juuni 1970 Marleene Hõbejärv Sigrid Soosaar 11.B Heino Eller Eesti helilooja, pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvaim esindaja. Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis 1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Isiklik elu Esimene abikaasa oli pianist Anna Kremer teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) Helilooming Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumaine viis " "Videvik" "Koit"
Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Heino Eller elanud 7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on
Heino Eller Vivian Praks 11b Elulugu Sündinud 7.märts 1887 Tartus Eesti helilooja pedagoog Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajatest Haridus ja töö 1907 lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908 õppis Peterburi Konservatooriumis Hiljem õppis veel kompositsiooni ja muusikateooriat Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Looming Umbes 300 teost 1917 ,,Videvik"(sümfooniline pilt) 1920 ,,Koit"(sümfooniline poeem) 1953 ,,5 pala keelpilliorkestrile" Tunnustused 1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia 1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order
Harry Olt on Eesti muusikateadlane ja helilooja. Sündis 26. aprillil 1929 Rakvere lähedal, Porkuni vallas Kadila külas talupoja peres. Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse.
Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. 1893.a. astus Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana mitmetes koolides ning andis eratunde. Märkimisväärne on ka Tobiase ajakirjanduslik tegevus ning tema artiklid omasid suurt tähtsust Eesti muusikaelu edendamisel. Tartus liitus ta ka tolleaegse kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" tegevusega. Helilooming
katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides.
LÜHIDALT Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. Sümfoonilised teosed : 1917"Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" HEINO ELLERI ELUKÄIK Heino Eller oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riikliku Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat
Rahvuslikkust saab väljendada ka rahvamuusikale omaseid intonatsioone kasutades Heino Eller 1887-1970 Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne:
euroopaliku ja idamaade kultuuri jälgi. Ta põimib rokk-muusikasse nt Gregoriuse koraali ja barokkmuusika. Teosed: ,,Arhitektooniline" ja ,,Zeitraum". Aastal 2001 esietendus Saksamaal tema ooper ,,Wallenberg". Räägiv Rootsi diplomaadist, kes töötas II maailmasõja ajal Budapestis Rootsi saatkonnas sekretärina ja kes aitas 10000 juudil pääseda Saksa koonduslaagritest. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides. Õppis Rakveres. 1954 läks Tallinnasse. Õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Konservatooriumis kompositsiooni. Õppejõud oli H. Eller. 1963-1967 töötas Eesti Raadios. Oli helirezissöör. Alates 1967 on vabakutseline helilooja. 1980 emigreerus Saksamaale. 1991 on tal taas side Eestiga. Elab vaheldumisi Eestis ja Saksamaal. Looming: Ta looming on üsna uuenduslik. Kirjutab oma muusikat erinevates stiilides. 1)Dodekafoonia ehk seeriatehnika (teos algab 12-st helist koostatud helide reaga). 2)Collage. 3)Tintinnabuli ehk kellukeste tehnika
september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863. aastal läks Kopenhaagenisse, kus jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. Ta ei saanud Norra võimudelt taotletud reisistipendiumi. Siis sai ta
ARVO PÄRT Elulugu Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga Aastatel 195457 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noorepõlvkonna liidriks. Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika ja
,,Leelo'' ,,Must lind'' ,,Põhja vaim'' Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Sümfoonilised teosed1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 1907 1908 õppis viiult, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. Eduard Tubin (18. juuni 1905 Torila 17. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja.Tubin on tuntud eelkõige sümfoonikuna, kuid kirjutas muusikat ka paljudes teistes zanrides. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse MuusikakooliTubin asus õppima Tallinna Konservatooriumisse, 10 sümfooniat 2. sümfoonia "Legendaarne" ballett "Kratt" ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12
