Kepsu pikkus: l := 153mm 3. Kolvi liikumise parameetrid r Väntvõlli vända raadiuse ja kepsu pikkuse suhe on := = 0.275 l Väntvõlli vända pöördenurk on := 0 , 0.001 .. 360deg a.) arvutan kolvi liikum ise alumine_surnud_seis := 3.142 x( ) := r× éê( 1 - cos( ) ) + × ( 1 - cos( 2× ) )ùú ülemine_surnud_seis := 0 ë 4 û 0.1 ülemine_surnud_seis alumine_surnud_seis Kolvi läbitud tee (m)
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal
1)New seadusi nim tihti aksioomideks(tõesed vektoriaalset suurust, mis võrdub massi ja Jõu elementaartööks nim jõu ja tema väited, mida ei saa tõestada) kiiruse korrutisega F*t=m*v inertsimoment rakenduspunkti elementaarsiirde korrutist 2)New seadused kehtivad ainult maamunal Pöörlemise korral M*t=I* (dA=F*dr) Lineaarne liikum: töö A=F*dr), 3)Mis on aeg? Kuidas määratakse? Jne Punktmasside süsteemi liikumishulk: Kogu töö A=(Fx*dx+Fy*dy+Fz*dz) Pöörlev 4)Kaalu ja massi erinevuse mõiste k=mi*vi k=m*vc k=m*vc=m*ac=Fi liikum: dA=Mz*dz Kogu töö A=Mz*dz m=P/g=>P=m*g (vc-süsteemi keskmine kiirus) Igasugune jõud Jõu võimsuseks nim ajaühikus tehtud tööd.
Temp tõuseb, osooni kihi tõttu. Neelab UV, kaitseb elu. Õhurõhk tõuseb, osooni kihi tõttu. Neelab UV, kaitseb elu. Õhurõhk on väga väike. on väga väike. Mesosfäär temp. Langeb -80kraadini, sest õhk on hõre, Mesosfäär temp. Langeb -80kraadini, sest õhk on hõre, tekivad ööpilved. tekivad ööpilved. Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus. ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirguse spektraalne koostis
Termodünaamika on soojusnähtuste teooria, mis ei arvesta aine molekulaarset ehitust. Keha siseenergiaks nim tema koostisosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Soojal kehal suurem siseeenergia, sest suurem osakeste vaheline kaugus. Keha siseenergia muutmise viisid: *mehhaniline töö (mootori osa liikum), *soojusülekanne(saunas käimin). Soojusülekande liigid: *soojusjuhtivus (lusikas tees). Termodün II printsiip: soojusülekandel on alati kindel suund, soojemalt külmememale kehale. Entroopia on suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Soojusmasinaid võrreldakse nende efektiivsuse abil. n=Akas/Q1 100%. Kasutegur näitab, kui palju juurde antavast soojushulgast suudab masin muuta kasulikuks tööks. Kvaliteetsem energia on see energia, mis tuleb kõrgematemperatuurilisemast reservuaarist. Jahutiks nimetatakse keha või süsteemi, millele saab ära anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi ...
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit.
massihävrelvi ning sõjalisele tegevusele järgnev liitlasvägede okupatsiooni.20märts alust usa Iraagi pommit.1mai kuulut Bush sõja lõp. pvo-1964Yasser Arafat rühmitus-Iisraeli merrepühk+Palestiina loomine.kasut terrorirün. pärast 6päevastsõda 1967oli Läänekallas ja Gaza Iisraeli valdusse läinud slv-7aug 1949 USA, Sb ja Pr okup tekkis. Pol ülesehitus föde+par demo. Ekstremistlikud v ja p liikum prakt puuduvad.sots turumaj. sdv- 7okt 1949 mitu parteid ühendatud Rahvarindesse. Riigi valitsev partei Sak SotsÜhtsuspartei. Sõjajärgsete piiridega lõigati ära osa tema tagamaadest idas. maj arenenuim sots riik I-Eur. sak üh-3okt, 1990 ühtsus muut võimal prst Berl müüri langemist 1989+ sdv poliitilise süst kokkukuk, 4võitja võimu võimet val Sak ühislt
asukoht ajahetkel t=2,47 sek kui algkiirus on ja algpunkt esialgse koha suhtes ja ⁄ = ½*(-9,8)* +11,48= -18,41 m Kiirus sel hetkel = -24,2 m/s P lli kii u k u el m kõ gu el K u me võ ndi √ =√ m/s 13. Pe u e liikum h kk v ongi e imene v gun möödub elle v guni lgu e uv v lej ekundig Kui pik j jook ul mööduv d v lej ongi kõik v guni ? Eeld me e ong liigub üh l el kii enev l Lahendus: a=constant; ; t=3 s. Kui S = vagun , siis rong = 9S = ⇒ a= 9S= = ⇒ a =18S ⇒ =18*4,5=81 t =√ = 9 sek Vastus: Kõik v guni mööduv d v lej 9 sekundiga 14
9.20-30 10. 11.Näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda ehväiksem 200 ülekaalus taandmustingimused ehsuurem400 ülekaalus hapendustingimused ja kui ehsuurem700, siis taimedele kahjulik.soovitatav 400-600 12. Lessiveerumine mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse-meh ümberpaigut. See toimub osakeste muutmatul kujul. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel ning seal esineb kindlasti ka keemine 10% HCL-ga 13. Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 14. Makroelemendid: C,O,H,Ca,Mg,K,Fe,P,S,N 15
