Näiteks, kuidas tullakse toime tujude reguleerimisega või mulje avaldamisega teistele. Hoolimata viimasest, on mitmed uuringud näidanud, et muusikaline eelistus on tähtis panus oma sotsiaalse identiteedi kujunemisele ja alalhoidmisele. Meetod Osalisteks kasutati 97 10-aasta vanust õpilast, kellest 50 olid meessoost ja 47 naissoost. Uurimuse järgi jaotati osalised 3 gruppi. Grupile A anti teada, et ometigi erineb grupp B neist mõtlemisviisi poolest, on neil sarnane muusikamaitse. Ja grupile B anti teada, et neil on väga erinev muusikamaitse võrreldes grupiga A. Ja kolmas grupp oli kontrollgrupp, kellele ei antud muusikaliste eelistuste kohta üldse informatsiooni. Esmalt oli vaja jagada õpilased kahte põhilisse leeri, milleks kasutati ,,divergentse" mõtlemisega gruppi ja ,,konvergentse" mõtlemisega gruppi. Seega grupile A anti teada, et kõik seal grupis on vastavalt siis ,,divergentse" mõtlemisega. Ja grupile B anti teada, et sealsed on kõik
1 Stiilide eelistuse jagunemine......................................................................................18 Eelistuste jagunemine.......................................................................................................18 3.2 Lemmikartisti esinemised...........................................................................................19 3.3 Esmane kokkupuude lemmikstiiliga..........................................................................20 3.3.1 Muusikamaitse tekkimise mõjutajad.......................................................................21 3.4 Suhtumine teiste muusikastiilide kuulajaskonda........................................................22 3.5 Kuulamiseelistused.....................................................................................................23 3.6 Helikvaliteet ja selle tähtsus.......................................................................................24 3.7 Helilooming noorte seas......
Samas võib öelda, et peaaegu iga inimene saab muusika tegemisega hakkama. Selleks ei pruugi meil olla niivõrd kaunist lauluhäält, või muusikainstrumentide kasutamise oskust. Me võime laulda, või mängida mõnda pilli just enda lõbustamiseks. Tähtis on vaid see, mis meie ise sellest arvame, ja kuidas end tunneme. Kuid me saame rääkida ka muusikakunstist, mida tehakse just suuremale kuulajaskonnale, kellest sõltub muusikute tulevik. Kuid samas on loogiliselt võetav, et inimeste muusikamaitse on erinev. Näiteks mina suudaks kuulata kõike, kuid ma ei ole kindel, kas ma tahan seda. Sest siis kaotaks see kõik oma mõtte ja see poleks enam eriline. Sellepärast ongi kujunenud välja erinevad muusikastiilid ja nende kuulajaskonnad. Kuid ei saa väita, et inimeste muusikamaitse ajaga ei muutu. Näiteks mina olen hakanud kuulama ka klassikat, mida ma poleks teinud umbes kaks aastat tagasi. Seega võib öelda, et muusikamaitse muutub ajaga, ning ka uueneb
vanustele ja erinevatele kultuuridele.See muusika,mida kunagi kuulati regulaarselt ja väga palju, on tänapäeval enamasti muusika,mida kuuled teatrites,ooperites ja orkestrites,mille eest inimene maksab hea piletiraha,et seda kuulata. Kokkuvõtteks võin öelda,et muusika on alati muutunud ja nii kaua, kui siin ilmas elavad inimesed, jääbki muusika alati muutuma.Tekivad uued zanrid,stiilid,helid jne.Samuti muutub inimeste muusikamaitse pidevalt.Võin näiteks tuua kasvõi ennast antud teemal.Muusika on intellektuaalne või tundeline nauding vastavalt inimese temperamendile.
