõni inimene elab oma valega mitukümmend aastat, teine aga päeva või kaks. Mida kauem kellelegi tõtt rääkimata elada, seda hullem on see hetk, kui see päevavalgele tuleb. Kõigest hoolimata valetatakse väga tihti. Iga vale saab algus, kas teost või mõttest. Enamasti valetatakse kadedusest ,et olla lahe või päästa enda nahka. Valetatakse , et saavutada elus midagi ja tehakse ennast paremaks. Samas, kui minnakse töövestlusele, siis enamus inimesed räägivad kindlasti ennast paremaks, et saavutada seda, mille pärast nad siia tulnud. Kui nad on oma eesmärgi läbinud, siis võib arvata, et mõne aja pärast nende tööandja pettub ja lastakse töölt lahti. Kindlasti on igal valel suur mõte , aga ka tagajärjed on üldjuhul hullemad.
Kirjandus Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudestsaatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. 3. Sissejuhatus: Sissejuhatus peab olema üldine. Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. 4. Teema arendus: Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-9 lauset. Uus mõte algab uuelt lõigult. Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. 5. Lõppsõna: Lõ...
tegevusega, siis loetakse asja valdajaks juriidilist isikut (vt TsÜS § 31 lg 5). VÕS §1015 sätestab dokumendiga tutvumise erisused. Selleks, et saaks nõuda teise isiku valduses oleva dokumendi ettenäitamist, peab nõutav dokument olema koostatud ettenäitamist taotleva isiku huvides või kajastama tema ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamise kulgu. VÕS § 1005 mõttest tulenevalt peaks olema õigus nõuda ette näidata dokumenti ka üksnes VÕS §-s 1015 nimetatud eelduste kontrollimiseks. AEN erisätted: VÕS § 1058; ÄS § 94 lg 1 Seadus ei kehtesta tähtaega, mille jooksul huvitatud isikul on õigus nõuda kohtuväliselt asja või dokumendi ettenäitamist. Arvestama peab siiski sellega, kas mingi asja möödudes on ettenäitamist nõudval isikul säilinud õigustatud huvi asja või dokumendi ettenäitamise vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
