anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi./ looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. 8. Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 9
mullakihid Mulla kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nim seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nim koagulatsiooniks (sool läheb geeliks või vastupidi). Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade
automorfseid muldi, mis profiili ulatuses ei sisalda karbonaate või sisaldavad neid 4 sügavamates horisontides. Lõuna-Eestis karbonaatsus väheneb lõuna suunas. Mulla happeline reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,5- 6,5 piires). MULLAHORISONDID. Mulla profiil, so mulla mineraalosa ülesehitus vertikaalses lõikes kujutab endast mullatekkeprotsessis muundunud mullalähtekivimit. Näivleetunud mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Profiil koosneb järgmistest horisontidest A-Baf- El(g)-B-C2. Kahkja mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Seoses madala
liik. Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. Ökotoksikoloogia - uurib looduslike ja sünteetiliste pollulantide mõju ökosüsteemi osadele. Biogeogeofraafia - tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust. Biogeotsönoloogia – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste ja elupaiga komponentide vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Tehnokraatia – tehnika ja tehnikateadlaste võim. Bioloogine tort – E.P. Odum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina ja see põhineb bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Ontogenees – üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või surmani. Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema
huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav, sisaldab toitaineid eelkõige N,P, mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega et huumuse koostis on C sisaldus 58% huumuse omadused: värvus tuumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N sisaldus 2,5…5% 12. Huumuse omadused ja koostis. mulla org aine kujuneb mullatekkeprotsessis elusorganismid ja ‘’surnud''org aine tunnuslik element on süsinik C samuti N, P, S ja nende ringe orgaanilise aine ladestumine metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Vatise ja kõdukihi teke. rohumaataimestikuga aladel(rohumaa, põld) ladestub orgaanilne aine peamiselt mulla pindmisse kihti. mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele org aine muundumised mullas
Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 9. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks. Tähtsaim element on süsinik C.Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed puud, põõsad, rohttaimed. Vähem tähtsad on samblad, vetikad
.100 nanomeetrit. Kolloidosakese moodustab tuum koos elektrilaengut määrava kihi liikumatute vastasioonide kihti. Kolloidid jaotatakse tekke alusel 3 rühma: 1) mineraalsed kolloidid, mis tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel 2) orgaanilised kolloidid, mis tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 3) organomineraalsed kolloidid, mis tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kollloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide teke ja nende hulk mullas oleneb mulla omadustest. Mida rohkem muld sisaldab ibet ja huumust, seda rikkam on ta kolloidide poolest. Kõige enam sisaldavad kolloide huumusrikkad savi- ja liivsavimullad. Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad ! Vastavalt sellele, milliseid ioone tuuma pindmised molekulid ümbritsevatesse lahusesse dissotsieerivad, jaotatakse kolloidid happelisteks ehk atsidoitseteks,
Temeratuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Taimekasv sõltub eeskätt sademete hulgast. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Mullastik Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla mikroorganismide tegevus niiskuse vähesuse tõttu aeglustub ja lopsakas rohttaimestik ei lagune täielikult. Muldadesse ladestub huumus. Kuivematel aladel kunuvevad punapruunid savannimullad, niiskematel aladel, ekvatoriaalsete metsade naabruses aga kõrgrohusavannide punamullad. Savannis on ferralliitmullad. Niiskel ajal katab seda peamiselt vesi ja kuival ajal
turbased Halvasti,keskmisel ja hästi lagunenud väga õhuke kuni sügav turvas Lõimist määratakse kui veeretatakse mulda sõrmede vahel ning ning siis kas muld hakkab kokku või mitte selle järgi öeldakse milline on lõimis 11. Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. Mulla orgaaniline aine kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa „põleb“- mida nim. Mulla orgaaniliseks aineks( olulised C ja N) Lagundamine- peamiselt bakterite ja seente poolt LAGUNDAMISE JA SÜNTEESI VAHEKORRAST SÕLTUB MULLA ORGAANILISE AINE HULK Ladestumine- metsas toimub see peamiselt mulla pinnale. Rohumaataimestikuga aladel ladestub mulla pindmisse kihti 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid.
Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 10 Mulla orgaaniline aine Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks. Tähtsaim tunnuslik element on süsinik C. Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed puud, põõsad, rohttaimed. Vähem tähtsad on samblad, vetikad
veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) Biogeotsönoos teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Biootiline kooslus organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. Bioloogiline liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2)
Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 15. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. 3 Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks. Tähtsaim tunnuslik element on süsinik C. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Orgaanilise aine ladestumine: Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3..
Mulla toitereziim Selle all mõistetakse taimede varustamist Mulla orgaaniline osa kujuneb Rasvad lagunevad nii aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi liikuvate toitainetega. Toitereziimi mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa bakterite kui seente mõjul. Aeroobsetes poolest rikastes muldades seevastu iseloomustamisel väljendatakse taimedele sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse tingimustes tekivad esmalt glütseriin ja neutraliseeriv toime soodustab vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja orgaaniliseks aineks. Tähtsaim element on rasvhapped, mis edasi lagunevad huumuse teket
4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning on moodustunud ürg- ja aguaegkonnas ligikaudu 570 – 3500 miljonit aastat tagasi. Aluspõhi – moodustunud peamiselt kambriumis, siluris ja devonis tekkinud settekivimitest. Pinnakate – koosneb pudedatest setetest 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Lähtekivim – mullatekkeprotsessi aktiivselt haaratud kivim. Aluskivim – mullatekkeprotsessis otseselt mitte haaratud kivim. 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. • Moreenid e jääsetted – karbonaatsus väheneb põhjast lõuna suunas. • Lõimiselt kahekihilised setted – moreen on kaetud hilisema settega(liiv, saviliiv) • Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid – hästi sorteeritud setted(liiv, kruus) • Jääpaisjärvede setted – liiv, savi • Turvas • Tuulesetted, alluviaalsed setted 7
anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos on teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. 7. Biootiline kooslus on suurim bioloogiline süsteem, kõigi Maa elusorganismidega, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. (Organismidest ja nende suhteist olenev kooslus) 8. Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9
Algab maismaa teke madalmeres. Põhjavesi esineb: tahkel kujul, gaasilisel kujul, vee kujul: - hügroskoopne vesi ümber pinnase osakeste.- kapillaarvesi asetseb ja liigub väga peentes lõhedes.- gravitatsiooni vesi liigub raskusjõu mõjul s.o. püüab saavutada kõige madalamat taset. Põhjavee osa geograafilises sfääris *Lahustab kivimeid (karstimaastik) *Lahustunud ainete transportimine ja settitamine; tsementeerib setteid *Tähtis osa mullatekkeprotsessis *Seotud varisemiste ja maalihetega *Majanduslik tähtsus. Karst on geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb vees suhteliselt kergesti lahustuvais kivimeis ning väljendub spetsiifilistes pindmiste ja maa-aluste karstivormide kompleksis ning hüdrograafilise võrgu ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras. Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt
praeguseks RE "Eesti Maauuringud" Rein Kask Eesti Maaviljakuse Instituudi mullauurimisosakonna juhataja Endel Kitse EPMÜ mullateaduse instituut; mullafüüsika, mullavesi ja hüdroloogilised konstandid; sügavkobestamine Ragnar Sepp, Erich Lõhmus, Mart Vaus metsamullad Elmar Kaar rikutud mullad Paul Kuldkepp agrokeemia Loit Reintam muldade genees, Euroopa mullakaart, ülemaailmselt kuulus Spiku2 Mulla orgaaniline osa - Kujuneb mullatekkeprotsessis, ja algab taimede asumisega kivimile. Kuumutamisel põleb künnikihis tavaliselt 2-3%...20%. Mineraalmuldade tahkest faasist >90% anorgaaniline aine, turvasmuldadel <50% Sünteesivad ainult rohelised taimed CO2, H2O ja mineraalsooladest päikeseenergia toimel. Osa mulla org. Ainest pärineb loomade ja mikroorganismide kehadest. Orgaanilise aine voog läbi mulla - Orgaaniline aine: satub mulda, muundub mullas, laguneb (mineraliseerub), eraldub mullast CO 2-na.
