Maakoore pindmine osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Komponendid – mineraalne(45%) ja orgaaniline(5%) aine ning õhk(25%) ja vesi(25%) 2. Muldi kujundavad faktorid • Rohelised taimed, mikroorganismid, vähesel määral ka elusorganismid • Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning on moodustunud ürg- ja aguaegkonnas ligikaudu 570 – 3500 miljonit aastat tagasi.
170) Mullatüüp- sarnane ehitus, tekkelugu, tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline isel. Lähedaste tüüpide kogum-KLASS:1.alltüüp-olulised erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides,2.liik-alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi,3.erim-lõimise järgi eristatake kõigi tüüpide piires Lõimis e.erim-oluline kuid mitte pealmine tunnus.Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus-tuleb teha vahet verikaalses jaotuses-koostatakse lõimise valem. MULDADE LEVIKU SEADUSPÄRASUSED-mullad ei paikne juhuslikult- poolsused-ekvaatorid.Kliimavööndid-temp,sademete jaotus,erinevad muldade lähtekivimid. A.globaalne paiknemine.a)horisontaalne tsonaalsus- vöönditena,b)verikaalne tsonaalsus-mäestikualadel.B.mikrotsonaalsus-paiknemine seoses reljeefiga-põuakartlik,parasniiske,gleistunud,glei,turvastunud,soomullad. MULDADE
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk.
Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta, kuna seal alles algab mullatekkeprotsess 6. Inimfaktor väetamine, kuivendamine, niisutamine (positiivne). Inimfaktor võib olla ka negatiivne (erosioon, muldade sooldumine ebaõigel niisutamisel, mulla väljakurnamine, maavarade kaevandamine) 8. Geneetiline horisont kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhotisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omaduste erinevuse (orgaanilise aine sisaldus, struktuursus, värvus, lõimis, keemiline koostis) poolest. 9. Taimedele olulisemad mikroelemendid C; O; H; Ca; Mg; S; N; K; Fe; P 10. Muldade potensiaalne viljakus Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 11. Hapendus- taanduspotentsiaal Eh(mV) Logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides)
AMGIS on aluseks konkreetse talu või ettevõtte majanduslikult tasuvate taimekasvatussaaduste tootmise ja säilitamise tehnoloogiate arendamisele keskkonna- ja ressursisäästlikumaks. Aineringed ja maakasutusstrateegiad Muldade fütoproduktiivsus ja viljakus olenevad muldade omadustest ja niiskusreziimist. Huumuse mõju mullas toimuvatele protsessidele ·Võtab osa mineraalide lagundamisest, ainete migratsioonist määrab ära mullatekkeprotsessi ·Parandab mulla füüsikalisi omadusi ·Sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused ·Sõltub mulla bioloogiline aktiivsus ·On taimetoitainete allikaks ·Toimib taimedele kasvustimulaatorina Mulla kultuuristamise tulemusena väheneb oluliselt mulla orgaanilise süsiniku varu. Mullaharimise minimeerimine aga suurendab mulla süsinikusisaldust. Rohumaade asendamisel põlluga vähenes mulla süsinikusisaldus kahekümne aastaga ligikaudu kaks korda.
.. ...kuni kehvale pinnasele taimkate tekib ja huumus kujuneb ...vahel ei tekigi... Nõmmemets Võrumaal Sonora kõrb Vulkaaniline pinnas Assooridel Raul Kivimäe ja Vaike Rootsmaa fotod MULLATEKKEPROTSESSID Tavaliselt kujundavad mulda mitu mullatekkeprotsessi korraga Vaike Rootsmaa fotod http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/699/rootsmaa.pdf?sequence=5 Näited mullaprofiilidest A A E A B EB C C B
laguproduktide toimel. Mullaprofiili ehitus ja mulla morfoloogilised tunnused Mullas toimuvad väga mitmesugused protsessid, mille tulemusena tekivad väga mitmesugused ühendid mulda. Geoloogiliste tegurite eeskätt vee toimel paigutuvad tekkinud ühendid sageli ruumiliselt ümber, mille tulemusena tekivad mulda väliste ehk morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on tekkinud mullatekkeprotsessi käigus, neid nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks ja neist koosnevat vertikaalristläbilõiget mullast me nimetame mullaprofiiliks. Mulla profiil koosneb väliste tunnuste poolest üksteisest eristatavatest geneetilistest horisontidest. Mulla morfoloogilised tunnused: 1) Värvus 2) Lasuvustihedus 3) Mulla happelisus 4) Mulla struktuur Mis on vajalik, et struktuursus tekiks? On vaja et: 1) mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi
orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate- Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest.