· Uustonaalsus ehk uuslihtsus - rahu ja viamset kirfastumist otsitakse lihtsate heakõlaliste välejndusvahendite kaudu. Muusikaline materjal on rõhutatult askeetlik ja healõlaline. Muusika sageli religioosne nind seotud keskaja või renessanssmuusikaga. Arvo Pärt (1935) · sündinud 11.sept. 1935 Paides. · Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, kus õppis klaverit · 1954-1957 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat V.Tormise juures · 1957-1963 Tallinna Riikklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Aastatel 1958-1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezisöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks · Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks: o Varane periood o Uus stiil nn, Tintiannabuli ehk kellukeste stiil · Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis, kirjutas seeriamuusikat,
viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (18861942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997) Pärast Heino surma elas Ellu Eller erakliku elu, kirjutades üles mälestusi Heino Ellerist, tema perekonnast ja õpilastest Hariduskäik 1907. a. lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908. a. õppis Peterburi konservatooriumis viiulit 1913-1915.a kompositsiooni ja muusikateooriat 1920-1940. a. õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940.a. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool on muusikalise suunaga riiklikkutseõppeasutus, olulisim muusikaõppeasutus Lõuna-Eestis. Elleri Muusikakooli on 1919. a. Eesti Helikunsti Seltsi poolt asutatud Tartu Kõrgema Muusikakooli järglane. 1971. aastast kannab kool Heino Elleri nime. Asub Tartus Lossi 15 Looming
Hariduskäik Kümne aastaselt saadeti Pjotr õppima Peterburi õigusteaduse kooli, kus valmistati ette kohtuministeeriumi ametnikke. Pjotr aga huvitus ennekõike muusikast. Ta laulis koolikooris. Alguses tiiskanti, hiljem alti, võttis hääleseadetunde ning huvitus väga ooperitest ja kontsertidest, kus koolikaalastega ka käidi. Aastatel 1855-1858 võttis ta ka klaveritunde, misjärel jõudis õpetaja arusaamale, et noormees on väga andekas. Seejärel hakkas õpetaja vend Tsaikovskile muusikateooriat õpetama. Hiljem vabastati ta konservatooriumis klaveritundidest tema andekuse tõttu. 1859 aastal asus Pjotr õppima Vene Muusikaühingu hiljuti avatud muusikaklassi. Kaks aastat hiljem, olles juba kohtuministeeriumi ametnik, tegi ta avalduse muusikaühingu direktsioonile, et astuda peatselt avatavasse Peterburi konservatooriumisse. Kuna Tsaikovski oli väga pühendudnud õpilane, usaldas õpetaja Anton Rubinstein talle harmooniaklassi tundide andmise.
avangardi heliloojatega 1964.aastast osaleti gruppidena nüüdismuusikafestivalil "Varssavi sügis" ning sealt koguti palju loomeimpulse ja infot nüüdismuusika kohta. Oluline roll Heino Elleril, sest keerulistel perioodildel hoidis ta siiski kõrgeid nõudeid heliloomingule Arvo Pärt (1935-...) Eestis sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit 1954-1957.a õppis Tallinna muusikakoolis muusikateooriat tema kompositsiooniõppejõuks sel ajal Veljo Tormis 1963. a lõpetas Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-1967.a töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" I.koha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel moodsate kompositsioonivõtete kasutamise pärast
Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju siis ta pühendus täielikult muusikale. 1871. aastal sai Rimski-Korsakovist orkestratsioonieriala ja kompositsioonieriala õppejõud Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus täiendas Rimski-Korsakov muusikateooriat, harmooniat ja poüfooniat. Rimski-Korsakov abiellus 1872. aastal Nadezda Nikolajevna Purgol´iga ning temaga oli tal kokku 7 last. 1874. aastal alustas Rimski-Korsakov tööd dirigendina ja ta juhatas siis 3. sümfooniat. Aastatel 1875 kuni 1876 tegi ta kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli Rimski-Korsakov välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojad nagu näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov.
