5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Nektarieritust mõjutavad tegurid. Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid: 1) Õhutemperatuur Taimed eritavad hästi nektarit kui õhutemperatuur on tõusnud üle +16ºC. Tähtis on, et ka ööd oleksid soojad. 2) Õhuniiskus. Nektarierituseks optimaalne õhuniiskus on 60 80%. 3) Mullaniiskus. 5 Nektarierituseks optimaalne mullaniiskus on 50 60% 4)Päikesevalgus soodustab nektarieritust. 5)Mullastik. Erinevatel taimedel on mullaomaduste suhtes erinevad nõuded. Näiteks lubjarikkamaid muldi eelistavad mesikas ja lutsern ning teised liblikõielised taimed, mis kasvavad looduslikult Põhja ja Lääne-Eestis. Agrotehnika
puhtimine, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Kartuli-hõbekärn haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas. Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine. o Kartuli-süvikkärn kandub edasi nakatunud mugulatega ja mulla kaudu. Nakatumist soodustab suur mullaniiskus, madal temp ja happesus. Deformeerunud mugulad ei oma majanduslikku väärtust, saak väheneb, säilitamisel on mugulad vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: seemnematerjali uuendamine, pikk kartuli kasvatamise vahe külvikorras. o Kartulivähk kahjustab kõiki maaaluseid organeid. Kandub edasi nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Säilib mullas püsieostega eluvõimelisena kuni 40 aastat. Nakatumist soodustab suur mullaniiskus ja temperatuur 15-20 kraadi. Muudab kõlbmatuks suure osa
Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim)
Kevadised mullaharimistööd tehakse risti või diagonaalselt sügiskünniga. Mulla vähesel paakumisel talve jooksul piisab kultiveerimisest 6…9 cm sügavuselt. 3 Optimaalne mulla lasuvustihedus suviteraviljade kasvuks on 1,1…1,3 g/cm (Reimets jt, 1986). Selleks tuleb enamikel juhtudel kultiveerida kaks korda kevade jooksul. Kui vahepeal sajab vihma või mullaharimisel ei olnud mullaniiskus õige, siis tuleb lisaks veel üks kord kultiveerida. Muld peab olema enne külvi peeneks haritud, aga samas ei tohi tolmustada. Ebatasasel ja pankliul mullapinnal tärkavad orased ebaühtlaselt. Muld peab olema enne külvi peeneks haritud, aga samas ei tohi tolmustada. Ebatasasel ja pankliul mullapinnal tärkavad orased ebaühtlaselt.
nähtavad, kuid on tähtsaks soojusenergia allikaks. Temperatuus: organisme kelle kehatemperatuur ei ole püsiv, nimetatakse kõigusoojasteks. Kõige täiuslikum termoregalutsioon on evolutsioonis välja kujunenud lindudel ja imetajatel s.t. püsisoojastel loomadel. Niiskus: vesi on raku elutegevuses erakordselt suure tähtsusega. Niiskus on maismaaorganismidele tähtis ökoloogiline tegur, kuid sademed ning eist sõltuvalt ka õhu- ja mullaniiskus jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt. Ökoloogilise teguri optimum on teguri väärtus mis sobib elusolendile kõige paremini. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles organismid saavad elad, kasvada ja järglasi anda. Organismi võivad olla: ·laia ökoloogilise amplituudiga- taluvad väga suuri keskkonna erinevusi, laia levikuga liigid. ·Kitsa ökoloogilise amplituudiga- spetsialiseerunud kindlale keskkonnale, kitsa levilaga.
