nende osatähtsus protsentides. 1. halvasti lagunenud (alla 20 %) Näide LP 50 % 2. keskmiselt lagunenud (20-40 % ) KI 30 % 3. hästi lagunenud (üle 40 % )' GI 20 % Mullaerimite kompleksi korral tähendavad semikooloniga t3 45 või t3 50-6 turbahorisondi tüsedus eraldatud lõimisevalemid nende kuulumist mõlema turba lagunemise aste mullaliigi juurde: turbahorisondi tüsedus Näide: LP;LPg ehk LP LPg sl50; ls sl50; ls ls t3 15 või t3 15-20 ls ls th2 th2-5 toorhuumusliku horisondi tüsedus ..
....................................4 Tüüpprofiil ja selle selgitus..............................................................................................................5 Kasutus hinnang................................................................................................................................6 Boniteet.............................................................................................................................................7 Šifrid ja lõimisevalemid....................................................................................................................7 Agromelioratiivsed võtted...............................................................................................................8 Metsakasvukohatüüp........................................................................................................................8 Osatähtsus Eestis.........................................................................
60055413269 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Mulla horisontide tüüpprofiilid Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-C või A-B-C. Huumushorisont ning lähtekivim, mille vahel on mõnikord ka sisseuhtehorisont. Leostunud muld (Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim. Leetjas muld (KI) A-El-Bt-C. Huumushorisont, selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim. Lõimisevalemid Kr Koreserikas rähkmuld r_3ls_1 tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi. Ko leostunud muld v°_1ls_145/r_2ls_1 nõrgalt raudkiviveeriseline (sisaldus 2-10% mulla mahust) kerge liivsavi tüsedusega 45 cm, selle all keskmiselt rähkne (sisaldus 10-20% mulla mahust) kerge liivsavi. KI leetjas muld v°_1?_2ls_170-80/r_2ls_1 nõrgalt (sisaldus 2-10% mulla mahust) ja keskmiselt (sisaldus
2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb metamorfne sisseuhtehorisont gleistunud horisondiga ning lõpuks mulle lähtekivim gleihorisondiga. Šifrid, lõimisevalemid ja muude tähiste seletused Sifrid, ehk mulla tähise nimetused: 1. KIg – tähistab gleistunud leetjas mulda. 2. KI – tähistab leetjas mulda. 3. Go – tähistab leostunud gleimulda. Lõimise valemid: 1. KIg: v°_1sl30-50/v°_1ls_120-40/v_1ls_1(70-80). – Nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht tüsedusega 30-50 cm. Järgneb nõrgalt raudkiviveeriseline liivsavi kiht tüsedusega 120-40 cm
mesikas või ökonoomsed veekasutajad nagu rukis ja oder. Kartulite kasvatamiseks sellised mullad ei sobiks. Rähkmuldade miinusteks on suur kivisus ja põuakartlikkus. Rähkmuldasid saab säästlikult kasutada. Näiteks tuleks teha kevadine mullaharimineja külv teha esimesel võimalusel, haritavuse parandamiseks tuleks teha kivikoristust ning õhematel rähkmuldadel vältida liigsügavat kündi (Maaeluministeerium 2006:15) Sifrid ja lõimisevalemid Mulla siffer Kr ning lõimis r_2ls_1 - koreserikas rähkmuld: koreselisuse aste on nõrk, korese katteväärtus 5-10, korese osakaal mahust on 10-20 %. Teravate servadega rähk peenkivid, osakeste suurusjärk 1-10 cm. Keskmiselt rähkne kerge liivsavi. Esialgne hindepunkt: 51, mahaarvestus muldade koreselisuse tõttu: 0 Mulla siffer Kr: koreserikas rähkmuld ning lõimis r_3ls_125/k - tugevasti rähkne kerge liivsavi 25 + ja kivisus
Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab tegema otsuse, kas probleem on väga tugev või nõrk. Mullaseire võib olla suunatud väga erinevate mullaomaduste vaatlemisele ja vastavalt sellele tuletatakse ka seire nimetus agrokeemiline seire, elustiku seire jne. Mullastiku seire väga oluline! Peab jälgima mulla seisundit ja ütlema meile sellest seisundist tulenevaid seisundeid, tulemusi. Seire jaguneb väga paljudeks erinevateks seire liikideks a...