sall. Ka temal olid taustalauljad,valgustuseks olid erinevad brozektorid. Ta esitas Modern Talkingu laule üksinda. Ta tahtis,et tema fännid laulaksid temaga kaasa,vahepeal rahvas lauliski iseseisvalt. Kokkuvõtteks ütleksin,et see oli väga hea fest ja läheksin sinna uuesti,kui saaksin. Kuigi see oli veidi imelik,kuna minust vanemad inimesed olid väga hullumas,kui nägid neid aga mulle ei andnud see mingit erilist tunnet. Aga muusikamaitse üle ei vaielda. Riina Suu 11b
Aastatega kogume pagasisse erinevaid kogemusi, saame tuttavaks huvitavate inimestega ning "pilt" muutub pidevalt. Kõik need, kes moodustavad suhtlusringi, mõjutavad meid mingil ajahetkel oma arvamustega. Astudes avatud maailma, minnes kooli, leides endale hobisid, avastame enda jaoks uusi ja rohkem elu näinud inimesi, kelle saavutused panevaid meid mõtlema ja need arvamused mõjutavad meidki. Vaadates enda muusikaõpetajat, Rasmus Kulli, võin kindlalt tõdeda fakti, et minu muusikamaitse enne temaga kohtumist oli kohutav. Öeldakse, et inimene õpib kogu elu ja see ongi nii, sest ükskõik, keda me oma elus ka ei kohtaks või mida me ka ei teeks - me alati õpime. Analüüsides saabuvat infot ja oma tegevusi elu jooksul, saame aru, mis on vale, mida ei tohiks rohkem teha või kuidas peame edaspidi käituma. Lisaks inimestele, kes jagavad oma tarkusi ja teadmisi ning kelle käitumist saame samuti
Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Sümfoonia, mis 1750.-1760.aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks kontsertteoseks. Muutus ka orkestri koosseis. Varem olnud keel- ja puupuhkpillidele lisandusid nüüd ka vaskpuhkpillid ja klavessiin asendati klaveriga. Ning kui barokiajastul oli valdavaks muusikastiiliks vaimulik muusika, siis klassitsismiajastul asendus see ilmaliku muusikaga. Ent muusikamaitse muutused andsid end kõige teravamalt tunda ooperis. 18.sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, sealhulgas ka barokiajastu suurmeister Georg Friedrich Händel, muuta tõsist ooperit laval dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformiaks sai aga Christoph Willibald Gluck, kes koostöös Calzabigiga lõi ooperi ,,Orpheus ja Eurydike", mis sai ooperi alguseks. Esile kerkisid ka kolm Viini heliloojat, keda peeti klassikalise ajastu peamisteks kujundajateks
imehea, just näha kogu ühtsust ja dünaamikat kuidas üks orkester oskab teose kokku mängida, kuidas neil on üks hingamine ja täielik usaldus dirigendi vastu, kes muide, oli saksa päritolu Michael Wendeberg, kelle repertuaari kuulub muusika Bachist nüüdisteosteni. Lõpetuseks võin öelda, et olen käinud (kui nii võib öelda, ja seda just muusika mõttes) kontsertidel, aga see kõik on ju maitse asi, eriti muusikamaitse. Ja ehk olen ise teadlikult vältinud nüüdismuusika kontserte, sest tean, et ei saa sellest muusikast aru, aga kunagi ei tea, ajad ja arusaamad võivada ajaga muutuda. Sten Ander Sepp 12c
Näiteks, kui sul on negatiivsed tunded, siis see mõjutab sind ja sa tundud kurb. Kui sa oled rõõmus, siis sa näid ka teistsugusem ja kõik räägivadki sinust kui rõõmsameelsest isiksusest. Kui ühe kindla käitumisega inimesi esineb juba rohkem, võime me pidada neid käitumise iseärasusi isiksuseomadusteks. Mõnel inimesel on originaale isiksus. Nad on nemad ise. Nad käituvad nii, kuidas nad peavad õigeks. Nende inimeste riietumisstiil on erinev, muusikamaitse, maailmavaade ja arvamused. Mõned isikud on aga sellised, kes võtavad kellegi teise isiksuse endale. Nad üritavad olla keegi teine. Näiteks, mõned võtavad oma eeskujuks mõne staari. Nad riietuvad nagu staar ja käituvad nagu iidol, üritavad igal võimalikul moel neile sarnaneda. Kokkuvõtteks on nad kellegi teise isiksuse endale võtnud, mis on võlts. Iga inimene on isiksus. See väljendub käitumisest, riietusest, iseloomust, olekust, suhtlemisest
Apple'i aktsiad kasvasid rohkem kui kaheksa korda, kui ta naases firmasse. KARISMAATILSUS : Minevikus paljud tundsid, et Steve'i karismaatiline juhtimine ja isikupära põhjustas palju seespidiseid probleeme. Apples nähti teda kui liidrit, kelle briljantne ja idealistlik visioon oli teha parimaid arvuteid tööriistadena terves maailmas. Tema mõtted olid vägagi muutlikud. Steve Jobsil oli niivõrd suur mõju, et isegi tema muusikamaitse kõlas tema toodetes. Ta oli justkui showmees, eks lõpetas tihti oma kõned ,,Veel üks asi ...". He told the Wall Street Journal: "Being the richest man in the cemetery doesn't matter to me... Going to bed at night saying we've done something wonderful... that's what matters to me."
