mõjutavad ju lõpuhinnet ja selleks, et ülikooli saada peavad olema head hinded. Omaette elamine on ka algul harjumatu, kuigi põhikooli ajal oli ka kordi, kus vanemad olid ära ja tuli ise endaga hakkama saada, kuid see pole päris see. Nüüd näen vanemaid vaid nädalavahetustel, mõnikord siis ka mitte. See tekitab vastakaid tundeid, ise ma tahtsingi iseseisvamaks saada, samas mõnikord kuluks ka vanemate abi ära, selles suhtes ma kadestan linnalapsi, kes saavad keskkooli ajal veel kodus elada. Enda eluga peab ise hakkama saama, õnneks ühiselamus ei ole kütmisega probleeme, selle pärast ei pea ise muretsema, kuid enamus asju on vaja ikka ise korda ajada. Vanematega koos oleks muidugi mugavam, kuid ma arvan, et selline elu annab hea ettevalmistuse selleks, kui olen täiskasvanu ja elan täielikult oma elu. Õnneks elavad mul vanavanemad linnas ning kui on vaja aeg maha võtta, või on vaja rahulikult õppetööga
Muutused minus septembrikuu jooksul Laura Jürisson, 10C 14.10.2013 Kui me saime sellise ülesande, et tuleb kirjutada, mis on meis muutunud, siis alguses ei tulnud mul ühtegi muutust kohe meelde, aga preagu, seda esseed kirjutades ja pikemalt sellele mõeldes, tuleb välja nii mõnigi muutus. Ma arvan, et kõige suurem muutus minus on see, et ma olen palju julgemaks ja avatumaks muutunud. Kuna siis, kui ma otsustasin edasi õppida Saaremaa Ühisgümnaasiumis, siis ma olin päris kindel, et ma ei saa selles koolis hakkama. Juba sellepärast, et ma ei ole vööras seltskonnas eriti julge ja mulle ei meeldi eriti oma asjadest teistele rääkida, aga see kõik läks hoopis teisiti. Terve minu klass ja üldse terve koolipere on mulle väga kalliks saanud ja ma olen ikka palju julgem, kui ma alguses ette kujutasin
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
.. Seega nii ja naa. Aktus jättis iseenesest hea tunde sisse, väga tore oli. Eredaim mälestus LÜG pakkus meeletus koguses naerukrampe ja vägevaid kogemusi, aga miskipärast tulevad mulle alati kooliajale tagasi mõeldes ette kõigepealt kaks situatsiooni õppealajuhataja kabinetis. Kirjeldan ühte neist: Koolis käis ülemaakonnaline mälumäng, tulijaid oli igast vanuseklassist. Kuna LÜG-is on kohustuslik kanda sisejalatseid või kilesusse, tekitas nii minus kui ka mõnes teises kaasõpilases nördimust, et tulijad ei vaevunud siniseid sussikesi jala otsa suskama - meil olid jalas kas 17 sokid või sussid ning nende pläkerdamine võõraste ükskõiksuse tõttu ajas kopsu veits üle maksa. Seega võtsime kahe tüdrukuga kilesussikorvid kätte ning seisime esimese korruse vahekäigus, jagades võõrastele kilesusse. Kui klassiõed väsisid ära, jäin ma ainsana treppide juurde tõmblema. Siis sattus
ragistame, seda paremini töötab meie aju vanemas eas. Jah, hirmud olid kuid olid ka ootused, saada juurde uusi ja huvitavaid teadmisi. Minu lõpetamisest on möödas juba kolmkümmend aastat ja mul polnud aimugi, milline oli tänapäeva õppimissüsteem. Paaniline hirm võõrkeele õppimise ees, ei ole mul ju keelte peale eriti annet. Kuid esimene kursus sai edukalt läbitud ja ka võõrkeel tehtud. Minust oli saanud enesekindlam inimene, inimene kes julgeb vajadusel öelda ka ,,ei". Kas minus on ikka niipalju visadust ja jõudu, et õppida ja samas käia ka tööl? Olla lastele hea ja hoolitsev ema ja hea abikaasa? Kuidas jagada oma aega töö, kodu ja õppimise vahel, ei ole ma ju hea aja planeerija. Ega ma pole oma aega eriti kunagi planeerinud, ka mitte koolis käies. Kõik sa tehtud kuidagi iseenesest. Millegipärast ei ole mul kunagi aega. Õppimisele pühendun ma tavaliselt öösel, öövalves olles, kahjuks alati see ei õnnestu. Kuna ma vajan keskendumiseks