fjordidest. 4.2- Skäärrannikud- piirk.-s, kus kaljuvoored on ranniku lähedal, ulatuvad osal. veest välja. (Stockh, Helsinki, Turu)4.3-Riasrannikud- piirk.-s, kus mäeahelikud ja nende vahelised orud on risti merega. Tekib lahtedest ja saartest tug. liigestatud rannik(Kantaabria). 4.4- dlmaatsiarannikud-piirk.-s, kus mäestikud on paralleelselt rannikuga, tekivad piklikud saared. (Horvaatia) Hüdrosfääriga seot. keskkonnaprobl.: jõgede üleuj., maapind vajub magma liikum tõttu, nafta/põhjavee väljapumpamine, põhjvee reostus, sügavus.
15. norm verrõhk- süstoolne-100-140 mmHg, diastoolne- 60-90 mmHg. 16. verrõh sõltub- südam tööst, vanus, ringlev vere hulgast, veresoont elastus. 17. ver vool kiirus aord-. puhkam-20cm/s-, südam kokktõmb 120 cm/s. 18. süda pump verd 1min jooks a)tavaasend – 5l; b)füüsilinekoormus 30l/min 19. Loommass ja süda- Mida suurem mass, seda aeglasemad on südamelöögid. 20. seos aineosakeste ja temp vahel- mida suurem on osakeste liikum kiirus seda kõrg temp. 21. Celsiuse temp – jää sulamine/vee jäätum. Kelvini temp – 0 kraadi, kui aineosakesed lõpetavad liikumise, ehk peatuvad. 22. Seos K ja C vahel- 0 kraad Celsiuse järgi = 273 K 23. termom tööpõh- Enamike termomeetrite töö põhineb ainete soojuspaisumisel. (Vedekiktermo- termom soojenem vedelikusamba pikkus paisumistorus muut; Bimetall termom-erinev joonpaisumteguri tõttu muudab bimetall temp muutudes oma kuju nt saunas; gaastermom- töötab
Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliit vastu. Kihistuse mõiste: mitmed ühisk jaoks olulis tunnused jagavad inim-d kihtidesse e ühisk on sotsiaalselt kihistunud,mängib olul rolli ühisk korrastam, sidumisel,muutub pika aja jooksul.Praegu ühisk arengutempo kiireneb.Sostsiaalne mobiilsus-inim-te v tervete rühmade liikum ühest ühisk.kihist teise.Horisontaalne-ühest linnast,majandusharust teise,Vertikaalne-lihtöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi.Sots mobiilsus peegeld ühisk avatust ja arenguvõimet. Klassid ja staatused: Sotsiaalne klass-omandisuhe pole ainumäärav,arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Keskklass:teatav elatustase,hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö. Nüüdisühisk tunnusjooneks kihistumise seotus inim-te haridusnäitajaga
- Elektrokineetiline sisestusviis kujutab endast olukorda, kus kapillaar on asetatud ühest otsast katolüüti ja teisest anolüüti (sisaldab analüüdiga proovi). Pinge rakendamisel EOF liigub kapillaari ühest otsast teise, tekib imemisefekt, mis veab proovi kapillaari sisse. - Hüdrodünaamiline sisestusviis töötab rõhu/vaakumi kasutamisel ühest kapillaari otsast. Rõhkude vahe kapillaari otste vahel paneb vedeliku kapillaari sisse liikum. Antud sisestusviisi puhul on olulisteks teguriteks temperatuur ja viskoossus. 3 - - Detektorid ja nende tööpõhimõtted (vähemalt 4) - tihti kasutatakse UV või UV-VIS neelduvusdetektorit. Sellisel juhul toimib osa kapillaarist detektsioonikohana (ilma polüimiidita "aken") ning mõõdetakse kiirguse neelduvust vastavalt Lambert-Beeri seadusele. Teisena kasutatakse
Laeva andmine Laeva seismine laadimiseall ettevalm istami ettevalmistami laadim isealla laadimise alla laadimise ne ne Laeva Laeva Laeva Laeva liikum ine liikumine väljumine väljumine Formaalsused Formaalsused lähtesadam lähtesadamastast sadam ast sadamast sihtsadam asse sihtsadamasse 10. Raudtee ja sadama infrastruktuuri koostöö 1. 1. Kauba Kauba laadimine
taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis ? mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse- meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale
taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis ? mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse- meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale
Demo "Otsi" Näita skeemi Näita proget Variant 2 ei ole veel * iga elemendi ente jaoks evused tegevused järgmine For-laused Harjutus "Ufod" Koost oleva nende Liikum Soovi Liigu NB! E käsun Liigu muud algav Koostada kaks makrot, mis panevad liikuma ekraanil olevad "ufod" (ovaalid), muutes juhuslike arvude abil nende koordinaate. Võiks muuta ka kujundite värvusi. Liikumine võiks olla lõpmatu. Katkestamiseks eraldi nupp.