Algab maismaa teke madalmeres. Põhjavesi esineb: tahkel kujul, gaasilisel kujul, vee kujul: - hügroskoopne vesi ümber pinnase osakeste.- kapillaarvesi asetseb ja liigub väga peentes lõhedes.- gravitatsiooni vesi liigub raskusjõu mõjul s.o. püüab saavutada kõige madalamat taset. Põhjavee osa geograafilises sfääris *Lahustab kivimeid (karstimaastik) *Lahustunud ainete transportimine ja settitamine; tsementeerib setteid *Tähtis osa mullatekkeprotsessis *Seotud varisemiste ja maalihetega *Majanduslik tähtsus. Karst on geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb vees suhteliselt kergesti lahustuvais kivimeis ning väljendub spetsiifilistes pindmiste ja maa-aluste karstivormide kompleksis ning hüdrograafilise võrgu ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras. Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm
Raske ls- rõngasse keeramisel nöör praguneb Keskmine ls-nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub Kerge ls- rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub Saviliiv- võimaldab endast peos veeretada kuulikese 4 Liiv- tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peao laiali. 11. Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks, see mis ei põle on mineraalne osa. Tähtsaim tunnuslik element on süsinik-C, samuti N ja selle ringe. Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed-puud, põõsad, rohttaimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest(CO2, H2O ja mineraalsoolad).
Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 9. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks. Tähtsaim element on süsinik C.Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed puud, põõsad, rohttaimed. Vähem tähtsad on samblad, vetikad
turvasmuldadel kuni 95%. Ta koosneb muundumata ja muundunud taimsed ja loomsed jäänused. Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus, mis on pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja lämmastikku (3- 8% ). Huumusainetest on mullatekkeprotsessis aktiivsemalt osalejateks huumushapped. Huumusained võtavad osa kivimite ja mineraalide murenemisest, mõjutavad seega aineringe. Huumus parandab mulla omadusi ja on toiteainete allikaks. Mulla õhk (20-30%) täidab mineraal- ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mulla õhust saavad mullas elavad organismid ja taime juured hingamiseks hapnikku. Mullaõhu allikaks on atmosfääriõhk, millele lisanduvad orgaanilise aine lagunemisel ja elusorganismide poolt eritatavad gaasid
vesi on kõrge siis aeglaselt. Kõdukiht kuni 30 cm. Reeglina segametsad, mikroreljeef mosaiikne. 8 kaltsifiilne- lubjalembene. 14 1.7. Rabastuvate metsade tüübirühm- metsad, mille muld on veega küllastunud, iseloomulik on suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. 1.7.1. sinika kkt.- happelise mullaga, põhiliselt männikud. Põhjavee tase kõrge ja kõikuv. Rohu-puhmarindes vähenõudlikud puhmad (kanarbik, kukemari, sookail) ja niiskuslembesed rohttaimed. Samblarindes palju turbasamblaid ja karusammalt. Levinud Põhja- ja Lääne-Eestis. 1.7.2. karusambla kkt.- levinud soode ümbruses tasandikel. Mulla lähtekivimiks savid ja liivsavid
26. Mulla kolloidid ja nende jaotus- nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1)Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2)Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3)Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. 27. Sool, geel, koagulatsioon- Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nim seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nim koagulatsiooniks (sool läheb geeliks või vastupidi). 28. Mulla neelamisvõime- on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu
Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus, mis on tumepruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks (koosneb muundumata ja muundunud taimsetest ja loomsetest jäänustest). Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja lämmastikku (3-8% ). Huumusainetest on mullatekkeprotsessis aktiivsemalt osalejateks huumushapped, mis võtavad osa kivimite ja mineraalide murenemisest, mõjutades seega aineringet. Huumus parandab mulla omadusi ja on toiteainete allikaks. Huumuse lagunemisel moodustuvad vesi, süsihappegaas ja mineraalained. Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erinevate omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa sfääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega.