Lähtekivim mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaanilised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 3.Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas. Kliima mõju võib olla otsene. 4.Reljeef jaotab ümber aineid (erosioon) ja energiat (kalded) 5.Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. 6.Inimfaktor väetamine, kuivendamine, niisutamine (positiivne). Inimfaktor võib olla ka negatiivne Mullaprofiili ehitus-Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest kuni mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivimini. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nendevahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel
Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest.
leostunud mullad, osa rähkmuldasid). Arenosols - vähearenenud profiiliga, valdavalt liivased kuivad mullad (meil osa rannikumuldasid luidetel, väljaarenemata horisontidega nõrgalt leetunud mullad). Regosols - vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad (meil osa rähkmuldasid, erodeeritud mullad). Kõrgemate tasemete (II tase) eristamiseks kasutatakse reference base ühiku ees täiendsõna, see määratakse domineeriva mullatekkeprotsessi või mulla lähtekivimi järgi. Näiteks stagnic tähendab taandumistingimusi ja kui eelnevalt oli määratud Albeluvisol, saame mulla nimetuseks Stagnic Albeluvisol. Järgmisel täpsemal tasemel (III tase) mulla nimetust esitades (mulla olemust täpsemalt iseloomustades), tuleb kasutada teist täiendsõna see tuleneb sekundaarset mullatekkeprotsessi või muldade kasutamist mõjutavatest tunnustest (kokku on neid 12, suurelt jaolt FAO-ga kokkulangevad)
2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. 1) bioproduktsioon-toidu, sööda ja muu biomassi tootmine 2) keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energiavarud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine, vee ja õhu kvaliteet) 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ( elupaigad, liigi ja geenivaramu) 4) tooraine allikas (liiv, savi, kruus)
Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedosfäär tekib ja areneb aktiivses koosmõjus lito-, hüdro-, atmo- ja biosfääriga. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja talitlused. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. 1. Toidu, sööda ja muu biomassi tootmine (bioproduktsioon) 2. Keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energia varud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine; vee ja õhu kvaliteet) 3
sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lähtekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega. Need kaks aspekti on omased kõikidele muldadele. Olenevalt mullatekketingimustest eristatakse ühtse
Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Rakenduslik mullateadus: agronoomiline, metsanduslik, maaparanduslik, keskkonnakaitseline. Mullateaduse harud: · mullageneetika (uurib muldade teket ja arengut)
voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. Nad koosnevad keemiliselt säilinud tard-, sette- ja moondekivimite või neid moodustavate mineraalide tükkidest, milles on ülekaal kvartsil. Kuuluvad settekivimite hulka. RÄHKMOREEN Põhja-Eestis valkjashall, tugevasti karbonaatne ja kivine. On valdavalt mulla lähtekivimiks Eestis ja tema mineraloogilisest ning keemilisest koostisest sõltub suurel määral mullatekkeprotsessi suund ja kujunenud muldade omadused. SAVIKILT Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda (aleuriit ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist. Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid.
Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C 3. Reljeef jaotab ümber aineid (vesi) ja energiat (lõunakallak) 4. Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta 5. Inimfaktor (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, niisutamine soolase veega) Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse.
maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning
Mullaprofiili ehitus-all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest maapinnalt kuni mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivim.Solum-mulla ülemine rohkem murenenud osa,mis sisalab A,E ja B- horisonte.Solum sisaldab endas teatud hulk horisonte,mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärel.Mulla geneetiline horisont-kiht,mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhorisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omad erinevuse poolest.MULLA HORISONDID ON MULLATEKKE ÜKSIKPROTSESSIDE PEEGELDUSED. Mullatekke elementaarprotsessid: Kamardumine-kamari teke,kus rohttaimede jäänuste ja mikroobse org aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti.Esineb kõigil parasniisketel muldadel peale männimetsade. 2)kõduhorisondi teke-metsa-või rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt
Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C 3. Reljeef - jaotab ümber aineid (vesi) ja energiat (lõunakallak) 4. Aeg ehk mulla vanus - aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta 5. Inimfaktor - (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, niisutamine soolase veega) Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum - mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse.
· inimtegevus Mulda ladestub orgaaniline aine mitmel erineval viisil: metsas ladestub orgaaniline aine mulla pinnale (okkad, puutükid, käbid, lehed jm). Vähesel määral ladestub orgaanilist ainet otse mulda surnud juured. Metsakõdu kahjustamisel (hävitamisel, tallamisel) mulla looduslik taastootmine (mullateke) aeglustub või peatub, sest varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning puhverdajaks vee ja õhureziimijärskudele muutustele. Rohumaadel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisesse kihti (1020 cm). Rohumaadel on maaaluste taimeosade kaal 24 korda suurem kui maapealsete osade kaalust, seetõttu oluline osa ka neil orgaanilise aine ladestumisel. Ladestumine oleneb ka suuresti rohumaa kasutusest. TAIMKATE Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga).
