ehk tulevikus üles öelda ja hinnamuutusi teha. Tehnoloogiline keskkond McKinsey Global Institute (MGI) selgitas analüüsi käigus välja 12 tehnoloogiat, mis võivad lähitulevikus viia maailma tõeliselt suurte muutusteni ja mil moel need tehnoloogiad võivad meie elu muuta ning kuidas nende väljakutsetega toime tulla. Tutvuge maailma tehnoloogilist keskkonda kujundavate tulevikutehnoloogiatega Arengufondi blogis avaldatud artiklis ,,12 murrangulist tehnoloogiat, mis muudavad aastaks 2025 eluviisi, äritegevust ja maailma majandust" (http://blogi.arengufond.ee/2013/06/12-murrangulist- tehnoloogiat-mis.html) 1) Arutlege ühe vabalt valitud murrangulise tehnoloogia mõju üle. Kuidas võiks see mõjutada Sind ja ettevõtluskeskkonda tulevikus? Tooge välja võimalikud positiivsed ja negatiivsed mõjud. A) Uue tehnoloogia nimetus: Mobiilne internet B) Millise probleemi see lahendaks
Antibiootikumid ...on mikroobide elu pärssivad või neid surmavaid ained. Antibiootikumid tekitavad bakterite, aktinomütseetide, hallitus- jt. seente, vetikate, kõrgemate taimede ja loomade ainevahetuses. Nüüdisajal valmistatakse ka poolsünteetilisi ja sünteetilisi antibiootikume. Osa neist toimivad ka pärssivalt kasvajarakkudesse. Esimese antibiootikumi- penitsilliini avastas Sir Alexander Fleming 1929 aastal. Flemingi murrangulist avastust arendasid edasi teadlased Ernst Chain ja Howard Florey ning penitsilliinist kujunes esimene tõhus bakterite hävitaja, millega raviti ühtmoodi tulemuslikult nii senini surmahaiguseks olnud tuberkuloosi kui ka mitmesuguseid põletikke. Ilmavalgust nägigi maailma esimene antibiootikum.
10. Keskajal märgiti noodikirja üles neumade abil. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned ja asetas neile neumad. Helikõrguste meelde jätmiseks valis ta Johannese hümni värsiridade algussilbid. 11. Esimesed ilmaliku muusika üleskirjutised on pärit 11. ja 12. sajandist. Tänaseni on säilunud rüütlilaulud ja kangelaslaulud (,,Rolandi laul"). 12. Saksamaal- minnesingerid; Lõuna-Prantsusmaal- trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal- truväärid. 13. 2 murrangulist sündmust: tekkis noodikiri ja mitmehäälne laulmine. 14. Organum kujunes välja 9. sajandil. Vormi kõrgpunkt oli 12. sajandil. Aluseks oli Gregooriuse koraal ja lisahääled liikusid Gregooriuse koraaliga paralleelselt. Motett tekkis 13. sajandil. Aluseks Gregooriuse koraal, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. 15. Poogenpillid: fiidel, rebekk. Näppepillid: harf, lauto, psalteerium, rataslüüra 16. Puhkpillid: torupill, salmei, trompet, tromboon
Tuleb valida selline stiil, kus oleks võimalikult palju suhtlemist töötajate ja juhi vahel. Peab tekkima tunne, et juht ei ole ainuisikuline otsustaja. Töötajate võimalus kaasarääkida ja otsustada annab neile kindluse, positiivse õhkkonna ning tahte teha tööd. Ja sellele kõigele järgneb loodetud tulemus. Kokkuvõtteks võib öelda, et juhtimise põhimõte on olnud alati üks: saavutada tulemusi või eesmärke teiste inimeste abil ehk koostöös. Juhtimises pole mingit murrangulist revolutsiooni toimunud, kuid sellegipoolest toimub edasine areng, mille tulemuseks on paremad juhid, teadlikumad töötajad, parem koostöö ja lõppkokkuvõttes efektiivsem tegutsemine.
Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? 18. sajandil toimusid suured muutused tehnoloogilises arengus. Inimtööjõudu hakkasid asendama masinad ja manufaktuuride asemele tekkisid järk-järgult vabrikud. Seda murrangulist pööret nimetatakse tööstuslikuks pöördeks ehk tööstusrevolutsiooniks, mis sai alguse Inglismaalt. Tootmine muutus küll lihtsamaks, kuid kuidas mõjutas masinate kasutuselevõtt ja vabrikute tekkimine inimeste igapäevaelu? Oluline leiutis oli aurumasin, mida hakati kasutama vabrikutes. Lisaks masinatele oli tootmiseks vaja ka inimesi, kes hakkaksid masinatega töötama. Tööjõudu saadi enamasti maalt, sest mida
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Praeguses modernses infoajastu pitserit kandvas maailmas toimuvad muutused teabe kättesaadavuse ja mobiilsuse tõttu kiirema tempoga kui ealeski varem. Enam ei pea murrangulist sündmust ootama aastakümneid või -sadu. Nihe, mis maailmapilti oluliselt kõigutab, võib tekkida päevade, tundide või minutitegagi. Teooria järgi peaks kõik muutuma aina paremaks, elu lihtsustuma. Eeldatavasti leiab aset mingisugune areng, aga ei teata, millises suunas see toimub. Tekib küsimus, kuhu maailm edasi läheb, missuguseks elu lähitulevikus kujuneb. Üks võimalus on see, et progress jätkub ning võimatumadki unistused saavad tänu moodsale tehnoloogiale ja teadusele teoks
mitu kanalit on telefon võimeline allalaadimiseks hõivama, väiksem aga võimet hõivata kanaleid üles laadimiseks Telefonid(B) 3+1 telefon suudab seega alla laadida infot kolmel kanalil ja üles saata ühel kanalil. Arvutid Kasutamaks Internetiteenuseid nagu e-mail ja WWW, on lisaks GPRS telefonile vaja ka pihuarvutit või personaalarvutit. GPRS ei eelda arvutilt või PDA-lt (Personal Digital Assistant- lihtsalt öeldes pihuarvuti) midagi murrangulist ja uut - arvuti jaoks paistab ühendus tavalise modemiühendusena ja GPRS telefon tavalise modemina. Arvutid Põhimõtteliselt saab GPRS-i kasutada iga arvuti või PDA-ga, mida on võimalik telefoniga ühendada kas üle infrapunaliidese või kaabliga. Ühendusi saab luua ainult GPRS telefoni poolt, ning ainult välise arvutivõrguga. Kahe telefoni vahel GPRS ühenduse loomine ei ole võimalik. GPRS-i eelised GSM Dataga võrreldes Suurem edastuskiirus Kiirem ühenduse loomine
Soome köök on saanud mõjutusi mandrilt, Venemaalt ja Rootsist. Traditsioonilise toidu juurde kuuluvad kala (eelkõige lõhe ning siia ja rääbise mari), aga ka põdraliha. Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk). Soomlane hindab tervislikkust: joob rasvata piima, sööb soolata salatit ja isukalt kala. Soome lauakombed elavad üle murrangulist muutuste aega. Ajaleht Helsingin Sanomat otsis muutuste ilminguid soomlaste viimase 25 aasta igapäevaelust. Muu hulgas selgus, et söömisest ja kokandusest on kujunenud aina suurema hulga inimeste harrastus. Nn magusamaksu kaotamine 1998. aastal ning alkoholiaktsiisi alandamine aastal 2004 suurendasid märgatavalt maiustuste ja alkohoolsete jookide tarbimist. Raamatuletid on üle kuhjatud kokaraamatutega ja kõikjal korraldatakse kokanduskursusi. Kaugete maade
eksperimentaalsed projekti läbiviimis käsitlused, kui keskkond on kiire muutuma või ebastabiilne. Teised samalaadsed tööd kahekordistavad lahenduste otsimist sama-aegselt valides ühe parima monitooringu oma tööst. (Michael T. 2002:1008) 4 2. TEADMIKE ÜLEVAADE Tegevuse eesmärgiks oli planeerida algusest peale orjenteeritud etapilist projekti juhtimist, ära määratlemaks "murrangulist kohta" projektis. Seda võib arvestada, kui projekti riskihindamist. (Michael T. 2002:1009) Projektid, mis on keskmiselt madalama riskitasemega tegeletakse ka väiksemata probleemidega nagu näiteks tööaja ja tööjõumaksumusega. (Michael T. 2002:1009) Paindlikkus on üks võimalustest vähendada pingeid, kuid teisalt kasutades tehnoloogilisi protsesse võib see kordades suuremaid riske kaasa tuua. (Michael T. 2002:1009)
Renessanss 1. Üldiseloomustus : Renessansi all mõistame murrangulist liikumist vaimulikus kultuuri kõikidel aladel. Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule). * 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal
Õigusteaduskond Kriminoloogia ajalooline areng Essee Kriminoloogia TALLINN 2008 2 Sissejuhatus Ajalooga on üks kummaline asi, ajalugu oli ammu enne meid, ent samas on ajalugu ka praegune hetk. Iga päev toimub maailmas midagi murrangulist, midagi, mis on homseks juba harilik ning tavapärane ja ehk unustatudki. Keegi tark on kunagi öelnud: ,,Pole olemas midagi uut siin ilmas, on ainult unustatud vana." Sellega tuleb ilmselt nõustuda. Ühiskond areneb ja muutub ometi vastavalt juba olemasolevale ja toetudes olnule, rakendades eelnenut ja uut, et areneda, mõtestada lahti ja leida uusi suundi, mis aitaks korrastada, muuta ja leida alternatiive kasutuks muutunuile.