● Sündis Frankfurdis ● Õppis Frankfurdi konservatooriumis ● Oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister ● Kirjutas “igapäevamuusikat” (gebrauchsmusik) Looming ● 4 balletti ● 4 sümfooniat ● Kooriteosed ● Kammermuusika Paul Hindemith - klaveritsükkel 'Ludus Tonalis' Igor Stravinski (1882-1971) ● Venemaa, Prantusmaa ja USA dirigent, helilooja ja pianist ● 1903- peale isa surma hakkas käima Nikolai Rimski-Korsakovi juures muusikateooriat ja kompositsiooni õppimas ● Oli abielus oma sugulasega ja sai kaks järglast ● Esimene kuulsaim teos “Põrgulik tants” balletile “Tulilind” ● Suri 88-aastasena New Yorgis Looming ● Korrektne, ratsionaalne, elegantne, irooniline ● Eitas romantismi- “Mind huvtavad kõlaefektid, mitte ilu” ● 7 ooperit, 13 balletti, orkestriteosed, koori- ja klaverimuusika ● Tuntumad teosed: ballett “Pulcinella” ja “Les Noces”, ooper “Kuningas Oidipus” ja “Ööbik”
Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides.
mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Eesti üks sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1907 lõpetas Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus õppis viiulit, hiljem kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna. 1940 alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.Tema nime kannab Tartu Muusikakool..Tallinnas asub tema mälestussammas. 1998. a-st annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.Kirjutanud 3 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi ("Öö hüüded" 1921;
Meiega on täna vene helilooja, dirigent ja pianist Igor Fjodorovits Stravinski (1882- 1971) Härra Stravinski, jutustage meile veidi oma noorpõlvest? Sündisin Peterburi lähedal, Oranienbaumis. Minu isa, Fjodor Stravinski oli laulja, Maria teatri solist. Üheksa-aastaselt hakkasin võtma klaveritunde, aastast 1903 hakkasin õppima Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. Sel perioodil valmis ka minu esimene suurvorm, Sümfoonia Es-duur. Tegelikult lootsid minu vanemad, et minust saab advokaat, seepärast õppisin ma 19011905 Peterburi ülikoolis juurat. Samal ajal õppisin ka muusikat, algul omal käel ja pärast juba asjatundjate juhendamisel. Advokaati minust aga kahjuks ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Rääkige veidi oma abielust Katerinaga? Mu naine, Katarina, oli olnud minu sõber juba lapsepõlvest peale
kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid. Õpingud · Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. · Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Elukäik · 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. · 18481861 elas helilooja Saksamaal, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris,m uusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija Elukäik
Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on silinud 1882. aastast, mil Tobias oli heksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, ppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti ke all klaverit.[1] Peale pinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gmnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gmnaasium), kus sooritas kodupetaja ameti eksami. Samaaegselt ppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatooriumi, ppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lputna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 ttas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitid.[1] Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikapetajana erinevates koolides.