kogu veemahutavusest. Toitainete omastamine toimub põhiliselt kiire kasvu perioodist kuni õitsemiseni. (õitseb hommikul vara alates kella 5-st kuni kella 10-ni) , sellel ajal omastatakse 70 84% lämmastikust: 67 80% fosforist ja 71 96% kaaliumist. Õitsemine kestab tavaliselt 10 12 päeva ja kauem. Sellel perioodil lõpetab linavars kasvamise pikkusesse. Soodsalt mõjutab õhutemperatuuri tõusmine 16 18 oC-ni ja mõõdukas mullaniiskus. Üldiselt kulub Lõuna Eestis kiulinal külvist koristuseni 90 ± 10 päeva, sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest. Lina kasvutingimused Külviks sobivad nõrgalt happelised (pH 5 6), kerge kuni keskmise raskusega liivsavi- ja saviliivmullad. Põllud peaksid olema tasased, hea mullaviljakusega ja umbrohupuhtad. Linale ei sobi kerged liivamullad, sest need ei taga mullas vajalikku niiskusekogust
püsima •Väljaläinud, haigete taimede asemele uued taimed •Lehtede riisumine Väetamine: •Nooremas kilemultšiga istandikus kasutatakse leheväetamist (1% väetise vesilahus – 10l vett:100g väetist) •Põhiväetised anda kas kevadel või kahes osas •Tilkniisutussüsteemi abil (veehoidla olemasolu) Istanduse hooldamine 1 Niisutamine põua ja öökülma vastu: •Maasikal on suurim veevajadus augustis – mullaniiskus ca 70% Tilkniisutus- ja vihmutussüsteemid •Külmakajustuste ennetamine •Õhutemperatuur kastmisel vähemalt +10º •Varahommik, hilisõhtu •Kindlasti mitte külm vesi Katteloori kasutamine Vihmutamine • Kui temperatuur langeb +1oC –ni. • Võib kaitsta -6...-8oC öökülma eest. Kui vihmutust panna ei saa, siis on öökülmaohtlikes paikades soovitatav kasvatada hilisemaid sorte, mis õitsevad hiljem. • Streamline tilktoru - kilepeenras kasvava
külvi korral kasutada suuremat külvisenormi, sest hilisem külv võrsub vähem. Külvatakse tavaliselt 7,5 cm reavahega. Külvisügavus 24 cm, sügavam kergematel, madalam raskematel muldadel. Kasvuaasta ilmastikutingimused Rukis vajab kevadise vegetatsiooni algusest terade koristusküpsuseni efektiivset, üle +5 °C temperatuuride summat umbes 1000 kraadi ja sademeid 250 mm. Tähtis on sademete ja soojuse jaotuvus ning vahekord kasvuperioodil. Kevadine soe ilm ja hea mullaniiskus soodustab rukki arengut. Kuiv ja soe juuni algus soodustab viljastumist. Küpsemisperiood peaks olema soe ja sademeid peaks olema optimaalselt. Kui küpsemisperiood on jahe ja sademeterohke, alandab see kohe rukki kvaliteeti. Koristamine Koristamisega ei tohi hilineda! Rukis on koristusvalmis, kui tera niiskusesisaldus on alla 30 % . Rukki küpsetusomadusi mõjutab koristuaegne ilm. Koristusaja hilinedes halvenevad sageli ilmastikutingimused: suureneb udu ja
mikrofibrillid radiaalselt Õhulõhede avanemisel liiguvad K, Cl sulgrakku ja rakk täitub veega. Sulgraku paisumisel võimaldab ebaühtlase paksusega rakukest sulgrakul suureneda vaid õhulõhe vastasküljelt – rakk kõverdub väljapoole ja õhulõhe avaneb. Taimede õhulõhed reageerivad välistingimuste muutustele minutite ja isegi sekundite jooksul . Õhulõhed avanevad või sulguvad, kui muutub süsihappegaasi kontsentratsioon , valgus, õhuniiskus ja mullaniiskus. Lisaks sellele reageerivad nad ka puudutusele ja paljudele keskkonnas leiduvatele saasteainetele nagu näiteks osoon. Lisaks on taimedel oma ööpäevane rütm – iga 24 tunni tagant toimub õhulõhede avanemine ja hiljem õhulõhede sulgumine. Õhulõhede avatus sõltub vee hulgast õhulõhe sulgrakkudes ja vee poolt tekitatud turgorist. Vee hulka sulgrakus reguleeritakse osmootse rõhu kaudu erinevate ioonkanalite abil