kummardamist, mis ei pea lõppema vastuarmastusega. 13. Mida kujutab endast keskaegne Rebaseromaan millised tegelased seal on? Keskaja kuulsaimad jutustused olid ,,reinuvader Rebase seiklused", mida hiljem nimet, rebaseromaaniks. Peategelaseks rebane (kaval tüssaja). Selles peitub keskaegne sümboolika . loomamaskide taha peitus tollane ühiskond. IV Renessanss 1. Miks renessansiajastul on selline nimetus taassünd? Kuidas sa iseloomustad seda aega? Renessansiks nimetatakse murrangulist pööret looduse, loomulikkuse, teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus Lääne-Euroopas 14-16. sajandil. See oli ka inimese isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmadest ja inimese individuaalsuse rõhutamise aeg. 2. Milliselt maalt sai humanism alguse, millisel sajandil? Humansimi algas kõige ulatuslikumalt hiliskeskajal Itaalias (14.-15. saj) ja levis mujale Euroopasse varauusajal (16.saj). 3. Milles seisneb humanistlik õpetus?
leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ja jõustus 10. jaanuaril 1920. Organisatsioon saavutas oma maksimaalse suuruse perioodil 28. septembrist 1934 23. veebruarini 1935, mil sinna kuulus 58 liiget. Rahvasteliidu diplomaatiline filosoofia kujutas endast murrangulist lahtiütlemist eelmise saja aasta põhimõtetest. Liidul puudusid relvajõud. Vastuvõetud otsuste kehtestamisel, majandussanktsioonide rakendamisel ja sõjalise abi osutamisel sõltus organisatsioon suurriikidest, kes ilmutasid sageli oma kohustuste suhtes vastumeelsust. Sanktsioonid võisid kahjustada ka Rahvasteliidu liikmeid ja seetõttu ei soovitud neid alati järgida. Kui Teise Itaalia-Etioopia sõja ajal süüdistas Rahvasteliit Itaalia sõdureid Punase Risti telkide sihikule
sisuga lood esitavad fantaasiapärase ainestiku kõrval ka ajaloolisi ja legendilaadseid pärimusi. Kadus ka varasem anonüümsus. 3. Tristan ja Isolde räägib igavesest armastusest, armukadedusest ja vaprusest. 4. Allegoorilisus tähendas personifikatsiooni, kadunud armastuse otsimist ja üleloomulike paikade külastamist unes. 5. Keskaegse kultuuri õitseaeg oli lühike. 14.-16. sajand. Renessans 1. Renessansiks nimetatakse murrangulist pööret looduse, loomulikusse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. 2. Tollajased kirjanikud olid näiteks Dante, Petrarca, Boccaccio, Shakespear ja Cervantes. 3. Humanism on inimlik, mis õpetab teistele inimese meeli ja iseloomu. 4. Dante Alighieri peateos on "Jumalik komöödia" 5. Teos on nii vormiuudsuselt kui ka filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. Komoöödia teose
Gaelikeelne uisce bethad ongi tõlge ladinakeelsest aqua vitae'st, mis tähendab sedasama ihaldatud eluvett. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem 1699. a. Kaks murrangulist sajandit Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne kolonndestillatsioonimeetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch. Tõsi küll, ametlikult tunnistati kõik taolised segud viskiks alles Kuningliku Komisjoni dekreediga aastast 1908. Iiri viski ajaloos sai otsustavaks pöördepunktiks An Gorta Mór ehk nn Suur Nälg aastatel