Teises laulus lauldi üks rida ette ja teised laulsid järgi. Niiet Taize laulud võivad olla väga erinevad. Kontsert lõppes Martin Lutheri Saksa Missaga, mis on jumalateenistuse riitus. Mängiti orelil ja koor laulis. Sellega oligi kontsert lõppenud. Mina tavaliselt ei käi sellistel kontserditel ning eriti ei huvitu nendest. See kontsert oli aga suht huvitav ning mulle meeldis, et mängiti erinevaid instrumente. Kuid tihti sellistel kontserditel ma ei käiks, sest minu muusikamaitse on teistsugune ning selliseid palasid ma igapäevaselt ei kuula. Sellele vaatamata võib vahel siiski külastada selliseid kontserte. Esitajad olid väga keskendunud esitamise ajal. Sain sellest väga head elamused ning avardasin oma muusikatundmist. Kuigi tornisaalis oli nii palju rahvast, et pildistamine oli võimatu ning raske, sain ma siiski mõned pildid. Moskva Peetri-Pauli koguduse koor: Darja Skurljatjeva mängimas viola da gambat:
Glaser osutus väga heaks mänedzeriks ja Armstrongile ka heaks sõbraks. Ta oli Armstrongi mänedzer kuni oma surmani (1969). Armstrong sai nüüd keskenduda ainult oma muusikale, jättes äripoole Glaseri hooleks. Tänu Glaserile sai Armstrong luua oma orkestri, mida ta nimetas Louis Armstrong ja tema orkester. Seal mängisid Luis Russelli orkestri muusikud. Järgmised kümme aastat tuuritas orkester USAs. Sellel ajal sai Armstrongist Ameerika tuntuim isik. Neljakümnendatel hakkas rahva muusikamaitse muutuma. Enam ei tuntud eriti huvi suurte orkestrite vastu. Ka Louis Armstrongi orkester tundus olevat väsinud ja nende piletimüük vähenes. 1947. aastal saatis Glaser orkestri laiali ja asendas selle väikse grupiga, mis sai üheks kõige populaarsemaks bändiks dsässi ajaloos. Bändi nimi oli Louis Armstrong Allstars. Bändis toimus aastate jooksul küll palju muutusi, aga ikkagi oli see ülemaailmselt tuntud.
esimene avalik esinemine. Auahne isa korraldas 1762. aastal laste esinemise Münchens Baieri kuurvürsti ees ning sealt algasid pikad ja kurnavad kontsertreisid. 1762. aasta lõpul peatus perekond pikemalt Viinis, kus lapsed andsid hulga kontserte ja esinesid kahel korral ka Schönbrunni lossis keisrinna Maria Theresia ees. Kuigi Mozart veetis suurema osa lapsepõlvest mööda Euroopat reisides. Kujunes tema käekiri ja muusikamaitse siiski Salzburgis. Selles rikkas ja toretsevas linnas kohtusid Kesk- Euroopa, itaalia ja prantsuse kultuur. Salzburgi vürsti- peapiiskopi õukonnas, kus isa ja poeg Mozartid aastaid teenisid, valitses itaalia muusikamaitse. II. Pariis, London, Viin ja Itaalia (1762- 1773). 1963. aasta keskel võttis Mozartite perekond ette kolme ja poole aastase reisi. Külastades teel kõiki tähtsamaid
ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed suundumused.
puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperižanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi
parandas neid oluliselt. Wolfgang olevat mänginud esimesi palu õe noodivihikust nelja- aastaselt ja 1761. aasta algul pani isa kirja tema kaks väikest klaveripala. Selle aasta lõpust on teada ka tema esimene avalik esinemine. 1762. aastal korraldas auahne isa lastele esinemise Münchenis Baieri kuurvürsti ees ning sealt hakkasid pikad ja kurnavad kontsertreisid. Kuigi Mozart veetis suurema osa lapsepõlvest mööda Euroopat reisides, on vähemalt isa mõjul tema käekiri ja muusikamaitse siiski seotud Salzburgiga. Salzburgi vürst-peapiiskopi Hieronymus Colloredo õukonnas, kus isa ja poeg Mozartid aastaid teenisid, valitses itaalia maitse ning Viini klassikuist on Mozarti looming kõige itaaliapärasem. 4 1763. aastal võeti ette 3,5 aastane reis, kus isa ambitsiooniks oli näidata oma lapsi Pariisis ja Londonis, Euroopa suurima tulevikuga muusikakeskustes. Viie kuu jooksul anti Pariisis
Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse. Prantsuse revolutsiooni aegadel said need muutused määravaiks Euroopa kõigis suuremates muusikakeskustes. Valisin selle teema, sest minu meelest ei ole Beethovenile võrdset heliloojat. Tema muusika on ülev ja dramaatilise väljendusega. Ka Beethoveni elulugu on huvitav, sest hoolimata raskest saatusest suutis ta luua suurepärast muusikat. Selles töös vaatlen lähemalt Beethoveni lapsepõlve, millest on vähe teada; peatun tema elulool; kujunemisaastail ja loomingul. Beethoveni elu
ootus", kus mõnes kohas kõlasid eesti keelne kõne ja laul; rahvas armastas kergemaid muusikalavastusi · 1795 a. madam Tully ooperiseltskond esines Tallinnas; esitati ,,Don Giovannit" ja ,,Võluflööti" · Carl Friedrich Karell esimene teadaolev eesti päritolu kutseline muusik · Estofiilid Hupel (Põltsamaa pastor, esimese teadaoleva ajakirja väljaandja ,,Lühike öpetus"), Petri (,,Enamiku maal elavate ,,sakste muusikamaitse ümber kujunenud eestlaste muusikamaitsest, v.a. üksikjuhud, mille tase oli veel madalam"), Schlegel eesti rahvalaulu kirjapanemine · 1739 a. täielikult tõlgitud piibel · Mango Hans jutlustaja, tema poeg Thal oli Antslas köster ja ehitas esimese oreli · Talupoegade õpetamine organistideks · Aadlidaamide kodused kontserdid, ülipopulaarne oli rahvalaulude laulmine, mida saadeti klaveril · Populaarseks klaveril tantsude mängimine
Muusika tema omaduste põhjal Tempokas; motiveerivate sõnadega Artistid Imagine Dragons; Pop Kites; Ben Howard; Ed Sheeran; Kendrick Lamar; Substep; Chet faker; Mumford&Sans; Reket; Genka; Suur Papa Tabel 7: Treenimisel kuulatav muusika 12. klassis 3.6.7 Järeldused kuulatava muusika kohta Kuigi iga inimese muusikamaitse on erinev ning vanusega muutuv, saab eeltoodud tabelite põhjal siiski tuua välja enimkuulatud muusika ning võrrelda tulemusi varemalt tehtud uurimustega. Kõikides klassides, alates seitsmendatest kuni kaheteistkümnendateni, oli muusikastiilidest esindatud popmuusika ning samuti oli pea igas klassis toodud välja see, et muusika peab olema hea rütmi ning kiire tempoga. Teemu Ahmaniemi poolt läbiviidud uuringus „Muusika tempo ja subjektiivse hinnangu mõju
ühisedbassihäälenatsellod ja kontrabassid). Suurim uuendusoli agakeelpillidegaühendatud neljahäälnepuupillirühm(flööt, oboe,klarnetja fagott). Mannheimi kõrval oli 18.sajandi keskel teine tähtis muusikakeskus Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis. Õukond oli kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest, millesosalesidEuroopaväljapaistvaimadmuusikud,flöödimängijanaka kuningasise. UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJANDI KESKEL Muusikamaitse muutused valgustusajastul andsid end teravaimalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast jäi ta kuni 18.sajandi alguseni valdavalt seotuks õukonnapidustustega. Sajandi algul valitses Euroopas, välja arvatud Prantsusmaa, itaalia tõsine ooper, opera seria. 1720. ja 1730. aastatel oli ooperi väljapaistvaim kahtlemata LondonistegutsenudGeorgFriedrichHändel, entjust temakäekäiknäitabka zanri probleeme