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
ainult need sõbrad ja tuttavad kes seal ise juba õppisid. Paljud tegid selle kooli maha ja rääkisid aina ,et seal on nii kerge ja sealt ei saa head haridust, aga mind see üldiselt ei heiduta mida teised arvavad. Mina jään alati enda otsustele kindlaks, et mida tahan ja mida ma teen , kuna iga inimene otsutab ise selle üle mida enda elult oodata . Otsustasin just nimelt selles koolis õppida majutusteenidust . Praegusel hetkel on mul tegelikult raske välja tuua neid muutuseid , mis minus on selle septembri-oktoobri-novembri jooksul toimunud . See kõik on veel värske , et seda analüüsida ja kindlaks teha , kuidas ja millistes asjades ma olen muutunud . Muidugi oleks ka praegu selliseid kohti , näiteks kasvõi see et olen hakanud tähtsustama seda , miks ma õpin . Ma õpin ju endale , et ma saaksin edasi minna õppima seda eriala kellena ma tahan tulevikus töötada . Üldiselt nende kuude jooksul olen ma saanud juba hästi palju uusi tutvusi ja õppinud
stipendiumi saada. Väga hea on vaadata kuidas kõik pingutavad selle nimel, et sellele kandideerida ja see raha saada , sest see on minu jaoks vähemalt suur summa ja aitab väga palju kaasa.Üldiselt olen ma enda õppimisega rahul ja hinded on piisavalt head. Stipendiumile ma kandideerisin ja saan nüüd ka seda. Kindlasti üks suur muutus, mis selle kooliga seoses kohe meenub on see, et meil on tunnid palju pikemad kui põhikoolis. Alguses oli see väga harjumatu ja koguaeg vaatasid tunni ajal kella, et millal see juba lõpeb. Nüüd oleme juba kõik harjunud sellega ja enam ei saa arugi, et tunnid nii kaua kestavad. Ainult siis on raske kui on neli ühte ja sama tundi järjest. Kolm tundi matemaatikat on näiteks juba piin ja kui need veel järjest on siis on veel raskem. Mina olen rahul, et just selle kooli valisin . Väga hea meel on, et ei kuulanud teiste halbu jutte selle kooli koha ja otsustasin siia tulla. Loodan, et
Õpistiilid Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti l�
Miks asusin õppima ehitusviimistlejaks Kõik me tahtsime kunagi saada tuletõrjujaks, politseinikuks, juuksuriks ja isegi kosmonaudid. Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Kõik peab olema tasakaalus, olen lugenud raamatuid, mis on minul aidanud mõista kuidas saavutada kõike mis ma tahan, ilma et satuksin masendusse ja peaksin poole ööni tuupima, kuid vahest tuleb ka seda teha. Kõik peab olema harmoonias nii suhted, hing kui ka keha. Lugesin raamatut, kus toodi näide sellest kuidas inimesed toovad vabanduseks aja puudumise. Ka mina teen seda, leian igasuguseid vabandusi, et õppimist edasi lükata või miks ma ei jõua täna trenni. Tegelikult on kinni kõik mõtlemises ja oskuses oma aega planeerida. Näide oli toodud naisest, kes kirjutas valmis raamatu, samal ajal kui kodus oli kolm väikest last ja ta töötas kodus, leidis ta ikka aega selle raamatu kirjutamiseks, sest tahtis seda nii väga teha. Kirjutas raamatut näiteks poe järjekorras seistes, igal võimalikul vabal hetkel, mis tal oli ja see raamat saiväga kuulsaks. Kokkuvõtteks võin öelda, et kool ei tekitaks stressi nii palju, kui muuta võibolla