inimkonna vaatepunktist oluliseks sotsiaal-majanduslikuks hüveks. Muldade talitlused saavad toimida mitmel tasandil ning on määratud mulla omaduste (nt lõimis, orgaaniline aine, toitainete sisaldus, pH, poorsus jne), keskkonnatingimuste (kliima, reljeef jne) ja antropogeensete (maaviljelus) faktorite poolt. 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate- Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest
• ala kliima, • inimtegevus. Mulda ladestub orgaaniline aine mitmel erineval viisil: Metsas ladestub orgaaniline aine mulla pinnale (okkad, puutükid, käbid, lehed jm). Vähesel määral ladestub orgaanilist ainet otse mulda - surnud juured. Metsakõdu kahjustamisel (hävitamisel, tallamisel) mulla looduslik taastootmine (mullateke) aeglustub või peatub, sest varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning puhverdajaks vee- ja õhureziimijärskudele muutustele. Rohumaadel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisesse kihti (10-20 cm). Rohumaadel on maa-aluste taimeosade kaal 2-4 korda suurem kui maapealsete osade kaalust, seetõttu oluline osa ka neil orgaanilise aine ladestumisel. Ladestumine oleneb ka suuresti rohumaa kasutusest. TAIMKATE: Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga). Maastike eraldamisel oluline erinevate
taimsete ja loomsete organismide kaudu. Taimestiku koosseis, varise hulk, selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom ja bioloogilisse aineringesse võetavate elementide arv sõltuvad kõik kliimast. Pinnamood mõjutab mullateket kaudselt, näiteks kallakulistel aladel võib esineda ligniiskust ning lõunapoolse nõlva muld saab rohkem otsest päikesekiirgust. Mulla vanus on see aeg, mis kulub lähtekivimi muutmiseks mullaks pikaajalise mullatekkeprotsessi tagajärjel. Eesti mullad on noored (2000-4000 a), võrreldes maailma muldadega (10 000- 13 000 a). Antropogeenne ehk inimetegur mõjutab muldi kas negatiivselt või positiivselt. Muldade kultuuristamisel suureneneb bioloogilise aineringe aastakäive, kuid samas võib sellega kaasneda ka muldkatte saastumine. Samas muldade loodushoidliku kasutamise hea tava võib muuta mulla nii produktiivsemaks kui ka viljakamaks. Uuritava ala lähtekivim on punakaspruun liivsavi- ja saviliivmoreen
Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste esinemine-tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite esinemine-taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 21. Mullaprofiili horisondid. O metsakõdu. On mitmesuguses lagunemisstaadiumis olevatest varisenud taime osadest koosnev alla 10 cm tüsedusega pindmine, hästi õhustatud orgaanilise aine kiht.
Hea tava on säilitada viljakaid põllumaid kui rahvuslikku rikkust. Hea põllumajandustava aluseks muldade kasutamisel on oma muldade tundmine. Abivahendeiks on kõigile kättesaadav mullakaart ja vastav kirjandus. Mullakaardil olevad mullaliikide tähiste seletused on toodud Lisa 4 tabelis 1. Mullaviljakuse säilitamine ja taastootmine on väga oluline. Mullaviljakus on mulla võime varustada taimi toitainete ja veega ning taimede juuri hapnikuga. Viljakus kujuneb loodusliku mullatekkeprotsessi ja inimtegevuse mõjul. Mulla võime toota biomassi sõltub mullaviljakusest ja ilmastikust. Mullaviljakuse säilitamine hõlmab erinevaid agrotehnilisi võtteid: süstemaatilist väetamist, muldade lupjamist, kivikoristust, veereziimi reguleerimist, viljavaheldust jne. Viljakuse taastootmiseta langeb mullaviljakus ja väheneb saagikus. Muldade kasutussobivuse määravad: · mulla omaduste vastavus kultuuride bioloogilistele nõuetele; · muldade harimiskindlus; · muldade haritavus.
valida sobivad kuivendusvõtted. 8)Liigniiskuse tunnused ja pahed. Liigniiskus esineb siis, kui enamik mullapoore on täidetud veega ning õhk nendest välja tõrjutud. Liigniiskuse tõttu pidurdub taimekasv ning mulla harimine ja saagi koristamine on raskendatud. Enamik Eesti põllumajandus- ja metsamaid asub liigniisketel muldadel ning vajab seetõttu kuivendamist. Liigniiske muld on äratuntav kas väliste või mullaprofiilis avalduvate mullatekkeprotsessi tunnuste järgi. Välistunnused: · taimede nõrk kasv · madal saak · niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) · pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui
annaabi.ee 