niiskust määratakse sademetaga. Kõige töökindlamaks peetakse tensiomeetrit (irromeeter). See on veega täidetud toru, mille alumises otsas on mikroobne otsik, ülemises aga rõhumeeter. Kui tensiomeetri poorne otsik panna vette, siis rõhk on null, kui aga asetada tensiomeeter mulda, hakkab rõhumeeter näitama vaakumit, sest mullaveele mõjuvad kapillaarjõud ja seda suuremat vaakumit tensiomeeter näitab. Kui sademete või kastmisvee tõttu mullaniiskus suureneb, siis vähenevad ka kapillaarjõud ja vaakum tensiomeetris väheneb samuti. Tensiomeeter tuleb mikroobse otsikuga panna tegevkihti sellisele sügavusele ,mille järgi tahetakse kastmisel lähtuda. Tavaliselt piisab ühest tensiomeetrist ühel sügavusel, ainult viljapuude puhul soovitatakse panna kaks tensiomeetrit erinevatele sügavustele. Enamik kultuure tuleb hakata kastma näidul 0,6 või 60, sõltuvalt sellest, kuidas näiturid on gradueeritud. 16
pikk ja peenike. Nihkumine ongi nt levik järjest edasi kuskile mägismaale madalalt maalt ja seeläbi ta muutub välimuselt. Liik jääb ikka samaks. Taimede mutualistlikud suhted: mükoriisa,seenjuur sümbioosis taimejuurega, taimejuur saab kätte aineid mida muidu ei saaks hõlbustamine,-kaks hõlbustamise põhitüüpi on abiootiline stress ja biootiline stress a) Soodustatud elukeskkond –temperatuuripuhver; parem mullaniiskus; rohkem toitaineidb) Kaitse kuivuse eestd) Kaitse kuivuse ja ärasöömise eest tolmeldamine, levitamine Metapopulatsioonid-osapopulatsioonidest koosnev populatsioon, mille funktsioneerimise üheks kõige määravamaks tunnuseks on osapopulatsioonide-vaheline konnektiivsus. ja metakooslused-on ühes paigas asuvate koosluste kogum, mis on ühe või mitme neile ühise liigi levimise tõttu üksteisega seotud.
tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu. Tekib diferentseerumata idukoest, mitte kasvukuhikust nagu kõik teised lehed.Võivad olla ühtlasi varuainete säilitamise paigaks . *Esilehed-pärast idulehti arenevad taimel esilehed . Need on kujult lihtsamad ja harilikult ka väiksemad , kui hiljem arenevad järglehed. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: *mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; * kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; * hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike;
rühma: 1. troopilised sõnajalad vajavad suvel 20-24 ºC, talvel 16-20 ºC; 2. troopika jahedamatest piirkondadest ja lähistroopikas pärit sõnajalad vajavad suvel 16-22 ºC, talvel 13-15 ºC; 3. osale lähistroopikast ja parasvöötme lõunaosast pärit sõnajalgadele piisab, kui temperatuur on üle 7 ºC (talvel 7-12 ºC). Neid võib suvel rõdul või aias kasvatada. 2.3. Niiskus Sõnajalgadele on väga oluline õhu- ja mullaniiskus. Keskküttega ruumides on talvel õhuniiskus tihti vaid 30-40 %, siis muutuvad lehetipud ja -servad pruuniks. Enamusele sõnajalgadest meeldib üle 60 % õhuniiskus, seetõttu tuleks muuta taimede ümbruse õhk 6 niiskemaks. Selleks võib potid aseteada niiske freesturbaga täidetud kasti või kandikule, kuid nii, et potid ei oleks vees. (Rünk 1999) 2.4. Paljundamine Sõnajalad paljunevad eostega, mida kannavad lehed
(Nõmmisto, 2009). 2.3. Ilmastikuolud Esimeseks ilmastikuoluks tuleb mainida õhutemperatuuri. Üle 30° C kuivatab nektari. 20 - 25° C juures eritavad soodsalt nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid ja teised), aga ka 6 - 10° C. (Nõmmisto, 2009). Teiseks on õhuniiskus. Sobivaim on 60 - 80%. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. (Nõmmisto, 2009). Samuti on väga tähtis ka mullaniiskus taimede jaoks, sest põua ajal ei ole nektarieritus kõige suurem. Kuna aktiivne korjeaeg on juulikuus, siis korraliku saagi saamiseks, on peale paraja soojakraadi vaja veel parajat niiskust. Uurisin erinevaid hooaegasid 2007 2011 aastani ja võrdlesin nende meesaagikust. Tulemusena oli meerikkam suvi 2011. aastal. Meesaagikuste erinevused 5 aasta jooksul on toodud välja tabelis (Tabel 1). Erinevused tulenesid suvekuude niiskuse ja õhutemeratuuride erinevusest (Lisa 1). Tabel 1