kasutatakse vastavaid sootüübi nimetusi. · Iga kasvukohatüübi piires eristatakse metsatüübid vastavalt enamuspuuliigile. · Muud tunnused: vanuseklass, päritolu, maakasutusviis jne. Ei kajastu klassifikatsioonis (tüpoloogias). Rabastuvad metsad · Metsad, mille muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid sinikas, sookail POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED: Aruniidud ja puisrohumaad Pärandkooslustest üldiselt: Pärand- ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige lagedaid, traditsiooniliselt majandatavaid rohumaid või puude-põõsastega rohumaid.
haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Biogeokeemiline tsükkel osa looduse aineringest, ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismide tagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte põhilist aineringet: suurt ja väikest. Biogeotsönoloogia teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Biogeotsönoos (V.N. Sukatsev) looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid.
7. Iseloomustage soovikumetsade samblarinnet! 8. Kas lubikaloo kasvukohatüübil võiks olla sarnasust soovikumetsadega? Milline? 9. Millised liigid on sobivad metsauuenduseks soovikumetsades? 10. Millised on tähtsamad metsatüübid soovikumetsades? 7. RABASTUVATE METSADE TÜÜBIRÜHM Siia kuuluvad metsad, mille muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhte- liselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 7.1. SINIKA KASVUKOHATÜÜP (Sn) Reljeef: tasandikud või lamedad madalad künkad, mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: leede-glei LG ja turvastunud huumus-illuviaalsed leedemullad LGI, mille turvastunud metsakõdu ja turba kogutüsedus on alla 30 cm
kõrreliste ohtrus ja sammaldest karusambla ja turbasammalde katvus. Kultiveeritakse Mä, kuni 6000 tk ha-le, sangleppa kuni 3000 tk ha-le, arukaske kuni 3000 tk ha-le, Sa, kuni 2000 tk ha-le, Ku, 3000 tk ha-le. Kasvukohatüüp on levinud Lääne- ja Loode-Eestis, samuti saartel - 2,8% riigimetsadest. Angervaksa kasvukohatüüp (an) Levib madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale, hästi liikuv. Mikroreljeef tugevasti mätlik. Mullatekkeprotsessis omab olulist tähtsust muldade soostumist põhjustav põhjavete karedus. Enamasti on tegemist leetjate glei- (GI) või leostunud gleimuldadega (GO), lõimiselt enamasti liivsavid. Organogeenne horisont on enamasti 10.....30 cm tüsedune, reaktsioon neutraalne kuni nõrgalt happeline ( pHKCl 5,3-6,0), millele järgneb tavaliselt pruuni kuni sinakashallilaiguline liivsavine gleihorisont. Eraldatud on kasvukohatüübist tarna-
kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Biogeotsönoloogia on teadusharu, mis käsitleb elukoosluse ja elupaiga komponentide (mulla, kivimite, kliima) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi (V. Sukatsov, 1940-ndatel a.-tel). Biogeograafia on tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust (moodustavad maastiku tuuma). Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (näit. Pandivere kõrgustik). Biogeograafilisel rajoneerimisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: üldine liigiline koosseis;
Leostunud või küllastunud gleimuldadel on alustaimestik lopsakas ja koosneb suurtest sõnajalgadest (naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, ohtene- ja suga-sõnajalg) ning kõrgetest rohunditest (seaohakas, soo- koeratubakas, angervaks). Rabastuvad metsad kasvavad laugetes nõgudes, madalatel tasandikel ja soode ümbruses. Sealseid muldi iseloomustab suhteliselt tüse toorhuumuseline kõduhorisont. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud vettpidav nõrgkivikiht. Peapuuliik on mänd, mõnel pool sookask või kuusk. Põõsarinne puudub või on hõre, hästi on arenenud samblarinne, karakterliigid on selles harilik karusammal ja keratarn. Soometsade klass Toomingas on üldlevinud põõsarinde taim. Teda kasvab palju ka madalsoometsades Lodjapuu on iseloomulik madalsoometsadele, aga teda kasvab ka teistes metsades valgusküllastes kohtades