Leiutas neo-Riemanni teooria. On kirjutanud artikkleid muusika interpretatsioonist. Ta kirjutas palju klaveritsükleid, laule, klaverisonaati, kuus sonatiini, viiuli sonaati ja keelpillikvartett. August Ferdinand Hermann Kretzschmar saksa muusikateadlane (19 January 1848, Olbernhau 10 May 1924, Berliin) oli organist ja kantori Karl Dankegott Kretzschmari poeg. Oli õppinud Dresdenis ja Leipzigi ülikoolis filosoofiat ja L. konsis muusikateadust. 1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht. Sõitis Inglismaale ja Itaaliasse muusikateaduse retkedeks ning siis jäi 10 aastaks Rostoki, kus juhatas linna orkestrit. 1887-1904 oli ta uuesti L.-is muusikadirektorina ülikoolis. 1890. aastast oli erakorraline professor, samal ajal ta juhatas linna ühe koori ja orkestri. Tegutses professorina 1904 aastast Fridrich Wilgelmi ülikoolis. 1907-1922 juhtis ta vaimuliku muusika ülikooli
Arvo Pärt Toila Gümnaasium 12.Klass Helen Marie Niine 2016 Haridus ja elukäik Sündis 11. september 1935 Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Pärit Paidest, kasvas üles Rakveres Alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis 1954-57 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat, õppejõud Veljo Tormis 1963 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-67 töötas Eesti Raadios helirežissöörina 2 poega (Michael Pärt, Immanuel Pärt) Looming Loomingus võib eristada mitut perioodi Nõukogude avangardi üks radikaalsemaid esindajaid Neoklassitsistlikud teosed (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) Katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,
Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19261937 oli abielus Ida LooTalvariga. Koolid ja töökohad Evald Aav õppis eraviisiliselt klaverit Helmi ViitolMohrfeldti juhendamisel ja muusikateooriat Anton Kasemetsa juures. 1926. aastal lõpetas Tallinna Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni erialal, Artur Kapi klassis. 19161926 laulis Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. 1924.1939. aastateni juhatas erinevaid koore ja orkestreid: Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, meeskoori ,,Eesti Laulumehed" (oli ka selle asutaja) ja Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Koolid ja töökohad
regilaulu. Kasutab seda oma loomingus. 1967. valmis tal ulatuslik tsükkel nimega ,,Eesti kalendri laulud". Tsükkel koosneb 5 sarjast. Need on mardi-, kadri-, jaani-, kiige- ja vastlalaulud. Mittefolkloorsed laulud on omapärased ja huvitavad. On kirjutanud ka filmimuusikat (,,Kevade"). Samuti ooperi ,,Luigelend", soololaule ja laulupeo kantaate. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides. Õppis Rakveres. 1954 läks Tallinnasse. Õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Konservatooriumis kompositsiooni. Õppejõud oli H. Eller. 1963-1967 töötas Eesti Raadios. Oli helirezissöör. Alates 1967 on vabakutseline helilooja. 1980 emigreerus Saksamaale. 1991 on tal taas side Eestiga. Elab vaheldumisi Eestis ja Saksamaal. Looming: Ta looming on üsna uuenduslik. Kirjutab oma muusikat erinevates stiilides. 1)Dodekafoonia ehk seeriatehnika (teos algab 12-st helist koostatud helide reaga). 2)Collage
Terry Riley (1936) Ameerika helilooja muusik, oli üks minimalistliku muusika juhtfiguure, tema stiil on mõjutatud jazz-ist ja India klassikalisest muusikast. Muusikat õppis mitmes erinevas Ameerika ülikoolis. Oli seotud uuendusmeelsete ja uudishimulike kunsti- ja muusikarühmitustega. On ise öelnud, et tema suurim õpetaja oli hindu muusika esitaja ja tundja Pran Nath. Riley käis korduvalt Indias, et õppida sealseid laulutraditsioone, pille ja muusikateooriat. Rileyt seob aastate pikkune koostöö Kronos Quartetiga selle tulemusena sündisid 13 keelpillikvartetti. Riley on leiba teeninud ka pianistina mängides erinevates lokaalides, paralleelselt töötas mitmetes ülikoolides India muusika õppejõuna. Üks kuulsamaid teoseid on "In C" (1964), mis koosneb 53 erinevast moodulist, millel on igaühel oma muster, ent kõik moodulid põhinevad ühel helistikul. Levimuusikat mõjutas tugevalt Riley album "A Rainbow in Curved Air" (1968). Samuti
impressionismist (klaveriprelüüdid) ja ekspressionismist (soololaul "Must lind"). Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.