-Romeo tapab tüli käigus Julia nõbu ja ta määratakse pagendusse, vanemad sunnivad Juliat abielluma oma soosituga -et põgeneda Romeoga võtab Julia jooki et olla näiliselt surnu -plaanikohaselt peaks ta ärkama kabelis ja sealt Romeoga põgenema. Salaplaan ei jõua Romeoni ta teab vaid surmast -Romeo mürgitab end kabelis Julia kõrval, hiljem ärkab Julja, näeb surnut Romeot ja tapab end *Renessanss tähendab murrangulist pööret looduses, loomulikkuse, teadmiste ja vabamate inimsuhete poole ning inimese individuaalsuse rõhutamist *uus proosa oli igapäevaelu käsitlev, realistlik ja rahvalik *tegelaste psühholoogiline keerukus on Shakespeare`i parimate näidendite paeluvuse allikaks *"Olla või mitte olla"-olemine tähendab südametunnistusega elu VALGUSTUSKIRJANDUS JA ROMANTISM -Kirik jäi tagaplaanile ja esikohale tõusis inimene ning tema vaimsed väärtused -usuti inimmõistusesse ja inimväärikusse
Proosa 1990. aastatel Proosakirjandusele iseloomulikku Kirjanduse takistamatu areng, ühiskondlikke muutusi ei kujutata Kirjandus on kõrvaltvaataja positsioonil 90ndatel aastatel pakub lugemismõnu ka intellektuaalile ja laiale lugejaskonnale (lugejasõbralik kirjutamisviis) 90ndate alguses domineerib veel vanem põlvkond (nt. Mati Unt) Proosauuenduste algus Kolm murrangulist teost 1990ndal aastal: Jaan Unddusk „Kuum“ (lugu noorest armastusest, sõnad on kesksed, maailma sõnastamine) Mati Unt „Öös on asju“ (postmodernistlik mäng, iroonia, lugeja eksitamine) Peeter Sauter „Indigo“ (kõnekeelsus, minakeskne tekst, lihtsad asjad, elu kirjeldus, eeskujuks ameerika beat-kirjandus) Peeter Sauter (s 1962) Kirjanik, näitleja, tõlkija
Ideoloogiliste kammitsate lõtvumist 1950. aastate lõpus näitlikustasid teatraalsema stiili otsingud – näiteks Voldemar Panso „Härra Punttila ja tema sulane Matti” (1958 Draamateatris) oma novaatorliku lavakeele ja võõritava teatrimänguga, rahvateatri ja ideeteatri väljendusvahendite veenva ja vaimuka sünteesiga. Eestis märkis „Punttila” Brechti ja tingliku teatrikeele taastulekut peale sõda, kogu Nõukogude Liidu kontekstis aga esimest murrangulist Brechti lavastust. Panso kui dogmaatilisest mõtlemisest vaba, andekas ja värvikas, omamoodi renessanslik loojanatuur suutis rakendada parimat varasemast teatritraditsioonist (sõjaeelses teatrikoolis oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu. Samavõrd kui teatrikeele uuendaja väärib Panso tähelepanu tänaseks staažikaima eesti teatrikooli loojana: 1957
Seitsmendas iseloomustasin renessansi kirjandust ning kirjutasin ka selle aja silmapaistvamatest kirjanikest. Tööd koostades lähtusin põhiliselt renessansiajastu käsitlevatele raamatutele. 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID 3 1.2. Mis on renessanss? Renessansi mõistet (prantsuse keeles "taassünd") rakendatakse harilikult perioodi kohta õhtumaa ajaloos, mis ulatub 14. sajandi algusest 16. sajandi keskpaiga ja lõpuni. Renessansi all mõistetakse murrangulist liikumist vaimse kultuuri kõigil aladel, mis tõi kaasa humanismi taassünni ja vapustas tugevasti keskaegset mõttemaailma ja elutunnetust. 1.3. Renessansi tekkimise eeldused Renessansi tekkimise eeldusteks olid feodaalkorra lagunemine, kapitalistliku majandussüsteemi tekkimine ja arenemine, linnakodanluse kujunemine ning võitlus oma vabaduse ja poliitilise võimu eest. 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias
keelatud alkoholi müüa, transportida ja valmistada. Alkohol keelati, et mobiliseeritud ei tegeleks millegi muuga peale väljaõppe, sest see võimendab ka omavahelisi kontakte. Nivelli tapatalgud. Prantsusmaa väejuhi korraldatud pealetung, mis ebaõnnestus ja tõi suurel hulgal ohvreid liitlaste poolel. 1918: Saksamaa plaan oli saavutada edu enne, kui kohale jõuavad USA väed. Toimus neli suurt Saksa pealetungi. Siiski ei saavutanud nad murrangulist edu. 1918 aasta II pooles jõudsid kohale USA väed. Tegu oli värske jõuga, kes enne sõjas ei osalenud. See tõi sõjategevusse pöörde, sest Saksamaa liitlaste jõud oli raugenud. Bulgaaria, Austria-Ungari ja Türgi sõlmisid vaherahu ja hakkavad sõjast lahkuma. Saksamaal endal toimus Novembrirevolutsioon, võimule saab sotsiaaldemokraatidest ajutine valitsus. Valitsus otsustas sõja lõpetada ning 11.11.1918 sõlmitakse Compiegne'i vaherahu. Rahu sõlmimist heideti hiljem väga
väärtus, mis esindab mingit populatsiooni tunnust, iga faktor, mis määrab süsteemi oleku või funktsioneerimise piirid. Hinnang on vaatlustele tuginev arvamus mõnest tundmatust suurusest; ligikaudne lähendus tõelisele suurusele, väärtusele või parameetrile; parameetri statistiline hinnang. Üldpopulatsioonist korjatud valimi põhjal hinnatud parameetri väärtus sõltub valimist ja hindamismeetodist. 2. Millised olid (on) neli murrangulist faasi populatsioonigeneetika arengus. Kuidas olid omavahel seotud neil perioodidel kasutada olnud andmed ja avastused. 1. Kuni ca 1960 – vaadeldi nähtavat fenotüüpi – tigude mustrid, taimede õievärvid jne. Kui sellised tunnused käitusid Mendeli esimese seaduse järgi, sai neid kasutada populatsioonigeneetika andmetena – alleelidena lookustes. Tulemuseks oli populatsioonigeneetika sünd 20.sajandi alguses. 2
Hinnangud on alati ligikaudsed ning neid mõjutab varieeruvus. Mida suurem (juhuslik) valim, seda väiksem on valimiveast tekkiv varieeruvus parameetri hinnangu puhul. Esineda võib ka nihe (bias) ehk süstemaatiline viga. Mudelid: nt kuidas muutub alleelisagedus populatsioonis, kui on teada populatsiooni suurus ja toimib ainult triiv; Hardy-Weinbergi tasakaalu mudel; Wright-Fisheri ideaalpopulatsiooni mudel. 2. Millised olid (on) neli murrangulist faasi populatsioonigeneetika arengus. Kuidas olid omavahel seotud neil perioodidel kasutada olnud andmed ja avastused. (Sille) 1) Kuni 1960: Kasutati fenotüübilisi andmeid (tigude mustrid, lilleõite värv), mis käitusid Mendeli I seaduse järgi ja kasutati neid alleelide andmetena. Modernses evolutsioonilises sünteesis ühendati Mendeli seadused ja biomeetrikute saadud pidevad andmed looduslike populatsioonide kohta. Kadus vastuolu kahe koolkonna vahel.