- protsess, mille käigus kutsut. nõutava kvalif. ja om. tööt. kandid. pakut. töök. (va- liku eeletapp). Kasut. org.siseseid ja -väliseid allikaid ning vah. ja värbam. alternatiive. I. Org.sisene värbam. - eesm. pers.vajad. rahuld. org. enda tööt. ümberpaigut. ja tõhusama raken- dam. tulemusena. Aitab tööt. motiv. Loob neile head ting. eneseteostuseks ning vähend. pers. ku- jundam. riske. Liialdam. pidurdab org. loovust. Org.sisese värbam. allikad: 1) tööt. edutam. (tööalane liikum. kõrgem. töök.), 2) üleviim. (ei kaasne muudat. org. hierarhias), 3) taandam. (tööt. viimine madalam. töök.), 4) tagasiastum. (tööt. asum. neile sobivam. töök.), 5) erruminek, 6) valland. (töösuhete ajut. katkestam või töölepingu lõpetam.), 7) alternatiivne värbam.: - ületunnitöö - suurend. tööt. normtöötundide arvu. Lühiajal. tööjõuvaj. suuren.; - allhange - teat. tööde tegem. ant. lepingul. alusel teistele org.-dele. Sobib, kui progn. nõudl. suuren
Hoiakuline kiht ongi asja teine pool. Sütiste luulesse on kirjutatud rõhutatavalt lihtsat ja inimene määratletakse sotsiaalse ümbruse kaudu. Sütistel on pilk seestpoolt ja see on oluline. Siit tulevad ka enesekuulutused v deklaratsioonid. Agulipeegeldused paljusus haakub üsna hästi ka nn tööpoeesiaga. Mingis mõttes on ta töö poetiseerija oma luules. Siin on ka klassikalisi näiteid, mis on läinud kirjandusajalikku: nt "Läbi töötavate tänavate", kus ta hakkab Tartu agulist liikum ja lendab üle Tartu linna. Teatud muutused tulevad 1930ndate keskpaigas, aga alus ei muutu ehkki pealispindselt tundub nagu siin oleks midagi. Sütiste mõnevõrra läheneb traditsioonilisemale poeetikale vabavärsi osakaal kahaneb. 1930ndatel tulevad selgelt esile poliitilisema programmi otsingud (vasakpoolse sättumusega). Nt "Noored partisanid" miks ta kirjutab suure poeemi Vabadussõjast kui ta liitub 5 aasta pärast Nõuk? Ta osales ise Vabadussõjas ja seega on isiklik kogemus
Pinnase liikumist takistavad kõrvalelükatava pinnase omakaal ja pinnase nihketugevus liikuva pinnasemassi ja paigalseisva pinnase vahel (joonis 8.2). M a ap in na tõ u sm in e vu n da m en d i kõ rva l Tih en e nu d L ih ku v p in n a s pin na sest kiil Jo o nis 8.2 Pinnase liikum ine erinevates tso o nides kandevõim e am m endum isel Seisund, kus vundamendile mõjuv jõud on tasakaalus liikumist takistavate jõududega, ongi talla aluse pinnase piirolukord ja määrab vundamendi kandevõime. Inseneri seisukohast on oluline nii koormus, mille puhul hakkavad tekkima plastsed deformatsioonid pinnases ja kaob lineaarne sõltuvus jõu ning vajumi vahel, kui ka vundamendi kandevõime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