Sergei Prokofjev (1891-1953) oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Ta sündis Ukrainas mõisavalitseja peres. Klaverit hakkas ta õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". 13 aasta vanusena läks Prokofjev Peterburi konservatooriumi katsetele, kaasas hulk omaloomingut. 5 aastat hiljem lõpetas ta sama kooli kompositsiooniklassi. Klaveriklassi parima lõpetajana 5 aastat hiljem sai ta Rubinsteini-nimelise preemia kontsertklaveri. Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte
Liszti esimeseks õpetajaks oligi tema isa Adam, kes alustas poja õpetamist juba siis, kui 5aastasel poisil esimesed muusikalised anded avaldusid. Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. 1827 suri Liszti isa ja noor muusik jäi üksi Pariisi ilma rahalise ja moraalse toeta. Sellel järges suur depressioon. Kuid kui 1830 vallandus revolutsioon, ärkas Liszt kuid kestnud haigusest ja melanhooliast. Väga mõjus Lisztile 22. aprill aastal 1832 Siis
09.1907) Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Kuid sõprus lõppes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss
Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Elulugu Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Elulugu 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal
Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes
pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858- 1862 õppisgi Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Seal ta kuulis Clara Schumanni esitamas oma abikaasa klaverikontserti, kust Grieg sai inspiratsiooni oma klaverikontserdi kirjutamiseks. 1863-1865 elas Taanis, kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Gade käe all. 2. Tekkisid rahvusromantilised koolkonnad, mille silmapaistvamateks esindajateks olid Sibelius Soomes ja Edvard Grieg Norras. Nad tundsid enim huvi nii oma rahvamuusika kui ka võõraste rahvaste muusikatraditsioonide vastu
Radiohead ja Sigur Ros. Paides 1935. aastal sündinud helilooja kasvas üles Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Tema muusikaline haridus jätkus Tallinna muusikakoolis muusikateooriat ja Tallinna konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni õppides. Juba tol ajal saavutasid tema teosed menu. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga ja asus elama Lääne- Berliini, misjärel pühendus peaaegu täielikult sakraalmuusikale. Arvo Pärdi loomingus eristatakse üldjuhul kolme perioodi. Esimest, 1958-1968 aastatel kestnud perioodi iseloomustab neoklassitsistlik ja avangardistlik vorm. Nende kümne
Liszt sündis Ungaris, Doborjani külas, Soproni linna lähedal. Tema muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta pianistina Ungari linnades. Teda saatis suur edu. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes mängis Eszterhazy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn. Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all. Lizsti kuulsaim õpetaja oli Antonio Salieri,kes õeptas talle muusikateooriat. Õppingud olid tasuta, kuna Salieri oli niivõrd vaimustatud Liszti andekusest. 1823, kui Liszti pere kolis Pariisi, üritas ta pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 1827 hukkus tema isa mis viis mehe kriisini. Sellele aitas kaasa ka õnnetu armastus. 1830 hakkas aga uuesti klaverit mängima ning 22. aprillil 1832.
on tulnud suurepäraselt toime keeruliste rollidega. Tema suurepärase töö eest on teda tänatud mitmete muusikaliste auhindadega. Gioachino Rossini sündis 1792 aastal Itaalias ja ta on üks kuulsamaid heliloojaid bel canto stiilis. Rossini isa oli rändteatris metsasarvemängija, ema lauljatar. Süstemaatilised muusikaõpingud algasid Rossinil 1804. a., mil tema vanemad asusid elama Bolognasse, mis oli tollal üks tähtsamaid muusikakeskusi Itaalias. Rossini õppis muusikateooriat ja laulmist, samuti viiuli-, aldi-, tsello- ja klaverimängu padre Angelo juhendamisel. Samal ajal käis ta jumalateenistustel soolot laulmas ning töötas ooperiteatrites. 1806. a. valiti andekas poiss Bologna Filharmoonia Akadeemia liikmeks. 20 aastaselt oli ta kuulsam kui Napoleon. Ta on kirjutanud palju kuulsaid oopereid, nagu näiteks ,,Sevilla Habemeajaja", ,,Othello" ja ka ,,Tuhkatriinu". Ta suri 1868 aastal.