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Minu toitumine Kuna mu emal pole harjumust kokata siis tegelen endale toidu valmistamisega ise, olen seda teinud peaaegu terve oma elu. Nooremana valisin endale poest valmis toitu või sõin rämpstoitu, kuid nüüd olen hakanud rohkem ise kodus asju valmistama. Vahepeal ma ikkagist ostan poest valmis toitu ja soojendan selle kodus üles kui ma ei viitsi, midagi endale valmistada aga ma arvan, et enda tehtud söök on ikka kõige parem. Mulle väga meeldib kokata Eriti kui saan midagi uut katsetada. Siiani on enamus toite tulnud maitsvad ka välja. Kartulit koorida ja keeta ning tomati-hapukooresalatit kõrvale teha, oskab vast igaüks, seega see pole tegelikult mingi kunst. Mulle isiklikult meeldib rohkem valmistada kastmeid. Nüüd olen proovinud hakata ka jälgima palju ma süsivesikuid ja rasvasid tarbin ning mitu kalorit olen päeva jooksul söönud, kasutan selle jaoks telefoni äppi. Kaaluprobleemi pole mul tegelikult kunagi ol
FELIX Ei ole. ANN Valetad? FELIX Jää magama. Felix kustutab tule ära. Ann süütab taas. ANN Mis sa arvad paleo dieedist? Felix vajub üleni teki alla. Või triatlonist? Kickboxingust? Felix poeb Anni külje alla. FELIX Loe parem head raamatut. ANN Ah? FELIX Näiteks mind. ANN Felix, mida sa teed? FELIX Trenni. ANN Mis trenni? FELIX Mis sa ise arvad? Ann kargab voodist välja. Kuku. ANN Mine oma poole peale tagasi. FELIX Ann, kallis. ANN Oma koha peale. FELIX Ma ei saa sinust aru. ANN Väga hea, siis on muutust juba näha. Ann kustutab tule. FELIX Millest sa räägid? ANN Maga! Felix niheleb. 8
vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha. J jõuab koolist tulles jutu ära teha, jääb siis aga väsimusest magama, ema kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus. Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis
kaasa võtta kui mahtus vankri peale. Rudolf, minu vanaema ja Albert asusid elama Peeri külla Ida-Virumaale. 6 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 06. veebruaril 2010 10 2.2. Kooliaeg7 1944. aasta sügisel läks vanaema Erna seal samas asuvasse Peeri algkooli. Peeri algkoolis oli ainult üks õpetaja, seega olid kõigi nelja klassi õpilased koos. See asus 1 kilomeetri kaugusel tema elukohast. Ta läks sinna kooli koguaeg jalgsi läbi metsa, kus oli teerada. Ta kartis väga seda metsa, seega läks ta alati kiiruga sealt läbi. Õnneks oli temal naaber, kes käis sama teed mööda, kust ka minu vanaema. Paljudel juhtudel õnnestus neil koos kooli minna. Koos naabripoisiga minu vanaema ei kartnud kooli minna.Kui vanaema käis kolmandas klassis, siis ta kolis Sompa külla. See küla asus kaugemal kodukohast, aga ta käis ikkagi samas koolis edasi kuna teisi koole polnud läheduses. Kui ta jõudis 4
ma jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv. Õpilasfirmaga tegelemine on näidanud, et mul on need olemas. Ma olen ensekindel. Ma ei karda ,,põlemist" alustades millegi uuega. Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju
seal natuke Stiinat lugeda. Nägin et Marko järgneb mulle. "Tsaoka,Anxu kuule see et ära pane Kairit tähele..ta on nats kiiksuga." "Ämm,ei panegi..Ma panen ainult sind tähele..." "Sama siin." 3 Järgmiselt hetkel ta suudles mind.... Jätkan..Cry// Kristel Kiisk 4 Järgmiselt hetkel ta suudles mind.... "Miks sa seda tegid ?" "Sa oled mulle koguaeg meeldinud, kuid su tibilikkus viskab vahel üle." "Näähh,eks ma püüan muutuda." Marko on elukepp poiss nii et ...ää .. ups ma ei tohi tibi olla.Kui ma aga rääkisin sellest vahejuhtumist Kerlile siis oli tema vastuseks: "Ei ta pole sulle järelikult õige... Su populaarsus langeks ju hullult kui sa enam tibi poleks. Veel oled sa ju rikas. Küllap lunib ta su raha." .Kuid siis tuli mulle hea idee. Teeskleks et mu isa firma läheb pankrotti ning ma jääks puruvaeseks
lihvides, kuskil urus ega koopas. Ma olen olnud oma aitajate silme all, kes samuti minult tänasel päeval midagi ootavad. Nagu ei tahtnud ma neid alt vedada tundidest puudumisel, väljasõitude ning ürituste organiseerimisel, nii ei taha ma neid alt vedada ka seekord. Siin ma nüüd siis seisan, nende mitmete ja mitmete uste vahel ja mõtlen, milline otsus teeks õnnelikuks võimalikult paljud inimesed. Ma ei süüdista kedagi, võitlus on minus eneses. Ja uskuge mind, minust on palju PALJU tublimaid ja andekamaid, kellel on veelgi raskem sellist otsust langetada. Me kõik tahame alateadlikult teha rõõmu neile, kes on meil aidanud areneda, sest see on meie viis vastu anda- näidata, et see kõik on midagi väärt. Ma leian, et kuigi tulevikueriala valikul peaksime me mõtlema eelkõige endale, siis see pole koht, kus isekas olla. On väga üllas mõelda ka teistele, ärge keelake endal seda tegemast! Lihtsalt andke endale
Elu täielik muutumine ühe kuuga Ma poleks eales uskunud, et psühholoogiatund võib olla nii huvitav, andes mulle palju erinevaid nippe ja näpuandeid, kuidas elus toime tulla. Ma arvasin enne psühholoogia tunnis käima hakkamist, et psühholoogia on kuiv teooria inimeste tüüpidest, kuid ma eksisin, see on midagi enamat. Me saame gruppides asjade üle arutada ja ühtlasi analüüsida ka ennast. Alates esimestest tundidest olen rohkem mõtlema hakanud sellest, kuidas enda senist tegevust efektiivsemaks muuta ja olen enda senistes tegevustes hakanud vigu otsima. Vigu otsin vaid selleks, et ma ennast paremaks saaksin muuta. Kindlasti on mulle kasuks tulnud ka mälutreenig, mida ma tunnis tehtu järgi olen kodus harjutanud. Kindlasti võin väita, et võõrkeeltes õpitavad sõnad ja fraasid hakkavad kohe tüki kergemini pähe. Ja õppimist kergendab ka sõnadest pildi kokkupanemine. Eriti kasulik on see näiteks luuletuse esitamisel, või ajalooks õppides.
Ei õnnestu, sest süda hõiskab pisut ja vana Veerpalu kostab selgel häälel: ,,Loomulikult olen laste üle uhke!" Andrease, Anette, Andersi ja ka seitsmese Anlourdeesi nimed leiab protokollidest hõlpsasti. Räägi pisipoeg Andorresist! Poolteist oli, kui suusatama hakkas. Käima hakkas ikka varem, ehkki suusad olid juba olemas. Aastaga on ta edasi läinud, sõidab üsna kõrgetest nõlvadest üles ja alla. Kui Angela vanemad trenni viib, on Andorres, keda me Torreseks või Torruks kutsume, kaasas ja eks ta seal tunni jagu sõidab. Ta sai Soomes slaalomi põhiliikumised ka selgeks. Teised lapsed on samas eas suusatanud? Enam-vähem. Kõik on üsna varakult käima hakanud ja oma teisel talvel ehk esimesel võimalusel suuskadele tõusnud. Neile meeldis suusatamine kohe. Kui suuskadel püsti püsib, on see ju tore. Kui mäest laskudes enam aina ei kuku, on veel vahvam.