mulla temperatuur on vähemalt 6-+8°C s.o mai kuu teisel poolel, et tärganud taimed ei satuks hiliste kevadiste öökülmade kätte ja ka tärkamine on soojas mullas kiirem. kevadel ja sügisel ei ole soja kuigi külmakartlik, ta võib öökülmi 2°C ja isegi 4°C üle elada. Kasvamiseks vajab kõrget temperatuuri, kuni 30°C. Temperatuur üle 40°C mõjub ebasoodsalt õitsemisele ja kaunte moodustamisele. Mullaniiskus on eriti tähtis idanemise ajal ja kaunte moodustamise ajal. Niiskuse liig õite moodustamisel, tolmlemise ajal ja seemnete valmimisel võib põhjustada saagi langust. Päeva pikkus on oluline tegur soja kasvatamisel. Sojauba on lühipäevataim ja suur enamus sorte võivad kasvada vaid 200-250 km eemal oma laiuskraadist. Tähtis on katkematu pimedusperiood. Sordiaretusega on suudetud luua sorte, 6
Niisutamisega tagatakse kartuli parem säilivus. (Resistance to Powdery Scab in Potato, C.R.Brown) Kartuli- süvikkärna iseloomustavad kartulimugulal olevad tumedamad kärnad (Joonis 7). Joonis 7.Kartuli – süvikkärn (A potatoe tuber) Antud haigus levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatumisele annab hoogu juurde suur mullaniiskus, madalad temperatuurid ja mulla liighappesus. Eestis on leiujuhud sagenenud. Mugulad võivad deformeeruda, mistõttu ei ole nad kaubandusliku väärtusega (Powedry scab of potatoes, S.B. Johnson). Tõrje: 1. Seemnematerjali korralik sorteerimine 2. Seemnematerjali pidev uuendamine 3. Külvikorra vahetamine ( viljavaheldus) 2
VETIKAD (enamasti) KÕRGEMAD TAIMED (enamasti) Koosneb tallusest (pole eristunud kehaosad va paljunemisorgan) Eristatavad vars (tugi ja juhtprgan) ja lehed (fotosünteesiv organ) Võrdväärselt üherakulisi, koloniaalseid ja hulkrakseid Alati hulkraksed Kudedeks eristumine puudub või vähene Selgelt eristatavad eri ülesandega koed Elukeskkond vesi (sh. kastepiisk, mullaniiskus jne.) Elukeskkond maismaa (võivad tagasi pöörduda vette) Primaarsed eluprotsessid mitmekesised, varieeruvad Primaarsed eluprotsessid sarnased, tuletatavad rohevetikaist. Polüfüleetilised Monofüleetiline ~30 000 liiki 250-300 000 liiki MAISMAATAIMED Maismaataimed ehk kõrgemad taimed saab jagada kaheks: 3 hmk sammaltaimi ja soontaimed. Soontaimed on
3. õhu koostise mõju köögivilja arengule ja kasvule 1)Taimede normaalseks elutegevuseks vajavad taimed õhust O2 ja CO2 2)O2 vajatakse hingamiseks, 3)CO2 fotosünteesiks (FS), 4)Taimed toodavad ise fotosünteesi käigus O2 ja selletõttu ei esine taimede maapealsetel osadel O2 puudust. 5)Sageli võib O2 puudust esineda juurtel. Seda põhjustavad · mullas elunevad mikroorganismid · liigne mullaniiskus 6)Täiskasvanud köögiviljataimed vajavad päevas 500...550kg/ha CO2 7)Hästi haritud ja orgaanilise väetisega väetatud mullast eraldub ööpäevas kuni 500kg/ha CO2 Väheviljakatel muldadel eraldub CO2 kuni 10 korda vähem Väheviljakatel muldadel kannatavad taimed nii toitainete puuduse kui ka CO2 puuduse all. CO2 puuduses väheneb taimede fotosünteesi (FS) intensiivsus Hapnikku toodetakse fotosünteesiprotsessis valguse käes pidevalt juurde ja praeguseks hetkeks ei
Vabanevad põllud küntakse viivitamatult normaalsügavuselt. Juhul kui on tegemist halvasti hooldatud põldudega ja esineb umbrohtusid, peab kündma eelkoorlitega varustatud adraga. Samuti tuleb talitada ka hilja koristatud teraviljapõldudel. Sügisesest mullaharimise kvaliteedist sõltub järgnev, kevadine harimine olulisel määral, mistõttu sügisese mullaharimise kvaliteedile esitatakse õigustatult suuri nõudeid. 14) Suviteraviljade külvieelne mullaharimine Normaalne mullaniiskus on vajalik igale kultuurile. Seepärast kujuneb mulla veevarude säilitamine kevadise külvieelse mullaharimise üheks põhilisemaks ja üldisemaks ülesandeks. Kõige pealt väetatakse mineraalväetistega ja seejärel kultiveeritakse. 15) Söödajuurviljade külvieelne mullaharimine Kui sõnnik on antud sügiskünni alla (nagu peab), siis peaks kevadine mullaharimine algama üheaegselt ja analoogiliselt suviteraviljamaa harimisega. Erinevuseks on vaid see, et
Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike;
800-1050 ad-viikingi aeg- ruunikivi 1050-1227ad- hilisrauaaeg-lõhavere linnus, vooru linnus,kaeva linnus,valjala linnus,varbola linnus Taimeökoloogia1 ja 2 Niiduökoloogia Nagu iga teise objekti ökoloogia puhul on siingi teemaks abiootilised tegurid - ilm, kliima ja biootilised tegurid - liikidevahelised suhted jt. liikide kooselu määravad tegurid. Abiootilised tegurid(keemilised, füüsikalised)-valgus, soojus, sademed,õhu niiskus,õhu koostisõhu liikuvus, mullaniiskus,mulla õhustatus,mulla toitained mulla pH,torm,tuli,vee liikuvus,vee õhustatus,vee soolsus,vee toitained ja vee happesus. Bioloogilised tegurid:fütofaagid,parasitoidid, sümbiondid,tolmeldajad,levitajad,konkurendid(teised liigid) ja konkurendid(liigikaaslased). Peamised keskkonnategurid pärandkooslustes- + väga oluline,*oluline Konkurent Konkurent Stressifakt stressifakt häiringufak Häiringufak Häiringufak häiringufak
Aurumise all mõeldatakse vee või jää üleminekut gaasilise olekusse so muutumist veeauruks. Looduses aurub vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt ja taimkattelt. Mida kõrgem on temp seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Taimedelt aurab nede peale jäänud vesi ja taime organismi kaudu mullast (transpiratsioon). Välitingimustes mõjutab transpiratsiooni kõige rohkem õhuniiskus, mulla ja õhu temp, tuul ja valgus. Mida suurem on mullaniiskus ja mida kuivem seejuures õhk, seda intensiivsem on transpiratsioon. Peamiseks aurustumise allikaks on merede ja ookeanide pinnad. Sattudes atm veeauru kondenseerub moodustades pilved, udu. Võib kondenseeruda ka miasmaapinnalt nt: kaste, jää, hall. Aurustumist mõõdetakse veekihi mõõtmisel mm-tes. Aurumise intensiivsus = aurustumine/ ajavahemik pikkusega. Potentsiaalne aurumine näitab maksimaalselt aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Potentsiaalse
liivad. Mulla ülakiht on perioodiliselt kuiv. Heakasvulised männikud, teises rindes kuused. Põõsarinne puudub või on liigivaene (kadakas, vaarikas, pihlakas). Rohu-puhmarindes ülekaalus puhmad. Sambla-samblikurinne pidev. Levinud Lõuna-, Kagu-, ja Põhja-Eestis, samuti saartel. 4 kserofiilne- kuivalembene. 5 mesofüüdid- kõrgemad taimed, mis kasvavad humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. 6 gleistumine- liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess. Mullamikroobide toimel moodustuvate ferroühendite reageerides mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. 7 leedemuld- okasmetsade happeline muld, millel ei ole huumushorisonti. 13 1.3.2. mustika kkt.- kõige levinum kkt. Eestis. Levinud nõgusatel
Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. Üldistamiseks tõendid puuduvad me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 34. Inimese evolutsioon, selle tähtsamad etapid. 35. Vee jaotumine Maal. Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused. 97,5% veest ookeanides, magevesi (liustikud, põhjavesi, igikelts) 2,5%. 0,4% järved, mullaniiskus, märgalad, atmosfäär, jõed, taimed, loomad. Tänu vee olemasolule on võimalik põllumajandus ja populatsioonide püsimine. Vesi moodustab 90% elusorganismide koostisest, tagab aine- ja energiaringe. 36. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika. 37. Vee tarbimine majapidamistes. Vee tarbimine põllumajanduses. Põllumajanduses on ülekaalukas vee tarbija veisekasvatus (15500 liitrit/1 kg toodangu kohta),
Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele. Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja teraviljal 600 idanevat seemet ruutmeetrile, tuleb külvata hernest 20-15% ja teravilja 75-80%.külvatakse 3-6 cm sügavusele. 42) Põlduba, tema agrotehnika. Kasv nii toiduks kui söödaks, Eests vähe, kasv Hiinas, Vahemeremaades, Etioopias. Seemned hakkavad idanema 3-4C. Niiskusnõudlik, mulla suhtes nõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad. Muld peab olema viljakas, huumus- ja kergesti kätte-saadavate toitainete rikas
Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele. Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja teraviljal 600 idanevat seemet ruutmeetrile, tuleb külvata hernest 20-15% ja teravilja 75-80%.külvatakse 3-6 cm sügavusele. 42) Põlduba, tema agrotehnika. Kasv nii toiduks kui söödaks, Eests vähe, kasv Hiinas, Vahemeremaades, Etioopias. Seemned hakkavad idanema 3-4C. Niiskusnõudlik, mulla suhtes nõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad. Muld peab olema viljakas, huumus- ja kergesti kätte- saadavate toitainete rikas
· Loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks ja külvisügavuse saavutamiseks · Mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega · Soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete Idanemist Libistamise tulemus · Libisti täidab oma ülesannet sel juhul, kui künniviil korralikult kobestub · Muld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnast heledaks muutuma · Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks kuivanud · Sobivam mullaniiskus on 50-60% maksimaalsest veemahutavusest, raskematel muldadel väiksema, kergematel suurema niiskuse juures Freesimine · Freesimine on mulla ettevalmistamine külviks ühe töövõttega Freesimist tehakse 10 25 cm sügavuselt 57. Künd, künnisügavus, künniaeg · Põhiline mullaharimisvõte, mis reguleerib mulla omadusi pindmises 30 cm sügavuses kihis Künnisügavused: ·Teraviljadel 18 23 cm ·Rühvelkultuuridel 25 30 cm7 58
kapillarseid poore on, seda paremini tuleb vesi mulla pinnale. Viilu harjadel on kuivamine kiirem, madalad lohud kuivavad aeglasemalt. Kui me libistame, siis katkestame kapillaarid ära. Seega libistamisega aeglustame aurumist ja ka kuivamist! Millal peaks libistama hakkama? Põld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnanst heledaks muutuma. Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks kuivanud. Sobivaim mullaniiskus on 50...60% maksimaalsest veemahutavusest, raskematel muldadel väiksema, kergematel suurema niiskuse juures. ÄESTAMINE Äestamise ülesanded sõltuvad äestamise ajast. Eristatakse: - külvieelset - külvijärgset - külvijärgset ehk kasvuaegset äestamist Külvieelne äestamine võib toimuda ka üheaegselt kündmise, kultiveerimise jmt. tööga, külviaegsel äestamisel aga koos külvamisega. Külvieelsel mullaharimisel on äestamise ülesandeks:
Kuid tuleb silmas pidada, et sügavam künd häirib mullaelustikku märksa rohkem kui madalam künd. Eerikal korraldatud tavaviljeluse katses vähendas 2425 cm künd võrreldes 1617 cm künniga orasheina arvukust 23 korda (joonis 1) Kui sügiskünd tehakse küllalt vara, siis tekib sageli oht, et küntud põld läheb orasheinast haljendama. Selline pilt on üsna sage just viimaste aastate pikkadel ja soojadel sügistel. Kui on näha, et põld lööb haljendama ja kui mullaniiskus lubab, siis tuleks need põllud sügisel kindlasti kultiveerida. Sügisene künnisügavus 16-17 cm 21-22 cm 24-25 cm 7 8 5,9 6 tk/m 2 2,8 4 1,8 1,4 0,8 2 0 A C Joonis 1
annaabi.ee 