publikuga. Selliste kuulajate ees sai end maksma panna vaid originaalne ja ere väljenduslaad. Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ning lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoona. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 17)Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas
Meeldiva muusika saatel sujuvad rutiinsed ja ebamugavad harjutused kergemini. Muusikal võib olla rehabilitatsiooniprogrammis kandev roll, mis soodustab ka osalemismotivatsiooni. (Rüütel E. , 1999) 16 4. METOODIKA Uurimustöö eesmärk on tuua välja Orissaare Gümnaasiumi 10. ja 11. klasside arvamus muusikast kui meeleolu mõjutajast. Samuti annab küsitlus hea ülevaate OG küsitletud gümnasistide muusikamaitse ja muusika kuulamise tähtsuse kohta noorte elus. Uurimistöös on tõstatatud hüpoteetiline väide: muusikal on suur tähtsus inimese meeleolu kujundamisel. Selle väite tõestuseks või ümberlükkamisel on Orissaare Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi seas läbi viidud küsitlus. Samuti on nende klasside õpilastega läbi viidud katse, et uurida, kuidas reageerivad inimesed erineva karakteri ja sõnumiga muusikapaladele, kuidas valitud muusika muudab nende tundeid ja meeleolu
publikuga. Selliste kuulajate ees sai end maksma panna vaid originaalne ja ere väljenduslaad. Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ning lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoona. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 18) KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKAZANRID
Kui Eeva Liisa teismeline oli, siis polnud nii väga tähtis kui kaua ta väljas on, vaid et meie teaksime kus ta on. Nüüd, mobiiliajastul, on muidugi kõik palju lihtsam." ,,Lapsi üritame kohelda kui võrdseid, vihastasin koledasti kui meid lastega päise päeva ajal restorani ei lastud. Kui külalised käisid, oli tavaline et lapsed istusid samas lauas kus teisedki." ,,Taneliga meid seob ühine muusikamaitse dzässilikud rütmid ( Grieg ja Liszt). Koos on tehtud ka isadepäeva kontsert". Kui Ehala tütar poja sai ütles Ehala, et lapselaps toob kindlasti palju lisa elujõudu, sest kui vaadata kui kiiresti väike laps areneb ja kõike jälgib, see on väga põnev. ,,Lapsi muusikat valima me pole sundinud, neil on lihtsalt selleks eeldused. EevaLiisa on Vanemuises viiuldaja ja Tanel käis mingit aega Reaalkoolis aga kui sai korraks klaveri taha pandud, lõid geenid välja".
olla igapäevaselt vajalikuks ja funktsionaalseks komponendiks avalikus elus nagu muusika oli Vana-Kreekas, on ta tänapäeval omandanud suuresti vaid meelelahutuse ning eneseväljenduse funktsiooni. Kuid ometi on muusika oluline pea igaühele meist. Miks see nii on? Põhjuseid võib leida mitmeid. Üheks neist nagu juba sissejuhatuses mainitud võiks olla defineerimisvajadus. Tänapäeva noorte subkultuurid on sageli ja peamiselt just muusikamaitse järgi eristatavad. Ja mitte ainult eristatavad, vaid olemuslikult seisnevadki need subkultuurid mõne muusikastiili austamises, rock, metal, reggae, trance, hip-hop jne. Põhjuseks võib ka olla eneseväljendusvõimalus läbi muusikalise kanali mõne instrumendi abil, lauldes, tantsides ja miks mitte, kui tuua vanakreeka arusaam ideaalsest muusikastiilist tänapäeva neis kõigis kokku ja korraga.