Gaelikeelne uisce bethad ongi tõlge ladinakeelsest aqua vitae'st, mis tähendab sedasama ihaldatud eluvett. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Sotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem 1699. a. Kaks murrangulist sajandit Soti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks 1827. a leiutati uudne kolonndestillatsioonimeetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänapäevane scotch. Tõsi küll, ametlikult tunnistati kõik taolised segud viskiks alles Kuningliku Komisjoni dekreediga aastast 1908. Iiri viski ajaloos sai otsustavaks pöördepunktiks An Gorta Mór ehk nn Suur Nälg aastatel
Humanistid on renessansiaegsed õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sealt saadud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele teoloogidele. 15. 16.saj toimunud maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutlust maailmast tervikuna. Suurt hoogu said loodusteadused, mis panid mõistma looduse lõpmatust ja harmooniat. Inimesi hakati tajuma looduse osana. Tekkis uus usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste ja kultuuri murrangulist levikut soodustas Gutenbergi leiutatud trükikunst ~1440, mis lihtsustas raamatute paljundamist. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, k.a keskklass. Nt rüütliromaanide lugemise suurmood 16.saj algul Hispaanias on varajase massipubliku tekke algus. Renessanss arenes läbi vapustuste ja võitluste: Euroopat lõhestas reformatsioon, avastati Ameerika, sõjad mõjusfääride pärast, Otomani impeeriumist kujunes oht, Bütsantsi
Siirdub kaugemale minevikku, tema huvi on ennekõike 13. saj Eesti ja Liivi vabadusvõitlus. Kui Bornhöhe oma eri tekstide puhul kasutas algallikana Kelchi õi Russowi kroonika, aga Saalil Henriku Liivimaa kroonika. Põhiliselt idealistlikud narratiivid. „Vambola”, „Aita” ja „Leili” moodustavad triloogia, mida ühendab tegelaskuju – liivlaste vanem Kaupo. Kaupo oli ajalooline kuju, temast on juttu ka Henriku kroonikas. Tema puhul tõstetakse esile murrangulist sündmust – ristimine („Leili“). Triloogias on Liivi ja Eesti rahva juhid. Toob naised ajalukku. Kõigi tekstide taustal on võimsad looduspildid. Saal liialdab seiklustega: kuhjab ühte jutustusse palju eri sündmuseid, tegevusliine, juhuseid. Tema tekstil on pidevalt kiire: ühegi tegelase,situatsiooni puhul ei peatu. Lähtub romantilisest narrativist. Tegevustikku suunab juhuslik kokkulangemine, nt leitakse ammukadunud isa, reeturi uksele satub vaenlane
rõõmutu. Romaanis pidev väikekodanluse ja intelligentsi konflikt (musterabikaasa Emmi ja tema õde). Kõik Tallinna triloogia peategelased võitlevad eneseteostuse eest, kuid kellelgi ei õnnestu oma eesmärke täielikult ellu viia, kõigil jääb midagi puudu, võibolla on nad liiga delikaatsed, et ennast maksma panna. NN POOLIK TRILOOGIA: Kõik, mis kunagi oli 1946; Ei juhtunud midagi 1947. Puudub keskne peategelane, vaadeldakse murrangulist ajajärku: 1939 kevadaugust (Eesti vabariigi lõpp) 1939 sügis 1940 varakevad (Eesti Vabariigl lõplik lõpp). Järgneva 13 aasta jooksul avaldab vaid ühe romaani: HINGEDE ÖÖ 1953 Kolm osa: Surnud mehe maja, Kiri proua Agnes Rohumaale, Seitse tunnistajat. Ise määratleb oma teost kui realistlikku muinasjuttu maailma, milles üsna reaalsed üksikosad on kuidagi võõriti kokku pandud, või jälle on üksikosade dimensioonid moonutatud
Renessansi puhul ei saa üle ega ümber ka humanismist- inimesekeskne ilmalik maailmavaade, mis seisnes selles, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng ; inimesi ei hinnatud enam päritolu järgi, vaid pigem isikuomaduste põhjal. Renessansi aegsed tuntumad kirjanikud: antiiki uurisid: Dante, Petrarca; maisuse ülistamine: Boccaccio; enesekahtlused: Shakespeare, Montaigne. Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnenud murrangulist pööret looduse, loomulikkuse, ratsionaalsemate teadmiste ja vabamate inimsuhete poole eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil, mis tähistab ühtlasi uusaja algust. Eeskujuks oli antiikkultuur. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Väga oluliseks
Loe: BOCCACCIO, lk 151-154 (Kolmas päev). Boccaccio kui ka Villani aiakirjeldused tõendavad, et aia stiililine külg rikastub, detailirikkus areneb ja lisandub nii purskkaevude kui ka pergolate kasutus, kuid keskaegsed tunnusjooned säilivad. Siit aga pole enam palju maad renessansini. 9. RENESSANSS ITAALIAS 15.-16. SAJANDIL RENESSANSS (pr k renaissance, it k rinàscimento, ld. k renascere) üldiselt tähendab taassündi; selle all mõistetakse murrangulist liikumist vaimse kultuuri kõigil aladel, mis tõi kaasa humanismi taassünni. Renessansiajastut iseloomustab antiigi taasavastamine kunstis, arhitektuuris ja aiakujunduses. Täpselt määratleda, millal algas ja millal lõppes renessanss, on võimatu, umbmääraseks kõrgaja kestuseks Euroopa südames võib lugeda 150 aastat: 1450...1600. a. Kunstis jaotatakse renessansiaega: 1) vararenessanss e trecento ca 1300-1400. a; 2) kõrgrenessanss e quattrocento ca 1400-1500