Niisiis valis ta juuraõpingud Helsingi ülikoolis, 1885. aastal. Üheksateistkümne aastasena oli ta alustanud oma õpinguid kõrgemas õppeasutuses vägavastumeelselt iseendale. 1885. aasta septembris aga lasi ta end kirja panna Helsingi Muusikakooli ja õppis paar kuud juurat ja muusikat, kuid ta kiindumus muusika vastu võitis ning juurõpingud jäidki pooleli. Muusikakoolis oli Jean Sibeliusele tähtsaim isik selle muusikakooli juhataja Martin Wegelius. Wegeliuse juures õppis Sibelius muusikateooriat, vormiõpetust, harmooniat ja polüfooniat. Helsingi Muusikainstituudis õppis ta viiulit ja kompositsiooni. Täiendas ennast kompositsiooni alal Berliinis ja Viinis. töötas muusikaõpetajana tegutses heliloojana.Esines dirigendina. Tähtsamad teemad loomingus: Soome loodus ajalugu vabadusvõitlus eepose"Kalevala"ainestik Sibeliuse suurteosed mõjuvad enamasti sümfooniliste saagadena. Muusikas leidub unistavaid
1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat (Emic, 2010). Õpingud Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11.septembril Paides. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, õppides seal klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954- 1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooni õppejõuks temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1963 aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. (portaal Koolielu). Töötamine Eestis 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina (Vikipeedia, 2010). Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor,
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari.
(American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. 3. Milliseid ühiseid jooni muusikaliste väljendusvahendite kasutamisel leiad selle põlvkonna heliloojate loomingust? Pärt õppis Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. Ta lõpetas Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi.Seega, on tal komponisteiharidus,millega igaüks erinevalt edasi liikus. Kuna tol ajal ei olnud suur valik muusika komponeerimises, siis valisid enamus muusikuid neoklassitsistliku stiili.
Tapa ja Järvamaa lastekoorid ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kes mängis Paides esimest korda. Dirigentideks olid Paides samuti esimest korda dirigeerinud Neeme Järvi ning Aarne Saluveer. Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta alustas oma muusikaõpinguid 7- aastaselt Rakvere Muusikakoolis ning juba 14-15 aastaselt suutis ta iseseisvalt heliteoseid komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, kus oli tema kompositsiooniõppejõuks Veljo Tormis. Aastatel 1958-1967 töötas ta Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajaks aastal 1963 võis pidada teda juba elukutseliseks heliloojaks. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat ,,Meie aed" ja oratoorium ,,Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlustel. Pärt kuulus Eesti Heliloojate Liitu aastatel 1957-
püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. + Õpingud Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. + ... Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. +Pühenduvus Norra rahvusmuusikale Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu.
Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Klaverit hakkas Prokofjev õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteosed marsid ja tantsud. Kodus sai ta ka alghariduse. Paar suve nende kodus elanud muusikaüliõpilane R. Glier õpetas Sergeile muusikateooriat, harmooniat ja orkestreerimise põhimõtteid. Käinud Moskvas ooperiteatris, lõi ta oma esimesed ooperid "Hiid" ja "Kõrbesaar". Peale 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: "Armastus kolme apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal.
Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides.
Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 19541957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (19581959) kohe oma repertuaari
(Annaabi) Muusikat kuulamiseks:https://www.youtube.com/watch? v=E4zIvvkhcM&list=PLF9B8DBCFC87119BC Igor Stravinski oli Venemaa, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist. Kuna Stravinski vanemad tahtsid, et pojast saaks advokaad õppis Stravinski aastail 1901–1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat. Aastal 1902 suri tema isa ning 1903. aastal hakkas Stravinski õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski- Korsakovijuures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks. Kui rääkida lähemalt Stravinski loominguks, siis tema looming jagunes kolme perioodi, milleks on vene periood, neoklassitsislik periood ja Ameerika periood. Stravinski vene perioodi iseloomustab eelkõige rahvuslikkus ja folkloor. Stravinski ameerika perioodil kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid
pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg
Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Õpingud Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. ... Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse. Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Pühenduvus norra rahvusmuusikale Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki
annaabi.ee 