- Voog ja kolmpii (1971) Proosa: - Kolme katku vahel (1970-1980) - Keisri hull (1978) - Wikmani poisid (1988) Laululine luule - 1960-70dad aastad - värsilooming tihedalt muusikaga seotud - vabavärsile eelistatakse enamasti kindlalt vormi - Hando Runnel, Viivi Luik jt. Hando Runnel - tõenäoliselt kõige viisistatum luuletaja Eestis - Runneli tekstides on väga heas kooskõlas vorm ja sisu, ajastu vaim ja muusikamaitse - 20.sajandi ärkamisaja laulik - tekstide sisus on mure isamaa pärast, ka iseenda pärast - surutuse ja lootusetuse tunne - traditsioonilise perekonna ja maaelu hindamine Dramaatika - ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus (kõik näidendid kokku) - draama märgib mõnikord žanrit (kõrvuti tragöödia ja komöödiaga), mõnikord aga põhiliiki (lüürika ja eepika kõrval) Dramaatikale omased jooned
) Noortekultuurid olid 1. vabaajakultuurid 2. sõprusgruppide kultuurid ja 3. stiilikultuurid. Kõige sellega seoses on kasvanud hedonism ja näitav (spectacular) tarbimine. Popkultuuri ja -tööstuse levik globaalselt. Reklaam ja meedia aitas subkultuuridel leida, nii et igas kolkas olid oma rockerid ja mod'id. Moodsas maailmas on tee lapsest täiskasvanuks pikenenud. Andrew Bennett (1999) Subkultuurid või uus-hõimud? Mõeldes uueks nooruse, stiili ja muusikamaitse vahekorda Vaidleb vastu traditsioonilisele nägemusele, et subkultuuri nähakse kui ühtset korpust ja seadis küsimuse alla üldse subkultuuri mõiste. Ta leiab, et ehkki subkultuur on oluline, siis võrreldes sellega, mida noored inimesed teevad ,,enamusel ajast" ei ole subkultuur ikkagi nii monoliitne, kui seda on varem mõistetud. Pealegi, kui leitakse (eriti CCCS), et subkultuur oli vastukultuur, siis kuidas arvata nendest
Majanduslik kapital (raha jm materiaalne vara) Sotsiaalne kapital (sotsiaalne kuuluvus, suhted, vastastikune tunnustus jne) Kultuuriline kapital (teadmised, oskused, haridus, elustiilitüüp) Sümboliline kapital (au, prestiiž) Bourdieu La distinction. Critique sociale du judgement. (1979) "Klassimaitse" analüüs (kvanitatiivne) Sotsiaalne klass ja sotsialisatioon määravad klassipõhiste grupeeringute esteetilised eelistused (riietumisstiili, muusikamaitse jne). Need eelistused juhivad inimesed suure tõenäosusega kihti, kuhu kuulus ka nende lähteperekond. Selline kultuuriline kapital on tähtis mehhanism, millega olemasolevat klassissüsteemi sotsiaalset hierarhiat kultuuriliselt taastoodetakse ehk reprodutseeritakse. Omistatud staatus Sünniga omistatud positsioon sotsiaalses hierarhias (sünd teatud sotsiaalse klassiga perekond,
miljardit. ** Teooria Meisterdamine (bricolage) (Levi-Strauss) uus tähendus läbi konstektualiseerimise/muutmise. Abiks on olnud Dada ja Sürrealism. Punk on kõige nähtavam ziletid, haaknõelad, näpitsad, tampoonid kõik läheb uude konteksti. Lihtne tarbekaup nagu teksad muutuvad märgiks vastupanust, kui neid natuke rebida. Andrew Bennett (1999) Subkultuurid või uus-hõimud? Mõeldes uueks nooruse, stiili ja muusikamaitse vahekorda Vaidleb vastu traditsioonilisele nägemusele, et subkultuuri nähakse kui ühtset korpust ja seadis küsimuse alla üldse subkultuuri mõiste. Ta leiab, et ehkki subkultuur on oluline, siis võrreldes sellega, mida noored inimesed teevad ,,enamusel ajast" ei ole subkultuur ikkagi nii monoliitne, kui seda on varem mõistetud. Pealegi, kui leitakse (eriti CCCS), et subkultuur oli vastukultuur, siis kuidas arvata nendest
tantsuorkestreid, oli mõju kindlasti olemas. A. Mutsu andmeil esines The Murphy Band ringhäälingus juba 1928. aastal, peale Estonia Valge saali tehti tantsumuusika ülekandeid Dancing Palace Gloriast (K. Strobeli orkester) ja Dancing Parisist (J. Pori), stuudiost män- gisid Merry Pipers, Dancing Travellers, eelmainitud Kuldne 7, kvartett Speek-Veebel-Elts- Kruus ja Six Swingers (Mutsu 1991, 7: 37). Kodumaise ringhäälingu džässisaadete tähtsust oma muusikamaitse kujunemisel ja arendamisel on rõhutanud just väiksemates kohtades tekkinud džässorkestrite pillimehed (H. Juurikas Talis, vennad Juttused Uue-Karistes). Tõenäoliselt suurim oligi omamaiste saadete tähtsus, kuna lihtrahva puudulik võõrkeelteoskus ei võimaldanud rootsi- või ingliskeelsetest saadetest piisavalt aru saada; seega võib oletada, et võõrkeelseid džässisaateid kuulas põhiliselt siiski üsna selgelt piiritletav sihtgrupp – džässi- huvilised muusikud 240 . 239
annaabi.ee 