olla võib. Samas kindlalt ka kõrvetavalt kuum. 18) „See onsen, kuhu meie läksime suusatades...“ - Selle kirjutasin just selle sõna onsen pärast välja. Alguses lugesin selle sõna välja kui nonsens, ning lõigu lõppu jõudes, tundus kõik kuidagi imelik ning kui uuesti lugesin, siis alles sain sõna õigesti loetud. 19) „Yübari melonid ehk kas valge on parem kui kollane?“ – Selle lause kirjutasin koheselt välja kui seda lugesin. See tõstatas ka minus küsimust, kuid ega ma eriti ei teadnud ega ka siiamaani tea, mida see Yübari melon üldsegi on, kuid see tundus päris muhe ja omapärane küsimus. Eks meil kõigil tuleb taolisi elus ette erinevates situatsioonides erinevate sõnastustega, mis ei ole praegusega kindlasti üks ühele sama. 20) „Meie ikebanaõpetaja proua Kazuko Ogura oli suur läänefänn.“ – Kui ma nüüd ausalt ütlema peaks, siis mina ei saa sellest lausest kohe mitte mõhkugi aru
õppides ei saa. Õppimist häirivad ka hobid ning spordiga tegelemine. Eelkõige tippspordiga tegelemine ja koolis õppimine ei käi käsikäes. Tartu Rocki korvpallimeeskonnas pole ühtegi meest, kes omaks kõrgharidust, ainult mu parim ja Rocki noormängija Saimon Sutt õpib avatud ülikoolis kehakultuuri, kuid on tunnistanud, et ilmselt jätab ka tema õpingud pooleli, kuna tahab välismaale mängima saada ning kui iga päev on kaks trenni siis kool ei mahu tihti tema päevaplaani. Aga vastandiks võin tuua oma venna, kes on Bigbank Tartu võrkpallimeeskonna noormängija ja käib alles 11ndas klassis ja on juba praegu sellise suhtumisega, et ilmselt järgmine aasta ei jätka nendega, kuna tahab gümnaasiumi edukalt lõpetada ning seejärel kindlasti suunduda ülikooli õppima. Uhkusega võin öelda, et mu vend on kahe jalaga maa peal ja tunnistab endale seda, mida enamus sportlased ei tunnista, et sport ei toida teda elulõpuni
lubada seda mida tema tahab, kuigi see ei meeldi mulle kohe üldse. Väiksena mul ei olnud palju sõpru, kuid ma arvan et see tuli sellest , et ma olin kinnine ja hoidsin rohkem omaette. Samas need sõbrad kes mul olid on mul siiani alles ja ma pean seda heaks, sest kui ma poleks neile olnud lojaalne siis poleks neid enam minu elus. Ma olen suhteliselt kinnine inimene. Ma ei räägi oma tunnetest tavaliselt kellegile. Ma olen kinnine kuna ma ole harjunud enda tunnetest kellegiga raääkima, ma ei tea mis tunne see on kui oled midagi südamelt ära rääkinud, kuna ma pole seda varem teinud. Ja ma ei usaldaks kedagi selle koha pealt. Mul on tavaliselt õpimisega probleeme, eriti õppima asumisega. See viga on mul mul olnud koguaeg mul puudub stiimul õppimiseks ja ma ei oska seda kuidagi parandada ehk omale stiimulit leida. Mul pole uute sõprade leidmisega probleeme tekkinud, kuna ma olen teiste
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
sõltlase analüüs Kerti juhtum. Kert on lihtne ja tore Kesk-Eestis elav mees. Kuid ka kõva viinamees. Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega. «Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin, siis teine viin ja... ei saa enne pidama, kui pudelipõhi paistab. Stress hakkab tekkima ja pinged üle pea kasvama. Eks see viin ole nagu narkootikum, ma arvan. Pole küll narkootikumi proovinud, aga ka viin tekitab sõltuvuse. Kui pikemat aega pole võtnud, tekibki sees tunne, et peaks stresse maandama. Näiteks kui aeg-ajalt tarbida õlut või muid kergeid alkohoolseid jooke stabiilselt päevast päeva, siis kange alkoho
Kai... Minu kogemus... See juhtus paar kuud tagasi, kui ma oma elu üle tõsiselt järele mõtlema hakkasin. Tööd ei olnud, tervis oli äärmiselt vilets. Olin õnnetu! Ka sõpru mul ei olnud. Oleksin tahtnud kellelegi oma elust rääkida. Ühel ilusal hommikul helises telefon ja siis muutus kõik! Järgmisel hetkel istusin kohvikus ja kuulasin ühte väga huvitavat, aga samas väga kahtlast juttu imepärasest tootest ja veel imepärasemast tööst. See, mis ma kuulsin, ei tekitanud minus alguses mingeid emotsioone. Juba järgmine päev juhtus see mida ma olin ammu soovinud, aga juba ammu ka lootuse selles suhtes kaotanud - mul ei valutanud pea. Kohe tuli meelde ühe imepärase toote degusteerimine ja vestlus seal kohvikus. Kas tõesti mõjus!? Ei, see ei ole võimalik, ma ju kannatasin migreeni all juba 30 aastat! Võtsin siis kohe juba ise oma soovitajaga ühendust ja palusin veel seda imelist toodet proovida. Otsus tuli kiiresti- ma hakkan seda toodet tarbima!
Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika. Halbade hinnete eest koolis, sai sõna otseses mõttes karistada
Hommikul buss võtab peale ja 15 minutit sõita. Peaksin ma linna minema siis oleks oma tunniaja sõit. See oleks väga nõme. Inimesed koolis on sõbralikud ja tuttavad. Nendega on kaua koos oldud ja ei tahaks siit ära minna. Maal on elu täiesti välja suremas. Küll suletakse pangaautomaate, tuletõrje komandosid ja varsti juba koole. Kui Leisi keskkooli osa suletakse siis on suur tung linna koolidesse.`` Õpetajatele ei meeldi samuti selline asi. Nad on harjunud, et saavad tunde anda ka vanematele õpilastele. Nende palk ja töökoormus väheneksid märgatavalt. Ühiskonna ja ajaloo õpetja Sander Sulg: `` Ma arvan, et see on praegu paratamatu, sest õpilaste arv väheneb. Kui ma asja isiklikult vaatan siis muidugi minu koormus vähenab poole võrra, ka palk väheneb. Selles suhtes ma muidgi ei ole nõus sellega, et see keskkooli osa ära kaob aga samas ma ka ei näe siin vastupidist võimalust.
Ma olin kindlasti tähtis mängija meeskonnas. Ma ei olnud individualist, nagu mõned rääkisid. Mul oli võimu asju muuta ning kogu sel ajal hüsteeria mu ümber hakkas vähenema ja ma ei öelnud enam igavaid asju. Mul ei olnud meediaga veel probleeme. Ma olin ajakirjanikega mina ise ja ma rääkisin neile milliseid autosi ma tahan ja milliseid mänge ma mängisin ning ma ütlesin asju nagu: "On ainult üks Zlatan" ja "Zlatan on Zlatan." mitte ainult see tagasihoidlik värk ning ma arvan, et minus nähti midagi uut. See ei olnud see tavaline "pall on ümmargune" ja muud (ma arvan, et see on ainult Rootsi väljend. See tähendab, et palliplatsil võib kõike juhtuda.) Ma rääkisin vabamalt ja otse südamest, peaaegu nagu kodus ja isegi Hasse Borg tunnistas, et ma olin populaarne ja talendiotsijad luurasid põõsastes. "Me peame kainet mõistust säilitama." Pärastpoole ma kuulsin, et üks agent helistas talle minu pärast iga päev. Ma olin kuum ning ma
Vaibakunstnik Anu Raud Anu Raud,kes saab sel kevadel 70aastaseks, on Viljandi külje all Heimtalis elu liikuma pannud ja võitleb üleüldise üheülbastumise vastu. Nimetab globaliseerumist interrosoljeks, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna ja karakterit Kogu Anu Raua olemine ja töö on mõtestatud, suure laenguga. Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
